![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/ee531369-4522-4d30-944e-6d0740fabc3c.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n3. oktoobril olin t\u00f6\u00f6l ja siis otse J\u00e4rvek\u00fclla pojat\u00fctart hoidma, et vanemad saaksid kahekesi juubelis\u00fcnnip\u00e4evale minna. Olen alati r\u00f5\u00f5msalt n\u00f5us lapsi aitama ja veetma aega oma tupsukesega. Minule on see kvaliteetaeg. K\u00e4isime kahekesi \u00fcmbrust avastamas, maja taga m\u00e4ngimas ja magamamapanekuga sain hakkama h\u00e4sti. Eks neid pisikesi ole elus tuttu pandud omajagu. Tagasi koju s\u00f5itsin alles j\u00e4rgmisel p\u00e4eva \u00f5htul. Vanemad said pisut koduseid t\u00f6id teha ja mina neile abiks olla.<\/p>\n\n\n\n 5. oktoobril<\/strong> – k\u00e4isin juuksuris!!! Eksole, mis selles m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ometi on? Ikka k\u00e4ivad inimesed, kel juuksed peas – juuksuris. Noh, minu jaoks oli see erilisem k\u00e4ik, kui muidu. Esiteks k\u00e4in ma juukslas \u00fcldse harva, sest ma v\u00e4rvin juukseid jooksvalt ise ja juuksuris k\u00e4in 2-3 korda aastas otsi l\u00f5ikamas ja \u00fcle terve pea v\u00e4rvimas. Seekord aga l\u00e4ksin hoopis Tallinna juuksurisse. Minu kunagine ja l\u00e4bi elu lemmikjuuksur ning hea s\u00f5branna peab salongi pealinnas ja mul pole mingist ajast olnud lihtsalt lihtne tema juurde minna. Kui juuksuril on j\u00e4rjekord 2 kuud, n\u00e4dalavahetusel ta ei t\u00f6\u00f6ta ja minul on kuus 2 vaba esmasp\u00e4eva…siis pole lihtne aegu sobitada ja ju ma siis v\u00e4ga ei pingutanud ka. N\u00fc\u00fcd otsustasime, et on aeg oma suhted uuendada ja v\u00f5tame minu karvapea k\u00e4sile. Tahtsin pisukest stiilimuutust ja nii saigi see samm ette v\u00f5etud. Hommikul s\u00f5itsime koos Tallinna, saime juttu ajada ja kell 10 istusin juuksuritooli. Oi kui rahul ma olin toolist t\u00f5ustes. Ega see stiilimuutus kardinaalne polnud ja selleks, et see v\u00e4lja paistaks, l\u00e4heb pisut aega. Osad juuksed peavad lihtsalt pikemaks kasvama. Algus on tehtud ja hetkel on sonksil \u00fcleminekuaeg, mis on omajagu t\u00fc\u00fctu, aga k\u00fcll saab korda.<\/p>\n\n\n\n 8. oktoobril<\/strong> k\u00e4isin Tallinnas P\u00f5hjamaade ministeeriumi Eesti esinduse poolt korraldatud inspiratsioonip\u00e4eval. Eelmisel aastal tehti sellega algust ja seekord l\u00e4ksin sinna teatud ootustega. No tore oli, m\u00f5nda huvitavat kuulis ka, aga vastust oma k\u00fcsimustele ikkagi ei saanud. Ministeerium algatab igal aastal P\u00f5hjamaades ja Balti riikides P\u00f5hjamaade kirjanduse n\u00e4dalat, aga endiselt ei arvestata, et sageli pole nende pakutud raamatud eesti keelde veel t\u00f5lgitud ja ka koondteema on t\u00e4navu selline, et anna kannatust. Ei saanud ka kohtumisel targemaks, MIDA sel