![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/09\/24fb6be7-3dca-4afe-9b0c-be9dc9a39479.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n\u00c4ras\u00f5idu \u00f5htul p\u00fc\u00fcdsime varakult magama minna, sest laev v\u00e4ljub kell 7 ja meilt on sadamasse pea tund s\u00f5ita. Pealegi peab autoga kohal olema v\u00e4hemalt tund enne v\u00e4ljumist. Hommik oli kauni p\u00e4ikeset\u00f5usuga. Kirke s\u00f5itis v\u00e4ikese elevusega esimest korda autoga sadamas laeva sisse(m\u00e4est \u00fcles, mingist k\u00fcljeluugist sisse otse neljandale tekile). Sai h\u00e4sti hakkama. Kohe uue aasta alguses saab tal 2 aastat oldud lubade omanik. J\u00e4lle on aeg kuidagi arutult kiiresti l\u00e4inud, aga see selleks.<\/p>\n\n\n\n
2,5 tunni p\u00e4rast olime sellest \u00fclerahvastatud laevast v\u00e4ljas ja algas s\u00f5it Helsingist v\u00e4lja. Noormees v\u00f5ttis juhtimise \u00fcle ja meie saime ringi vahtida. Reisi alguse kuup\u00e4evaks oli 20. august ja eks me juba eeldasime, et laev saab t\u00e4is olema. Rahval vaba p\u00e4ev, Soomes lapsed kooli l\u00e4inud ja paras aeg Linnanm\u00e4ki l\u00f5bustusparki minna, sest siis on seal ainult eestlased ja \u00fchelegi atraktsioonile j\u00e4rjekordi pole. Tegime selle ise eelmisel suvel poja t\u00fcdrukutega l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n
Et siis tee viis meid H\u00e4meenlinna poole. Sinna on umbes 1 tund ja 20 minutit s\u00f5ita. Ilm oli ilus, p\u00e4ike paistis ja tuju hea. Soome maanteede piirkiirus on 80km\/h, kui ei s\u00f5ida just kiirteel, liiklus rahulik ja sujuv. Suur osa sellest vahemaast oli meil kiirtee ja peagi olime 40 km kaugusel H\u00e4meenlinnast Riihim\u00e4kis. Eesm\u00e4rk oli astuda l\u00e4bi Iittala outlet-poest, aga sattusime esmalt hoopis Normalisse. Noh, see minu t\u00fctre ja poja t\u00fcdrukute lemmar, kust saab vajalikke? ja h\u00e4id hooldustooteid v\u00e4gagi m\u00f5istlike hindadega. T\u00fcdrukutel on alati midagi vaja, eks. Ma ei saa aru, kuidas mul endal pole enamuse elust sellist tr\u00e4ni vaja olnud? Aga eks ajad olidki teised. Igatahes k\u00e4isime seal \u00e4ra ja mis seal salata, ostsin endale ka \u00fche vajaliku kontuurimise pulgakese pea olematu hinnaga. Edasi keerutasime ennast Riihim\u00e4ki asundusest v\u00e4lja ja j\u00f5udsime l\u00f5puks Iittala outletti, mis oli tegelikult kohe kiirtee \u00e4\u00e4res, mitte asunduses sees.<\/p>\n\n\n\n Nagu ma olen varemgi maininud on mul kaks “pahet”. Head kangad ja ilusad\/kvaliteetsed n\u00f5ud. Kangad sellep\u00e4rast, et ma olen \u00fcle 40 aasta olnud peene nimega couturi\u00e8re<\/em> ja mulle meeldib \u00f5mmelda kvaliteetseid r\u00f5ivaid. Suurema osa elust olen teinud ka tellimust\u00f6id servast servani ehk pruutkleitidest mantliteni ja nahktagideni ning lapitekkidest loomakesteni. Viimastel aastatel piirdun rohkem oma perega ja iseendaga(kui aega leian ja midagi on v\u00e4ga ja