![\"automatk\"](\"\/pildid\/1238\/IMG_6274-2.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJa et oleks ikka veel midagi ilusat, tegin m\u00f5ned hommikuudused v\u00f5tted lihtsalt p\u00f5ldudest. Meil on see nn linnas elamise v\u00f5lu, et kui ongi ilus udune hommik, siis vaadet sandistab alati kas mingi kolaplats v\u00f5i m\u00e4\u00e4ratult suur hulk siniseid liiklusm\u00e4rke. Nii ma siis kepslesingi tee \u00e4\u00e4res lummatuna ilusatest udustest loodusvaadetest.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nEdasi kulges meie tee m\u00f5nusas jutuvadas ja olimegi \u00fcks hetk juba Riia l\u00e4hedal. Kuna plaan oli Riiga mitte sisse s\u00f5ita vaid l\u00e4heneda loomaaiale hoopis k\u00fcljepealt, siis keskendusime \u00f5ige teeotsa leidmisele, et p\u00f6\u00f6rata p\u00f5himaanteelt \u00e4ra vasakule. Meil seda lobisevat kaardilugejat polnud ja lootsime lihtsalt oma peale ning v\u00e4ikesele kaardiv\u00e4ljatr\u00fckile. Olime igatahes alati \u00f5igel teel ja kordagi \u00e4ra ei eksinud. Loomaaia k\u00f5rvale j\u00f5udes tuli v\u00e4lja, et kell 11 on loomaaia parkla juba triiki t\u00e4is. K\u00f5rvalolevad t\u00e4navad paistsid samuti t\u00e4is, aga \u00f5nneks \u00fcsna l\u00e4hedal leidsime ka enda autole kohakese. Retk loomaaeda v\u00f5is alata. <\/p>\n
Kuna ilm oli ilus ja k\u00e4es oli laup\u00e4ev, suundus loomaaeda ikka p\u00e4ris arvestatav hulk inimesi juba varahommikul. Territoorium on seal h\u00e4sti m\u00f5nus. V\u00e4ga palju suuri puid, mis annavad m\u00f5nusat varju k\u00f5rvetava p\u00e4ikese eest, s\u00f6\u00f6gikohad olemas, saldejumps mitmes kohas saadaval ja j\u00e4rve\u00e4\u00e4rne grillplatski ootamas, kui kellelgi soov ise grillida ja piknikut pidada. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nEsimestena sattusid meie vaatev\u00e4lja h\u00fclged ja flamingod. \u00dcks h\u00fcljes ajas agaralt taga millegip\u00e4rast vees aega veetvat \u00fcksikut sokki ja teine h\u00fcljes lehvitas inimestele ennastunustavalt ning m\u00f5nules p\u00e4ikeselaigus. Flamingod aga olid vist hommikul veel v\u00e4ga unised, sest enamusele tundus m\u00f5nus peita oma pea sulestikku.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJ\u00e4rgmisena sattusime koduloomade osasse, kus oli hobuseid ja kanu, kukkesid ja kitsi, lambaid ja sigu, j\u00e4neseid.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nSee pehme ninaga isend oli vist mingi sipelgaotsija. Nina oli tal pikk ja pehme, ise sellise laisa s\u00f5braliku sea olemisega. Lastele ta igatahes meeldis ja k\u00f5ik kippusid tema nina silitama, mida ta muidugi agarasti l\u00e4bi v\u00f5rkaia \u00fcritas toppida, et keegi ikka s\u00fcgaks.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nS\u00fcgamast tulles avastasime \u00fche v\u00f5rkaia tagant istuva linnu. Kohe istuski sedasi ja vaatas ringi :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nEdasi viskasime pilgu peale kaamelitele. Neid jalutas seal ringi kolm ja k\u00fc\u00fcrud olid enamusel veidi nagu ripakil. K\u00fcllap polnud ammu vett joonud aga Viiralti joonistus tuli kohe silma ette :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJ\u00e4rgmiseks peatuseks olid j\u00f5ehobud. Neil oli suur maja ja neid oli kaks – v\u00e4\u00e4\u00e4\u00e4ga suurt j\u00f5ehobu. Parasjagu oli s\u00f6\u00f6tmise aeg ning puuri ees tungles suurem hulk rahvast. Talitaja v\u00f5ttis peot\u00e4ie porgandeid, j\u00f5ehobu tegi oma sahtli lahti, porgandid pandi sisse ja siis uuesti sahtel kinni.Sedasi \u00fcpris flegmaatiliselt k\u00e4is neil see s\u00f6\u00f6mine ja suur osa pudises maha, kust nad siis p\u00e4rast neid t\u00fckikesi j\u00e4lle suhu korjasid. <\/p>\n
