\nSee armas kohvik on olnud juba ammu \u00fcks mu lemmikuid. Viimati, kui sinna samme seadsin, seisin vastamisi t\u00f5siasjaga, et seal on remont. Hiljem selgus, et p\u00f5lengu tagaj\u00e4rjed.
\nSisenesin sellep\u00e4rast t\u00e4na sinna suht ootus\u00e4revalt, et n\u00e4ha, kas sisekujunduses on ka muudatusi. Ruum koosneb kahest erinevast osast- kohvikust ja bistroost. Kui varem oli neil kahel osal selgelt erinev kujundus, olustikuga elegantsest tavalise s\u00f6\u00f6klani, siis n\u00fc\u00fcd on arvestatud rohkem voolava ruumiga ja kujundus on \u00fchtlasem. Tulemus t\u00e4iesti n\u00e4gus.
\nKohvikus on endiselt men\u00fc\u00fcs hea valik ja kena serveering. Kuigi \u00fcldmulje on s\u00e4ilitatud sama – ruumis on kasutatud palju valget, siis diivanid on uued. Varem seal selliseid mugavaid nurgakesi polnud, kus v\u00f5ib vabalt endale padjad kokku l\u00fckata ja m\u00f5nusalt keras, j\u00e4\u00e4tisekauss s\u00fcles, olemist nautida. \u00dcllatav oli see, et vaatamata kohviku sugugi mitte odavale hinnatasemele oli see rahvast t\u00e4is. Meil on masu :D Teenindus oli v\u00e4ga, v\u00e4ga kena :)
\nTeine ankrussej\u00e4\u00e4mise koht oli t\u00e4na Kalevi Jahtklubi Baar <\/a>Pirital.
\nMa olen seal majas k\u00e4inud kunagi ammu s\u00f6\u00f6mas. Kui h\u00e4sti m\u00f5elda, siis aastat 15 tagasi :D No ikka p\u00e4ris ammu :D Niipalju m\u00e4letan, et toit maitses h\u00e4sti ja ports oli \u00fclimalt suur.
\nInterj\u00f6\u00f6r on sellest ajast muutunud, aga t\u00e4na polnud see p\u00e4ev, kus ruumis sees istuda. T\u00e4na oli terrassil m\u00f5nulemise p\u00e4ev. T\u00f5eline nauding. Ja taaskord sama tunne – kus on masu??? Rahvast oli nii sees kui v\u00e4ljas k\u00f5vasti. Ja \u00fcle\u00fcldse tundub, et k\u00f5ik puhkavad, keegi ei k\u00e4i t\u00f6\u00f6l :D Inimesed olid tulnud puhkama ja ilusat ilma nautima.
\nKuigi terrassil polnud nii mugav oleskleda kui patjadega diivanil, oli olemine sellegipoolest suurep\u00e4rane. M\u00f5nus seltskond, vahetu suhtlemine, v\u00e4rske \u00f5hk, vaade Pirita j\u00f5ele, sagivad purjekad, soe tuul sasimas juukseid ja l\u00f5puks veel k\u00f5ht ka head-paremat t\u00e4is :D Selle maja praade ma ei oskagi kommenteerida, sest sinna j\u00f5udes polnud mu k\u00f5ht veel sugugi t\u00fchjaks saanud. Seega keeldusin viisakalt ja piirdusin magusroogadega :D<\/p>\n
Iga p\u00e4ev j\u00f5uab siiski alati \u00f5htusse…<\/p>\n
Ja nii ongi, et koju j\u00f5udes on j\u00e4tkuvalt m\u00f5nus tunne ning r\u00f5\u00f5m m\u00f5nusalt veedetud p\u00e4evast on ilmselt mitte ainult minul.<\/p>\n
L\u00f5petuseks siia \u00fcks postkaart: R. Sagrits Pirita Jahtklubi 1958 T\u00e4na oli \u00fcks selline. S\u00e4rav ja m\u00f5nus. Ja eriti hea on see, et on inimesi, kes teevad su p\u00e4eva armsaks. Ilm oli ka nagu tellitud, soe, kergelt tuuline ja sugugi mitte l\u00e4mbe. Lihtsalt lased siis sedasi ennast tuulel kanda ja … J\u00e4tka lugemist ![\"postkart\"](\"\/pildid\/459\/13389267.jpg\")
<\/a><\/p>\n
\nT\u00e4na ei olnud fotoka kaasavedamise viitsimist :D Tahtsin lihtsalt puhata. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"