{"id":21296,"date":"2026-07-10T12:34:15","date_gmt":"2026-07-10T10:34:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=21296"},"modified":"2026-07-10T12:34:15","modified_gmt":"2026-07-10T10:34:15","slug":"esmiene-suvekuu-juuni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=21296","title":{"rendered":"Esmiene suvekuu, juuni."},"content":{"rendered":"\n

Juuni algas tohutu tempoga ja t\u00f6iselt. Kiire oli nii t\u00f6\u00f6l, kui kodus. N\u00e4dalaga tegin kooli- ja lasteaialastele 12 erinevat teematundi, lisaks raamatukogus \u00f6\u00f6bimisega raamatukogu\u00f6\u00f6 pundile parimatele lugejatele. Ja muidugi igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6, kus samuti tegemiste puudust pole. Et k\u00f5ike v\u00e4he poleks, \u00f5mblesin kodus igal vabal hetkel t\u00fctrele riideid, sest nagu teada, siis enne igat reisi pole kunagi midagiiiii selga panna. Valmis said kaks kleiti, \u00fcks seelik, musliinist p\u00fcksid ja \u00fcks pluus seelikuga samast riidest.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Viimast kleiti hakkasin tegema p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul \u00fcheksa ajal ja kesk\u00f6\u00f6ks oli see selga proovimiseks valmis. Tegin seda \u00fcsna \u00fclbelt, traageldamist v\u00e4ltides. Masina alla ja k\u00f5ik kapitaalselt kohe kinni. \u00d5nneks proovis istus asi selga nagu valatult. Cm-pael ja hea silmam\u00f5\u00f5t abiks. 8. juuni \u00f5htuks, kui t\u00f6\u00f6lt laekusin, j\u00e4i veel natukene teha. Tumesinisel linasel kleidil n\u00f6\u00f6paugud teha ja n\u00f6\u00f6bid ette \u00f5mmelda, viimasel valgel kleidil all\u00e4\u00e4r, kaelatagune kinnitus ja m\u00f5ned k\u00e4sitsi tehtavad t\u00f6\u00f6l\u00f5igud. Nojah, oli ju ammu teada, et ta midagi tahab, aga ikka viimasel minutil tekivad muutused ja uued m\u00f5tted. Nii sai n\u00e4iteks sellest valgest mustade t\u00e4ppidega kivipestud puuvillasest kangast pluusi asemel hoopis kleit.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Laps sai 9-l juunil koos klassikaaslastega kenasti Kreetale kultuuri- ja puhkusereisile saadetud. Minul olid ees 4 viimast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, et alata saaks kuu l\u00f5puni kestev puhkus. T\u00fctar saabus reisilt tagasi 16-l ja siis algas meil l\u00f5puaktuse-eelne sebimine. Tore, et kleit ja kingad olid olemas. T\u00fctre noormees oli selleks ajaks kaitsev\u00e4eteenistuse l\u00f5petanud ja oli meie tegemistel(loe: Kirke \u00fchest kohast teise transportimisel ja moraalne tugi) abiks.<\/p>\n\n\n\n

Enne seda sebimist, kui neiu veel reisil oli, sain mina natuke ennast t\u00f6\u00f6elust v\u00e4lja saputada. Kohe peale laup\u00e4evast viimast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva s\u00f5itsin p\u00fchap\u00e4eval Uus-J\u00e4rvek\u00fclla poja perele k\u00fclla. Ees seisis pikem lapsehoid ja 10-kuusele mummukesele tuleb ennast rohkem n\u00e4idata. Eelmisel \u00f5htul \u00f5mblesin pisikesele musliinist suvise jupst\u00fcki.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Pika p\u00e4eva j\u00e4rel koos armsatega, s\u00f5itsin \u00f5htuks linna ja sain kokku oma s\u00f5branna Taimiga. Kohtusime Balti jaamas, kuhu mind t\u00f5i buss ja l\u00e4ksime jalutama mere poole Noblessneri kvartalisse. Sealt s\u00f5itsime bussiga kesklinna ja veetsime aega Rottermannis. Kui vihma tibutamine l\u00e4bi sai, jalutasime kruiisikaile ja nautisime p\u00e4ikeseloojangut. Peale piisavat k\u00f5ndimist(sest ma olin viimased n\u00e4dalad liiga palju istunud tagumist poolt laiaks arvuti v\u00f5i \u00f5mblusmasina taga), s\u00f5itsime Mustam\u00e4ele s\u00f5branna juurde, korraldasime endale m\u00f5nusa \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ja juttu j\u00e4tkus poole \u00f6\u00f6ni.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Hommikul \u00e4rkasime varakult, s\u00f5ime hommikust, s\u00f5branna l\u00e4ks “k\u00fc\u00fcntesse” ja mina lugesin raamatut. Kui s\u00f5brannake tagasi j\u00f5udis, jahtisime Linnateatri etendustele pileteid. Igatahes s\u00fcgisl on meil kaks etendust soolas ja ikkagi ei saa ma aru sellest s\u00fcsteemist, kuidas teatritesse pileteid normaalselt saab osta v\u00f5i mida teevad teatrites kassad, kui k\u00f5ik piletid on hetkega v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Peale piletijahti l\u00e4ksime KUMU-sse Kristi Kongi n\u00e4itusele “Kromaatiline triiv”. \u00dctleme nii, et vaadata k\u00f5lbas, aga polnud p\u00e4ris minu tassike teed. Segadus kunstniku peas ei vormu alati selguseks vaataja silmis. Minu jaoks j\u00e4i ta pisut kaootiliseks, kohati n\u00e4gin palju \u00fcle jala laskmist ja m\u00f5tlema j\u00e4in selle \u00fcle, et kas oli tarvis sellise n\u00e4ituse tarvis nii palju materjali kulutada. V\u00e4hemast oleks saanud tegelikult rohkem ja parem. Minu arvamus ei pretendeeri muidugi t\u00f5ele. Proovin siia panna kokku oma tillukese kollaa\u017ei sellest, mis ehk rohkem meeldis. See esimene pilt on mul pildistatud siseruumist l\u00e4bi \u00fche silma \u00f5ueruumi ja see on minu lemmikpilt :D<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Sealt edasi l\u00e4ksime Kadrioru Kunstimuuseumisse, kus oli vaatamiseks “Looduse ja kunsti s\u00fcmfoonia. Serlachiuse kunstikogu”. See oli n\u00e4itus, kust said kunstilise m\u00f5nu k\u00e4tte. N\u00e4itus tutvustas esmakordselt Eestis G\u00f6sta Serlachiuse kunstifondi kogu, mis on \u00fcks Soome rikkalikumaid kogusid. Suurt\u00f6\u00f6stur G\u00f6sta Serlachiuse rajatud kollektsiooni tuumiku moodustab Soome kunsti kuldaja ehk 19. sajandi l\u00f5pu kuni 20. sajandi alguse kunst, kus on kesksel kohal Akseli Gallen-Kallela looming. Samuti on esindatud ajalooliselt kollektsiooni kuulunud L\u00e4\u00e4ne-Euroopa vanad meistrid ning (Soome) n\u00fc\u00fcdisaegne kunst, mille kogumine on fondi missioon t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Leidsin sealt ka \u00fche Aivazovski maali. Tema meremaale olen ma juba varajasest lapsep\u00f5lvest armastanud. Kogusin neid v\u00f5imalusel alati oma margikogusse. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

