![\"ahvenamaa\"](\"\/pildid\/1448\/IMG_9762-2.jpg\")
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
M\u00f5ne aja p\u00e4rast tuli siiski suunduda majja tagasi ja alustada hommikus\u00f6\u00f6giga rootsi lauas. K\u00f5ik unim\u00fctsid olid selleks ajaks samuti \u00e4rganud ja s\u00f6\u00f6gisaalis k\u00e4is vilgas sebimine. S\u00fc\u00fca sai viisakalt ja kui k\u00f5ht t\u00e4is, tuli oma pambud kaenlasse v\u00f5tta ja bussi tagasi vedada. Meie reis j\u00e4tkus ja sihiks oli Fasta \u00c5land ehk Ahvenamaa peasaar V\u00e5rd\u00f6. Selle saare on kuulsaks kirjutanud soomerootsi kirjanik Sally Salminen oma romaanis “Katariina”, mis on v\u00f5itnud ka mitmeid kirjandusauhindu. Teekond oli loomulikult kaunis. K\u00f5ik teed muide, on Ahvenamaal punased t\u00e4nu kohapealsele punasele graniitkivile, mida teedeehituses kasutatakse ja liiklus on seal v\u00e4ga v\u00e4ike. Vahepeal oli m\u00f5lemal pool teed ainult meri ja saared. Hullult ilus.<\/p>\n
<\/a>\n<\/center> <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Vahepeal saavad aga teed otsa ja pisikesed vahed \u00fcletatakse selliste lahedate edasi tagasi s\u00f5itvate praamikestega, mida p\u00f5hjamaades nimetatakse ferrideks. Buss s\u00f5itis peale nii, et nina oli kohe vastu serva ja ees laiutas vesi. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Niikui maha s\u00f5itsime oli \u00fcsna pea vastas \u00fcks ilus sild ja teede \u00e4\u00e4res laiusid suured \u00f5unapuuv\u00e4ljad. \u00d5unapuuaedu on \u00fcldse Ahvenamaal v\u00e4ga, v\u00e4ga palju ja need pidid andma lausa suurima osa Soome \u00f5unatoodangust. Kohapealse hea kuulsusega on \u00f5unasiidrid, \u00f5unaveinid ja \u00f5unat\u0161atnid. <\/p>\n
<\/a>\n<\/center><\/p>\n
Ega see peasaar n\u00fc\u00fcd kohe meile vastu ei tulnudki. M\u00f5ne aja p\u00e4rast pidime minema kenasti j\u00e4lle v\u00e4ikese valge laeva peale ja s\u00f5itma peasaarele lausa 2,5 tundi. Eks iga\u00fcks otsis seal endale tegevust nii nagu oskas. Mina vahepeal kirjutasin ja vaatasin, mida ma olin juba pildistanud, v\u00f5is endale s\u00fc\u00fca osta v\u00f5i suveniire, v\u00f5is \u00f5ues lihtsalt meres\u00f5itu nautida, juttu ajada, magada. Lapsed muidugi jooksid niisama ringi \u00f5uest sisse ja seest v\u00e4lja ning K n\u00e4iteks nurus pidevalt lagritsaj\u00e4\u00e4tist, mis talle v\u00e4ga meeldima hakkas. Jah, eks see Ahvenamaa oli ajast aega \u00fcks magus koht, \u00fchendus Soome ja Rootsi vahel. Kaubateed olid rajatud tegelikult juba XIII sajandil, aga XVII sajandini olid nad v\u00e4hetuntud. Kuninganna Kristiina k\u00e4su peale loodi 1638 aastal kahe riigi vahele regulaarne postitee, et hoida nende vahel pidevat sidet. M\u00f6\u00f6da “Kuninglikku postiteed” liikus samuti palju kaupa ja reisijaid Stockholmi ja Peterburi vahel. Kui 1809 aastal l\u00e4hevad Ahvenamaa saared ja Soome Vene impeeriumi alla, muutub v\u00e4ike postiosakond Ecker\u00f6-s Venemaa