kohe vaja). Selline t\u00f6\u00f6 n\u00f5uab aega ja p\u00fchendumist, aga kui teed 8 tundi p\u00e4evas t\u00f6\u00f6d, kipub seda ajakest nappima ja k\u00fcpses eas vajad pisut rohkem aega puhkamiseks. Sellegipoolest, kui mulle klient ja tema soov s\u00fcmpaatne, v\u00f5tan t\u00f6\u00f6 vastu. \u00dches\u00f5naga olen muutunud valivaks. Kuigi…aina enam olen m\u00f5elnud sellele, et tahaksin rohkem p\u00fchenduda \u00f5mblust\u00f6\u00f6le, kvaliteetsetele disainr\u00f5ivastele. Olen r\u00f5\u00f5mus selle \u00fcle, et t\u00fctar v\u00e4ga hindab minu t\u00f6\u00f6d ning kannab uhkusega minu tehtud kehakatteid, nimetades neid disainr\u00f5ivasteks. Eks see individuaalt\u00f6\u00f6 ongi couture<\/em>, kui see on kvaliteetselt tehtud. Teine asi on erialaste oskusteta kuidagiviisi \u00f5mmeldud asjad. Aga…olgu r\u00f5ivaid pigem v\u00e4hem, aga olgu nad kvaliteetsed, h\u00e4sti seljas istuvad, heast kangast ja garderoobi sobituvad.<\/p>\n\n\n\n Oh, kus ma n\u00fc\u00fcd kaldusin teemast k\u00f5rvale ja kukkusin heietama. Et siis j\u00f5uan tagasi teise “pahe” juurde, milleks on kvaliteetsed ja kaunid n\u00f5ud. Vahetan aastaid vaikselt k\u00f5iki n\u00f5ukaaegsed igandeid v\u00e4lja m\u00f5ttega, et \u00fchel kenal p\u00e4eval kauges tulevikus on mu lapsed ema kapist saadud n\u00f5udekollektsiooni \u00fcle \u00f5nnelikud, mitte ei arutle, kuhu see koledus k\u00f5ik \u00e4ra anda. <\/p>\n\n\n\n Olime Iittala poes. Mnjaaa, kuidas silmad s\u00f5itsid laiali ja s\u00e4rasid. Oleks sealt mida k\u00f5ike kaasa rabanud, sest hinnad olid k\u00f5vasti paremad, kui meil Eestis. Muumitasse pole ju kunagi liiga palju??? Ega ju? Kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks ma neid otseselt ei kollektsioneeri, lapselastele kinkisin m\u00f6\u00f6dunud j\u00f5ulude ajal iga\u00fchele oma. Meil Kirkega on ka kummalgi oma tass + 1 veel. Niiet jah, ostsin sealt vaid kaks tassi juurde – teinekord hea kingituseks viia. Tegelikult hoidsin ennast ikka v\u00e4ga tagasi, et ma ei ostaks midagi lihtsalt sellep\u00e4rast, et no hea hind\/kvaliteet\/disain. Ostan vajadusp\u00f5hiselt. N\u00f5udega ma ei tee seda viga, mida kangastega ja olgem ausad, kangaid mahub kappi rohkem, kui n\u00f5usid. N\u00f5ud on pisut ebamugavad. Aga seal poes, no m\u00f5elge ise, kui saad osta paljusid asju nii, et ostes kaks on m\u00f5lemale hind -50%. Tahaks ju osta, eks :P<\/p>\n\n\n\n Silmailu rahuldatud, liikusime edasi H\u00e4meenlinna, kuhu j\u00e4i s\u00f5ita vaid 40km. Esimene peatus oli minu armsa p\u00f5hikooliaegse pinginaabri Helgi juures. Temaga seob meid 53 aastat s\u00f5prust, mida ma pean v\u00e4ga, v\u00e4ga kalliks. Aegade jooksul olen Helgi juures Soomes k\u00fclas k\u00e4inud mitmeid kordi erinevate koosseisudega. M\u00f5ned korrad oleme kohtunud Eestis, aga alati oleme \u00fcksteise eluga kursis ja v\u00f5imalusel saame kokku. M\u00f5tlengi siin, et mida vanemaks me saame, seda