![\"trummimas\"](\"\/pildid\/1275\/IMG_2201-2.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJa sel korral oli meil Brasiilia hommik. Brasiilias teadup\u00e4rast pidavat pilliks v\u00f5i trummiks k\u00f5lbama k\u00f5ik, mis v\u00e4hegi kuskil vedeleb. Nii oli Ahven kohale vedanud t\u00fchje plastkanistreid, muidutrumme, plastpudelites tooreid makarone ja igasuguseid torusid, millega kolistada ja r\u00fctme luua. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nAhven m\u00e4\u00e4ras Kirke suure nuiaga trummil\u00f6\u00f6jaks, kes nii\u00f6elda m\u00e4\u00e4rab r\u00fctmi. V\u00e4ga austav \u00fclesanne olla esitrummil\u00f6\u00f6ja :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJa eks neid trummil\u00f6\u00f6jaid oli suuremaid ja v\u00e4iksemaid.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nMillised sinisinised silmad, eks. Jalad vaevalt alla saanud on kogu aeg vaja leida \u00fcks trumm, mida p\u00f5ristada.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nSee, et Kirke seal eemal naerab, see on t\u00e4iesti tavap\u00e4rane n\u00e4htus, sest Ahven teeb tund aega lisaks trummishowle ka pidevalt nalja ja kes v\u00e4hegi nalja m\u00f5istavad, neil on ka suu alailma k\u00f5rvuni.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nTrummi tuleb vahest l\u00fc\u00fca silmad kinni, omas maailmas.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJa meie preili eelistas vahepeal suurt kolinat vaadata eemalt<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nAga kaua sa ikka eemalt passid, tuli l\u00f5puks minna t\u00e4di juurde appi. Seal siis ta k\u00fcsisi oma pulka ja Kirke koos Ahvenaga parajasti midagi talle seletasid. Ilmselt siis seda, et suure punase otsaga nuiaga vehkimine on Kirke amet ja v\u00e4iksematel tuleb leppida sans\u00f5lmetorudega.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nKui lugu oli tervel seltskonnal korralikult ette kantud, tuli teha sellist g\u00e4ngsta n\u00e4gu, nagu Ahven seal pildil teeb.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nLisaks trummimisele on nagu alati rahval suur pannkoogis\u00f6\u00f6mine ja millistele lastele see siis p\u00fchap\u00e4eva hommikul ei meeldiks. V\u00e4ike moosin\u00e4gu parasjagu naudib m\u00f5tet, et kohe, kui t\u00e4di pannukad lahti l\u00f5ikab, saab suu moosiseks.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nPeale trummil\u00f6\u00f6mist nagu tavaks, kena jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi vanalinna, raudteejaama. V\u00e4ikese lapsega ei saa veel liiga pikka p\u00e4eva linnas ette v\u00f5tta, aga need kaks on igatahes v\u00e4ga nauditav seltskond preilisid.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nTore \u00f5htu veel sellega kaugeltki l\u00e4bi ei saanud. Teel jaama helistas minu armas s\u00f5brake Aire ja leppisime kokku peagi meie juures kohtuda. Rongis\u00f5it l\u00e4ks libedalt ja l\u00f5busalt. Poeg oli meil r\u00f5\u00f5msalt jaamas vastas, sai oma t\u00fctrekese k\u00e4tte, viis meid koju ja k\u00f5ik saime natukeseks ajaks puhkama minna.
\n Selle aja sees sain \u00fche toreda telefonik\u00f5ne veel toredama uudisega, t\u00e4nu millele peale j\u00e4rgmise p\u00e4eva jooksul peetud mailivahetusi olime Kirkega \u00f5htuks j\u00e4lle linnas. Sel korral olin esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6lt vaba ja Kirke tuli otse koolist rongi peale. No peaaegu rongi peale – kodupeatuses tuli maha, viisime kiiresti tema koolikoti naabrinaisele t\u00f6\u00f6le ( temal t\u00f6\u00f6koht on meie maja l\u00e4hedal) ja ise kimasime kibekiiresti rongi peale. Naabrinaine sai vahelduseks katsuda, millise raske kotiga tema naabrit\u00fcdruk peab koolis k\u00e4ima ja vedada see koju.
