J\u00e4in t\u00e4na m\u00f5ttesse, et mis minuga siis viimasel ajal lahti on, et ma….muudkui teeks s\u00fc\u00fca ja s\u00f6\u00f6ks :D
\nEks s\u00fc\u00fca olen ma teinud juba nii v\u00f5i naa aastat ligi 30, aga viimasel ajal eriti intensiivselt. Poegade vanaema k\u00fcll \u00fctleb alati koosviibimistel, et ma teen alati nii h\u00e4id kooke, aga ma ise ei suuda fikseerida vist seda, et ma t\u00f5esti neid teen. Olen vist enamuse elust teinud. Lihtsalt pole s\u00f6\u00f6gitegemisse v\u00e4ga s\u00fcvenenud.
\nKunagi ammu, kui ma hakkasin omaette elama, olin fakti ees, et ma ei oska s\u00fc\u00fca teha :P
\nKasvasin \u00fcles peres, kus ema tegi v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00fc\u00fca ja normaalne oli meie kodus ikka mitu k\u00e4iku iga p\u00e4ev. Oi ei, ema ei olnud kodune. Ilmselt tol s\u00fcgaval n\u00f5ukaajal lihtsalt oli sellev\u00f5rra lihtsam, et t\u00f6\u00f6 oli kellast kellani, seljatagant uks kinni ja ei mingeid t\u00f6\u00f6m\u00f5tteid. N\u00e4dalavahetus oli alati vaba. Meil oli suur aed, kus kasvas igasugust kraami ja k\u00f5ik see kraam tehti alati sisse, mis niisama s\u00f6\u00f6misest \u00fcle j\u00e4i. Lisaks olime k\u00f5ik s\u00fcgisesed n\u00e4dalal\u00f5pud metsades. Korjasime hulgaliselt seeni ja marju ja k\u00f5ik j\u00e4lle kenasti talveks salve.
\nMiks ma aga s\u00fc\u00fca ei osanud teha? P\u00f5hjus lihtne, ma olin enamasti viimane, kes koju j\u00f5udis ja selleks ajaks oli s\u00f6\u00f6k alati valmis :D Kuni ma koolist, muusikakoolist, trennist jne kohale kosserdasin…..kes siis nii kaua ootab :D Ja nii j\u00e4ingi ma enamasti s\u00f6\u00f6gi tegemise kunstist eemale. Kodunt mujale \u00f5ppima l\u00e4ksin 15 aastaselt ja sealtmaalt tuli nagu ise vaadata, kuidas ja kust saab.
\nKui ma n\u00fc\u00fcd ajas tagasi vaatan, siis n\u00f5ukaajal, kui mul juba pere oli, hakkasin tegema s\u00fc\u00fca. K\u00fcsisin \u00e4mma k\u00e4est, k\u00fcsisin ema k\u00e4est ja tegin. Hakkasid meenmua toidud, mida ema lapsep\u00f5lves tegi ja tundsin nende vastu huvi. Uurisin kokaraamatuid. Ja kuna sel ajal polnud poes v\u00e4ga midagi saada, siis tuli olla ledlik ja teha k\u00f5ike ise. Ilmselgelt pole ma kunagi hiljem teinud sisse nii palju hoidiseid, kui sel ajal. S\u00fcgis saabus ja algas hoidistamine: mahlade aurutamine, seente sissetegemine, \u00f5unamoos, \u00f5unakompott, arooniasiirup, pirnikompott, kurgisalat, segasalatid, tomatid erineval moel, maasikamoos juba suvel, vaarikamoos, murakamoos, musts\u00f5stramoos, punase s\u00f5stra tarretis jne jne. Lisaks oli t\u00e4iesti tavaline, et tegin sageli s\u00fclti ja pasteeti, kuumutasin pekki rasvaks :D Oi, tuba oli suitsu t\u00e4is, aga k\u00f5ik kraam tuli \u00e4ra kasutada :)
\nTegelikult tegin ma tol ajal v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00fc\u00fca. Paljusid toite pole enam ammu teinudki.