teemal siis peaks r\u00e4\u00e4kima n\u00e4iteks v\u00e4ikelastele. Eks teeme siis omaloomingut nii h\u00e4sti, kui oskame. Muidu oli tore. Pakuti s\u00fc\u00fca salatit ja kooki ning sai kuulda, milliseid huvitavaid n\u00e4itusi on Soome, Rootsi, Norra ja Taani saatkondadel meile pakkuda. Keskmisele koolieale on t\u00e4navu ettelugemiseks raamat “Kepler 62” ja raamatu 4 osa t\u00f5lkija k\u00e4is meile esinemas. K\u00fcsimusele, millal tulevad j\u00e4rgmised sarja osad ei osanud ta kahjuks aga vastata. \u00dcle 10 aasta tagasi t\u00f5lkimisega alustanud “Ajakirjade kirjastus” pole enam hinges ja \u00f5igused omastanud kirjastus Hea lugu….ei t\u00f5lgi, ei anna kapsaks loetute asendamiseks kordustr\u00fckki v\u00e4lja ega ei m\u00fc\u00fc ka \u00f5igusi \u00e4ra. Vat sulle siis kooki moosiga. T\u00f5tt\u00f6elda ajab pahaseks k\u00fcll, sest raamat on huvitav ja p\u00f5hiline osa loost j\u00e4\u00e4b meie lugejale k\u00e4ttesaamatuks. Kuu l\u00f5pus kohtusin Rahva Raamatu kirjastajaga ja r\u00e4\u00e4kisin sel teemal…piiiisuke lootus, et ehk ta proovib seda asja liigutada.<\/p>\n\n\n\n Hommikul linna s\u00f5ites kohtusin rongis oma t\u00fctretirtsuga, tore. Saime juttu ajada ja \u00f5htul k\u00e4isin tal veel kooliski vastas, et koos aega veeta. T\u00f6\u00f6asjade ja lapsega kohtumise vahele j\u00e4i aega jalutada vanalinnas, kus ei hakka kunagi igav. Juhtusin n\u00e4gema mingit India filmitegijate v\u00f5tteid, kus tegevus toimub osaliselt vanas Londonis, aga noh, ilmselt sobis ka meie vanalinn, et nagu odavam t\u00f5en\u00e4oliselt eestis filmida. Uh, segane lause sai.<\/p>\n\n\n\n Saabunud n\u00e4dalavahetusel, oh imet, olin m\u00f5lemad p\u00e4evad kodus, kuigi kiusatus seiklema minna oli olemas. L\u00f5pptulemusena olin v\u00e4ga rahul, et koju j\u00e4in, sest tegin \u00e4ra t\u00f6\u00f6, mida ma oleksin pidanud juba v\u00e4ga ammu tegema. Reedel peale t\u00f6\u00f6d oleks nagu v\u00e4lk mind tabanud, et just see t\u00f6\u00f6 on tarvis \u00e4ra teha. Hakkasin tegema ja p\u00e4riselt m\u00f5tlesin, et miks alles n\u00fc\u00fcd? Ammu juba oleks pidanud sellega tegelema. Nimelt lappisin oma nahkdiivaneid. Need on kena 25 aastat vanad, elanud \u00fcle 12 aastat suure koeraga ja v\u00e4ikese lapse. M\u00f5tlesin ja j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et mul lihtsalt polnud \u00f5igel ajal selleks j\u00f5udu- ei f\u00fc\u00fcsilist, ega vaimset. Kogu aur l\u00e4ks \u00fcksi hakkamasaamisele ja lapsele. Ehk siis elluj\u00e4\u00e4misele, v\u00f5i mine tea, mis mu peas sel ajal toimus. Igatahes nii ta j\u00e4i ja n\u00fc\u00fcd on see tehtud. Diivaneid loomulikult uueks enam ei tee, aga v\u00e4hemalt on kattealused istumised t\u00e4idetud, lapitud ja sirged. Ideaalis unistan loomulikult uuest diivanist. \u00dckskord! \u00dckskord ma ta saan!