k\u00f5ige l\u00e4\u00e4nepoolsemaks osakonnaks. Sellest postimajast veel m\u00f5ne aja p\u00e4rast kirjutan uuesti ja siis tuleb ka pilt. <\/p>\n Ahvenamaa on demilitariseeritud, mis t\u00e4hendab, et s\u00f5jav\u00e4gi ei v\u00f5i siin pikemalt peatuda ning et Ahvenamaale ei v\u00f5i rajada s\u00f5jalisi kindlustusi. Saarestik on samuti neutraliseeritud ja tuleb seet\u00f5ttu hoida v\u00e4ljaspool v\u00f5imalikke s\u00f5jas\u00fcndmusi. Edasi viis meie reis Kastelholmi kindlusesse, aga enne selle k\u00fclastamist j\u00f5udsime veel vaatama v\u00e4ikest Jan Karlsg\u00e5rdeni vaba\u00f5humuuseumit<\/strong>. Seal oli elumaja, paarisait, kahekorruseline ait, sammasait, tall, laut koos heinak\u00fc\u00fcniga, h\u00e4rjalaut, lambalaut k\u00fc\u00fcniga, k\u00e4imla, hobuj\u00f5ul t\u00f6\u00f6tav rehi, tuuleveskid, suitsusaun, sepikoda, paadikuur, roigasaed, saeraam, kalurionn, v\u00e4ike vesiveski, kangasirgenduskoda, pootsmani popsitare, saeveski, meiupuu jne. \u00dches\u00f5naga \u00fcks korralik komplekt vaatamist 19. sajandi ahvenamaalste talupojakultuurist. Ehitised on sinna toodud kokku k\u00f5ikjalt \u00fcle Ahvenamaa. Eriti m\u00f5nusaks tegi selle paiga muidugi maastik. Samal territooriumil on ka endine uurimisvangla Vita Bj\u00f6rn ehk Valge Karu. <\/p>\n Paar pilti kohe meiupuust. Neid muide on Ahvenamaal igal pool, isegi Mariehamni linnas. <\/p>\n Pohli oli seal k\u00f5vasti…<\/p>\n Oli seal ka vana laste m\u00e4nguplats<\/p>\n ja paistiski eemalt Kastelholmi kindlus.<\/p>\n Niisiis, Kastelholmi kindlus<\/strong>.<\/p>\n See on Ahvenamaa saarte ehk k\u00f5ige olulisemaid vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi, mis p\u00e4rineb 14.sajandist. Kindlus on olnud l\u00e4bi aegade kohaliku maksukoguja residentsiks ja kuninglike seltskondade peatumispaigaks. See on elav t\u00f5estus 700 aastasele Rootsi valitsusele Ahvenamaal. Kindluse paksud seinad m\u00e4letavad paljusid kuningaid(kes peatusid seal omal soovil v\u00f5i vastutahtsi) ja nende kaaskondi. Kindlusega on olnud tihedalt seotud Rootsi armastatuim kuningas Gustav Vasa, kes siin jahipidusid pidas, kuid v\u00f5imalik, et kindluse koridorides v\u00f5ib siiani kuulda tema \u00f5nnetu naise Katariina Stenbock-i nuttu kes otsivat h\u00f5beaardeid, mis olla varastatud tema sealviibimise ajal. Kindluse k\u00fclastajatel on v\u00f5imalus tutvuda seal Ahvenamaa ajalooga. Arvatakse, et isegi selle ehitise seinad on l\u00e4bi imbunud ajaloost. Omal ajal ehitati kindlus strateegiliselt olulisse paika ja sellep\u00e4rast sattus ta sajandite v\u00e4ltel ka poliitkonfliktide keskmesse. N\u00e4iteks Engelberti \u00fclest\u00f5us 15. sajandil. Gustav Vasa pojale Erik XIV ja tema naisele Karin M\u00e5nsdotterile sai kindlus aga vangikongiks. Kunagi asus kindlus saarel, praeguseks on saarest saanud poolsaar. <\/p>\n Lapsed said Kindluses proovida selga p\u00e4ris ehtsat raudr\u00fc\u00fcd. No oli ikka raske. P\u00e4ris \u00fcksi ma ei jaksanudki seda K-le selga aidata. Kastelholmist s\u00f5itsime edasi peasaare p\u00f5hjatippu Getale, kus pidi toimuma meie l\u00f5unas\u00f6\u00f6k restoranis. Sellest aga j\u00e4rgmises postituses, sest nii pikka p\u00e4eva \u00fchte postitusse ma mahutada ei jaksa. Sellesse p\u00e4eva mahtus veel m\u00f5ndagi toredat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 2.p\u00e4ev, 18. august, reede Minu jaoks algas hommik vara, sest otsustasin \u00e4rgata veidi enne p\u00e4ikeset\u00f5usu, et seda ilu vee \u00e4\u00e4res nautida. Esimene ma ei olnud, pudenes ka teisi inimesi juba oma majadest v\u00e4lja ja ilmselgelt samade plaanidega. S\u00e4\u00e4stmaks jalavarje, k\u00f5ndisin … J\u00e4tka lugemist
\nIgatahes 2,5 tunni p\u00e4rast olime kohal ja varsti olime ka esimese vaatamisv\u00e4\u00e4rsuse ees ehk Bomarsundi kindluse<\/strong> juures. See kindlus rajati Vene tsaariv\u00f5imu ajal, kui Ahvenamaa liideti aastal 1809 Vene keisririigiga. Siis see kindlus p\u00f5hisaare idapoolsesse osasse ehitatigi. Sellest pidi plaanide j\u00e4rgi saama \u00fcks v\u00e4ga v\u00f5imas kaitserajatis, aga v\u00f5ta n\u00e4pust. Krimmi s\u00f5ja ajal tegid prantslased ja inglased selle peaaegu maatasa. <\/p>\n
\nK\u00f5ik kodanikud, kes on asunud Ahvenamaale elama enne 12. eluaastat ning omavad Ahvenamaa kodakondsust, on vabastatud s\u00f5jav\u00e4ekohustusest.
\nAga tagasi Bomarsundi kindluse juurde<\/strong>. Peaaegu kohe peale saarte ja Soome liitmist Venemaaga hakkasid vene insenerid kaardistama maastikke ja projekteerima kindluseid, mis pidid \u00fchelt poolt kaitsma Peterburi suunda ja teiselt poolt looma kindla toetuse vene armeele ja laevastikule Rootsi rannikualate juures. K\u00f5ige suuremaks kaitsekindluseks saabki Bomarsundi kindlus Lumparni lahe rannikul. T\u00f6id alustati 1830 aastal barakkide ja teiste s\u00f5jav\u00e4elastele vajalike hoonete ehitusega ja j\u00e4tkusid 1854 aastani ehk selle ajani, mil ta Krimmi s\u00f5ja ajal anastati. Bomarsundis on k\u00f5ik seotud Venemaaga. Omap\u00e4rase ehitusega varemed, mis paistavad vallutamatud ja on samas kaunid. \u00d5igeusu matmispaigad, ristid ja vene nimedega plaadid surnuaial, kahuritel kahep\u00e4ised kotkad. L\u00f5hatud kindluse seinte kivid on hiljem j\u00f5udnud v\u00e4ga paljudesse kohtadesse – paljude ehituste vundamentidesse, majadesse saartel. Neid on Mariehamnis ja isegi Helsingi Uspenski katedraal on osaliselt ehitatud Bomarsundi kindluse kividest. Seda kindlust ei ole kunagi taastatud, kuid kahuritorud vaatavad ikka varemetelt mere poole.
\n Selline ta sel hetkel, kui meie seal k\u00e4isime, oli.<\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n
\nKindlusest v\u00e4ljudes tuli bussi tagasi joosta, sest vahepeal ruumides olles, hakkas \u00f5ues sadama. Olime r\u00f5\u00f5msad, et meie hommikupoolsed tegemised m\u00f6\u00f6dusid vihmavabalt. <\/p>\n<\/a>
\n<\/center><\/p>\n