![\"festival\"](\"\/pildid\/1254\/IMG_8829.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nKonkurss oli suunitlusega klassikah\u00e4\u00e4lele. Vanuser\u00fchmi 4 ja Kirke osales noorimas vanuser\u00fchmas, kuhu kuulusid 8 – 10 aastased lapsed. Mis klassikah\u00e4\u00e4lest me saame selles vanuses \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida, on hoopis iseasi k\u00fcsimus :) Osalema regsitreeris \u00f5petaja meid viimasel seitsmendal tunnil, sest avastas info juhuslikult televisioonist, kui sellest konkursist r\u00e4\u00e4giti ja uurima hakates oli imekombel vabanenud just \u00fcks koht, mille ta siis kohe ka broneeris. Ega me keegi t\u00e4pselt ei teadnudki, mis meid seal ees ootab ning milliseid laule oleks sinna arukas ette valmistada. L\u00e4ksime \u00fches\u00f5naga maad uurima ja katsetama. Festival ise oli v\u00e4ga lahe, atmosf\u00e4\u00e4r tore ja kindlasti oleks tahtnud j\u00e4\u00e4da sinna kaheks p\u00e4evaks, mille v\u00e4ltel toimus lisaks v\u00f5istulaulmisele palju huvitavaid, harivaid tegevusi ja t\u00f6\u00f6tubasid. L\u00e4biviijateks tegijad ooperimaailmas –
\n Risto Joost,
\n(dirigent, kontratenor),
\n Helen Oll
\n(sopran, vabakutseline),
\n Helen Lepalaan
\n(metsosopran, EMTA \u00f5ppej\u00f5ud).
\nNemad olid ka \u017e\u00fcriis.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nKogu \u00fcritust alustas kohaliku muusikakooli puhkpilliorkestrike ja Kirkest tegin ainult \u00fche h\u00e4dise esinemisv\u00f5tte, sest otsustasin hoopis filmida tema esinemist.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nMida lastel siis \u00fcldse esitada tuli? Ega see p\u00e4hkel lihtne polnud. Esitada tuli 2 laulu. M\u00f5lemad ilma mikrofonita, suures, k\u00f5rges ja rahvast t\u00e4is saalis. Laulud pidid olema erineva karakteriga. \u00dcks laul tuli esitada saatega. Nagu \u00f5petaja \u00fctles, et isegi, kui klaveri klahve ainult silitada, oli saatjatel pidevalt oht lapsest \u00fcle m\u00e4ngida. Teine laul tuli esitada a – kapella. Ma usun, et v\u00e4ga v\u00e4hesed selles vanuses lastest on oma elus pidanud suures saalis laulma pikemat lugu a-kapellas. Kirkel on \u00f5nneks see tugev k\u00fclg ja helistikus p\u00fcsib ta suurep\u00e4raselt. <\/p>\n
Eemalt kuulates ja k\u00f5iki esimese vanuser\u00fchma 15 last j\u00e4lgides, mahtus Kirke kindlasti esimese 5 hulka. Huviga ootame \u017e\u00fcriiliikmete kirja, mis saadetakse igale osav\u00f5tjale ja kus on siis antud igale esinejale isiklik tagasiside. Meie \u00f5petajaga j\u00e4ime tema esinemisega igati rahule ja juba konkursile teel olles teatas \u00f5petaja, et….v\u00f5ta vabalt, me ei l\u00e4he sinna v\u00f5itma vaid h\u00e4sti esinema ja asja uurima. Kogemusi saama. Kirkele oligi see p\u00e4ris esimene vabariiklik konkurss. Talle endale k\u00f5ik see v\u00e4rk v\u00e4ga meeldis ja kuigi esimese kolme hulka ta ei tulnud, k\u00fcsis \u00f5petaja juba tagasiteel, et kas j\u00e4rgmine aasta l\u00e4heme uuesti – ja Kirke oli kohe n\u00f5us. \u00dches\u00f5naga \u00fcdini positiivne kogemus ja tore reis. Ojaa, vahepeal k\u00e4isime isegi kalal…..ehk siis proovide ja kontserdi vahel leidsime aega k\u00e4ia \u00e4ra Leisis ja varustada ennast hunniku lestadega. Kokkuv\u00f5tteks – k\u00f5ik oli v\u00e4ga h\u00e4sti ja 2016 november on plaanis olla seal tagasi.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nTagasiteel k\u00fclastasime Liiva poodi, et koju saaks ikka osta head saare leiba. Nisujahuta ja igasuguse muu paha kraamita. S\u00f6\u00f6me ja matsutame siiani. Nojah ja kuna laulud lauldud ja kurguga v\u00f5is juba trikke teha, \u00fcllatas \u00f5petaja meid autos j\u00e4\u00e4tistega.<\/p>\n
Hilis\u00f5htuks olime v\u00e4sinud aga r\u00f5\u00f5msad – ning kodus tagasi. Pikka pidu polud ja \u00fcsna varsti tuli magama minna, sest hommikul ootas juba ees j\u00e4rgmine konkurss. Sedakorda siis Tabasalus Loode regiooni klaverikonkurss. Selle konkursi p\u00e4rast me ei saanudki kaheks p\u00e4evaks Saaremaale j\u00e4\u00e4da, aga klaverikonkursiks oli harjutatud hoolega ning minemata j\u00e4tmine oleks olnud kurjast. Oleks siis veel, et laps ise ei taha, aga tema on alati n\u00f5us k\u00f5igest r\u00f5\u00f5muga osa v\u00f5tma.
