{"id":21357,"date":"2026-08-03T14:57:49","date_gmt":"2026-08-03T12:57:49","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=21357"},"modified":"2026-08-03T14:57:49","modified_gmt":"2026-08-03T12:57:49","slug":"kesksuvi-kaes-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=21357","title":{"rendered":"Kesksuvi k\u00e4es"},"content":{"rendered":"\n

Soe, valge ja m\u00f5nus suvine aeg m\u00f6\u00f6dub meie kliimas kiiremini, kui me seda sooviksime. Alles me ootasime valget aega ja juba l\u00e4hebki taas pisitasa pimedamaks. K\u00e4es on kesksuvi, juuli. P\u00e4ris kurta siiski oleks patt ja olen t\u00e4nulik sellegi eest, mis antakse. Juuni \u00f5nnistas mind puhkuse ajal m\u00f5nusate ilmadega, m\u00f5nusate kohtumiste ja k\u00e4imistega. Juuli esmesest p\u00e4evast l\u00e4ksin j\u00e4lle t\u00f6\u00f6le ning avastasin, et ma \u00fcleliia kurb ei olegi. Mul on s\u00fcdamerahu, stabiilsus ja r\u00f5\u00f5m. Juba see teeb r\u00f5\u00f5mu, et vaba p\u00e4eva hommikul saad pikemalt lesida voodis, k\u00f5rval kohvitass t\u00fcki tumeda \u0161okolaadiga ja lugemiseks hea raamat.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Et siis juuli algas t\u00f6iselt, aga esimesel n\u00e4dalavahetusel k\u00e4is j\u00e4lle puhkamine l\u00e4bisegi asjatamisega. Korra k\u00e4isime laste vanavanemate juures maal. See oli armas k\u00e4imine ja vastastikune r\u00f5\u00f5m kohtumisest. Vanaisa sai juulis 87, seega tuleb k\u00e4ia k\u00fclas, kuni on kelle juures k\u00e4ia. <\/p>\n\n\n\n

Tikkisin masinaga \u00fchele p\u00f5llele teksti, saatsin \u00e4ra \u00fche arve, maksin arve(lihtsalt nii nummi musliin oli m\u00fc\u00fcgis, millest meie pere beebile \u00f5mmelda) ja l\u00f5puks!!!! sain valmis meie eeslmise aasta perefotode albumi, mille saatsin tr\u00fckki. Sellega juhtus nii, et pidin nad valmis saama juba jaanuari alguses, aga….j\u00f5udes peaaegu valmis selgus, et lehek\u00fclgede limiit on 120 ja mul oli veel hulga pilte, mis pidid albumisse mahtuma. See t\u00e4hendas siis seda, et sisuliselt pidin alustama otsast ja vahepealsete fotode hulka k\u00e4rpima. Sellepeale l\u00e4ks mul tuju \u00e4ra ja isuke seda teha kadus t\u00fckiks ajaks. Kuni siis pool aastat hiljem sain aru, et ise ta ikka kuidagi valmis ei saa, h\u00fcppa v\u00f5i p\u00fckstest v\u00e4lja. Istusin \u00fchel laup\u00e4evasel \u00f5htul poole \u00f6\u00f6ni arvutis ja valmis ta saingi. Noneh, oleks v\u00f5inud ammu sellega tegeleda, aga eiiiii, ikka l\u00fckkasid edasi. Poeg vahepeal ikka k\u00fcsis, et kaugel see meie album on ja mina vastasin, et ei ole kaugel, kodus arvutis :P \u00dcks poeg sai oma jao kohe k\u00e4tte, teine sai siis, kui kohtusime. \u00dcle-eelmise aasta album tuli m\u00e4rksa \u00f5hem. M\u00f6\u00f6dunud aastal juhtus lihtsalt nii s\u00fcndmusterohke aasta olema, et materjali sai v\u00e4ga palju. Praeguse aasta saaki saan hinnata alles detsembris, aga n\u00e4ha on, et see tuleb j\u00e4lle \u00f5hem.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Juuli algus l\u00f5bustas meid “imeliste” ilmadega. Minule, kui puhkuselt t\u00f6\u00f6le minejale, sobisid nad muidugi oivaliselt, sest meil t\u00f6\u00f6ruumides l\u00e4heb suvesoojaga ikka tapvalt palavaks ja \u00f5huvaeseks. Temperatuur langes ja vihma kallas taevaluukidest raevukalt ja ootamatult. T\u00f6\u00f6le minnes v\u00f5isid aga s\u00fcdamerahus laulda – “Las kallab….”.<\/p>\n\n\n\n

Noorim lapselaps t\u00e4histas oma viimast minis\u00fcnnip\u00e4eva ja augusti alguses t\u00e4histame tema esimest s\u00fcnnip\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n

Minu vanim lapselaps viibis paar n\u00e4dalat koos v\u00f5imlemisr\u00fchmaga Itaalias Gymnfest-il. J\u00e4lgisin seda \u00fcritust Instas ja no v\u00e4ga muljetavaldav ja suure osav\u00f5tjate arvuga v\u00f5istlus. Neil l\u00e4ks seal v\u00e4ga h\u00e4sti. Suurte r\u00fchmade v\u00f5istlusel said lausa teise koha ja esimest kohta v\u00e4lja ei antudki. Laps ise \u00fclearu happy ei olnudki. Kohutvalt palav oli, meeletu rahvas ja kehvav\u00f5itu majutus ning toitlustus. Eks meie lapsed on harjunud Eesti tasemega ja Itaalia selle k\u00f5rval oli kehvake. Ikkagi, nii tore, et neil h\u00e4sti l\u00e4ks. EuroGymil osales 25 rahvust, 5387 osalejat ja 266 r\u00fchma ning esindatud olid mitmed erinevad v\u00f5imlemislad.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Juuli esimese n\u00e4dala l\u00f5puks sain eelvalmidusse veel kaks albumit. Meie eelmise suve nn t\u00fcdrukutereisist Helsingisse ja Linnanm\u00e4ki l\u00f5bustusparki ning albumi oma poja ja tema kaasa beebiootusest, sest selle sessiooni tegin ma neile ise ja albumist saab beebi esimeseks s\u00fcnnip\u00e4evaks valmis kena m\u00e4lestus vanematele. Augusti alguses teeme fotosessi n\u00fc\u00fcd siis juba aastase tirtsu ja vanematega. Kuu l\u00f5puks olid need kaks albumit valmis ja lisaks valmis album meie esimesest Ahvenamaa reisist ning pooleli j\u00e4i album esimesest Korfu reisist. \u00dches\u00f5naga olen sattunud albumite tegemise soonele. <\/p>\n\n\n\n