See j\u00e4rgnev von Kleveri maal oli h\u00e4sti suur ja muinasjutuline. Lugesin selle k\u00f5rval oleva kausta l\u00e4bi ja sealt sai teada m\u00f5ndagi maali s\u00fcnniloost ja taastamisprotsessist. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u00dches\u00f5naga igati kunstiline hommik ja sellest tundsin ma kohutavalt puudust. Viimast n\u00e4itust soovitan vaadata kahel k\u00e4el. Kadriorust jalutasime kesklinna tagasi jalgsi, k\u00e4isime Viru keskuse Literaadis s\u00f6\u00f6mas, vaatasime m\u00f5nda poodi. L\u00f5puks teleporteerusime Balti jaama, kust mina l\u00e4ksin rongile ja s\u00f5branna bussiga oma koju.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval saabus reisilt t\u00fctar. Puhanud ja p\u00e4evitunud, r\u00f5\u00f5mus ja roosa. Reis l\u00e4ks h\u00e4sti – oli kultuuri ja oli puhkust peale v\u00e4sitavat eksamiperioodi. Koju ta tegelikult kohe ei tulnudki, noormees oli lennujaamas vastas ja maabusid esialgu tema juures. Kohtusime alles \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00e4eval linnas, aga selleni veel j\u00f5uan. Mina k\u00e4isin p\u00e4ev enne lapsega kohtumist juuksuris, et l\u00f5puaktuseks vinks-vonks korras olla. Juuksed olid kasvanud nii pikaks, et pestes kippusid \u00e4ravoolus tilpnema ja see oli v\u00e4ga t\u00fclikas. Otsustasin korraliku jupi maha l\u00f5igata. V\u00f6\u00f6ni juustest sai pea 30 cm l\u00fchem sonks ja ikka veel piisavalt pikad juuksed. Ise j\u00e4in hiiglama rahule, k\u00f5vasti kergem olla ja mugavam hooldada. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval s\u00f5itsin hommikuse rongiga pealinna, luusisin ringi vajalikes kohtades, korraks istusin vett jooma ja kergelt s\u00f6\u00f6ma Kaubamaja Hooaja kohvikus(kus j\u00e4rjekordselt oli kehv ja \u00fcliaeglane teenindus). M\u00f5ne aja p\u00e4rast tuli lapseke(kes oli samuti hommikust oma koolis – k\u00fcll aktuseproovis, k\u00fcll vokaalansambli proovis ja kooriproovis) oma “k\u00fc\u00fcntest”, ostsime Kaubamaja toidukast tordi ja suundusime P\u00e4rnu maante juuksurisalongi, kus t\u00f6\u00f6tab minu hea s\u00f5branna. Laps sai oma p\u00e4ikeserisist ja mereveest r\u00e4situd juustele vajaliku hoolduse ning soeng tehti j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks, ehk l\u00f5petamiseks, samuti valmis. Kuna ta otseselt teab mis soengut ei tahtnud, siis oligi oluline juuksed hooldada ja viimistleda nii, et hommikul t\u00f5ustes on k\u00f5ik kena ja juuksed pole ludus.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