enam hindame just neid pikaaegseid s\u00f5prussidemeid. Neid kindlaid inimesi, kes saavad \u00fcksteisest aru ja m\u00f5istavad poolelt s\u00f5nalt. Peavad lugu \u00fchisest osast ja aksepteerivad erisusi. Kellega saab j\u00e4rgmisel kohtumisel kohmetust tundmata j\u00e4tkata juttu sealt, kus eelmisel korral pooleli j\u00e4i. <\/p>\n\n\n\n Tervituskallistused kallistatud tippisime Helgi juurde neljandale korrusele, panime oma kodinad maha ja muidugi pakuti meile kohe s\u00fc\u00fca. Etteruttavalt v\u00f5in \u00f6elda, et reisi l\u00f5puks teatasid minu noored, et nii tore reis oli, korralik nuumalaager. Mnjah, ega mu s\u00f5brakesed ei lasknud meil kordagi t\u00fchja k\u00f5htu tunda ja koju tagasi j\u00f5udes j\u00e4tsin heaga kaalule astumata.<\/p>\n\n\n\n Kuna Helgi on \u00f5ppinud H\u00e4meenlinna giidiks, oli tema s\u00fcdameasjaks tutvustada meile oma kodulinna ja selle \u00fcmbrust. Peale kosutavat l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki istusime tema autosse ja s\u00f5itsime kesklinna. Minu noored on \u00f5nneks uudishimulikud ja teadmishimulised. Nende jaoks on sellised k\u00e4igud huvitavad ja ma ei pea tundma piinlikkust, et noored l\u00f6ntsivad ning unistavad, kuidas saaks kusagile minema hiilida ja telefonis istuda. H\u00e4meenlinnas on v\u00e4hemalt 3 \u00fcliolulist m\u00e4rki – Sibelius, Iittala ja Aulango. <\/p>\n\n\n\n Enne igasugust ekskurseerimist k\u00fclastasime tegelikult m\u00f5nda kohalikku kirpparit ehk taaskasutuspoodi. Need erinevad seal suuresti Eesti omadest. Leidsime nendest t\u00fctrele tutika hea hinnaga kena Marimekko puuvillase tagi ja Marimekko pudrukausi(poole odavamalt, kui meil poes m\u00fc\u00fcgil). M\u00f5nusad p\u00fcksid ja midagi oli vist veel. Endale sain kena kollase linase pluusi. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ostsin \u00fchest supermarketist, kus Soomes on alati mingid Marimekko, Iittala v\u00f5i Muumidega n\u00f5ud sooduses, teisegi pudrukausi ja panin selleks korraks rahakoti rauad n\u00f5ude ostuks kinni. <\/p>\n\n\n\n Kesklinnas k\u00e4isime Sibeliuse s\u00fcnnikodu juures. Tema muusika pole meile v\u00f5\u00f5ras ja peame sellest v\u00e4ga lugu. Kuigi oma hilisema elu elas ta Tuusala j\u00e4rve l\u00e4hedal ja kirjutas seal ka suurema osa oma loomingust, s\u00fcndis ja kasvas ta justnimelt H\u00e4meenlinnas. Kui Sibeliusel sai 100 aastat s\u00fcnnist, juhtusime olema Soomes s\u00f5branna Sirkka juures meie \u00fchist n\u00e4itust avamas ja k\u00e4isime tookord Tuusala j\u00e4rve \u00e4\u00e4res suurel Sibelius 100 t\u00e4histamisel. Vaatasime \u00fclisuurelt \u00f5ue-ekraanilt tema eluloofilmi, mille l\u00f5pus sai imetleda v\u00e4gevat ilutulestikku. <\/p>\n\n\n\n Aga H\u00e4meenlinnas ……jalutasime keskv\u00e4ljakul, imetlesime linna kaunist kirikut ja muid olulisi hooneid. Tegime pitsapeatuse ja l\u00f5pus s\u00f5itsime autoga ringi ning tutvusime erinevate piirkondadega ja arhitektuuriga. Ilm kiskus \u00f5htuks jahedaks ja vihmaseks. Auto aknast sai aga j\u00e4lgida k\u00f5ike, mis teele j\u00e4i.