\nLoode regioon on vabariigi suurim – 22 muusikakooli. Selle konkursi puhul v\u00f5iks \u00f6elda, et korraldus oli veidi nagu ligadi – logadi. 2 ja 3 klasside esinemised v\u00f5tsid v\u00e4ga palju aega ja need kuulati \u00e4ra j\u00e4rjest. Lisaks sellele, tegi \u017e\u00fcrii otsust tervelt tund aega. Otseloomulikult, lapsed, kes olid kodudest juba v\u00e4lja s\u00f5itnud hommikul 9 ajal muutusid t\u00fclpinuks ja n\u00e4ljaseks. Mis seal salata, suurtelgi k\u00f5hud korisesid. Veidi kummaline, et \u017e\u00fcriiliikmeid oli ainult 2. Paaritu arv v\u00f5iks neid ju ometi olla, et otsused oleks erapooletumad. See selleks. Ma pole kunagi \u00fchelgi klaverikonkursil k\u00e4inud ja t\u00f5tt\u00f6elda, mind h\u00e4mmastas v\u00e4ga k\u00f5rge tase. 2 klassi lapsi esines 16 ja nendest ehk vaid 2 kohta v\u00f5is \u00f6elda, et nad olid \u00fclej\u00e4\u00e4nutest pisut n\u00f5rgemad. Rebimine seega oli v\u00e4ga k\u00f5va. Esitamisel olid Eesti autorite palad, millest \u00fcks oli kohustuslik, teine vaba valik. 16 korda saime kuulata ” Varblaste m\u00e4ngu” :) Samas, see oli v\u00e4ga huvitav – kes kuidas seda lahendas ja kui t\u00e4pselt m\u00e4ngis. Vabalt valitud lugude tase oli aga kohe v\u00e4ga \u00fcllatavalt k\u00f5rge. Raplast oli 2 klassi esindamas Kirke ja tema vana lasteaiakaaslane, kellega nad koos r\u00f5\u00f5msalt muusikakoolis k\u00e4ivad. K\u00fcll erinevate \u00f5petajate juures. Veel olid Raplat esindamas kaks 4 klassi piigat, aga neid me enam kuulama ei j\u00e4\u00e4nud, sest lapsed olid v\u00e4sinud ja meil k\u00f5igil olid ees juba j\u00e4rgmised \u00fcritused. Kaspar ja Kirke esinesid \u00e4ra 7 ja 8 – ndana. Hullult hea, kui ei pea kaua oma esinemisj\u00e4rge ootama. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nKirke ja Kaspar \u017e\u00fcrii otsuseid ootamas<\/p>\n
Ja kuidas meil siis l\u00e4ks? H\u00e4sti l\u00e4ks. Piiga m\u00e4ngis suurep\u00e4raselt. Kui muidu ta ikka vahest oskab teha sisse m\u00f5ne vea v\u00f5i pl\u00e4ristada k\u00f5rvalolevat klahvi, siis sedakorda oli esitus perfektne. K\u00fcsisin peale esitust \u00f5petaja hinnangut ja \u00f5petaja \u00fctles ka, et suurep\u00e4rane. Ainsana Rapla lastest \u00f5nnestus Kirkel saada ka diplom – III koht. Minumeelest esimese konkursi kohta v\u00e4ga hea. Kirke ise urises, et mh, ma oleks pidanud veeeeel paremini m\u00e4ngima. Segane t\u00fc\u00fcp, ma \u00fctleks. Minu \u00fcllatuseks oli ka \u00f5petaja \u017e\u00fcrii otsusega pisut nagu rahulolematu. Nojah, mina v\u00f5tan asja vabalt – kunsti hindamine on \u00e4\u00e4retult subjektiivne tegevus. Nii tugevas konkurentsis oli see v\u00e4ga tubli tulemus :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nN\u00fc\u00fcd siis ees j\u00f5uluperiood ja koos sellega loomulikult…..ports kontserte, esinemisi ja pidusid :)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Laushull ta n\u00fc\u00fcd p\u00e4riselt muidugi ei olnud, aga selge on see, et kui \u00f5petajad planeerivad lapsele mingeid konkursse, siis sebimist ja tegemist on rohkem, kui muidu. Harjutamistest r\u00e4\u00e4kimata. Sel n\u00e4dalavahetusel saime siis nende asjadega \u00fchele poole, et edasi juba keskenduda … J\u00e4tka lugemist