…aeg, kus kuuled ometi iseenda m\u00f5tteid ja seedid muljeid. Oleme tirtsuga kahekesi kodus ja temagi juba magab mitu ausat tundi.
\nOlen alati nautinud \u00fcksiolemise hetki, nii pole see erand ka t\u00e4na. Tipsule tekk peale pandud, keerasin ennast m\u00f5nusalt diivanile kerasse ja koera elavate unen\u00e4gude saatel lugesin edasi p\u00e4eval alustatud raamatut.
\nT\u00e4na oli selline sume ja sumbunud p\u00e4ev. Hommikust peale oli n\u00e4ha, et hautab vihmale. Polnud nagu mida hingata. Hautas ja hautas, aga mitte ei tulnud. Keskp\u00e4eval l\u00e4ksin \u00f5e ja lapsega v\u00e4lja s\u00f6\u00f6ma. No sellest k\u00f5hut\u00e4iest on j\u00e4tkunud praeguseni. Vat mis t\u00e4hendab, kui inimene on harjunud s\u00f6\u00f6ma v\u00e4he. Meil \u00f5ega viimastel aastatel kombeks s\u00fcnnip\u00e4evi sel moel t\u00e4histada, et l\u00e4heme ja istume v\u00e4ljas. On hea ja rahulik istuda ilma liigsete kohutsusteta – puhas koos olemise r\u00f5\u00f5m. Peale s\u00f6\u00f6mist astusime l\u00e4bi raamatupoest, kust laps leidis kohe endale midagi vajalikku, ema ka ja edasi koju. Ikka veel ei sadanud, ikka veel hautas.
\nKoju j\u00f5udes tabas mind mingi kummastav peavalu, mille p\u00e4ritolu ei osanud nagu aimata. \u00dcldiselt ma ei ole peavaluinimene. T\u00e4na vist siiski oli \u00f5uene r\u00f5hk nii madal, et isegi mina tundsin seda omal nahal. Mida selle tobeda tundega paremat teha, kui et vedada kere diivanile ja p\u00fc\u00fcda rahus olla. Just nii palju, kui selline v\u00e4ike, alla kolmene plikatirts v\u00f5imaldab. \u00d5nneks laps settis ennast just minu arvuti taha – kuhu teda lubatakse haruharva – ja n\u00f5udis tungivalt Jussi lugusid. Vahvad \u00f5petlikud lood lastele. Kui kursori \u00f5igele kohale j\u00e4tta, saab ta isegi ise endale uusi lugusid kl\u00f5psata :) Minul hea v\u00f5imalus puhkama heita. Hehee, kui juba arvasid, et n\u00fc\u00fcd lasen lausa erandkorras silma looja, kadus natukese ajaga ikkagi igasugune usk, et selline luksus v\u00f5iks ka teoks saada. Kord oli lapsel mingi mure, kord lasi poeg uksekella, et midagi paluda, kord k\u00e4is keegi tellitud t\u00f6\u00f6 j\u00e4rel ja ala\u00f5pmata kui hakkasin suikuma, helises j\u00e4lle telefon. L\u00f5puks loobusin magamism\u00f5ttest ja lugesin t\u00fckati raamatut. L\u00f5puks hakkas sadama, \u00f5hk sai liikuma.
\n\u00d5htupoole tuli k\u00fclla s\u00f5branna. \u00dcha rohkem m\u00f5tlen ma sellele, et kui suur v\u00e4\u00e4rtus on omada s\u00f5pra, kes on olnud su elus juba 27 aastat. Ja isegi kui ei olda pidevalt ninapidi koos, tead sa alati, et ta on sinu jaoks olemas, nagu sinagi tema jaoks. Alati. Heas ja halvas. Niiet midagi p\u00fcsivat on siin ilmas siiski olemas. Sellistel hilistel tundidel on hea m\u00f5tiskleda, m\u00f5tiskleda selle \u00fcle, kes on siin elus sinu k\u00f5rval. Ja kuratlikult hea on teada, et sa ei ole \u00fcksi :) Et on palju inimesi, kellele sa l\u00e4hed korda. <\/p>\n
Aga raamatust ka.
\nMister Fred. K\u00f6itev lugemine, mis osalt jutuajamise vormis Urmas Otiga, Oti viimane intervjuu. Legendaarsest loodusuurijast ja -fotograafist, Fred J\u00fcssist, olen ennegi lugenud nii portreelugusid kui tema enda lugusid ja alati on peale seda palju, mille \u00fcle m\u00f5elda.( P\u00e4ris tihti loen \u00fcle tema ” Maailma m\u00f5te”-t) Just nii, nagu raamatuski \u00f6eldud, peale neid lugemisi on, mille \u00fcle m\u00f5elda. Kui raamat paneb peale lugemist s\u00fcgavamalt m\u00f5tlema, siis on ta oma \u00fclesande t\u00e4itnud. Olen siinsamas blogiski kunagi J\u00fcssit tsiteerinud. Lihtsalt ta oskab v\u00e4ga tabavalt s\u00f5nastada seda, mida oled iseendas seedinud, aga v\u00e4lja pole osanud \u00f6elda. Huvitav mees. Sisukas mees. Aus mees. Mitte ainult meheks s\u00fcndinud vaid ka MEHEKS saanud ja olnud.