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmisel hommikul paistis \u00f5ues p\u00e4ike ja meie v\u00e4ike seltskond istus taas autosse, et s\u00f5ita Aulangosse. Aulango looduskaitseala on t\u00f5eline Soome looduse ja kultuuri p\u00e4rand, mis asub H\u00e4meenlinna l\u00e4hedal. Seal kohtub m\u00fcstiline muinasaeg, 19. saiandi luksuslik m\u00f5isaarhitektuur ja kuanis Soome loodusmaastik. Imeline paik, kust ei puudunud isegi v\u00f5lumets.<\/p>\n\n\n\n Aulanko ajalugu ulatub tegelikult tuhandete aastate taha. Juba umbes 2000 aastat tagasi asus praegusel Aulangonvuori m\u00e4el<\/strong> muistne kultusepaik ja linnam\u00e4gi (kaitsekindlus). Strateegiliselt suurep\u00e4rases asukohas asunud m\u00e4gi raiuti t\u00f5en\u00e4oliselt puudest paljaks, et \u00fcmbrust paremini j\u00e4lgida. <\/p>\n\n\n\n See muinaslinnus h\u00e4vitati 13. sajandi keskpaigas, kui piirkonda saabusid rootslased, kes hakkasid paari kilomeetri kaugusele ehitama t\u00e4naseni s\u00e4ilinud v\u00f5imsat H\u00e4me kivilinnust. Sajandeid kasutati Aulanko \u00fcmbrust peamiselt karjamaana ja metsaalana.<\/p>\n\n\n\n Aulanko sellisena, nagu me seda t\u00e4na tunnetame, s\u00fcndis aga t\u00e4nu \u00fchele rikkale ja ekstsentrilisele mehele. 1883. aastal<\/strong> ostis Venemaal relvat\u00f6\u00f6stusega tohutu varanduse teeninud Soome kolonel Hugo Standertskj\u00f6ld<\/strong> Vanajavesi j\u00e4rve kaldal asuva Karlbergi m\u00f5isa. <\/p>\n\n\n\n Kolonelil oli lennukas visioon: luua oma maadele midagi Soomes enneolematut. Aastatel 1883\u20131910 palkas ta t\u00f6\u00f6le korraga kuni 250 meest, et kujundada piirkond suurejooneliseks inglise stiilis pargiks<\/strong>. Pargi rajamise taga on ka romantiline legend: r\u00e4\u00e4gitakse, et Standertskj\u00f6ld oli k\u00f5rvuni armunud \u00fchte Poola krahvinnasse ning lootis talle luksusliku pargiga muljet avalda, et naine Soome elama tuleks. Kuigi krahvinna ei tulnudki kunagi It\u00e4merest siiapoole ja kolonel j\u00e4i vallaliseks, sai Soome endale hindamatu kultuurip\u00e4randi.<\/p>\n\n\n\n Koloneli k\u00e4sul tehti Aulangol \u00e4ra hiiglaslik t\u00f6\u00f6: <\/p>\n\n\n\n Vaatetorn ja rahvusmaastiku s\u00fcnd<\/strong><\/p>\n\n\n\n Koloneli projektide krooniks sai 1907. aastal<\/strong> muistse linnam\u00e4e tippu p\u00fcstitatud 33 meetri k\u00f5rgune graniidist vaatetorn<\/strong>. Torni tipust avanev vaade Vanajavesi j\u00e4rvele ja seda \u00fcmbritsevatele metsadele on ametlikult nimetatud \u00fcheks Soome ametlikuks rahvusmaastikuks<\/strong> (kansallismaisema<\/em>). See vaade on inspireerinud paljusid Soome suuri kunstnikke ja heliloojaid, sealhulgas Jean Sibeliust, kelle kuulus s\u00fcmfooniline poeem \u201eFinlandia\u201c sai v\u00e4idetavalt inspiratsiooni just nimelt Aulanko vaadetest.