{"id":3070,"date":"2014-07-26T10:23:38","date_gmt":"2014-07-26T08:23:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=3070"},"modified":"2014-07-27T09:03:41","modified_gmt":"2014-07-27T07:03:41","slug":"vaikesed-roomud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=3070","title":{"rendered":"V\u00e4ikesed r\u00f5\u00f5mud"},"content":{"rendered":"

Ma olen ilmselgelt see inimene, kes loob oma suurt r\u00f5\u00f5mu v\u00e4ikestest asjadest , hetkedest ja tegemistest. Igas p\u00e4evas on minu jaoks kindlasti midagi positiivset ja head, r\u00f5\u00f5mutoovat ja l\u00f5busat. Kui vahel satub sekka m\u00f5ni murepilveke, siis polegi teda sedasi elades v\u00e4ga keeruline hajutada. Kehitad \u00f5lgu, m\u00f5tled, et mis siis ikka ja l\u00e4hed edasi.
\nAasta aastalt on v\u00e4hem neid asju, mis suudavad mu meelerahu k\u00f5igutada. Jah, vahest ma imestan, et isendeid siin issanda loomaaias on ikka ka selliseid, keda polegi veel n\u00e4inud, aga see k\u00f5ik on t\u00fchine selle k\u00f5rval, kui elad avatud silmadega elu r\u00f5\u00f5mutoova k\u00fclje poole.<\/p>\n

Mis seal salata, minu suurimaks r\u00f5\u00f5muallikaks on minu lapsed. Suured on ikka nii suured, et nendega veedetud hetked on lausa kulda v\u00e4\u00e4rt. Neid ei n\u00e4e just iga p\u00e4ev ja seda v\u00e4\u00e4rtuslikum on koosveedetud aeg. Poegadest on m\u00e4rkamatult saanud head n\u00f5uandjad ja t\u00f5siseltv\u00f5etavad vestluspartnerid. Ja no eriti m\u00f5nus tunne on, kui n\u00e4ed, et lapsed hoolivad. See on ilmselgelt palsam iga ema hingele. Ja r\u00e4\u00e4kida saab nendega nii paljudest asjadest. Vanema pojaga on jutuaegu j\u00e4\u00e4nud pisut v\u00e4hemaks, sest kui on tekkinud pere, siis paratamatult l\u00e4heb suurem aeg ja aur juba oma elule. Nooremaga aga peame pikki jututunde, kui ta koju satub k\u00e4ima v\u00f5i teel punktist A punkti B mulle helistab. <\/p>\n

T\u00fctretirts on praegu veel kodu k\u00fcljes kinni ja temaga me siis igap\u00e4evaselt r\u00f5\u00f5mustame, toimetame, seikleme ja vahel ka s\u00f5dime. Tema on selline igap\u00e4evap\u00e4ikesekiir.<\/p>\n

Kui suurim r\u00f5\u00f5muallikas nimega lapsed korraks k\u00f5rvale t\u00f5sta, on mu j\u00e4rgmiseks r\u00f5\u00f5muallikaks minu hobid, mis on sageli k\u00fcll t\u00f6\u00f6otsad, aga kuna ma neid tegevusi naudin, siis ongi see puhas r\u00f5\u00f5m. <\/p>\n

K\u00e4sit\u00f6\u00f6 – sinna alla kuulub nii r\u00f5ivaste \u00f5mblemine, kui lapit\u00f6\u00f6 ja viimasel ajal t\u00f5usvas joones \u00f5nnitluskaartide meisterdamine. Kui valmib pruutkleit, l\u00f5pukleit v\u00f5i mistahes muu r\u00f5ivaese on ikka hea tunne k\u00fcll. Suur t\u00f6\u00f6 tehtud ja inimese silmist, kellele see tehtud, peegeldub tagasi r\u00f5\u00f5m. <\/p>\n

