Minu armsad inimesed. Kallid l\u00e4hedased, s\u00f5brad, tuttavad, siia juhuslikult sattujad!
\nKohe on l\u00f5ppemas aasta 2017 ja algamas 2018. Mida see t\u00e4hendab? Ega oluliselt mittemidagi. Vahetub number ja elu l\u00e4heb edasi. See, kuidas ta edasi l\u00e4heb, s\u00f5ltub aga k\u00f5igist meist, teist ja nendest. Inimestest.
\n Ma soovin k\u00f5ikidele palju head. Seda head, mida keegi heaks peab. Mida keegi oluliseks peab ja m\u00f5ned soovid on mul veel.
\n Kasutan selleks loetud kirjandust, et anda edasi m\u00f5tteid, mis mul endagi peas tiirlevad ja keerlevad. See headus, seda pole kunagi liiga palju. Hoolivus, armastus, lahkus.
\n Kui l\u00e4heneda asjale globaalselt ja l\u00e4htuda meile meedia poolt pakutust, siis….maailmas on liiga palju kurjust, hoolimatust, enesekesksust… \u00c4kki l\u00e4heb veidigi paremaks, kui me k\u00f5ik midagi selle heaks teeme? Kui me m\u00e4rkame, oleme head, hoolivad, lahked, s\u00f5bralikud…<\/p>\n
Hiljuti loetud raamatus ” Ime”, on \u00fcks suurep\u00e4rane l\u00f5ik, mida tahaksin jagada t\u00e4na teiega. See raamat on \u00fcldse \u00fcks \u00fclihea empaatia\u00f5petuse raamat. Mitte terakestki kehvem meie igip\u00f5listest t\u00fcvitekstidest, mida koolis peab lugema. Ma p\u00e4ris siiralt soovitaksin \u00f5petajatel v\u00f5tta see raamat lugemisse. Hetkel jookseb veel kinodes raamatu j\u00e4rgi tehtud film ja kes lugeda kuidagi ei jaksa, minge kinno. Et kui tervet rehkendust ei jaksa teha, tee pool :) Eks?<\/p>\n
Selles l\u00f5igus peab p\u00f5hikooli direktor kevadise aktuse ajal k\u00f5net, aga need s\u00f5nad, need on olulised meile k\u00f5igile. Me k\u00f5ik, mitte ainult lapsed, peaksime iga p\u00e4ev olema veidikegi paremad, kui eile. Olema lahkemad, kui vaja. <\/p>\n
“Kui te m\u00f6\u00f6dunud aastale tagasi vaatate, tahan, et m\u00f5tleksite k\u00f5ik, kus te olete n\u00fc\u00fcd ja kus te olite varem. Te k\u00f5ik olete pisut pikemad, pisut tugevamad, pisut targemad….ma loodan. “…” Aga k\u00f5ige parem on oma arengut m\u00f5\u00f5ta mitte selle j\u00e4rgi, mitu staadioniringi sa n\u00fc\u00fcd joosta j\u00f5uad, ega isegi keskmise hinde j\u00e4rgi – kuigi ka need asjad on muidugi t\u00e4htsad. See, mida sa oled oma ajaga peale hakanud, kuidas sa oled oma p\u00e4evi veetnud, keda sa oled sel aastal puudutanud. Minu jaoks on need asjad k\u00f5ige suuremad edukuse m\u00f5\u00f5dupuud.” ……J.M. Barrie raamatus ” V\u00e4ike valge linnukene” on \u00fcks rida – ” kehtestame \u00f5ige uued elureeglid…p\u00fc\u00fca alati olla pisut lahkem, kui vaja.” ” Lahkem, kui vaja…” kordas ta. ” Milline imeline m\u00f5te, eks ole? Lahkem, kui VAJA. Sest lihtsalt lahkusest ei piisa. Inimene peaks olema lahkem, kui vaja. P\u00f5hjus, miks ma seda lauset, seda m\u00f5tet armastan, on see, et see tuletab mulle meelde, et meie, inimesed, ei kanna endas v\u00f5imet mitte ainult lahke olla, vaid me saame ka langetada valiku lahke olla. Ja mida see t\u00e4hendab? Kuidas seda m\u00f5\u00f5detakse? M\u00f5\u00f5dupuud selleks kasutada ei saa. T\u00e4pselt, nagu ma ennist \u00fctlesin: see pole sama mis m\u00f5\u00f5ta, kui palju sa aasta jooksul kasvanud oled. Seda ei saa t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda, ega? Kuidas me teame, kas me oleme lahked olnud? Mis asi see lahkus \u00fcldse on? “….”Milline lihtne asi, lahkus. Milline lihtne asi. Ilusad julgustavad s\u00f5nad, kui vaja. S\u00f5brategu. M\u00f6\u00f6da minnes naeratamine. ” “….aga ma tahan et teie, minu \u00f5pilased, lahkuksite p\u00f5hikoolist kindla teadmisega, et tulevikus, mille te ise endale loote, on k\u00f5ik v\u00f5imalik. Kui iga inimene siin ruumis teeks enda jaoks reegliks, et ta p\u00fc\u00fcab igal pool, igal v\u00f5imalusel olla pisut lahkem, kui vaja – oleks maailm t\u00f5esti parem paik. …..”<\/p>\n
Eile \u00f6\u00f6sel l\u00f5petasin hiljuti ilmunud Astrid Lindgreni elulooraamatu ja m\u00f5tlesin, et kui palju vaesem oleks meie lastekirjandus, kui teda poleks olemas olnud. Proua Lindgrenil oli lahkuval aastal 100-s s\u00fcnnip\u00e4ev. Oma elu jooksul j\u00f5udis see kleenuke naine nii hullult palju \u00e4ra teha ja tal olid nii \u00f5iged m\u00f5tted. Ka tema s\u00fcdameasjaks oli headuse ja hoolivuse k\u00fclvamine. Eriti pani ta s\u00fcdamele lastest hoolimist. Ma usun, et tal oli \u00f5igus, kui ta \u00fctles, et kui laps esimese 10 aasta jooksul ei saa tunda hoolimist ja armastust, on tal p\u00e4rast inimesena v\u00e4ga raske. Raske hakkama saada, raske olla hea ja hooliv. Ja teistel on temaga samuti tulevikus v\u00e4ga keeruline. <\/p>\n
Nii ongi. Hooligem oma lastest, l\u00e4hedastest, \u00fcksteisest. Ja isegi, kui vahest l\u00e4heb asi k\u00e4est \u00e4ra ja tekib t\u00fcli, siis \u00e4rge unustage \u00e4ra leppimast ja n\u00e4itamist, kui v\u00e4ga te hoolite. Kui v\u00e4ga te armastate. \u00dcksi s\u00f5nadest siin ei piisa. Hoolimist tahab iga\u00fcks meist reaalselt tunda.<\/p>\n
Positiivselt p\u00f6\u00f6rast, armastuserohket, loovat, edukat, ideederohket,eredav\u00e4rvilist, lennukat, head, erakordset l\u00e4henevat uut aastat!<\/p>\n
![\"padjad\"](\"\/pildid\/1435\/IMG_4820-2.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Minu armsad inimesed. Kallid l\u00e4hedased, s\u00f5brad, tuttavad, siia juhuslikult sattujad! Kohe on l\u00f5ppemas aasta 2017 ja algamas 2018. Mida see t\u00e4hendab? Ega oluliselt mittemidagi. Vahetub number ja elu l\u00e4heb edasi. See, kuidas ta edasi l\u00e4heb, s\u00f5ltub aga k\u00f5igist meist, teist … J\u00e4tka lugemist