<\/p>\n\n\n\n Erinevalt paljudest oma aja rikastest maaomanikest hoidis kolonel Standertskj\u00f6ld oma pargi uksed linnarahvale ja turistidele alati avatuna. P\u00e4rast tema surma ostis H\u00e4meenlinna linn 1926. aastal maa-ala endale.<\/p>\n\n\n\n Selleks, et unikaalset looduse ja inimese k\u00e4tet\u00f6\u00f6d s\u00e4ilitada, sai Aulanko 1930. aastal ametliku looduskaitseala staatuse<\/strong>. T\u00e4nap\u00e4eval haldab ala Soome riiklik metsaamet (Mets\u00e4hallitus<\/em>) ja see kuulub ka Soome esimese riikliku linnapargi (Kansallinen kaupunkipuisto<\/em>) koosseisu. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kaunil looduskaitsealal k\u00e4idud ja matkatud, s\u00f5itsime edasi Vehoniemi vaatetorni juurde. <\/p>\n\n\n\n Vehoniemi vaatetorn<\/strong> (soome keeles Vehoniemenharjun n\u00e4k\u00f6torni<\/em>) on \u00fcks Soome tuntumaid ja ajaloolisemaid vaatetorne. Kuigi seda nimetatakse vahel ekslikult observatooriumiks, on tegemist klassikalise maastikuvaatlustorniga<\/strong>, mitte t\u00e4hetorniga. Paik asub Pirkanmaa maakonnas Kangasala linnas, umbes 20-minutilise autos\u00f5idu kaugusel Tampere linnast. H\u00e4meenlinna s\u00f5itsime sealt tagasi palju kauem. Pidasime vaatetorni platvormil v\u00e4ikese v\u00f5ikupikniku ja imetlesime loodust. Meie noormees k\u00e4is tornis \u00e4ra, naisseltskond imetles \u00fcmbritsevat metsa ja j\u00e4rve. See on \u00fcks tore asi Soomes, et kuhu ei vaata, n\u00e4ed j\u00e4rvi – ega ta asjata ole tuhande j\u00e4rve maa…kuigi neid on seal ikka vist rohkem :P<\/p>\n\n\n\n Torn ei asu keset t\u00fchjust, vaid on osa terviklikust turismikompleksist: <\/p>\n\n\n\n Vaatetorni k\u00fclastamine ja treppidest \u00fcles ronimine on t\u00e4iesti tasuta ning platvorm on avatud \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt ka siis, kui automuuseum on suletud.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4isime automuuseumis, noored tegid lausa kaks tiiru peale ja siis istusime kohviku terrassil laua taha maiustama. Lapsed s\u00f5id j\u00e4tsi, meie Helgiga neid kuulsaid rasvapalle. Huvitavad j\u00e4\u00e4tisesordid olid seal – n\u00e4iteks vana diisli nimeline. Lapsed kiitsid heaks. Automuuseumis n\u00e4gime punaste klahvidega klaverit…no ei, mulle meeldib ikka klassikaline must-valge. Punased on kuidagi v\u00e4ga ….kriipivad :P<\/p>\n\n\n\n Ja siis tagasi H\u00e4meenlinna, kus Helgi pakkus muidugi veel s\u00fc\u00fca ja oligi aeg h\u00fcvasti j\u00e4tta ning edasi liikuda. J\u00e4\u00e4me j\u00e4llen\u00e4gemist ootama. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Umbes 40- minutilise s\u00f5idu j\u00e4rel olime j\u00e4rgmises peatuspaigas ehk Teuros. Teuros elab minu teine s\u00f5branna, kellega meid seob 43- aastane s\u00f5prus, palju \u00fchiseid huvisid, tegemisi ja toredaid koosolemisi. Tutvusime \u00fchisel t\u00f6\u00f6kohal, kuhu m\u00f5lemad peale kooli toimetama asusime. Algusest peale sidus meid armastus kujutava kunsti ja \u00f5mbluskunsti vastu. Koos osalesime Tartu kujutava kunsti kursustel ja t\u00f6\u00f6l muudkui \u00f5mblesime. Vabal ajal ka :D Praeguseks Sirkka sisuliselt midagi ei \u00f5mble, aga see-eest on ta \u00fclimalt andekas ja produktiivne kunstnik. Suuremaid ja v\u00e4iksemaid maale tuleb nagu V\u00e4ndrast saelaudu. Kui mina liikusin pigem fotokunsti poole, siis tema j\u00e4i maalikunsti juurde. Koos oleme ka \u00fche toreda n\u00e4ituse kokku pannud, kus kohtusid mustvalged portreefotod ja nende p\u00f5hjal loodud v\u00e4rvilised pastellmaalid. N\u00e4itus oli eksponeeritud mitmes paigas \u00fcle Eesti ja mitmes kohas Soomes. Meie vanimad lapsed on \u00fchevanused ja Sirkka t\u00fctrega seob mind pikka aega kestnud ilus s\u00f5prus. Samamoodi olen seotud Sirkka \u00f5e perega. Tema \u00f5emees \u00fctles mulle toredasti, et no nii, n\u00fc\u00fcd oled sa mu m\u00f5lemad t\u00fctred mehele pannud – \u00f5mblesin m\u00f5lemale eri aegadel pulmakleidid, tegin pulmafotod, pulmameigid, pildistasin pulmapidusid 5 aastat ja 10 aastat hiljem, pildistasin nende beebiootusi ja peresid. Ka Sirkka t\u00fctre Helena pulma pildistasin, nagu ka beebiootust ja m\u00f5lemat beebit. Mis ma siin heietan, see on minu laiendatud perekond, kes on mulle v\u00e4ga kallis.<\/p>\n\n\n\n \u00dches\u00f5naga j\u00f5udsime Sirkka juurde…..ja loomulikult otse lauda, kuigi 40 minutit tagasi me lauast just t\u00f5usime. Oli ju nuumalaager :D Aga meil oli tore. Ja Sirkkal on toredad kiisud. \u00dcks neist pigem ilvese suurune. \u00d5htu m\u00f6\u00f6dus lobisedes, aias jalutades ja saunas k\u00e4ies. Kodune ja armas.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmisel p\u00e4eval peale hommikus\u00f6\u00f6ki k\u00e4isime kohalikus hetegevuslikus kohvikus lagritsakomme ostmas ja niisama juttu ajamas. \u00dchel paaril oli seal samasugune koer, nagu minu noorema poja peres ja kohe j\u00e4tkus meil juttu kauemaks. Eks me sellises eesti-soome segakeeles r\u00e4\u00e4kisime, aga aru saime \u00fcksteisest k\u00fcll. <\/p>\n\n\n\n Kodus veel viimane k\u00f5hut\u00e4is(oioioi) ja hakkasime liikuma tagasi Helsingisse. Nagu selgus, \u00f5igel ajal, sest Sirkka sai samal ajal telefonik\u00f5ne sugulastelt, kes olid ootamatult kohe-kohe tema juurde saabumas. Suur r\u00f5\u00f5m kohtumisest hinges, j\u00f5udsime peagi tagasi Soome pealinna.<\/p>\n\n\n\n T\u00fctrel olid m\u00f5ned m\u00f5tted, kus k\u00e4ia. Panime auto Kamppi keskuse maa-alusesse parklasse ja l\u00e4ksime keskuse viimasele korrusele Jaapani br\u00e4ndi Muji poodi. Tegemist on Euroopa suurima MUJI kauplusega<\/strong>, millel on pinda \u00fcle 3500 ruutmeetri ja mis laiutab tervel kaubanduskeskuse neljandal korrusel.<\/p>\n\n\n\n Kuna pood on hiiglaslik, on seal lisaks tavap\u00e4rasele minimalistlikule jaapani tootevalikule palju muudki:<\/p>\n\n\n\n Edasi valisime endale Kamppis \u00fche Korea s\u00f6\u00f6gikoha Seoul 88 ja s\u00f5ime \u00f5htust.