<\/p>\n\n\n Uus t\u00f6\u00f6n\u00e4dal algas \u00fcllatusega. Planeerimatult olin kohe esmasp\u00e4eval seitsmeni t\u00f6\u00f6l, sest reisilt tulnud ja juba enne reisi t\u00f5bine olnud kolleeg j\u00e4i p\u00e4ris haigeks ja j\u00e4i pooleks kuuks haiguslehele. Paratamatult peab keegi tema \u00f5htused vahetused lisaks omadele t\u00e4itma. \u00dcks kolleeg oli selle aja sees veel puhkusel, seega lihtne pole meil olnud, kuid egas haigused luba k\u00fcsi. <\/p>\n\n\n\n Sellesse n\u00e4dalasse j\u00e4i veel t\u00e4iskasvanud \u00f5ppija p\u00e4ev ja \u00fclemaailmne kaisukaru p\u00e4ev ning Karupoeg Puhh sai 100. Kolleegidega meisterdasiime m\u00e4rk-helkureid ja karud said kaisutatud.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4dala sees olid m\u00f5ned p\u00e4ris vihmased ilmad :) ja hommikune puder….mul on alati kurb, kui ta otsa saab, sest no nii maitseb. K\u00fcllap hooaeg on selline.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n 16. oktoober<\/strong> s\u00f5brannaga Linnateatrisse. Etendus “Krum”<\/strong><\/p>\n\n\n\n S\u00f5itsin peale t\u00f6\u00f6d rongiga pealinna ja rongis istus minuga k\u00f5rvuti tuttav kooli\u00f5petaja. Tema l\u00e4ks seltskonnaga restoranide n\u00e4dala raames \u00f5htust s\u00f6\u00f6ma, mina teatrisse. Kui \u00fctlesin talle, mida vaatama l\u00e4hen, hakkas ta muigama ja ei kommenteerinud, \u00fctles – vaata :) Noh, see juba pani lambikese peas p\u00f5lema. S\u00f5brannaga saime jaamas kokku ja suundusime Linnateatri poole. Uus maja on kena, nautisime tunnikest kohvikus ja siis istusime esimesse ritta, et keskenduda etendusele. Peale 1,5 tundi saabus “p\u00e4\u00e4stja koolikell” ehk vaheaeg. K\u00f5igipeale me vaatasime \u00fcksteisele otsa ja hakkasime naerma, saades aru, et see oli n\u00fc\u00fcd t\u00f5eline dejavu. Rahvas oli kohvikutesse voolanud ja meie ikka naersime. Mis paganama jant see n\u00fc\u00fcd siis oli?….k\u00fcsisime \u00fcksteiselt. Kunagi k\u00e4isime samamoodi kahekesi Linnateatris, kuhu on ju pileteid pea v\u00f5imatu saada ja l\u00e4ksime peale poolt etendust \u00e4ra. Niisiis k\u00fcsisime taaskord, et kas j\u00e4rgmine 1,5 tundi saalis istumist v\u00e4\u00e4rib k\u00fc\u00fcnlaid? Jah, m\u00f5ni \u00fcksik naeris etenduse ajal, aga kas k\u00f5ik labane ja vulgaarne on naljakas? 1,5 tundi segast janti, amelemist ja labaseid nalju, toiduga pl\u00e4kerdamist…\u00fctleks, et oma ajaga on paremat peale hakata. Millest seal veidras v\u00f5tmes r\u00e4\u00e4kida taheti, sai tegelikult esimese poolega selgeks ja milleks siis veel edasi kannatada? Kavast selgus, et loo autor on Iisraelist…no me vist ei haakunud selase kultuuriga ja arusaamadega elust. Tekkis veel k\u00fcsimus, et kas n\u00e4itlejatele t\u00f5epoolest meeldib m\u00e4ngida sellist jura? Igatahes mina seda etendust soovitada ei julge. Kindel see, et sellele etendusele on olemas oma vaatajaskond. Meie need paraku polnud.