\nJa mis juhtus edasi ? Edasi tuli eesti kroon ja vabariik ning koos sellega t\u00e4itusid poed hea ja paremaga ja igasuguse kr\u00e4piga. K\u00f5igil hakkas j\u00e4rsku kiire ja toidutegemine muutus teisej\u00e4rguliseks ja t\u00fclikaks tegevuseks. Olgem ausad, et head s\u00fc\u00fca teha, l\u00e4heb piisavalt palju aega. Nii elasin siis ka mina m\u00f5ne aja selles “oravarattas”. T\u00f6\u00f6, kool, pere.
\nSageli j\u00f5udsid koju alles \u00f5htul peale \u00fcheksat ja mis s\u00f6\u00f6gitegemisest siis enam r\u00e4\u00e4kida. Ikka midagi kiirelt, et s\u00f6\u00f6mine p\u00e4ris \u00f6\u00f6seks ei j\u00e4\u00e4ks. N\u00e4dalavahetusel oli meie perel kombeks alati midagi ette v\u00f5tta ja seega ka siis ei olnud toiduvalmistamine prioriteetne.
\nEdasi tuli periood, kus ma j\u00e4in koju ja tegin s\u00fc\u00fca meeleldi, aga siis ilmnes, et p\u00fc\u00fca palju tahad, miski kunagi ei sobinud ja selline suhtumine v\u00f5ttis viimasegi tahte. Tegelikult oli toit hea, lihtsalt s\u00f6\u00f6ja oli omadega lepikus.
\nTagasi tuli kokkamise isu koos sisemise rahuga. Peale t\u00fctre s\u00fcndi hakkasin \u00fcha enam m\u00f5tlema tervislikumale ja taskukohasemale toiduratsioonile. P\u00fcreesid ise teha oli odavam, kui poest osta ja igal juhul olid kodused p\u00fcreed ka lapsele paremad. Ja mida suuremaks ta kasvas, seda enam p\u00fc\u00fcdsin teha sellist toitu, mida ka temale sobiks anda. Tegelikult sulandus laps v\u00e4ga valutult t\u00e4iskasvanute toidulauda. Lapse jaoks eraldi ma tegingi s\u00fc\u00fca vast k\u00f5ige enam 8 kuud. Edasi toimus juba \u00fchinemine ja maast madalast on laps harjunud s\u00f6\u00f6ma k\u00f5ike, mida antakse. Tegelikult on mul hea meel, et minu lastest \u00fckski pole olnud toiduga pirtsutaja ja taldrikus sonkija. Viinerid, friikartulid ja pihvid meie laual aga t\u00f5esti ei k\u00e4i. Loodan, et \u00fckskord \u00f5pivad meie toiduasutused pakkuma lastele pool praadi tavavalikust, mitte friikaid ja viinereid. \u00d5nneks selliseid arukaid firmasid juba on tekkinud ka.
\nSelle talvega on mul tekkinud kuidagi eriti suur vajadus kokata ja toitu nautida. Kaugeltki mitte k\u00f5ike ei saa teha, mida tahaks, aga rahakoti piires p\u00fc\u00fcan teha vaheldusrikast, tervislikku ja maitsvat toitu. \u00dcks p\u00f5hjus on ilmselgelt vist k\u00fclm ilm ja talvine aeg, mis s\u00f6\u00f6b energiat ja kust siis veel, kui mitte toidust , saaks selle tagasi :) Teine p\u00f5hjus on aga kindlasti s\u00fcgaval sisimas pidevalt varjus olnud kokkamissoov, katsetamisvajadus, maitseelamuste nautimine. Eks see lapsep\u00f5lve hea s\u00f6\u00f6gilaud on ikka minusse pesa teinud :)
\nKapis seisab ema vana retseptikaust. H\u00e4sti vana ja palju retsepte. Emale meeldis retsepte koguda, \u00fcles kirjutada ja s\u00fc\u00fca teha. Pean plaani hakata seda kausta p\u00e4evavalgele tooma :)
\nEma pole enam aastaid, aga \u00f5nneks on olemas tema kaust :)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
J\u00e4in t\u00e4na m\u00f5ttesse, et mis minuga siis viimasel ajal lahti on, et ma….muudkui teeks s\u00fc\u00fca ja s\u00f6\u00f6ks :D Eks s\u00fc\u00fca olen ma teinud juba nii v\u00f5i naa aastat ligi 30, aga viimasel ajal eriti intensiivselt. Poegade vanaema k\u00fcll \u00fctleb alati … J\u00e4tka lugemist