Endiselt sadas iga p\u00e4ev ja oli jahe, aga….lubas paranemist ….ja vedaski. Merep\u00e4evade n\u00e4dalal\u00f5puks l\u00e4ks ilm taas ilusaks ja soojaks. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kui t\u00f6\u00f6n\u00e4dal sai l\u00e4bi, m\u00f5tlesin n\u00e4dalavahetusel v\u00e4hemalt \u00fche p\u00e4eva olla kodus ja puhata. On nagu selle asjaga on, sest keegi kuskil alati naerab sinu plaanide \u00fcle. Otsustasin olla n\u00e4dalavahetusel hoopis aktiivne, sest laup\u00e4eva hommikul seadsin sammud rongijaama, et s\u00f5ita Tallinna Merep\u00e4evadele. T\u00fctar \u00fchines minuga Kasemetsa peatusest, sest tema asjatab merekatel kolmas aasta vabatahtlikuna. Sel aastal tegeles sotsmeediaga ja meretaksodega.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Pea l\u00f5unani asjatasime Lennusadamas ja Noblessneris koos. Mina hoidsin lapse asju, kes ise tegi aga igasuguseid intervjuusid sotsmeedia tarvis. Mingil hetkel vajati teda meretaksode kaile ja mina j\u00e4in \u00fcksi melu nautima. K\u00f5ht kiskus t\u00fchjaks ja m\u00f5tlesin midagi s\u00fc\u00fca. Ega seal midagi normaalse hinnaga ei m\u00fc\u00fcda, v\u00f5etakse viimast ja iga t\u00f6rts on hingehinnaga. Otsustasin l\u00f5puks v\u00f5tta lihtsalt bataadifriikad, mis maksid lausa 7\u20ac. \u00c4ra ma nad s\u00f5in, aga selle raha eest oleks nad v\u00f5inud k\u00fcll paremad olla. Sellest moraal, et kui ainus eesm\u00e4rk on pappi k\u00fchveldada, siis milleks neid h\u00e4sti teha. On nagu on, k\u00fcll ostavad. Jah, isegi friikad annab tuksi keerata. Nojah, isegi \u00fcliaplad kajakad ei \u00fcritanud neid mult \u00e4ra varastada. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Edasi otsustasin minna Noblessneri lava poole, et kuulata peagi algavat kontserti, kus laulis Marianne Leibur ja teda saatis akordionist Robert Rebane, kes ei ole selle vana Rebase poeg. Saatuse tahtel istusin \u00fche pika pingi otsale….ja selle teisest otsast vaatas mulle vastu \u00fcks minu v\u00e4ga armas s\u00f5branna, kes oli elu keerdk\u00e4ikude t\u00f5ttu v\u00e4ga pikkadeks aastateks radarilt kadunud. Me olime m\u00f5lemad nii \u00fcllatunud ja \u00f5nnelikud selle kohtumise \u00fcle, et veetsimegi \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva \u00f5htuni koos. K\u00e4isime koos purjetamas ja hiljem nautisime Rita Ray kontserti Kalaranna laval. Meil oli niiiiiii paljust r\u00e4\u00e4kida. Kunagisi aegu meenutada ja vahepeal olnust r\u00e4\u00e4kida. Merel oli kaif ja \u00f5htune Rita Ray kontsert oli super. Milline h\u00e4\u00e4l ja power ikka \u00fche v\u00e4ikese naise sees. Hilis\u00f5htul jalutasime koos rongijaama, kust mina suundusin rongi peale ja s\u00f5branna l\u00e4bi vanalinna oma koju. Oleme \u00fcksteist taas \u00fcles leidnud!!!<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel hommikul magasin ennast v\u00e4lja, tegin vinks-vonks korda ja s\u00f5itsin Kasemetsa, kust laps mind auto peale korjas ja s\u00f5itsime tema noormehe koju suurele s\u00fcnnip\u00e4evade peole. Noormees sai 20 ja tema t\u00e4dit\u00fctar 19. Pidu peeti sugulaste ringis koos. Tore p\u00e4ev oli ja v\u00e4ga palav p\u00e4ev oli. Sauna j\u00e4tsin vahele, sest \u00f5ues oli niigi saun. Vastu \u00f5htut s\u00f5itsin koos peol kohatud omakandi hea tuttavaga autoga koju. Tore p\u00e4ev vahva seltskonnaga. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Esmasp\u00e4evast j\u00e4lle t\u00f6\u00f6l, aga l\u00e4ksin pisut varem koju, sest Tallinnast tulid kaks meistrit, kelle n\u00e4itus meil t\u00f6\u00f6l mitu kuud vitriinis inimesi r\u00f5\u00f5mustas. Aeg oli k\u00f5ik karud ja muud loomad \u00e4ra viia ja osa neist j\u00e4rgmisele n\u00e4itusele saata. Kuna nad on ka minu s\u00f5brannad, tegin kiirelt ahjus musts\u00f5stramuffineid ja m\u00f5ned suupistevaagnad. S\u00f5brannad tulid muidugi nii, et kotid olid lookas. Eksole, saime k\u00f5vasti head ja paremat s\u00fc\u00fca ning juttu j\u00e4tkus kauemaks.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4dalal\u00f5pp oli mitmekesine, ehk puhkasin ja k\u00e4isin k\u00fclas. Laup\u00e4eva v\u00f5tsin palavast t\u00f6\u00f6n\u00e4dalast taastumiseks ja lugesin l\u00e4bi lisaks kodut\u00f6\u00f6dele \u00fche hea raamatu. P\u00fchap\u00e4eval v\u00f5tsin aga jalad selga ja s\u00f5itsin \u00fcle Tallinna J\u00e4rvek\u00fclla pojale k\u00fclla, et veeta aega oma armsatega. Pisike tupsu saab j\u00e4rgmise kuu alguses aastaseks ja on t\u00f5eline isa suust kukkunud rosin. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