<\/p>\n\n\n\n Etenduse kirjeldus:<\/p>\n\n\n\n Krum naaseb koju, unisesse linnakesse, kus teatab oma eluplaanide luhtumisest. Kuid peagi selgub, et ka teiste elu pole vahepeal edasi l\u00e4inud. K\u00f5ik j\u00e4tkavad sealt, kus pooleli j\u00e4i. K\u00f5ik on tardunud, paral\u00fc\u00fcsis, pidevas ootuses ja lootuses. Nii saab ka Krumi elust ootamism\u00e4ng, mille k\u00e4igus selgub, et elu ise \u2013 see suur ja hoomamatu \u2013 kipub m\u00f6\u00f6da voolama. Unistustest joobununa ja elust hirmununa tunneb Krum, kuidas \u00fcha enam libiseb tal k\u00e4est kontroll reaalsuse \u00fcle, mis paiskab v\u00e4ikese inimese aina suuremasse kaosesse. <\/p>\n\n\n\n Oo, projektsionist, Ja n\u00fc\u00fcd Huumoriga v\u00fcrtsitatud \u201eKrum\u201c on Iisraeli tuntuima n\u00e4itekirjaniku Hanoh Levini eksistentsialistlik absurdin\u00e4idend, mis kuulub kirjandusklassikasse. See 1972. aastal kirjutatud ja maailma lavadel rohkelt m\u00e4ngitud teos avab skalpellteravalt kodanlikku elu, mis justkui filmina inimestest m\u00f6\u00f6da jookseb.<\/p>\n\n\n\n Osades: Kristo Viiding<\/a>, Argo Aadli<\/a>, Epp Eesp\u00e4ev<\/a>, Jan Ehrenberg<\/a>, Alo K\u00f5rve<\/a>, T\u00f5nn Lamp<\/a>, Maiken Pius<\/a>, Anne Reemann<\/a>, Elisabet Reinsalu<\/a>, Indrek Sammul<\/a>, Rain Simmul<\/a>, Sandra Uusberg<\/a><\/p>\n\n\n 17.oktoober<\/strong> – teise s\u00f5brannaga Estonia kontserdisaalis kontserdil “Festival klaver. Galakontsert. Eesti noored pianistid”<\/strong>. Kontserdil m\u00e4ngis teiste seas \u00fcks meie pere tuttav lootustandev pianist. Kontsert oli ilus. Muusikat nautida on lihtsam, kui teatrietendust. Muusikat sa ei osta nagu p\u00f5rsast kotis, vaid vaatad j\u00e4rgi, kes esinevad ja kelle muusikat m\u00e4ngivad. Nii ei ole hilisemat pettumust. T\u00e4navuse klaverifestivali pani kokku meile h\u00e4sti armas Sten Heinoja, kes vestles enne kontserti laval Valdur Mikitaga. Kena vestlus oli. <\/p>\n\n\n Havryil Sydoryk, Mattias Heina, Rasmus Andreas Raide, Sofia Khvichia, Peeter Kivistu, Tiit Tomp, Madis Sikk, Mariam Miqeltadze, Fortunato Salvador Garc\u00eda Piquer, Viola Asoskova, T\u00e4he-Lee Liiv<\/p>\n\n\n\n Kavas: Ferenz Liszt. \u201e Transtsendentsed et\u00fc\u00fcdid\u201c S.139<\/p>\n\n\n\n Vaheaeg<\/em><\/p>\n\n\n\n Robert Schumann. Klaverits\u00fckkel \u201eLastestseenid\u201c op. <\/em>15<\/p>\n\n\n\n Liszti \u201eTranstsendentsed et\u00fc\u00fcdid\u201c on klaverim\u00e4ngu k\u00f5rgem matemaatika, mis paneb proovile ka k\u00f5ige kindlama tehnikaga noored talendid. Kuna Liszt kirjutas teosed oma fenomenaalsete pianistiv\u00f5imete demonstreerimiseks, on nende et\u00fc\u00fcdide esitamine alles \u00f5ppiva interpreedi jaoks t\u00f5eline k\u00fcpsuseksam, kus tuleb korraga hakkama saada nii f\u00fc\u00fcsilise kurnatuse kui ka keeruka poeetilisusega.