<\/a><\/center> <\/p>\nVahepeal j\u00f5udsime j\u00e4lle hobuste juurde. Ilusad, uhked, erinevat v\u00e4rvi ja tulid kenasti lastega suhtlema.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nKohe vastasterritooriumil olid h\u00e4belikud p\u00f6etud alpakad. Sellised nunnukesed, aga k\u00fcllap neil oli jah p\u00f6etuna veidi h\u00e4belik olemine.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nSujuvalt j\u00f5udsime j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, kust avanes ilus vaade. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJa j\u00f5udiski k\u00e4tte tipphetk, trampararaaaaa – kaelkirjakud. Mulle tundub, et Riia loomaaias k\u00e4ivad paljud justnimelt nende suurte ja majesteetlikute ning graatsiliste loomade p\u00e4rast. Veetsime neid imetledes seal ikka p\u00e4ris palju aega, enne, kui j\u00e4rgmiste loomade juurde l\u00e4ksime.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nKaelkirjakud igast servast \u00fcle vaadatud, l\u00e4ksime natukeseks m\u00e4nguplatsile. Meie Ingega tahtsime pisut istuda, Kirke ronida. K\u00e4isin reisil natuke seljahaigena ja oli paras hetk selga sirutada.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nEdasi n\u00e4gime igasuguseid toredaid loomi ja linde, kellest m\u00f5ned pildid valisin siis v\u00e4ljapanekuks.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nRiia loomaaias on selline koht nagu Tropu maja :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nSaatsin sedakorda Inge ja Kirke sinna \u00fcksinda, sest mind ei isuta kuidagi vaatama pikki madusid. Passisin siis selle aja niisama \u00f5ues, toetasin ennast vastu aeda ja nautisin ilma. Vaatasin k\u00f5rgel taevas uhkeldavaid m\u00e4nnilatvu ja tundsin ennast h\u00e4sti.<\/p>\n
\u00dcks hetk m\u00f5tlesin, et teen sellest huvitavast Tropu maja sissep\u00e4\u00e4sust pilti, kui samal hetkel tuli sealt v\u00e4lja \u00fcks mees ja tegi ohhoo :) N\u00fc\u00fcd v\u00e4hemalt on aimatav selle koopaava suurus. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nKui troopikamajauudistajad kopast v\u00e4lja j\u00f5udsid, l\u00e4ksime vaatama hiigelsuuri kilpkonnasid. Olid ikka pirakad k\u00fcll. Sealjuures liikusid \u00fcsna k\u00e4rmesti ja \u00fcks \u00fcritas teise k\u00e4est kapsalehti \u00e4ra n\u00e4psata v\u00f5i teist hammustada – ega ma t\u00e4pselt aru ei saanud, mis nagin neil seal kilpide varjus k\u00e4is. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nK\u00f5rval oli seal \u00fcks kiik, mille \u00fches otsas oli kilpkonna raskusega kilp. Kirke ja Inge istusid peale – ei midagi, kui mina ka oma kere ka sinna peale vinnasin, saime kiige tasakaalu. Seega – kilpkonna raskuseks peab olema umbkaudu 150 kg.