\nMinu enda teadmised ja elusuurus otseloogiliselt sellise suurmehe k\u00f5rval kahvatavad, aga lugedes sain t\u00f5mmata temaga naljakalt sarnaseid paralleele….<\/p>\n
F.J.: Mul autot ei ole. Olen jalgrattamees. Ma ise olen selle m\u00f5tteviisi vist osalt p\u00e4rinud oma isalt, kes ka k\u00e4is l\u00e4bi oma elu jalgsi v\u00f5i \u00fchistranspordiga, kui see puudutas maismaateid. K\u00f5ik oma v\u00f5imaliku vaba aja veetis ta vee peal, hingelt meremehena. Jah, alles oma vanadusp\u00f5lves, kui kaatri pidamine hakkas k\u00e4ima \u00fcle j\u00f5u ja m\u00f5lemad t\u00fctred elasid liiga kaugel, ostis isa auto. Sedagi pigem ema suurest soovist. Oma isa lapsena, on meis palju sarnast ja mida aasta edasi, seda rohkem ma n\u00e4en meie sarnasust nii m\u00f5tteviisides, ellusuhtumistes kui ka huvides. Eks kooskasvamise m\u00f5ju on suur. <\/p>\n \u00dcks vahva lause veel sealt raamatust. Teema, mille \u00fcle ma korduvalt olin m\u00f5elnud mattes oma isa ja ema. Ja ma olen Fred J\u00fcssi emaga absoluutselt n\u00f5us. <\/p>\n ….Ema \u00fctles kunagi, et poiss, pea meeles, mida v\u00e4hem sul on sugulasi ja mida v\u00e4hem on sul vara, seda vabamalt sa hingad siin maailmas. Ja siis see kohustuste teema, paljuvaieldud ja paljup\u00f5latud teema….<\/p>\n F.J: ….Me k\u00f5ik h\u00fc\u00fcame valjuh\u00e4\u00e4lselt oma \u00f5igustest, me r\u00e4\u00e4gime neist, aga v\u00e4he on neid, kes saavad aru sellest, et \u00f5igustega k\u00e4ivad alati koos kohustused. Ja kui minul on \u00f5igus niimoodi vabah\u00e4rrana, nagu teie \u00fctlete, elada, siis see toob minule kaasa ka…..<\/p>\n U.O.: See ei vabasta teid kohustustest.<\/p>\n F.J.: Ei vabasta kohustustest, jaa. <\/em><\/p>\n Juba palju aastaid olen ma armastanud vaikust. Igap\u00e4evaelu surub sulle peale kohutaval hulgal olmem\u00fcra – oleme me siis kodus v\u00f5i kodust v\u00e4ljas. Kes mind tunnevad, need teavad, et meie kodus n\u00e4eb harva m\u00e4ngimas televiisorit v\u00f5i raadiot. Mulle piisab t\u00e4iesti juba sellest, et on olemas lastega peres suhtlusm\u00fcra, \u00fcksk\u00f5ik kus k\u00e4ies muusikaline taustm\u00fcra, mille kvaliteet pahatihti ei kannata kriitikat. Tundliku kuulmisega inimesena on k\u00f5ike seda mulle liiga palju. Kui ma \u00fcldse midagi kuulan, siis midagi konkreetset ja head. Jah, viimasel ajal lapsega seoses palju lastelaule, aga see muusika on v\u00e4ga armas oma lihtsuses ja siiruses. Ja nii ma naudingi \u00f6\u00f6tunde – \u00f5ndsas vaikuses. <\/p>\n ….Inimene vaikuses on inimene iseendaga. Kui sa oled vaikuses, siis sa j\u00e4\u00e4d iseendaga \u00fcksi iseenda seltskonda. See on v\u00e4ga tore seltskond, aga nagu teada, inimene on iseendale ka timukas, niiet see seltskond ei tarvitse alati olla v\u00e4ga tore. See on v\u00f5ib – olla p\u00f5hjus, miks tahetakse viibida m\u00fcras. Ja kui olen \u00fcritanud – ma r\u00e4\u00e4kisin varem vaikusest kui kaubast….., kui ma olen \u00fcritanud vaikust osta m\u00f5nes kohvikus, siis see pole v\u00f5imalik. Ei saa raadiot kinni keerata, sest siis l\u00e4hevad k\u00fclastajad \u00e4ra. Ma olen m\u00f5elnud, et p\u00f5hjus on vist selles, et siis j\u00e4\u00e4b inimene \u00fcksi oma m\u00f5tetega ja need ei tarvitse talle \u00fcldsegi meeldida. Raadio \u00d6\u00f6\u00fclikool Ja veel vaikusest:<\/p>\n .