S\u00f5ime seal koos kooki ja j\u00f5ime kohvi. Muide, v\u00e4ga soovitan Selveri k\u00f6\u00f6gi Rabarberi ja rose torti. Visuaalselt ilus ja nii \u00f5rna maitsega. Super! Kahjuks on see ilmselt rabarberi t\u00f5ttu hooajaline tort. S\u00f5ime seda 3 p\u00e4eva p\u00e4rast kodusel l\u00f5petamisepeol ja hiljem vanavanemate juures k\u00fclas k\u00e4ies – k\u00f5igile maitses. Igatahes juuksed korras, tort s\u00f6\u00f6dud – t\u00fctar l\u00e4ks noormehega Kasemetsa ja mina s\u00f5brannaga koos autoga koju, sest me ikka \u00fche k\u00fcla mummid, aga tema k\u00e4ib pealinnas t\u00f6\u00f6l. T\u00fctrel oli j\u00e4rgmisel ehk l\u00f5petamise p\u00e4eval, mugavam l\u00e4hemalt hommikul linna s\u00f5ita. Mina aga tegelesin \u00f5htul hilja veel sellega, mida pole varem teinud. Ostsin endale heleroosad kunstk\u00fc\u00fcned, mis k\u00e4ivad kleepsude v\u00f5i liimiga k\u00fc\u00fcnte peale. No tuli selline idee, et v\u00f5iks lapse l\u00f5pupeoks k\u00e4pakesed kanuks teha. Nojahhh, kuna lapsest tarkpead polnud kodus, nikerdasin ise. Mida rohkem k\u00fc\u00fcsi peale sain, seda ebamugavamaks teiste panemine l\u00e4ks ja siis kui k\u00f5ik peal, saatsin lapsele pildi, et kuule pisut imelik on, jube suured :D Tuli v\u00e4lja, et pakis olevast k\u00fc\u00fcnte kogusest ei taibanud ma h\u00e4maras p\u00e4ris \u00f5ige suurusega k\u00fc\u00fcsi v\u00e4lja valida ja nii sattusid pea kesk\u00f6\u00f6l v\u00e4simusest minu k\u00fc\u00fcntele t\u00e4itsa valed kunstilised tegelased. Eks kakkusin need mittesobivad k\u00fcljest \u00e4ra ja panin sobivamad. Hommikul v\u00e4rske silmaga vaadates vahetasin veel m\u00f5ned v\u00e4lja ja kokku sai v\u00e4hemalt visuaalselt t\u00e4itsa kobe pilt. Mis aga ei t\u00e4henda \u00fcldse seda, et selliste tegelastega mugav toimetada on. No n\u00f6\u00f6pn\u00f5elagi keeruline maast k\u00e4tte saada. Aga…k\u00fc\u00fcnte kiituseks v\u00f5ib \u00f6elda, et p\u00fcsisid peal p\u00e4ris pikalt, ligi 2 n\u00e4dalat. Kui kuuma vee all v\u00e4ga ei pl\u00e4tserda, p\u00fcsivad vast isegi kauem. Mul tuli siiski toimetada ja kokata ja n\u00f5usid pesta ja ise pesus k\u00e4ia, seega mulle sellest n\u00e4dal ja paar p\u00e4eva ajast t\u00e4iesti piisas. Pidevalt sellistega elada – t\u00e4nan ei. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

M\u00f5ni p\u00e4ev enne lapse juuksurit tellisin Tablescape-st meile pisikese klaasist v\u00f5itoosi, mille peal on pressitud mesilased. Olen ammu otsinud just sellist v\u00e4ikest, sest me ei ole suured v\u00f5is\u00f6\u00f6jad, et vajaks suurt v\u00f5itoosi. L\u00f5puks leidsin, samalt tootjalt, kelle klaasid hiljuti meile koju ostsime. Tablescape perenaine viis toosi armsasti minu s\u00f5branna juuksurisalongi, kust saime selle oma k\u00fclastuse ajal k\u00e4tte. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

19. juunil oli kooli l\u00f5puaktus <\/strong>– meie pere t\u00e4htis p\u00e4ev. G\u00fcmnaasiumiaastad said v\u00e4\u00e4rika punkti.<\/p>\n\n\n\n

