J\u00f5uluaeg on nii kiire ja tegemisi t\u00e4is, et ega polegi j\u00f5udnud siia kirjutama. M\u00f5nest asjast siiski v\u00f5iks pajatada. N\u00e4iteks j\u00f5ulupidudest ja eks hiljem m\u00f5nest tegemisest veel.<\/p>\n
Kui laps k\u00e4is lasteaias, oli nagu aamen kirikus ka laste j\u00f5ulupidu. Igal aastal oli selle \u00fcmber hulk sehkendamist. Kellele kingid, kui kallid kingid, millised kingid…ja kuna ma mitu aastat vedasin seal seda teemat, siis oli see ikka paras tegemine. Sehkendamist oli just sellep\u00e4rast, et eriarvamustest puudust ei olnud. Lubasin endale eelmisel aastal, et olgu see viimane, mulle aitab.
\nT\u00e4navu laps esimest aastat koolis ja asi hoopis rahumeelsem. Pidu oli lastel p\u00e4ise p\u00e4eva ajal kell 12 ja ilma vanemateta, seega hulk sebimist j\u00e4i \u00e4ra. Kingitus tehakse ainult klassijuhatajale ja sellega oli k\u00f5ik h\u00e4sti. T\u00f5tt\u00f6elda, ma ei p\u00f5egi, et ei saa lapsega koos peole, sest eks neil ongi aeg juba p\u00e4ris oma \u00fcritusi pidada, ilma emmede issideta. J\u00e4\u00e4vad ju veel ka teised \u00fchised j\u00f5ulupeod.
\n \u00dcks toredamaid ja oodatumaid on meil kahtlemata laulustuudio j\u00f5ulukontsert. On k\u00fcll see kontsert p\u00e4ris pikk ja rahvarohke ning peale 2 tundi hakkad vaikselt juba nihelema, sest istmik on kange, aga ikka kuulad suure naudinguga noori laululapsi. Kuulad ja vaatad, kuidas nad sirguvad ja muutuvad, arenevad ja l\u00e4hevad aina paremaks. Erinevalt kevadkontserdist on j\u00f5ulukal k\u00f5ik vanused ja nii armas on vaadata, kuidas suuremad v\u00e4iksematele kaasa elavad.
\nKirke laulis seekord rebase saali, kes tuli lastele maiustusi jagama. <\/p>\n