![\"linakolamised\"](\"\/pildid\/1012\/IMG_7224.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\nKUMU sissep\u00e4\u00e4s oli s\u00fcgisv\u00e4rvidest \u00fcmbritsetud ja ilutses oma peegeldustes.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nMajas sees kohe peale sissep\u00e4\u00e4su oli hetkel \u00fcks huvitavate t\u00fcnnide ekspositsioon. Huvitavad vormid tekkisid. Jooned ja t\u00fcnn…<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nKauaks me sisse pidama ei j\u00e4\u00e4nud ja varsti olime teisest uksest juba sise\u00f5ues. Treppidelt pildistasin hoonet oma peegeldustega p\u00e4ikeses…ja kodus avastasin ennastki sealt peegelpildilt :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nS\u00f5branna sihtis parasjagu mingit olulist kaadrit…<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nP\u00f6\u00f6rasime l\u00f5puks otsa ringi ja l\u00e4ksime laste juurde m\u00e4nguplatsile. Pargis j\u00e4i silma ilus s\u00fcgisene vahtraleht. \u00dcksik, paljude omasuguste seas. S\u00fcgis oli juba oma kirju poole meieni toonud, aga ilm oli veel suviselt soe. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast algas kalendris\u00fcgis ja kohal olid kohe ka k\u00fclmad ilmad. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nKadriorukant l\u00e4bi hulgutud, suundusime sujuvalt hoopist\u00fckki Kalamaja poole. K\u00f5igepealt s\u00f6\u00f6ma, sest lastel olid k\u00f5hud v\u00e4rskes \u00f5hus trallimisest t\u00fchjad ja eks me isegi polnud enam v\u00e4ikese supi vastu. S\u00f6\u00f6dud, joodud ning puhatud, suundusime edasi Kalamaja s\u00fcgavustesse. K\u00e4isime vaatamas s\u00f5branna kunagist lapsep\u00f5lvekodu ja sealt edasi l\u00e4ksime Kalmistuparki. Sinna sattusin ma elus esimest korda. <\/p>\n
Enne parki s\u00e4ras p\u00e4ikeses \u00fclesvuntsitud vana Volta hoone. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nPargis sees oli \u00fcks ilus purskkaev, mis tekitas udu. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nV\u00e4ike tutvus kohaliku kabeliga ja peagi olime pargi teises servas.<\/p>\n
Peale pargitiire olime \u00e4kki mere kaldal Lennusadama ja Patareivangla juures. Seal me siis kolasime edasi. <\/p>\n
Patareis piirdusime ainult \u00f5uel kondamisega. Mina ja s\u00f5branna olime m\u00f5lemad siseruumides k\u00e4inud. Mina nii ekskursioonil kui ka fotokoolitusel ja t\u00f5tt\u00f6elda pole mul enam isu sinna m\u00fc\u00fcride vahele sattuda. Veel v\u00e4hem koos lastega. Viimane k\u00e4ik p\u00f5hjustas mulle terveks \u00f5htuks ebameeldiva k\u00f6ha ja vastiku klombi kurgus. Niiskus ja hallitus teevad seal ilmselgelt oma t\u00f6\u00f6d. <\/p>\n
\u00d5uepeal oli aga p\u00e4ike ja p\u00e4ikeses n\u00e4gime kunagiste kohalike asukate ja ilmselt veel kellegi kunstilisi v\u00e4ljendusi. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJa hetk, kus kohtuvad merepoolne vabadus ja traadist sissepoole…vabaduse kaotus…<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJ\u00e4tsime vangla seljataha <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJa veidi linnapoole minnes, n\u00e4gime sellise kirjaga treppi…nojah, s\u00fcgavam\u00f5tteline v\u00e4ljenuds.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nPatareist l\u00e4ksime m\u00f6\u00f6da serva edasi kuni Linnahallini. Millegip\u00e4rast meenub mulle sellist pilti rannal n\u00e4hes ammu loetud raamat ” Krahv Monte Cristo” Ma ei oskagi \u00f6elda miks, aga meenub.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJa teisele poole vaadates vaatas juba vastu n\u00f5ukaaegne legendaarne Linnahall, sadamakai \u00e4\u00e4res truult seismas LindaLine punased laevad.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nNatuke veel ja olimegi ise ka Linnahalli k\u00f5rval.<\/p>\n
Oleks meeleldi teinud tiiru vaaterattal, aga emal- lapsel oleks 4 minuti s\u00f5idu eest olnud vaja k\u00e4ia v\u00e4lja 8 raha sulas…meil oli ainult 3 :) Noh, seekord siis imetlesime ratast eemalt. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nS\u00f5branna oma pojaga saatsime sealt trammile, aga ise l\u00e4ksime veel l\u00e4bi Rotermanni kvartali kesklinna, et tuua \u00e4ra Virust \u00fcks sinna j\u00e4etud pakk ning siis juba jalutades l\u00e4bi vanalinna \u00fcle Raekoja platsi…minna rongile. <\/p>\n
Kirke tellis roosa kastiga pildi :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nNii j\u00f5udsime oma r\u00e4nnakutega tagasi kesklinna ja \u00fcle Raekoja platsi rongijaama minnes polnud \u00fcldse tunnet, et s\u00fcgis on kohe kohal. Nii palju oli linnas turiste ja kohvikutes l\u00f5busat sagimist…<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nOlime kohal. Rong juba ootas, et viia meid koju<\/p>\n
Eiei, koju s\u00f5ites me ei maganud :) Ajasime lapsega juttu ja vahetasime p\u00e4evaseid muljeid. Kodus olime juba pimedas ja k\u00f5igest paar tundi enne kesk\u00f6\u00f6d. Jah, mis seal salata – uni oli sel \u00f6\u00f6l hea :)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Meile meeldib koos lapsega vahest minna lihtsalt kusagile hulkuma. Veel parem, kui on kaashulkujaid. Kuigi me oleme Tallinnas oitaevas, kui palju k\u00e4inud, siis minumeelest on linna alati uus ja huvitav. Muutuv ja \u00fcllatav. Vahest heast, vahest kehvemast k\u00fcljest. M\u00f5ni n\u00e4dal … J\u00e4tka lugemist