Mina kargasin varahommikul \u00fcles ja jooksin kesklinna lillepoodi kahte kimpu \u00e4ra tooma. \u00dcks t\u00fctrele, teine tema s\u00fcdames\u00f5brannale. Tagasi koju, kiirelt lihtne meik, hommikus\u00f6\u00f6k, riided selga ja kappadi oma kimpudega rongi peale, et s\u00f5ita pealinna l\u00f5petamisele. 13.30-ks j\u00f5udsin kooli juurde, kus \u00f5uel olid pingid aktuse ootuses ritta seatud. Kahele lapsevanemale abiturientide taga, nimelised istekohad. Teised k\u00fclalised pidid leppima t\u00e4nava-\u00e4\u00e4rse suurep\u00e4rase vaatega. Ei saa salata, et kausis istudes oli p\u00e4ris kuum, aga t\u00e4navarinnatise \u00e4\u00e4res seisjatel oli maja varjus m\u00f5nusalt jahe.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Aktus algas kell 14 ja kestis meeldivalt vaid tund aega. See on super, erinevalt paljudest koolidest, kus 3-tunnise aktusega v\u00f5ib juured alla kasvatada. TPL-i aktused on \u00f5nneks l\u00e4bi aastate olnud m\u00f5nusalt l\u00fchikesed, sealjuures s\u00fcdamlikud ja sisukad. Nii ka l\u00f5puaktus – direktori k\u00f5ne tundus soojuse k\u00f5rval ka v\u00e4ga isiklik. Meie laste lend oli talle kuidagi s\u00fcdame k\u00fclge kasvanud. Ilma liigse vahuta v\u00e4ga s\u00fcdamlik aktus. 66 kaunist l\u00f5petajat, kes said sellest koolist lisaks headele teadmistele ka suurep\u00e4rased v\u00e4\u00e4rtused, mis kannavad neid l\u00e4bi elu. V\u00e4ga kokkuhoidev lend, kes toetasid \u00fcksteist kooli ajal ja toetavad t\u00f5en\u00e4oliselt ka edasises elus. Minu \u00fcllatuseks v\u00e4ga musikaalne lend, sest \u00f5htusel l\u00f5pubanketil, mille videosid ma n\u00e4gin, k\u00e4is suur \u00fchislaulmine ja see laul oli erinevalt tavap\u00e4rasest pidujorutamisest v\u00e4ga puhas. Direktorgi mainis, et lisaks headele akadeemilistele v\u00f5imetele hiilgas see lend v\u00e4ga musikaalsete noortega, oli suurep\u00e4rasel tasemel voklaiste ja instrumentaliste, 3 aastat hiilgas nende osav\u00f5tul kooli segakoor ja vokaalansambel. Au ja kiitus ka l\u00fctseumi muusika\u00f5petajale Margotile. Jah, aktus sai l\u00e4bi…kool sai l\u00e4bi. R\u00f5\u00f5m ja nuuks k\u00e4sik\u00e4es. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Klassipildid, lennupildid, s\u00f5brapildid ja siis said l\u00f5petajate k\u00fclalised noori \u00f5nnitlema. Meid kogunes aktusele lausa 10 t\u00e4iskasvanut, 2 teismelist ja 1 beebi. Kuhjasime Kirke lilledega \u00fcle ja suundusime Rottermanni keskuse Flamm-i \u00fchisele s\u00f6\u00f6mingule, et t\u00e4histada neidu, kes on selles l\u00f5petamise hetkes ilmselgelt oma elu suurimate teadmistega(nagu k\u00f5ik l\u00f5petajad). Nii lihtsalt on, sest \u00f5pitakse nii laialdaselt ja palju ja sel hetkel nad seda k\u00f5ige veel teavad ja oskavad, aga varsti hakkab suurem osa k\u00f5igest sellest ununema ja see on ok, sest \u00fclikoolis keskendutakse kitsamale valdkonnale. S\u00fcvendatakse neid teadmisi, mis edasises elus saavad vajalikud olema. Mitte et seda j\u00e4rgmist koolivalikut lihtne oleks teha, kui mitme \u00fclikooli uksed sulle avatud…..ma \u00fctleks, et g\u00fcmnaasiumi valida oli lihtsam. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Flammi j\u00f5udes toimusid seltskonnas muutused, sest vanem poeg oma kaasaga l\u00e4ks lennujaama ja lendasid Poola, et minna m\u00f5neks ajaks Tatratesse matkama. Kirke \u00f5eke koos 4-kuuse beebiga l\u00e4ks aktuselt koju ja asemele tuli meie keskmise lapse kaasa koos 10-kuuse beebiga. Kogunesime v\u00e4ikeste vahedega ja l\u00f5puks oli meid laua \u00fcmber 10 + beebi. K\u00f5hud t\u00e4is ja piisavalt jutustatud, l\u00e4ksime laiali. Mina saatsin poja kaks teismelist rongi peale, et nad emale \u00fcle anda. Ise l\u00e4ksin Kalamaja Tehas – veinibaari, kus meil toimus klassi lapsevanematega lustakas koosviibimine. Lapsevanemadki on aastatega nii kokku kasvanud, et augustis meil plaanis juba uus kokkusaamine \u00fche l\u00f5petaja kodu\u00f5uel. Kirke ise l\u00e4ks Telliskivi Literaadi restorani oma lennu ja \u00f5petajatega l\u00f5petamist t\u00e4histama.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval tuli kell 12 meile linnapoja perega. Tegin miniale meigi ja saatsin noored oma s\u00f5prade kiriklikule laulatusele. Mina sel ajal s\u00f5idutasin pisikest tibukest vankris m\u00f6\u00f6da terviseradasid. Lapsel oli m\u00f5nus v\u00e4rskes \u00f5hus linnulaulu saatel magada. Kui vanemad laulatuselt tagasi tulid, s\u00f5itsime k\u00f5ik koos nende juurde J\u00e4rvek\u00fclla. Emme-issi l\u00e4ksid Tallinna pulmapeole ja meie pidime kahekesi kenasti hakkama saama. See oli tipsile esimene kord olla ilma vanemateta, aga me saime kenasti hakkama. M\u00e4ngisime, k\u00e4isime \u00f5ues jalutamas ja kiikumas, s\u00f5ime ja sain ta isegi \u00f6\u00f6unne. Eks ma ole elus saanud k\u00f5vasti harjutada enda ja vanema poja lastega ja edu alus on hoidja absoluutne rahuseisund. Lapsed on tundlatega, nad saavad aru, kui t\u00e4iskasvanu on n\u00e4rvis v\u00f5i pabistab. Hommikul m\u00f5nnasime k\u00f5ik koos terrassil p\u00e4ikese k\u00e4es. Suured kohvitasid, pisike inimene m\u00e4ngis.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Pealel\u00f5unal s\u00f5itsin Balti jaama ja peale p\u00f5gusat turulk\u00e4iku s\u00f5itsin koju, et hakata vaikselt ette valmistama j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htust l\u00f5petamise t\u00e4histamise pidu vol.2, kuhu saabusid need k\u00fclalised, kes aktusele \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel tulla ei saanud. Ja neid jagus. 12 t\u00e4iskasvanut, 1 v\u00e4ikelaps, 1 beebi ja meie Kirkega. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Lasteaed…p\u00f5hikool ….g\u00fcmnaasium<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4rast kahte pidu oli meil kodu nagu lilleaed, millest vaid tilluke osa siin piltidel. Minu auks j\u00e4i nende lillede imetlemine ja “kantseldamine”, sest kohe peale jaanip\u00e4eva s\u00f5itis t\u00fctar oma kaaslasega n\u00e4dalaks Poola Gdanskisse. Puhkama ja Ultra Race 2026-le.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Minu puhkuse esimene n\u00e4dal l\u00e4kski l\u00f5petamisega seotud tegemiste tuules, kui aga noored reisile s\u00f5itsid, algas minu isiklik aeg. <\/p>\n\n\n\n