<\/p>\n\n\n\n Schumanni kolmteist l\u00fchivormi \u201eLastestseenid\u201c on t\u00e4iskasvanu tundek\u00fcllane tagasivaade lapsep\u00f5lve s\u00fc\u00fctusele ja unistustele. Ts\u00fckliosade hiljem pandud pealkirjad on autori tagasihoidlik suunaviit esituse ja t\u00f5lgenduse jaoks.<\/em><\/p>\n\n\n Peale kontserti kutsus s\u00f5branna mind endale \u00f6\u00f6majale. S\u00f5itsime N\u00f5mme m\u00e4ndide alla ja maitsva veini saatel j\u00e4tkus meil juttu pea kaheni \u00f6\u00f6sel. See vahva V\u00e4ikese My-ga tass sai s\u00f5brannale kingituseks.<\/p>\n\n\n \u00c4rgates s\u00f5ime hommikust ja suundusime jalutama Pirita teele. Kesklinnast kuni Pirita TOP-ini. M\u00f5nus hommik, p\u00e4ike paistis, m\u00f5ningase tuule eest oli abiks kapuuts ja maandusime l\u00f5puks Kalevi jahtklubi restoranis. Ilusale ilmale kohaselt oli seal l\u00f5una ajal p\u00e4ris palju rahvast, aga kahene laud ootas meid. Jahtklubi restos olen ma varasemalt mitmeid kordi k\u00e4inud, aga seekord oli seal kuidagi eriliselt helge, valge ja m\u00f5nus. Peale l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki ja sooja kakaod liikusime kesklinna tagasi. K\u00e4isime m\u00f5nes poes otsimas s\u00f5brannale randmesoojendajaid ja varsti oli aeg laiali minna. Tema koju, sest sai eelmisel p\u00e4eval taaskord vanaemaks ja suurem lapselaps oli hoida tulemas ning mina rongijaama ja koju. \u00d5htu veetsin vanema poja juures oma armsate seltsis.<\/p>\n\n\n\n Saabunud t\u00f6\u00f6n\u00e4dal oli rahulik. Ilmad \u00f5ues p\u00e4ikeselised ja m\u00f5nusad. Riburadapidi tulid mulle kulleriga kohale k\u00f5ik uue arvuti jaoks vajalikud osad ja uus kuvar. Andsin pojale teada, et mul tead uus arvuti, kuigi t\u00fckkideks laiali…et siis see oli vihje – aeg tulla ja see kokku panna. Muidugi selgus siis, et \u00fcks vajalik ventikas on veel puudu. Nohjah, l\u00f5puks t\u00f5i selle ise ja siis…(l\u00f5pus selgub) <\/p>\n\n\n\n Ma ostsin j\u00e4lle kangaid!!!!! Pean vist oma lemmik-kangakaupluse insta konto \u00e4ra kustutama, et ma ei n\u00e4eks k\u00f5iki neid imelisi kangaid, mida ta Prantsusmaalt, Itaaliast ja Portugalist tellib!!! Kangaste ostmiseks kulub k\u00f5vasti v\u00e4hem aega, kui nendest asjade valmis\u00f5mblemiseks!!! Kogu aeg on j\u00e4rg ees, mida oleks vaja \u00f5mmelda. Mida pole, on aeg ja sageli ka jaksu peale pikka t\u00f6\u00f6p\u00e4eva pimedal ajal. Igatahes – selle aasta sees enam ei \u00fchtegi uut kangast koju! K\u00fcll aga loodan midagi valmis \u00f5mmelda. Viimases pakis olid \u00fclim\u00f5nus puuvillane popliin Lora Piano-lt, Itaalia pluusipuuvill, Portugali 