T\u00fctart sel suvel ma eriti ei kohta, sest tema on kas pealinnas t\u00f6\u00f6l v\u00f5i seikleb kuskil ringi. Noore, \u00e4sja kooli l\u00f5petanud neiu normaalne elu. Pool kuud olen siin j\u00e4lginud tema piinu edasiste valikute langetamise osas. P\u00e4ris keeruline on kui 3 \u00fclikooli 4-le erialale kandideerides tuli k\u00f5igilt teade “vastu v\u00f5etud”. K\u00f5va konkurentsiga \u00fclihea tulemuse tegi ta Sisekaitse Akadeemiasse ja \u00fctles koha \u00e4ra – TalTech-i kasuks. TalTechis \u00fchtles \u00e4ra riigiteaduste eriala, teise suuna v\u00f5ttis vastu. Viimasena saabusid l\u00f5puks ka T\u00dc \u00f5igusteaduskonna vastused, kuhu ta sai samuti sisse ja j\u00e4lle tekkis dilemma – kas minna siiski TalTechi v\u00f5i valida T\u00dc. Peavalu, ma \u00fctlen. Mina ka ei tea, mis \u00f5ige oleks ja t\u00e4nase l\u00f5petaja nahas olla ei soovi. Oleks-poleks. Tegelikult t\u00e4nases kiirelt muutuvas maailmas keegi ei teagi, mis on p\u00e4ris \u00f5ige. Kahte v\u00f5imalikku otsustamise p\u00e4eva ta aga piinelda ei soovinud ja valis T\u00dc \u00d5iguse, mis oligi tegelikult juba ammusest ajast tema esimene m\u00f5te, mida \u00fclikoolis \u00f5ppida. Pere on oma pesamuna \u00fcle uhke. S\u00fcgisest on meie peres taas \u00fcks \u00dcLI\u00f5pilane. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Tartu \u00dclikooli \u00d5igusteaduskonna 2027. aastal valmiv uus Tallinna \u00f5ppehoone\/ Kauss Arhitektuur O\u00dc<\/em><\/p>\n\n\n\n

Uuel n\u00e4dalal l\u00e4ks ilm tavap\u00e4ratult ja \u00fctleks, et \u00fcsna ebameeldivalt jahedaks. +12 oleks nagu juuli teises pooles v\u00e4hev\u00f5itu? Ja sajab, muudkui sajab + hull tuul. Kogu asja juures on heaks pooleks see, et niikuinii olen enamuse ajast t\u00f6\u00f6l ja +12 on kindlasti parem variant, kui +35 v\u00f5i enam. Ja ei maksa arvata, et t\u00f6\u00f6ruumides meil siis jahedamaks l\u00e4heb. Oh ei. Endiselt palav ja \u00f5hupuudus. <\/p>\n\n\n\n

Kuu eelviimane n\u00e4dalavahetus k\u00e4es. N\u00e4dalast endast pole midagi r\u00e4\u00e4kida – p\u00e4eval t\u00f6\u00f6l, \u00f5htul kodus toimetamas v\u00f5i lugemas. Tirts k\u00e4is korra koos kaaslasega kodus. \u00d5htul tulid, hommikul l\u00e4ksid, et suunduda edasi Saaremaale Ooperip\u00e4evadele. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4dalavahetuse \u00fche p\u00e4eva v\u00f5tsin lihtsalt puhkamiseks ja jooksvate kodut\u00f6\u00f6de tegemiseks. Teisel p\u00e4eval olin asjalik. Koristasin \u00fcht kahest kangakapist, otsides samal ajal midagi, millest aplikatsioone teha. Nimelt ostsin kaltsarist hiljuti m\u00f5nusa pikema voodriga vihmailma jope, aga seal h\u00e4maras poes ei m\u00e4rganud, et seljal olid vaevuaimatavad plekid. V\u00f5imalik, et keegi ei m\u00e4rkakski, aga mulle piisab, et ma ise tean. Seega otsisin ja leidsin. Kapis oli \u00fcks ports vihmailma kangaste reste. Kunagi ammu Tartust sain spordir\u00f5ivaste tootmisj\u00e4\u00e4ke. Sealt leidsin 2 sobivat v\u00e4rvi – kollase ja pruuni – ja nendest nikerdasin valmis plekivarjajad. Ei midagi erilist – lilled ja lehed. V\u00f5ttis \u00fcsna palju aega, kuni detailid said l\u00f5igatud, lisaks kahepoolsest liimiriidest samasugused detailid ja siis nad said k\u00f5ik koos jope peale triigitud. Mingiks teiseks p\u00e4evaks j\u00e4tsin nende masinaga kinniteppimise. Et siis \u00fcks hea jopik saab kandmisk\u00f5lbulikuks ja vihma meil jagub. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