….Inimestel on m\u00fcrast kujunenud s\u00f5ltuvus. Kui inimene tahab ennast n\u00fcristada, no kes teda siis saab keelata! H\u00e4da on selles, et ta n\u00fcristab minu ka. See on nagu passiivne suitsetamine, mis m\u00f5nes m\u00f5ttes on ohtlikum veelgi kui aktiivne suitsetamine – sa suitsetad sisuliselt teiste v\u00e4ljahingatud suitsu. Ja niimoodi on ka passiivne m\u00fcra tarbimine, ega see pole v\u00e4hem ohtlik, kui passiivne suitsetamine. See n\u00fcristab. Ma ei r\u00e4\u00e4gi detsibellidest. On veel midagi, mida ei saa m\u00f5\u00f5ta instrumentide ja m\u00f5\u00f5teriistadega, mida ei saa kompida ega kirjeldada, see on kuulmismeel, see meie emotsionaalne meel. M\u00fcra reostab \u00e4ra minu hingeruumi. — V\u00e4ga palju ilusat on selles raamatus veel kirjutatud ema l\u00e4heduse olulisusest lapsele. L\u00e4bi elu n\u00e4inud mehe silmade, oli seda v\u00e4ga ilus lugeda. J\u00e4tan selle osa tsiteerimata. Soovitan soojalt seda raamatut lugeda. Ma l\u00e4hen n\u00fc\u00fcd koeraga \u00f6isele jalutusk\u00e4igule ja m\u00f5tlen, millisesse kategooriasse kuulun ma ise :) Kaldun arvama, et \u00f5nneks esimesse :)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" …aeg, kus kuuled ometi iseenda m\u00f5tteid ja seedid muljeid. Oleme tirtsuga kahekesi kodus ja temagi juba magab mitu ausat tundi. Olen alati nautinud \u00fcksiolemise hetki, nii pole see erand ka t\u00e4na. Tipsule tekk peale pandud, keerasin ennast m\u00f5nusalt diivanile kerasse … J\u00e4tka lugemist
\nU.O.: Aga autojuhiload, need teil ometi on?
\nF.J.: Ei ole.
\nU.O.: Ja autot pole te ka kunagi soovinud?
\nF.J.: Ei, ei ole. Nendele, kes k\u00fcsivad mu k\u00e4est, miks sul autot pole, olen \u00fctelnud, et see raud, millest minu auto tehtud on, see on nii s\u00fcgaval maa sees, et seda minu eluajal sealt v\u00e4lja ei tooda.
\nEsimene p\u00f5hjus on see, et ma ei sobi autot juhtima. Ja seda ma tunnen. \u00c4rgu teised tulgu mind veenma, et niipalju, kui sul vaja on… ma saan aru, et on tarvilik, aga auto p\u00e4rast ei ole mul j\u00e4\u00e4nud midagi tegemata ega midagi toimumata. Ma p\u00fcstitan oma \u00fclesanded, ma teen oma plaanid l\u00e4htudes sellest, et mul oleks v\u00f5imalik k\u00f5ike seda ilma autota teha. Ja l\u00f5puks on mul ju poisid! Milleks siis need poisid, nendel ju on autod! Nad on v\u00e4ga liikuvad ja mobiilsed, nendel on auto t\u00f6\u00f6vahend, aga k\u00fcll nad seda vanameest ka siis s\u00f5idutavad, kui vaja on! Ei j\u00e4\u00e4 sellep\u00e4rast midagi tegemata. Ma ei sobi autot juhtima ja mul ei ole huvi autojuhtimise vastu. Ei ole huvi.
\nU.O.: Teie ego selle all ei kannata, kui peate teistega koos bussis s\u00f5itma?
\nF.J.: Ei. \u00dcldse mitte. Ma olen v\u00f5ib-olla oma t\u00fctre usku. Mari on keskkonnaharidusega naine…….<\/em><\/p>\n
\n<\/em><\/p>\n
\n……T\u00f5eliste v\u00e4\u00e4rtuste m\u00f5istmiseni j\u00f5uavad inimesed v\u00e4ga sageli alles siis, kui seda enam ei ole. See on umbes nii, nagu tervisega, mille kohta \u00f6eldakse, et tervis on haige inimese k\u00f5ige kallim vara. V\u00f5i nagu \u00f5nnega, mille kohta ma olen kuulnud \u00f6eldavat, et \u00f5nn on see, mida ei ole kunagi, aga mis \u00fchel p\u00e4eval sulle selja keerab.<\/p>\n
\n<\/em><\/p>\n
\n<\/em><\/p>\n
\nMa ei teadnud varem, et selline imeline raamat on ilmunud ja olen selle teadmise eest siiralt t\u00e4nulik A-le :) Fred J\u00fcssi austajana ei v\u00f5tnud kaua aega, kui see raamat leidis tee minu koju.
\n
\n” Ma arvan, et ma olen \u00f5nnelik inimene.
\nOn inimesi, kes on olemuslikult \u00f5nnelikud, aga vahel on nad ka \u00f5nnetud.
\nJa siis on teised, kes on aina \u00f5nnetud, aga vahel ka \u00f5nnelikud. ”
\n<\/em><\/p>\n