\u00dchel p\u00e4eval aktiveerusid kaks s\u00f5brannat korraga ja tahtsid kokku saada samal p\u00e4eval. No mis seal ikka – s\u00f5itsin Tallinna. Hommikupoolsel ajal sain kokku s\u00f5branna Hiiega, kellega kondasime m\u00f6\u00f6da kaubandust ja l\u00f5puks maandusime Lasnam\u00e4e Pihlaka kondiitri\u00e4risse kooki s\u00f6\u00f6ma ja lobisema. Peaks \u00fctlema, et sealsed hinnad olid k\u00f5vasti meeldivamad, kui kesklinnas ja madalamad, kui meil Raplas.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kella kolme ajal j\u00f5udsin tagasi kesklinna ja kohtusin j\u00e4rgmise s\u00f5brannaga, kes on linna elama ja t\u00f6\u00f6le kolinud. Eksole, mul juba 3 armsat s\u00f5brakest sedasi pealinna \u00e4ra kolinud. Vihje? Tundub k\u00fcll. Edaga tegime k\u00f5igepealt v\u00e4ga pika jalutusk\u00e4igu mere \u00e4\u00e4res, siis k\u00e4isime Rottermanni Orangeries s\u00f6\u00f6mas ja kui \u00f5htul m\u00f5tlesin rongiga koju minna, tegi Eda hoopis ettepaneku tema juurde N\u00f5mmele j\u00e4\u00e4da. Nojah, mina olen spontaanne :D V\u00e4ikeseid lapsi ja kanu kodus pole, seega miski mind ei takistanud k\u00fclapeale j\u00e4\u00e4mast. Teadagi, juttu j\u00e4tkus meil poole \u00f6\u00f6ni. Hommikul \u00e4rgates tegime m\u00f5nusa vaikse ja aeglase hommikus\u00f6\u00f6gi ja siis l\u00e4ksime s\u00f5branna t\u00f6\u00f6kohta, sest temal oli soov mulle n\u00e4idata, kus ta igap\u00e4evaselt oma t\u00f6\u00f6aega veedab. Vahva! Edasi j\u00e4tsin s\u00f5branna usinasti oma asju nokitsema ja suundusin kesklinna kaubandusse. Nimelt algasid allahindlused ja muul ajal ma riideid ei osta, aga m\u00f5ned asjad mida vajan on allahindlusel nii hea hinnaga, et pole m\u00f5tet endal kangastki osta. V\u00f5i siis n\u00e4iteks kudum, mida ma ise ei tee niikuinii. K\u00e4ik oli tulus. V\u00e4gav\u00e4gagi hea hinnaga sain imekauni kardigani, m\u00f5nusad linased p\u00fcksid, suvekingad(mida mul oli kohe v\u00e4ga vaja) ja paar tavalist \u00f5lapaeltega maikat. Vanad olid lihtsalt juba nii peetud, et aeg v\u00e4ljateenitud puhkusele saata. Sealt edasi rongijaama, p\u00f5ikega turule. Toredad kaks p\u00e4eva olid.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmised kaks p\u00e4eva veetsin koduste asjadega tegeledes ja oleks ilmselgelt molutanud ka kolmanda, aga laup\u00e4eval helistas minu armas kolleeg-teatri\/kontserdis\u00f5ber ja kutsus p\u00fchap\u00e4eval Viljandisse vaba\u00f5huetendusele. Tal oli \u00fcks vaba pilet pakkuda. Mina, nagu eelpool kirjutasin, olen spontaanne inimene ja muidugi \u00fctlesin jah. Vaatamata sellele, et ma ei ole \u00fcldse vaba\u00f5huetenduste f\u00e4nn ja olen seda meelt, et kalli piletiraha eest ei taha ma liiga kuuma, liiga k\u00fclma, paduvihma v\u00f5i s\u00e4\u00e4ski vaid mugavat saali, kus saan keskenduda mitte elluj\u00e4\u00e4misele vaid etendusele. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Seega jah, kuu viimasel p\u00fchap\u00e4eval \u00e4rkasin varakult, k\u00e4isin l\u00f5una paiku vaatamas, kus mu noorem pojat\u00fctar oma s\u00f5brannaga mohitosid m\u00fc\u00fctab(\u00f5ues oli v\u00e4ga kuum), tegin neile esimese ostu, aitasin m\u00fc\u00fcgiletile parema n\u00e4htavuse tekitada, tegin m\u00f5ned pildid ja l\u00e4ksin koju, et lastele fb-gruppides reklaami teha. Muidu istuvad kaks asjalikku ja ettev\u00f5tlikku 11-aastast ja ootavad \u00f5htuni, et m\u00f5nigi ostja tuleks. Igatahes l\u00e4ks kuulutus viraalseks ja lastel oli \u00f5htuks t\u00e4iesti tulemuslik p\u00e4ev.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kodus s\u00e4ttisin ennast korda ja lippasin rongijaama, kus kohtusin kolleegiga ja s\u00f5itsime Viljandisse. J\u00f5udsime kenasti teha kohvi ja koogi, kuigi plaan oli hoopis midagi soolast s\u00fc\u00fca. L\u00e4ksime “Kodu kohvikusse”, mis eelmisel k\u00e4igul j\u00e4ttis mulle \u00fclikena mulje ja seekord kahjuks asi nii tore polnudki. Esiteks, tund enne sulgemist ei soostutud k\u00f6\u00f6gis isegi salatikest tegema. Letis oli vaid magusaid koogikesi ja teenindajale pidi igat asja 2-3 korda \u00fctlema, et ta kuuleks v\u00f5i aru saaks, mida me soovime. Tundus, et ta ei tahtnud meid sinna \u00fcldse :D Aga oh h\u00e4da, peale meid tuli veel v\u00e4ga palju rahvast, oma 10 inimest. P\u00fchap\u00e4evasel p\u00e4eval, suvel, palavaga, kui linnakeses on vaba\u00f5huetendus, tuleks kohvikutel sellega arvestada. See selleks.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kella 16-ks l\u00e4ksime \u00fcsna l\u00e4hedale muuseumi hoovi, kus m\u00e4ngiti etendust “Kondas ja maasikas\u00f6\u00f6jad”. Etendus algas ja….minu ees istuv naine kukkus kokku. Kiire esmaabi, peale toibumist transporditi daam \u00e4ra ja etendus sai uuesti alata. Jah, \u00f5ues oli kuum, aga samas sutsu ka pilvealune. Igatahes loodetavasti l\u00e4ks k\u00f5ik h\u00e4asi.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Etendus oli tore, Ott Sepp m\u00e4ngis Kondast v\u00e4ga h\u00e4sti. Oli palav, sai vihmakest, aga \u00f5nneks mitte padukat. S\u00fcli sai k\u00fcll m\u00e4rjaks, aga nii sooja ilmaga kuivas kiiresti \u00e4ra. Tagasiteel rongijaama pool teed oli ok, aga siis tabas meid \u00e4ikesega padukas. \u00d5nneks olime varustatud vihmavarjudega ja p\u00e4\u00e4sesime sulamisest, sest mine neid t\u00fcdrukuid tea, kes suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Poolk\u00fcmneks olin kodus tagasi, r\u00f5\u00f5mus ja roosa. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Kaks viimast kuu p\u00e4eva, \u00fchtlasi kaks minu puhkuse viimast p\u00e4eva – olin kodus. Toimetasin, lugesin, \u00f5mblesin pojat\u00fctrele t-s\u00e4rgi. Just sellist v\u00e4rvi, nagu ta soovis enadale ja parandasin tema m\u00fcstiliselt lagunenud Reservedi bermuuda-teksased. Eksole, lihtsalt kangas hargnes laiali passe alt. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Nii sai see esimene suvekuu l\u00e4bi ja oli igati toredalt mahlakas aeg. Edasi juulisse!<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Raamatud juunis:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selle kuu 9-st raamatust on 7 kohe v\u00e4ga head ja tugevad. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Gracie kiusatus” <\/strong> Santa Montefiore<\/p>\n\n\n\n