L\u00f5petasin \u00e4ra kingituseks mineva fotoalbumi ja saatsin tr\u00fckki. See oli \u00fcks vajalik tegevus, et album enne kinkimist ikka kohale j\u00f5uaks. \u00d5htu l\u00f5ppes aga marjade puhastamisega ja s\u00fcgavk\u00fclma paigutamisega. Peale 9 \u00f5htul toodi 5 kg musti s\u00f5straid. No ise tellisin, eks, aga ma ei oodanud neid p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul veerand k\u00fcmme :P Siiski, pigem on see ju r\u00f5\u00f5m – talveks v\u00e4\u00e4rt marjad k\u00fclmikus olemas. Mulle niiiiii v\u00e4ga maitsevad mustad s\u00f5strad. Mingi hetk saan ka vaarikaid ja siis on k\u00fclmikust marjaruum otsas. \u00d5nneks ma marjadest muud sinna ei ihaldagi. V\u00f5ib-olla natuke astelpaju siiski v\u00f5taks. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kuu viimasel kolmap\u00e4eval l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6lt otse pealinna. S\u00f5brannaga s\u00f6\u00f6ma ja p\u00e4rast kinno. Mmagasin jaanuaris maha filmi “Hamnet” ja ma tahtsin v\u00e4ga seda vaadata. Lugesin vahepeal l\u00e4bi selle raamatu. “Hamleti” ainetel kirjutatud lugu ja v\u00e4ga meeldis. \u00dcht\u00e4kki avastasin, et pool aastat hiljem n\u00e4idatakse seda filmi kinos “S\u00f5prus” ja t\u00e4pselt \u00fcks kord. Mis siin enam m\u00f5elda. Kutsusin s\u00f5branna kaasa ja minek. Enne filmi istusime “P\u00e4ris” Parag-Deli-Restos. Minu pretsedenditu lemmik Tallinnas. Mitte kunagi pole pettunud – ei toidus, ei teeninduses ja atmosf\u00e4\u00e4r on seal alati m\u00f5nus.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Film oli muidugi v\u00e4ga hea. Suurep\u00e4rane n\u00e4itlejate t\u00f6\u00f6 ja kurbilusvalus lugu. V\u00e4ga liigutav. N\u00fc\u00fcd peaks vist siia otsa “Hamleti” l\u00e4bi lugema. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kuu eelviimasel \u00f5htul tuli mulle k\u00fclla naabrinaine. Meil on kombeks ikka koos aega veeta, kui \u00fcks meist on reisil k\u00e4inud v\u00f5i siis \u00fchel meist on s\u00fcnnip\u00e4ev olnud. Seekord r\u00e4\u00e4kis naabrinaine oma Prantsusmaa k\u00fclakeses veedetud n\u00e4dalast koos trennikaaslastega. Peaks vist tagasi trenni minema :P, sest see on ka minu vana trenniseltskond. Mingi hetk oli lihtsalt selline, kus pidin erinevatel p\u00f5hjustel trennist loobuma. Nojah, nii me siis istusime ja lobisesime, nautisime virsikuid kreemise kitsejuustu ja mandlitega ning vaatasime r\u00f5dult, kuidas kuuma\u00f5hupall tahtis meile k\u00fclla s\u00f5ita :) J\u00e4rgmisel p\u00e4eval t\u00f6\u00f6l selgus t\u00f5silugu, et s\u00f5itis ka mu kolleegi poeg, kes tegigi selle v\u00f5tte taevast maale. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Selline sai seekord juuli. T\u00f6ine, v\u00e4ikeste k\u00f5rvalep\u00f5igetega. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Raamatud juulis:<\/strong> 9 raamatut, pole paha suve kohta.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Rajaveeri reisihutud I”<\/strong> Christopher Rajaveer<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga-v\u00e4ga lobe raamat! No p\u00e4riselt meeldiv ja r\u00f5\u00f5muslik lugemine. Ei mingit pessimismust ja vingu. Huvitavad t\u00e4helepanekud, l\u00fchikeses tekstis suur amps sisu. Esiotsa imestasin, et vat kus on noormehel head kunsti- ja kultuurialased teadmised. Tasapisi tiksus v\u00e4lja, et teisiti see olla ei saanudki. Punkt \u00fcks- ta on l\u00f5petanud Tallinna Prantsuse L\u00fctseumi ja ma tean, millest ma r\u00e4\u00e4gin, mu t\u00fctar l\u00f5petas just suve hakul sama kooli. Sealt saab. K\u00f5ike. Keelt, kultuuri, kunsti, teadmisi, laia silmaringi ja mida k\u00f5ike veel. Lisaks \u00f5ppis poiss Tartus kunstiajalugu ja itaalia keelt mingi aeg. Kipume teadma ju teda valdavalt n\u00e4itlejana, kel lavaka haridus. Mnjah, vaimukas ja v\u00e4rvikas ja andekas noorsand. Raamatus on lisaboonus heade fotode n\u00e4ol. Oi kuidas ma siunan reisiraamatuid, kus kehva kvaliteediga fotod, v\u00e4heinformatiivsed fotod v\u00f5i siis ainult “sa vaata vaata mind”- fotod. Igatahes ootan n\u00fc\u00fcd tema vol.2 raamatut. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Mina, Christopher Rajaveer, armastan maailmas ringi reisida. See on minu hobi. Aastate jooksul on minu hobi sisse kujunenud veel \u00fcks hobi \u2013 reisijuttude kirjutamine. Olen seni jaganud oma kirjutisi vaid Facebooki s\u00f5pradele. Nemad on mind kiitnud ja innustanud ning n\u00f5udnud: \u201eChristopher, sa pead \u201eRajaveeri reisijutud\u201c raamatuna avaldama!!\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd ongi 2018. aasta reiside esimestest v\u00e4ikestest Facebooki teadetest alguse saanud t\u00e4naseni kestev \u201eRajaveeri reisijuttude\u201c postituste seeria esimeseks raamatuks vormunud.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Parimat kaasar\u00e4ndamist.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Oliivipuu”<\/strong> Lucinda Riley<\/p>\n\n\n\n