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ht t\u00e4is, otsisime \u00fcles populaarse kohviku nimega Cafe Berry.<\/p>\n\n\n\n See on v\u00e4ga populaarne prantsusep\u00e4rane k\u00e4sit\u00f6\u00f6pagarikoda ja kohvik, mis asub \u00fcsna kamppi keskuse l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n Koht on sotsiaalmeedias saanud tohutult t\u00e4helepanu oma erakordsete hedelm\u00e4leivoste (puuviljakujuliste mousse-kookide)<\/strong> poolest, mis n\u00e4evad v\u00e4lja nagu p\u00e4ris puuviljad ja on t\u00f5elised kondiitri kunstit\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n Mis seal salata, ka hind on muljetavaldav. Rahvast oli seal palju ja ilmselt juhtub harva, et sedasi hopsti kohe laua saad. Meil vedas. Mekutasime kolmepeale kahte kooki , aga mina oleks v\u00f5inud kohvi v\u00f5tmata j\u00e4tta. Kahjuks k\u00fcsiti seal filtrikohvi eest 5\u20ac ja maitses see v\u00e4ga kehvasti. J\u00e4tsin joomata. Koogielamus tasus ennast \u00f5nneks \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n Kohvikust v\u00e4ljudes jooksime peagi \u00fche autentse matcha-kohviku otsa. Matcha Life Kamppi – populaarne ja k\u00f5rgelt hinnatud mat\u0161a-kohvik, mis on spetsialiseerunud autentsele ja kvaliteetsele jaapani mat\u0161ale. Traditsiooniline valmistusviis, s\u00f5bralik teenindus ning suurep\u00e4rane joogi- ja magustoiduvalik (sealhulgas mat\u0161a-j\u00e4\u00e4tis). T\u00fctar on mul matchas\u00f5ber, seega keerasime sisse. Mina pole veel seda murujooki armastama \u00f5ppinud, aga tema j\u00e4i v\u00e4ga rahule.<\/p>\n\n\n\n \u00d5htu oli k\u00e4es, \u00f5ues t\u00f5usis tuul ja hakkas tibutama. Meil oli \u00f5nneks aeg minna autosse ja s\u00f5ita sadamasse. Ajastus oli super. Sadamasse j\u00f5udes tuul m\u00f6llas ja vihma sadas \u00fcsna k\u00f5vasti. <\/p>\n\n\n\n 2,5 tunni p\u00e4rast v\u00f5ttis meid Eestis vastu tormilaadne ilm. Vett lendas ja tuul k\u00f5igutas autot. Poolel teel koju muutus ilm \u00f5nneks kenaks ja suts peale kesk\u00f6\u00f6d koju j\u00f5udes polnud tormist j\u00e4lgegi. Olime s\u00fcdamesoojusega reisilt tagasi kodus ning minu s\u00f5brannadele s\u00fcdamest t\u00e4nulikud sooja vastuv\u00f5tu eest. J\u00e4llen\u00e4gemiseni!<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sellise pisireisi m\u00f5te oli mul tegelikult juba aasta tagasi, siis aga meil t\u00fctrega ajad kuidagi ei klappinud ja otsustasime, et planeerime selle s\u00f5idu aastasse 2026. K\u00f5ik viimase umbes 10 aasta Soomes k\u00e4igud on olnud alati \u00fche p\u00e4eva pikkused ehk hommikul … J\u00e4tka lugemist <\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n\n
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n\n
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n\n
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n