Varraku ajaviiteromaani sarja raamatud on \u00fcldiselt alati v\u00e4ga head ja ladusalt loetavad. Jah, romaanid, aga mitte primitiivsed. “Gracie kiusatus” on lugu \u00fche andeka naise kujunemislugu, elu eksimused, armastus, r\u00f5\u00f5mud, valikud ja kiusatused. Polegi varem lugenud raamatut, kus r\u00e4\u00e4gitakse kuulsate maalide v\u00f5ltsimisest. Lugu oli omamoodi traagiline, aga siiski \u00f5nneliku l\u00f5puga. No ja Santa Montefiore raamatud on alati v\u00e4ga huvitavad. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u00c4ra kunagi loobu oma unistustest, \u00fcksk\u00f5ik kui kaua sa neid s\u00fcdames oled kandnud \u2026<\/p>\n\n\n\n

Gracie Burton on vanaema, kes elab vaikselt Devonis. Juba nelik\u00fcmmend aastat pole ta oma k\u00fclast \u00f5ieti \u00e4ra k\u00e4inudki. Tema t\u00fctar Carina on m\u00f5jukas \u00e4rinaine Londonis. Tal on v\u00e4ga v\u00e4he aega 17-aastase t\u00fctre Anastasia jaoks, kes \u00f5pib internaatkoolis, ja veelgi v\u00e4hem oma vananeva ema jaoks. Need kolm naist vaevu tunnevadki \u00fcksteist.<\/p>\n\n\n\n

Kui Gracie n\u00e4eb ajakirjas Toscanas toimuva kokanduskursuse reklaami, otsustab ta kulutada k\u00f5ik oma s\u00e4\u00e4stud sellele, et s\u00f5ita Itaaliasse. T\u00fctar ja t\u00fctret\u00fctar otsustavad temaga kaasa minna, teadmata, mis Graciet \u00f5ieti Itaaliasse t\u00f5mbab. Ka naabrid imestavad, miks ta ei v\u00f5iks kokaraamatu j\u00e4rgi s\u00fc\u00fca tegema \u00f5ppida. Neil pole aimugi, et Gracie varjab saladust erakordsest elust enne neid \u2026<\/p>\n\n\n\n

Menukirjanik Santa Montefiore unustamatu lugu kadunud ja taasavastatud armastusest kauni Itaalia maastiku taustal.<\/p>\n\n\n\n

Santa Montefiore<\/strong> on s\u00fcndinud 1970. aastal Inglismaal. Ta \u00f5ppis Exeteri \u00fclikoolis ning on abielus ajaloolase ja kirjaniku Simon Sebag Montefiorega. Kuulsuse saavutas ta eelk\u00f5ige \u201eDeverillide kroonika\u201d sarjaga, aga ka muud tema raamatud on olnud v\u00e4ga menukad. Eesti keeles on tema viljakast loomingust ilmunud kaksk\u00fcmmend romaani.<\/p>\n\n\n\n

\u201eKeegi ei kirjuta eepilist romantikat paremini kui Santa Montefiore<\/em>.\u201d \u2013 Jojo Moyes<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeisterlik ja poeetiline<\/em>.\u201d \u2013 Daily Mail<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Sidrunipuude all”<\/strong> Emma Burstall<\/p>\n\n\n\n

Lihtne lugemine. Natuke nagu t\u00e4nap\u00e4evane muinasjutt, aga parasjagu selline raamat, mida loed perioodil, kus igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga pingeline, tihe ja v\u00e4sitav. V\u00f5tad \u00f5htul \u00fche lihtsamat sorti raamatu ja saad varsti rahulikult magama j\u00e4\u00e4da. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast s\u00f5bra kaotust ja abielu lagunemist loodab s\u00fcdamevalus piinlev Stella, et reis id\u00fcllilisele Kreeta saarele aitab tal ja tema perel taastuda. Ja Stella mured tunduvadki kaduvat sel hetkel, kui ta astub esimest korda hingematvalt kaunisse Villa Ariadnesse. Sealt avaneb imeline vaade merele ning on tunda joovastavat sidrunite l\u00f5hna.<\/p>\n\n\n\n