Fotograafia – see n\u00fc\u00fcd on tegevus, mis on 100%- line nauding. Pildistamine viib kokku nii paljude uute ja huvitavate inimestega. P\u00f5nevate \u00fcritustega ja uute kohtadega. Igale fotosessioonile l\u00e4hen ootus\u00e4revusega hinges. Kui siis on aeg istuda arvutisse, et vaadata \u00fcle tehtud t\u00f6\u00f6, saabub r\u00f5\u00f5m \u00f5nnestunud kaadritest ja p\u00fc\u00fctud emotsioonidest. J\u00e4rgmine etapp on juba see, kui rahulolev klient kutsub tagasi juba mitmendat korda igaaastasele \u00fcritusele v\u00f5i kui peresessioonil r\u00e4\u00e4gitakse juba j\u00e4rgmisest kokkusaamisest ja pildistamisest ja soovitatakse oma s\u00f5pradele – sugulastelegi.
\nPraegu, suvise puhkuse ajal, oleme me suhteliselt v\u00e4he kodus. Ilmad on ilusad ja teha on palju. Alustad p\u00e4eva lahtise akna all harjutusi tehes ja seej\u00e4rel naudid hommikuputru….ilma, et peaks ruttama t\u00f6\u00f6le. Ja siis hakkad tegelema oma lemmiktegevustega :) T\u00f6\u00f6ks on neid pisut kummaline nimetada.<\/p>\n

Kuna ilmad on praegu kohe v\u00e4ga ilusad, siis kasutame igat v\u00f5imalust minna ujuma. Juunis arvasin ma, et sel suvel vist vette ei saagi, aga v\u00f5ta n\u00e4pust – praeguseks olen ujunud rohkem, kui eelmisel aastal kokku. K\u00fcll oleme sulistand Pirital, k\u00fcll Paralepa rannas ja n\u00fc\u00fcd juba \u00fcsna mitu korda meie kodul\u00e4hedases veesilmas. Endalegi \u00fcllatuseks avastasin peale 15 Raplas elatud aastat, et meil siin m\u00f5ne kilomeetri kaugusel on t\u00e4iesti ujutav veekogu. Ma t\u00f5esti ei tea, miks ma pole varem seal k\u00e4inud. Pojad muidugi k\u00e4isid seal lastena pidevalt. <\/p>\n

Jutu v\u00f5tan kokku m\u00f5ne pildiga, mis said tehtud suve alguses, kui k\u00e4isime t\u00fctrega linnas \u00fchel p\u00e4evasel s\u00fcnnip\u00e4eval. Peale pidu me ei kiirustanud koju, vaid l\u00e4ksime hoopis poja kutsel Tondi restosse. Ta nimelt teist hooaega teeb seal kooli k\u00f5rvalt kelnerina t\u00f6\u00f6d. Iga kogemus rikastab ja isegi, kui tahad tulevikus teha insenerit\u00f6\u00f6d, tuleb kasuks iga erinev tegevus.
\nMe veetsime seal kohe p\u00e4ris mitu, mitu tundi, sest nii m\u00f5nusas keskkonnas vajusin lihtsalt diivanipatjadesse ja nautisin olemist. T\u00fctretirts sebis koos vennaga ja korjas kokku t\u0161ekke, vahepeal joonistas, lahendas rists\u00f5na ja s\u00f5i….temal ei teki \u00fcldiselt kunagi tegevusepuudust. Mina aga lasin meeleldi pojal ennast teenindada ja lihtsalt lugesin raamatut…teades, et mu armsad on minu l\u00e4hedal. Kui meie \u0161armantne kelner mahti sai, tuli ajas j\u00e4lle juttu ning toimetas edasi. V\u00f5ib \u00f6elda, et \u00f5htu oli t\u00e4iuslik.<\/p>\n

\"restos\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"restos\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"restos\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"restos\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"restos\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"restos\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"restos\"<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ma olen ilmselgelt see inimene, kes loob oma suurt r\u00f5\u00f5mu v\u00e4ikestest asjadest , hetkedest ja tegemistest. Igas p\u00e4evas on minu jaoks kindlasti midagi positiivset ja head, r\u00f5\u00f5mutoovat ja l\u00f5busat. Kui vahel satub sekka m\u00f5ni murepilveke, siis polegi teda sedasi elades … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-3070","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3070"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3070"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3070\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3078,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3070\/revisions\/3078"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3070"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3070"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3070"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}