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nSel ajal, kui kaasreisijad ennast troopikamajas l\u00f5bustasid, tegin m\u00f5ned pildid niisama territooriumist.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nN\u00e4gime seal mitmeid ahve, aga see armas p\u00e4rdik klaasi taga oli kuidagi m\u00f5tlik. K\u00fcllap unistas parematest jahimaadest.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nMingil ajal me k\u00e4isime s\u00f6\u00f6mas ja kui k\u00f5hud t\u00e4is, j\u00e4tkasime avastusretke. Ilmselt olid loomadki saanud just s\u00fc\u00fca ja enamus laiskles lapiti maas ega viitsinud sabaotsagi liigutada. L\u00f5visid ei huvitanud inimesed \u00fcldse, karu k\u00e4is n\u00e4rviliselt ringi \u00fches nurgas ja j\u00e4\u00e4karu otsustas ka p\u00f5\u00f5nata. \u00dche rebase leidsime, kes oli \u00fcsna priske, aga seegi magas nina kasukas.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n\u00dcks tore kitseke kepsutas ringi ja n\u00e4ksis oksi. Temal ei paistnud mingit und olevat.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nEdasi k\u00e4isime veel mingis majakeses, kus enam madusi polnud, aga oli toredaid iguaane ja muid sedasorti elukaid. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJ\u00e4rgmine koht, kus veetsime palju aega oli eeslite ala. Olid ikka naljakad ja karvased. \u00dcks emme oma kasvandikuga. Inimestega meeldis neile kohe v\u00e4ga suhelda. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nSebrade juurde j\u00f5udes avastasime, et suurt midagi meil polegi enam vaatamata j\u00e4\u00e4nud ja sebrad on nii ilusad. Neidki pole Tallinna loomaaias kohanud. Imetlesin nende uhkeid mustreid. Igal sebral ikka omamoodi. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nLoomaaias jalutas ringi palju paabulindusid. K\u00fcll t\u00e4itsa lahtiselt teedel, k\u00fcll m\u00f5ne majakese katusel rahvast piidlemas ja m\u00f5ni ka traattara taga, aga imelise sulestikuga on need linnud k\u00fcll. Millised v\u00e4rvid!!!<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nNii sai meil Riia loomaaiale tiir peale ja 4 tundi l\u00e4ks m\u00e4rkamatult m\u00f6\u00f6da. Sealne ala on reljeefne ja ei ole t\u00e4nu sellele nii laialivalguvalt suur nagu Eesti loomaaed. Samuti pole seal liiga palju igasuguseid kitsi ja veiseid. K\u00f5ike on parasjagu, huvitavaid loomi palju ja mis oli eriti tore – loomad olid n\u00e4htaval. Ei olnud lastele seda pettumust, et j\u00e4lle loom oma pesas peidus ja ei n\u00e4egi. V\u00e4ga v\u00e4ga meeldis ja nii nagu peale eelmise suve Korkeasaari loomaaia k\u00fclastamist nii leidsime ka Riia loomaaiast v\u00e4ljudes, et siia v\u00f5iks tagasi tulla k\u00fcll. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nTagasiteel k\u00e4isime ikka L\u00e4timaa rannas ka, aga kus me p\u00e4rast veel k\u00e4isime, sellest ehk teine kord – postitus niigi parasjagu pikk. <\/p>\n
Minge Riia loomaaeda!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Viimasel ajal kuulsin \u00fcsna sageli, et Riias on \u00fcks v\u00e4ga tore loomaaed ja nii tekkis mul \u00fchel p\u00e4eval kinnisidee, et sinna peaks siis oma kondid kohale vedama, et veenduda isiklikult, kas kiidetu on kiitmist v\u00e4\u00e4rt. Kuna seltsis on segasem, pakkusin … J\u00e4tka lugemist