Sellel autoril lihtsalt ei olegi kehvi raamatuid. Punkt. Tore, et vaatamata autori hiljutisele lahkumisele siit ilmast, koorub ikka v\u00e4lja teoseid, mida poldud seni meie emakeelde t\u00f5lgitud. “Oliivipuu” on j\u00e4lle \u00fcks perekonnalugu, kus nii palju risti-p\u00f5iki p\u00f5imunud tegelasi, et \u00fcllatustest puudust juba ei tule. Aga elu vist ongi selline. V\u00f5ib-olla. Huvitav oli suure osa raamatu puhul vaade s\u00fcndmustele l\u00e4bi noore, vaid 13-aastase, aga v\u00e4ga arenenud noormehe silmade. Mis siin jutustada, tuleb ise lugeda. On seda v\u00e4\u00e4rt. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

R\u00e4\u00e4gitakse, et k\u00f5ik, kes esimest korda Pandorasse tulevad, leiavad selle katuse all viibides armastuse.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kaksk\u00fcmmend neli aastat on m\u00f6\u00f6das ajast, mil noor Helena veetis maagilise puhkuse K\u00fcprosel, kus ta esimest korda armus. Kui ta saab ristiisalt p\u00e4randuseks n\u00fc\u00fcd juba laguneva maja, mida kutsutakse Pandoraks, p\u00f6\u00f6rdub ta koos perega sinna tagasi.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Aga Helena teab, et Pandora id\u00fclliline ilu katab saladuste v\u00f5rku, mida ta abikaasa Williami ja poeg Alexi eest on varjanud. Keerulises vanuses kolmeteistk\u00fcmneaastast Alexit vaevavad t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5udmisega kaasnevad muutused ja tugev soov kaitsta armastatud ema. Samas tahab ta iga hinna eest teada saada t\u00f5de oma p\u00e4risisa kohta …<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui Helena kohtab juhuslikult oma lapsep\u00f5lvekallimat, saab alguse s\u00fcndmuste ahel, mille t\u00f5ttu tema minevik ja olevik \u00e4hvardavad p\u00f5rkuda. Nii Helena kui ka Alex teavad, et kui Pandora saladused on paljastatud, pole nende elu enam kunagi endine.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Haarav lugu \u00fche suguv\u00f5sa saladustest ja unustamatust suvest K\u00fcprosel rahvusvahelise menuki \u201eSeitsme \u00f5e\u201d sarja autorilt Lucinda Rileylt.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Venuse saladus”<\/strong> Pia Rosenberger<\/p>\n\n\n\n

Ajalooline romaan. Armastust, m\u00fctoloogiat, kunsti ja isegi krimi. Raamatus oli k\u00f5ike. K\u00f6itev, tempokas, p\u00f5nev. Ja huvitavad maali t\u00f5lgendused. Mida k\u00f5ike v\u00f5ib Boticelli maalidelt v\u00e4lja lugeda. V\u00e4ga meeldis. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Mira on elanud neli aastat Maremma dominikaanlaste kloostris. Kui Lorenzo de Medici ta tagasi Firenzesse kutsub, kardab Mira, et m\u00e4lestused, mis ta elu igaveseks muutsid, kerkivad taas esile. \u00d5nneks j\u00e4\u00e4vad m\u00e4lupildid Pazzide atentaadist Medicite perekonnale uduseks. Miral seisab ees kihlus Enzo di Pierfrancesco de Mediciga, sellele keskendumise asemel veedab ta aga pigem aega hoopis Sandro Botticelli t\u00f6\u00f6kojas. Uurides taimi, abistab ta kunstnikku \u201ePrimavera\u201c loomisel, kuid kohtab seal iga kord ka ilusat kaardiv\u00e4elast Riccardot. Lisaks poseerib ta isegi Botticellile. Kui aga \u00fcks kolmest graatsiast leitakse surnuna ja veel \u00fcks modell \u00e4ra kaob, hakkab Mira m\u00f5tlema, mis on tegelikult \u201ePrimavera\u201c t\u00e4hendus ja kas ta ehk ka ise ohus ei ole \u2026<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Screenshot<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“P\u00e4evalillepoisid”<\/strong> Sam Wachman<\/p>\n\n\n\n

Ma ei oskagi selle raamatu kohta seisukohta v\u00f5tta. Jah, ma ei \u00fctle, et see oleks halb raamat, samas ei tunne ka seda, et peaks taevani kiitma. Mida head on s\u00f5jas? Mida head on laste kannatustes? Tegelikult k\u00f5ige olulisem s\u00f5num tuli minu jaoks esile raamatu viimastel lehek\u00fclgedel. See, kuidas t\u00f5sise s\u00f5jatraumaga lapsed kohanevad v\u00f5\u00f5ras riigis ja kuidas nad \u00f5pivad koledusest v\u00e4lja tulema, mitte sinna kinni j\u00e4\u00e4ma. Ja ma ei r\u00e4\u00e4gi siin nendest, kes s\u00f5ja puhkedes lihtsalt v\u00f5tsid jalad selga ja p\u00f5genesid. Need p\u00f5genikud ei j\u00f5udnud koledusi n\u00e4ha. Ma r\u00e4\u00e4gin nendest, kes j\u00e4id esmalt koleduste keskele, n\u00e4gid j\u00e4ledusi, j\u00f5hkrusi, kogesid reetmist ja p\u00f5genemist, l\u00e4hedase surma. V\u00e4ljusid sellest k\u00fcll f\u00fc\u00fcsiliselt elusana, aga kas ka hingeliselt? Kurb ja valus. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igest 25-aastane kirjanik Sam Wachman on loonud haruldase fenomeni: s\u00f5jaromaani, mis on \u00fchtaegu nii ajatu kui ka t\u00e4pselt hetkes.\u201c \u2013 Washington Post<\/p>\n\n\n\n