100% villane ja ei m\u00e4leta kust p\u00e4rit 100% meriinovillane. Muahhh, millised iludused. Pluusidega on m\u00f5tted suhteliselt paigas, villastega peab veel m\u00f5tlema. <\/p>\n\n\n\n Kahest seisnud villasest kangaj\u00e4\u00e4gist valmistasin t\u00fctrele kapuutsi- laadse toote. T\u00fctar saab kanda mantli peal, kui ei taha m\u00fctsiga sonksi rikkuda. Rohkem selles kuus ei \u00f5mmelnud. Ok, \u00fched p\u00fcksid tegin pikemaks. K\u00f5ik!<\/p>\n\n\n\n 26.oktoobril<\/strong> k\u00e4isin Tallinna Lastekirjanduse keskuses seminaril “Laps kirjanduses”<\/strong>, 14-ndat korda. Silmaringi avardav, huvitav ja esimest korda 14 aasta jooksul pakuti kohapeal l\u00f5unat. Muidu oleme l\u00f5unapausi ajal ikka ise k\u00e4inud otsimas s\u00f6\u00f6gipoolist siin ja seal. Sisukas p\u00e4ev ja sai suhelda keskuse kolleegidega. <\/p>\n\n\n\n Peale seminari imetlesin \u00f5htust linna ja avastasin enda jaoks m\u00f5nusa s\u00f6\u00f6gikoha, kust mugav midagi kaasa osta ja asub t\u00e4pselt teel rongijaama. Whippet to go<\/strong>. Asub Golden Gate majas. Viimati oli samades ruumides \u00fcks sisustuspood, kust ostsin nii oma RainKiss vihmakeebi, kui t\u00fctrele ilusa fluffy voodikatte. S\u00f6\u00f6gikohas v\u00f5ttis mind vastu armas teenindaja, tutvustas k\u00f5ike, mida nad pakuvad ja nii \u00f5nnestus p\u00e4ris lihtsalt oma valik teha. Nimelt kell oli sealmaal, et tuli rongile minnes midagi endale \u00f5htus\u00f6\u00f6giks osta. Omega-kauss oli selleks sobiv ja….see osutus v\u00e4ga, v\u00e4ga maitsvaks. Pealegi tervislikuks. Hea, et m\u00e4rkasin Instas Liisu Milleri soovitust selle koha kohta. Kindlasti l\u00e4hen sinna veel ja veel. J\u00e4\u00e4b teele ja hea valik. Neil on m\u00fc\u00fcgil ka n\u00e4iteks isefermenteeritud k\u00f6\u00f6giviljad ja macha-tee, mis pidavat olema linna parim. <\/p>\n\n\n\n H\u00fcppasin l\u00e4bi Kaubamajast ja seal on j\u00f5ulud, mis j\u00f5ulud. Ilus! Minu lemmik on muidugi kodumaailma Villeroy & Boch ning Muumide n\u00f5ude v\u00e4ljapanekud. <\/p>\n\n\n\n 29. oktoobril<\/strong> olime siis j\u00e4lle s\u00f5brannaga Linnateatris(no me p\u00fc\u00fcdsime m\u00fc\u00fcgip\u00e4eval koos kaks etendust kinni), vaatamas minu valitud etendust “Muusikale”<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Etendusele eelnes pool tunnikest pimedas vanalinnas k\u00f5ndimist ja siis teatri kohvikus pisike kohv ja v\u00f5ileib.<\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
<\/em>tee saal pimedaks,
<\/em>et me \u00fcksteist ei n\u00e4eks
<\/em>ega peaks \u00fcksteisele
<\/em>silma vaatama.<\/em><\/p>\n\n\n\n
<\/em>n\u00e4ita meile filmi \u2026<\/em><\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nEsitajad:<\/h4>\n\n\n\n
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n