Ma ei pea ennast eriliseks pildistajaks, veel v\u00e4hem fotograafiks, aga oma elus olen v\u00e4hem v\u00f5i rohkem sellega kokku puutunud \u00fcsna pisikesest east peale.
\nMingid m\u00e4lestused ulatuvad kohe v\u00e4ga kaugesse aega. Lapsep\u00f5lvekodu, teisel korrusel asuv isa pimik, mis oli nagu p\u00fchamu….
\nJah, see on \u00fcks osa, mis mind isaga v\u00e4ga sidus. P\u00f5ngerjana olin temale suuremal jaolt modelliks ja tolle aja kohta on minust t\u00f5esti tavatult palju pilte. Ei tehtud sel ajal ka v\u00e4rvifotot, ikka mustvalge. Must-valge…..see on mu lemmik siiani. V\u00e4iksena olin ikka ninapidi juures kogu fotoprotsessi v\u00e4ltel. Koos isaga keerutasime filmirulli, ilmutasime ja kinnitasime……kuni sai selle v\u00f5luriba v\u00e4lja v\u00f5tta ja pliidi k\u00f5rvale n\u00f6\u00f6ri peale kuivama riputada. Ikka raskused lindi sabas. Oi, see oli \u00fcks p\u00f5nev v\u00e4rk, nina vastu filmilinti, k\u00e4ed selja taga, uurida…..kes kus on :P
\nEdasi istusin isa k\u00f5rval pimikus. Oh, seal oli alati kohutavalt palav, aga see punase tule lummus…see on meeles siiani. Suurendus, kadreering, pl\u00f5ks…..ootus\u00e4revus ilmutiga kausist….kinnitus ja siis vette ligunema :) Mul oli tohutu p\u00fcsivus istuda pimikus pikka aega, et saada osa igast foto loomise protsessi \u00fcksikasjast.
\nMingist vanusest hakkasin n\u00e4ppima isa Zenit-i. Niikaua n\u00e4ppisin, kuni isa kinkis mulle naistep\u00e4evaks oma isikliku Smena :) Maksis tol ajal 15 rubla. V\u00f5ib vaid ette kujutada seda lapse r\u00f5\u00f5mu ja \u00f5nne.
\nMingil hetkel tekkis fotograafiasse auk. Viimased pildid, mis pimikus tehtud, j\u00e4\u00e4vad vanema poja titeaega. Viimased must-valgele filmilindile tehtud fotod aga noorema poja esimesse eluaastasse, seega aastasse 1992. Peale seda oli v\u00e4ike paus, kuni meie perre tekkis esimene seebikarp. Algas v\u00e4rvilise foto periood.
\nRohkemaks l\u00e4ks pildistamist taas j\u00e4lle alates 99-st aastast……digifotoaparaat ilmus meie koju.
\nErinevatel p\u00f5hjustel juhtub, et vahest pildistan rohkem, vahest v\u00e4hem. Tore on kindlasti see, et mu v\u00e4ikesest t\u00fctrest on t\u00f5esti lugematu arv \u00fclesv\u00f5tteid. Tema oskab kaameraga flirtida juba v\u00e4ga varajasest east :D Eks ma ole teda harjutanud kaameraga ka :)
\nLapsi ma armastangi pildistada k\u00f5ige rohkem. Loodust ka, aga mitte p\u00e4ris metsas. Inimesed pakuvad mulle rohkem huvi. <\/p>\n
![\"kirke\"](\"\/pildid\/435\/IMG_3285u.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ma ei pea ennast eriliseks pildistajaks, veel v\u00e4hem fotograafiks, aga oma elus olen v\u00e4hem v\u00f5i rohkem sellega kokku puutunud \u00fcsna pisikesest east peale. Mingid m\u00e4lestused ulatuvad kohe v\u00e4ga kaugesse aega. Lapsep\u00f5lvekodu, teisel korrusel asuv isa pimik, mis oli nagu p\u00fchamu…. … J\u00e4tka lugemist