Kaheteistaastase Artemi elu Ukrainas T\u0161ernihivis on \u00fcpris tavaline. Tema p\u00e4evadesse mahub kooli k\u00f5rval ka vanaisa abistamine p\u00e4evalillefarmis, joonistamine visandiplokki \u2013 see on hinnaline kingitus tema Ameerikas t\u00f6\u00f6tavalt isalt \u2013 ja koos v\u00e4ikese venna Juriga j\u00f5es ujumine. Vargsi on poiss hakanud tundma romantilist t\u00f5mmet oma parima s\u00f5bra Viktori vastu ja muretseb n\u00fc\u00fcd, et suureks kasvades ei ole tema elu kunagi tavaline.
\u00dchel veebruari\u00f6\u00f6l \u00e4rkavad Artem ja Juri plahvatuste peale \u2013 algab s\u00f5da, mis rebib poiste elu pooleks \u2013 ajaks enne ja ajaks p\u00e4rast s\u00f5ja algust. Sissetungivad venelased h\u00e4vitavad nende kodu, tapavad ema ja vanaisa ning vennad j\u00e4\u00e4vad omap\u00e4i. Lootuses \u00fchineda Poola j\u00f5udnud isaga algab p\u00f5genemine l\u00e4bi \u00e4gava maa, kaasas vaid seljakotid ja usaldus \u00fcksnes teineteise vastu. \u00dcmbritsetuna surmast ja h\u00e4vingust on Artem kindel \u2013 mis ka ei juhtuks, peab ta ennast ja oma venda elus hoidma.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Aju vabadus”<\/strong> Jaan Aru<\/p>\n\n\n\n

Nagu ikka, Jaan Aru saamatud on silmiavavad, arukad, arusaadavad ja huvitavad. Tekitavad nii sisemisi, kui v\u00e4liseid diskussioone ja arutlusi. Panevad m\u00f5tlema, kinnitavad enda peas tiirlevaid m\u00f5tteid. See konkreetne raamat peaks olema kohustuslik lugemine t\u00e4iskasvanutele(lapsevanematele) ja m\u00f5tlemisv\u00f5imelistele noortele – selles m\u00f5ttes, et ega 6-aastane veel sellest raamatust l\u00e4bi ei n\u00e4ri. Ealiselt m\u00f5tlemisv\u00f5imelisele. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Ajuvabaduse ja aju vabaduse vahe on v\u00e4ike. Me tahame olla vabad, aga selleks peame teadma, mis teeb meid vabaks, ja samuti seda, mis v\u00f5ib meie vabaduse r\u00f6\u00f6vida.<\/p>\n\n\n\n


Miks me ei ole enam vabad, kui oleme end kaevanud m\u00f5tteauku v\u00f5i meid vaevab kinnisidee? Mil m\u00e4\u00e4ral laseme end algoritmidel juhtida? Raamatus selgitatakse, mis on inimarus sellist, mida peab tehisaru ajastul kaitsma, ja p\u00fc\u00fctakse n\u00e4idata, kuidas seda teha.<\/p>\n\n\n\n

\u201eVaimne vabadus on teha tarku ja ka rumalaid otsuseid \u2026 ise. Ise otsustan, ise teen, ise vastutan.\u201c Loe intervjuud Jaan Aruga Rahva Raamatu blogist<\/a>.<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Muusik Raul Ojamaa soovitab<\/a>: \u201eAru kirjeldab h\u00e4sti, kuidas meie aju toimib, mida ta vajab arenemiseks, mitmek\u00fclgseks ja s\u00fcgavaks m\u00f5ttet\u00f6\u00f6ks ning kuidas sotsiaalmeedia ja tehisaru, kui nad on ebaeetilistel eesm\u00e4rkidel h\u00e4\u00e4lestatud, seda k\u00f5ike p\u00e4rsib.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Viimane armastuslaul”<\/strong> Lucinda Riley<\/p>\n\n\n\n

Ilus Rileylik lugu. V\u00e4ga meeldis. Huvitavaid n\u00fcansse on sisse toodud ja puudutatud teemasid, mida ilukirjanduses sageli ei leidu. N\u00e4iteks d\u00fcsleksia ja sellega toimetulek. Isegi kui autorit pole enam elavate kirjas, tuleb sealt endiselt p\u00e4rleid. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Armumine v\u00f5ib olla suurim risk \u2026<\/em><\/p>\n\n\n\n

Haarav lugu armastusest ja kaotusest, tegevuspaikadeks Iirimaa metsik rannik ja 1960. aastate glamuurne London.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui Sorcha O\u2019Donovan kohtab vaesuses virelevat muusikut Con Dalyt \u2013 erakordselt n\u00e4gusat noormeest, keda nende pisikeses alevis L\u00e4\u00e4ne-Corki tuulisel rannikul peetakse heidikuks \u2013, pole tema elu enam endine.<\/p>\n\n\n\n

Con satub Londonis rokkb\u00e4ndiga The Fishermen kullasoonele, aga nende elu muutub tundmatuseni, kui pead t\u00f5stab kuulsuse s\u00fcnge pool, ja mineviku saladused \u00e4hvardavad h\u00e4vitada k\u00f5ik, mille nimel mees on pingutanud.<\/p>\n\n\n\n

Kaksk\u00fcmmend aastat hiljem n\u00f5ustub The Fishermen taas kokku tulema, et esineda Wembley staadionil heategevuskontserdil \u201eMusic for Life\u201d. Aga Con on olnud juba \u00fcle k\u00fcmne aasta kadunud. Ainult \u00fcks inimene saab v\u00e4lja uurida, mis minevikus juhtus, ning vaid tema teab, kui oluline on paljastada t\u00f5de.<\/p>\n\n\n\n

Sest kui Con Daly peaks v\u00e4lja ilmuma enne, kui faktid on p\u00e4evavalgele toodud, v\u00f5ib ajalugu korduda ja tuua kaasa veelgi traagilisemad tagaj\u00e4rjed \u2026<\/p>\n\n\n\n