Id\u00fclli ja rahu \u00e4hvardab aga l\u00f5hkuda \u00fcks ebameeldiv avastus ja \u00fche vana tuttava saabumine, mis sunnivad Stellat v\u00f5tma vastu rasket otsust.<\/p>\n\n\n\n

Kreeta kauni looduse ja kohalike s\u00f5bralikkuse toel avastab Stella siiski, et Villa Ariadne v\u00f5ib olla nende p\u00f5genemistee \u2026 ja veel palju muudki. Kas ta suudab end aga taas armastusele avada ja leida j\u00f5udu uueks alguseks?<\/p>\n\n\n\n

Emma Burstall<\/strong> on mitmete menukate romaanide autor, nende seas Cornwalli sari \u201eTremarnock\u201c. Emma \u00f5ppis Cambridge\u2019i \u00fclikoolis inglise keelt ja alustas karj\u00e4\u00e4ri noore reporterina ajalehes Western Morning News in Plymouth, hiljem sai temast ajakirja Woman and Family Circle toimetaja. Ta armastab filme ja teatrit, joogat ja pilatest ning pere ja s\u00f5prade seltsis aja veetmist. Ta elab Edela-Londonis, tal on kolm last ja kaks lapselast.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Asjad, mida me varjame valguse eest” <\/strong> Lucy Score<\/p>\n\n\n\n

Selle sarja esimest osa lugesin p\u00e4ris mitu aastat tagasi. Teine osa oli lugemata puhtalt aja puudumise p\u00e4rast ja sellep\u00e4rast, et pidevalt on lugemist ootavate raamatute kuhi ees. M\u00e4letasin, et esimene osa mulle meeldis, aga ega v\u00e4ga midagi sellest , meeles ei olnud. Seda enam olin \u00fcllatunud teist osa lugema hakates, et k\u00f5ik tuli kohe meelde ja saab p\u00f5nevusega edasi lugeda. Selles raamatus on k\u00f5ike – p\u00f5nevust, krimi, armastust. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Sellest, kui Knockemouti politsei\u00fclemat Nashi tulistati, on juba m\u00f5ni aeg m\u00f6\u00f6das, kuid mees on ikka veel iseenda hale vari. Teda piinavad paanikahood, ent ta keeldub kellelegi oma n\u00f5rkust tunnistamast. Asi muutub, kui tema k\u00f5rvalkorterisse kolib p\u00f5rgulikult seksikas Lina. Tema t\u00e4helepaneliku pilgu eest Nash varjuda ei saa \u2026 ja avastab endalegi \u00fcllatuseks, et ta ei soovigi seda teha.<\/p>\n\n\n\n

Nashi venna kunagine silmar\u00f5\u00f5m Lina elab oma reeglite j\u00e4rgi. L\u00fchike kuum af\u00e4\u00e4r kohaliku seksika politsei\u00fclemaga, kelle tagumikku Knockemouti daamid kohalikuks aardeks peavad? Igatahes. P\u00fchendumist n\u00f5udev suhe ja paigale j\u00e4\u00e4mine? Mitte mingil juhul. Lina on iseseisev, ohtlik, seiklusaldis, saladustest pungil ja \u00fcle k\u00f5ige kodusoojust ihkava Nashi jaoks nii \u2026 vale, kuid ometi ei suuda nad Nashiga teineteisest eemale hoida.<\/p>\n\n\n\n

Lina plaanib linnast pageda niipea, kui t\u00f6\u00f6 tehtud, aga aja jooksul saab j\u00e4rjest selgemaks, et kelle Knockemout on kord omaks v\u00f5tnud, sellel enam p\u00e4\u00e4su pole. Ent miks ilmus Lina linna just Nashi tulistamise ajaks? Kas iga s\u00e4det on ikka vaja l\u00f5kkele \u00f5hutada?<\/p>\n\n\n\n

Sarjas on varem ilmunud \u201eAsjad, millest me \u00fcle ei saa\u201c (2024), mis r\u00e4\u00e4gib Nashi venna Knoxi loo.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Zazie s\u00f5idab mettrooga”<\/strong> Raymond Queneau<\/p>\n\n\n\n

Lugema hakates tundus raamat paljut\u00f5otav. Sai parasjagu naerda, oli v\u00e4ga omap\u00e4rane kirjastiil(taotluslikult vigane) ja prantsuse autorile kohaselt otsekohene. Mida, edasi, seda brutaalsemaks ja robustsemaks ta l\u00e4ks ja aina enam tundsin, et kergitan kulmu. Esimese kolmandiku l\u00f5puks sain aru, et see pole minu tassike teed, kuigi prantsuse autorid mulle v\u00e4ga meeldivad. Ei k\u00f5netanud. J\u00e4tsin pooleli. V\u00f5imalik, et polnud selle raamatu jaoks hetkel lihtsalt \u00f5ige aeg. J\u00e4i pooleli, seega ei anna ka hinnangut. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Provintsist Pariisi saabunud Zaziel on vankumatu soov \u2013 s\u00f5ita linna kuulsa metrooga. Kuulnud rongijaama vastu tulnud onu Gabrielilt, et alatute metroot\u00f6\u00f6tajate streigi t\u00f5ttu pole see v\u00f5imalik, p\u00f5geneb hakkaja t\u00fcdruk j\u00e4rgmisel p\u00e4eval onu juurest. J\u00e4rgnevad ettearvamatud seiklused Pariisis ja sekeldused suurlinna elanikega, \u00fcks omap\u00e4rasem ja petlikum kui teine.<\/p>\n\n\n\n