\nLinnas l\u00e4ksime k\u00f5igepealt \u00fchte noodipoodi. See on \u00fcks ainsamaid poode, mida ma m\u00e4letan olevat seal vanalinnas \u00fchel nurgal t\u00e4pselt nii kaua, kui ma m\u00e4letan ennast Tallinnas k\u00e4inud olevat. Ja seda aega on ikka arvestatavalt palju. Suur osa poode tulevad, l\u00e4hevad, kolivad, aga see \u00fcks p\u00fcsib vankumatult samal kohal. Kirke on tahtnud sinna minna juba pikemat aega, aga me oleme juhtunud linna ikka n\u00e4dalavahetuseti, kui see pood on kinni. Seekord oligi esimene siht kohe sinna minna. K\u00f5igepealt oli vaja sealt poest osta kindlasti noodiv\u00f5tmega pliiats ja siis valisime v\u00e4lja sealt esimese p\u00e4ris oma noodiraamatu. Ma ei ole noote naljalt siiani koju ostnud, sest muusikakool on nendega suhteliselt h\u00e4sti varustatud ja aeg ajalt k\u00e4in toon j\u00e4lle m\u00f5ne Muusikaakadeemiast. N\u00fc\u00fcd aga tundus, et k\u00e4es on aeg m\u00f5ni kogumik ka koju hankida. Lapsel igatahes silmad s\u00e4rasid ja p\u00e4rast \u00fctles, et hullult m\u00f5nus ja huvitav pood. T\u00f5en\u00e4oliselt k\u00e4ime seal poes edaspidi veel kordi ja kordi.
\nEdasi…. edasi aga kappasime hoopis \u00fchte kesklinna muusikariistade poodi. Kuna p\u00e4eval pidasin juba pikemalt tuttava h\u00e4rra omanikuga kirjavahetust, siis poodi j\u00f5udes oli esimeseks emotsiooniks – me oleme oodatud. Kohal oli “klaveripoiss” ja “kitarripoiss”, nagu mind p\u00e4eval valgustati ja juttu j\u00e4tkus kauemaks…..Kirke poleks sealt poest vist \u00fcldse \u00e4ra tulnud ja loomulikult tahtis ta kohe endale uut klaverit koju kaasa v\u00f5tta. Tegelikult k\u00e4isimegi seal selleks, et uut pilli katsuda, proovida m\u00e4ngida, ajada asjatundjatega juttu ja veenduda, et v\u00e4ljavalitu on \u00f5ige. Kuni Kirke m\u00e4ngis klaverit ja uudistas seda igast k\u00fcljest ning konsulteeris “klaveripoisiga” ajasin mina “kitarripoisiga” juttu ja leidsin sealt midagi endale. N\u00fc\u00fcd olemas midagi, mille jaoks raha koguda ja siis saab varsti endale \u00fche pilli koju juurde tuua. Mulle meeldib selliseid toredaid eesm\u00e4rke seada, aga seda v\u00f5in k\u00fcll \u00f6elda, et nii pilli kui fotoaparaadi valimine on \u00fcks v\u00e4ga raske tegevus. Valid ju endale head kaaslast pikemaks ajaks. <\/p>\n
Nii, aga kui p\u00f6\u00f6rduda tagasi eelmise \u00f5htu juurde, siis varsti oligi Aire meil k\u00fclas ja meil oli \u00fcks v\u00e4ga vahva s\u00f5brap\u00e4eva\u00f5htu, kuhu sekka mahtus palju juttu, nalja – naeru, r\u00f5\u00f5mu, s\u00f6\u00f6mist, teejoomist ja isegi kadunud interneti otsinguid. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pea n\u00e4dal tagasi siin oli s\u00f5brap\u00e4ev. Mul pole selle p\u00e4evaga seoses k\u00fcll mingeid erilisi emotsioone, aga see ei t\u00e4henda, et siis ei v\u00f5iks toredaid asju ette v\u00f5tta ja s\u00f5pradega aega veeta. Veel toredam on, kui s\u00f5brap\u00e4eval saab telefonik\u00f5nesid, mis toovad … J\u00e4tka lugemist