Rahvusvahelise menusarja \u201eSeitse \u00f5de\u201d autor Lucinda Riley<\/strong> kirjutas \u201eViimase armastuslaulu\u201d veel Lucinda Edmondsi nime all ning seda on n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6delnud ja toimetanud Harry Whittaker, Lucinda poeg ning romaani \u201eAtlas. Pa Salti lugu\u201d kaasautor.<\/p>\n\n\n\n

\u201e\u201eViimane armastuslaul\u201d m\u00f5jub, nagu oleks leidnud ammu kadunud aarde \u2026 See on lihtsalt imeline. Siin on olemas k\u00f5ik see, mida me Lucinda romaanides armastame: emotsionaalne s\u00fcgavus, mitmek\u00fclgsed tegelased, \u00fcllatused ja ootamatud p\u00f6\u00f6rded ning eelk\u00f5ige armastus. Ta kirjutab armastusest nii \u00f5rnalt. Mulle meeldis see v\u00e4ga \u2013 \u00fchelt poolt kui j\u00e4rjekordne suurep\u00e4rane Riley romaan, aga ka seet\u00f5ttu, et see tundub kingitusena \u2026 Viimane naeratus, suudlus ja liigutav h\u00fcvastij\u00e4tt.\u201d<\/em> \u2013 Santa Montefiore, \u201eDeverillide kroonika\u201d autor<\/p>\n\n\n\n

\u201eHaaras mind juba esimesest lehek\u00fcljest. Suurep\u00e4raselt kujutatud peresuhted ja meelik\u00f6itev armastuslugu panid mind lausa ennastunustavalt lehti p\u00f6\u00f6rama. See on ehtne Lucinda Riley lugu \u2013 t\u00f5eline maiuspala k\u00f5igile tema f\u00e4nnidele.\u201d<\/em> \u2013 Karen Swan, \u201eHispaania lubaduse\u201d autor<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Suur suvi”<\/strong> Ewald Arenz<\/p>\n\n\n\n

Mul ei klikkinud kohe \u00e4ra, et selle raamatu on kirjutanud autor, kes kirjutas ka raamatu “Armastus halbadel aegadel”, mis oli \u00fclihea raamat. Nii ka see. Geniaalse v\u00e4ljendusoskuse ja m\u00f5ttemaailmaga kirjanik. Lihtsalt geniaalsed lood, m\u00f5lemad ja samas on raamatud t\u00e4iesti erinevatel teemadel. Viimasel ajal on kuidagi palju raamatuid k\u00e4tte sattunud, mille puhul ma hakkan \u00fclistuslaulu laulma ja see teeb tegelikult r\u00f5\u00f5mu. <\/p>\n\n\n\n

S\u00fcdamlik lugu noortest, koos nende murede, r\u00f5\u00f5mude, pahanduste ja \u00f5nnestumistega. ma ei oska midagi isegi \u00f6elda, seda peab lihtsalt ise lugema. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Esimene h\u00fcpe, esimene armastus, esimene katsumus.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5\u00f5gastavat suve ei paista Friederile tulevat \u2013 ees on j\u00e4releksamid matemaatikas ja ladina keeles. Seega tuleb tal loobuda perekondlikust puhkusereisist. \u00d5ppima peab ta pealegi oma karmi vanaisa juures. Kuid \u00f5nneks on olemas Alma, Johann \u2013 ja Beate, t\u00fcdruk pudelrohelises trikoos. Nendel n\u00e4dalatel saab Frieder kogeda k\u00f5ike: s\u00f5prust ja hirmu, aupaklikkust ja usaldust, armastust ja surma. Suur suvi, mis vermib kogu ta elu.<\/p>\n\n\n\n

Teravapilguliselt, targalt ja alatasa \u00f5nnestavalt jutustab Ewald Arenz hetkedest, mis meid igaveseks muudavad.<\/p>\n\n\n\n

*<\/p>\n\n\n\n

Ewald Arenz <\/strong>on s\u00fcndinud 1965 N\u00fcrnbergis. Ta on \u00f5ppinud inglise ja ameerika kirjandust ja ajalugu ning t\u00f6\u00f6tab \u00f5petajana \u00fches N\u00fcrnbergi g\u00fcmnaasiumis. Tema romaane ja n\u00e4idendeid on tunnustatud arvukate auhindadega. Kirjanik elab oma perega F\u00fcrthi l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Neli armastuskirja”<\/strong> Niall Williams<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tsin \u00fcpris pikalt hoogu, et seda raamatut lugeda. Tuttavate puhul kuulsin erinevaid arvamusi. Kes \u00fctles, et ei meeldinud \u00fcldse, j\u00e4ttis pooleli, kes \u00fctles nii ja naa ja oli m\u00f5ni ka selline, kes \u00fctles – v\u00e4ga hea. J\u00e4in neid viimaseid uskuma, sest nad on kvaliteetkirjanduse lugejad. Ei kahetsenud. Raamat oli s\u00fcgav, n\u00fcansirikas, poeetiline, keeleliselt rikkalik, sisult huvitav ja kaasahaarav. Et siis mina julgen samuti soovitada. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Armastuses muutub k\u00f5ik, ja k\u00f5ik j\u00e4\u00e4bki muutuma. Pole vagusiolekut, s\u00fcdamekella seiskumist, kus \u00f5nnehetk j\u00e4\u00e4b igavesti kestma, on vaid iha ja vajaduse lakkamatult surisev edasiliikumine, mis kerkib ja langeb, kerkib ja langeb, tulvil kahtlusi, siis j\u00e4lle veendumusi, mis muutuvad iga hetkega ning millest saavad j\u00e4lle kahtlused.”<\/p>\n\n\n\n

Nicholas Coughlan ja Isabel Gore on teineteise jaoks loodud \u2013 nad lihtsalt ei tea seda veel, sest saatus ei vali sugugi alati k\u00f5ige lihtsamat v\u00f5i ilmsemat teed t\u00f5elise armastuseni. Keset metsikut ja kaunist Iirimaa loodust on m\u00f5lemad kogenud nii s\u00fcdamevalu kui ka r\u00f5\u00f5mu, enne kui nende teed ristuvad. Et veenda noormeest ja neidu j\u00e4rgima oma s\u00fcdame kutset ja minema sinna, kuhu nad on m\u00e4\u00e4ratud minema, on vaja mitmeid pealtn\u00e4ha juhuslikke s\u00fcndmusi \u2013 ja v\u00f5ib-olla ka t\u00f5elist imet \u2026

L\u00fc\u00fcriline, \u00f5rn ja m\u00f5ttetihe \u201eNeli armastuskirja<\/strong>\u201c tegi kohe p\u00e4rast esmailmumist 1997. aastal selle autorist Niall Williamsist (s 1958) \u00fche Iirimaa hinnatuma kirjaniku. See on maagilise realismi v\u00f5tmes romaan saatusest, leppimisest ning igap\u00e4evaelu trag\u00f6\u00f6diatest ja imedest. Ennek\u00f5ike on see aga meelt\u00fclendav lugu armastusest, usaldusest ja usust, hetke p\u00fc\u00fcdmisest, sisetunde uskumisest ning oma s\u00fcdame j\u00e4rgimisest, \u00fcksk\u00f5ik kuhu see ka ei viiks.

2024. aastal j\u00f5udis kinoekraanile samanimeline film, kus peaosades Pierce Brosnan, Helena Bonham Carter ja Gabriel Byrne.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Armastuse idioodid”<\/strong> Emma hamberg<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga omap\u00e4rane raamat. K\u00f5ik tegelased on paraja kiiksuga ja kes meist seda siis poleks, eks :D Siiski, siiski, raamat on elust enesest. Kurbusest, r\u00f5\u00f5must, sisemistest trellidest, \u00fcksinudsest, kibestumisest, elujanust, lapsep\u00f5lvetraumadest, kaotamistest ja leidmistest, kaotustest, raamatutest, kirjandusest…..ja muidugi armastusest. Ja j\u00e4ljetult kadunud puust Alicest.<\/p>\n\n\n\n

…”Memento vivere”, \u00fctleb ta. “Ma tean seda. ” \u00c4ra unusta elada!””. “See v\u00f5ib mul vahest meelest\u00e4ra minna,” sosistab Simona. “Nagu oleksin ma just selle koha pealt dementne. K\u00f5ik muu p\u00fcsib meeles. Peaks selle oma \u00fclesannete nimekirja panema. \u00c4ra unusta elada.”<\/em> 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Simona suudab k\u00f5ike kontrollida! Ta kirjutab nimekirju asjadest, mida meeles pidada ja mida meelest t\u00f5rjuda. K\u00f5ik arved maksab ta \u00e4ra \u00f5igel ajal, \u00fcheltki lastevanemate koosolekult ei puudu, juhatab saekaatrit ja kasvatab \u00fcksi teismelist Albinit. JP on vanade raamatute vahel s\u00fcndinud ja koos isaga antikvariaadis kasvanud. Kuid n\u00fc\u00fcd on antikvariaadiga \u00fchel pool, 30 000 raamatut tuleb \u00e4ra anda ja ruumid vabastada, niisiis istub JP koos kassiga autosse, et s\u00f5ita k\u00fclla, kus tema lugu tegelikult kunagi algas. Gertrudist sai omal ajal raamatukoguhoidja, sest ta oli introverdist kirjanduss\u00f5ber. Mitte nagu praegu, kui selle ameti pidaja peab olema ekstravertne s\u00fcndmuste korraldaja ja raamatukogu nimetatakse kohtumispaigaks, kusjuures silmas ei peeta kohtumist kirjandusega. Kuid n\u00fc\u00fcd on Gertrud pension\u00e4r, kes elab tagasit\u00f5mbunult koos oma hingesugulasega: kastanipuuga, mille nimi on Alice B. Toklas.<\/p>\n\n\n\n

\u201eArmastuse idioodid\u201d on lugu kolmest inimesest, kes teavad enda meelest t\u00e4pselt, kuidas end p\u00e4\u00e4sta. Ent kui Gertrudi kastanipuu ilma igasuguse loogilise seletuseta j\u00e4ljetult kaob, lendavad k\u00f5ik juhised tuulde. Kontroll kaob ja seda ei leitagi enam \u00fcles, 30 000 raamatut n\u00f5uavad tegelemist ja s\u00fcdamed hakkavad nii hullusti peksma, et maapind vappub.<\/p>\n\n\n\n

Emma Hamberg<\/strong> (snd 1971) on Rootsi kirjanik, illustraator, stsenarist ja meediategelane, menukate feelgood<\/em>-raamatute autor.<\/p>\n\n\n\n

\u201eT\u00f5eline r\u00f5\u00f5mus\u00fcst k\u00f5igile, kes soovivad lugemisest m\u00f5nu tunda<\/em>.\u201d \u2013 BTJ<\/p>\n\n\n\n

\u201eElujaatav lugu kirglikust armastusest, Prantsuse k\u00f6\u00f6gist ja elust maal<\/em>.\u201d \u2013 Aftonbladet<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Soe, valge ja m\u00f5nus suvine aeg m\u00f6\u00f6dub meie kliimas kiiremini, kui me seda sooviksime. Alles me ootasime valget aega ja juba l\u00e4hebki taas pisitasa pimedamaks. K\u00e4es on kesksuvi, juuli. P\u00e4ris kurta siiski oleks patt ja olen t\u00e4nulik sellegi eest, mis … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[37],"tags":[],"class_list":["post-21357","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-meie-kirjumirju-maailm"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21357"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21357"}],"version-history":[{"count":30,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21357\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21575,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21357\/revisions\/21575"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21357"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21357"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21357"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}