Raymond Queneau (1903\u20131976) oli prantsuse \u00fcks oman\u00e4olisemaid kirjanikke, kuulsa Oulipo kirjandusr\u00fchmituse juhtfiguur. V\u00e4rvikate tegelaste ja p\u00f6\u00f6rase keelekasutusega romaan \u201eZazie s\u00f5idab mettrooga<\/strong>\u201c (1959) t\u00f5i varem vaid kriitikute t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud Queneaule \u00fcle\u00fcldise tuntuse ja menu ning on j\u00e4\u00e4nud tema populaarseimaks teoseks. Prantslased on \u201eZazie s\u00f5idab mettrooga<\/strong>\u201c valinud 20. sajandi saja k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vama raamatu hulka.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Soov. M\u00f5ned lood elavad igavesti”<\/strong> Heather Morris<\/p>\n\n\n\n

\u00dcliv\u00f5rdes! Nii hea ja s\u00fcdantliigutav. Ammu pole lugenud raamatut, kus ma aina nutan ja nutan. Olles kunagi ise k\u00e4inud lastehaigla onkoloogiaosakonnas lastega r\u00f5\u00f5msaid tegevusi tegemas ja neile r\u00f5\u00f5mu pakkumas, tean liigagi h\u00e4sti, kui raske on seal emotsionaalselt olla, vaadates neid lapsi, teades, et m\u00f5nedki neist ei kasva suureks….ja ikkagi v\u00f5tta ennast kokku ja naeratada. Toimetada nendega nagu tavaliste tervete lastega. See on karm. Veel karmim on nende laste, nende perede elu. M\u00fcts maha k\u00f5igi haiglat\u00f6\u00f6tajate ees, kes on p\u00e4evast p\u00e4eva nende k\u00f5rval. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eSoov\u201c on s\u00fcdantliigutav romaan raskelt haige teismelise ja \u00fcksildase videom\u00e4ngude disaineri ootamatust s\u00f5prusest.<\/p>\n\n\n\n

Jesse on 15-aastane. Ta armastab oma s\u00f5pru, v\u00e4ikest venda ja vanemaid \u2013 isegi siis, kui nad t\u00fclitsevad, nagu viimasel ajal pidevalt juhtub. Kuid k\u00f5ige rohkem armastab ta m\u00e4ngida videom\u00e4nge. Isegi haiglavoodis olles.
Alex on 29-aastane. Ta ei armasta just paljusid asju. Ausalt \u00f6eldes pole ta p\u00e4ris kindel, kas ta \u00fcldse oskab armastada. Tema t\u00f6\u00f6laual videom\u00e4nge tootvas firmas pole \u00fchtegi isiklikku eset ja ka tema elu tundub m\u00f5nikord t\u00fchi olevat.
Siis esitab Jesse \u00fche soovi. Ta soovib videom\u00e4ngu, mis oleks loodud tema elust, kuid ainult Alexil on tehnilised oskused, et tema soovi t\u00e4ita.
\u00dcks hooliv teismeline.
\u00dcks \u00fcksildane t\u00e4iskasvanu.
Kumma lugu saab \u00f5nneliku l\u00f5pu?

Heather Morris on rahvusvaheline menukirjanik, kelle teoseid on m\u00fc\u00fcdud \u00fcle 19 miljoni eksemplari. \u201eSoov\u201c on tema esimene romaan, mis r\u00e4\u00e4gib t\u00e4nap\u00e4evast, kuid k\u00e4sitleb k\u00f5iki teemasid, mille p\u00e4rast teda teatakse ja armastatakse: lootus raskel ajal, perekond, armastus ja julgus.<\/p>\n\n\n\n

“Head ajad Morisaki raamatupoes”<\/strong> Satoshi Yagishawa<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4lle \u00fcks Jaapani autori raamat ja jaapanlaste kirjutatud lood mulle meeldivad. Nendes on kuidagi vaikset ja rahulikku kulgemist, samas kogu aeg puistatakse sulle v\u00e4ikeseid elutarkusi. Alal\u00f5pmata peatud ja j\u00e4\u00e4d millegi \u00fcle, mida just m\u00f5tlesid, m\u00f5tlema. Kuigi viimasel ajal on raamatupoodidest ja raamatukogudest palju ilukirjandust ilmunud, leitakse ikka erinevaid l\u00e4henemisnurki. Et siis j\u00e4lle, minu tassike teed ja 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Tokyos antikvariaatide piirkonnas Jimbochos vaiksel nurgatagusel t\u00e4naval asuvas vanas puumajas on peidus t\u00f5eline raamatus\u00f5bra paradiis \u2013 siin leidub sadu kasutatud raamatuid. Morisaki raamatupood on juba kolm p\u00f5lve j\u00e4rjest kuulunud Takako perekonnale, aga neiu pole kunagi olnud eriline raamatus\u00f5ber. Vanad raamatud on olnud tema onu Satoru uhkus ja r\u00f5\u00f5m p\u00e4rast seda, kui abikaasa ta viie aasta eest maha j\u00e4ttis ja ta kogu oma elu poele p\u00fchendas.<\/p>\n\n\n\n

Kui Takako kallim ootamatult teatab, et kavatseb abielluda kellegi teisega, on neiu sunnitud vastu v\u00f5tma veidrikust onu pakkumise elada poemaja teisel korrusel pisikeses toas. P\u00fc\u00fcdes Morisaki raamatupoe t\u00fc\u00fcnes rahus oma murtud s\u00fcdant parandada, avastab ta oma \u00fcllatuseks raamaturiiulitelt uusi p\u00f5nevaid maailmu. Ajapikku m\u00f5istavad Satoru ja Takako, et neil on m\u00e4rksa enam \u00fchist, kui nad algul arvasid. Morisaki raamatupoel on neile m\u00f5lemale \u00f5petada nii m\u00f5ndagi \u2013 elu, armastuse ja raamatute tervendava v\u00e4e kohta.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Prantsuse t\u00fctar”<\/strong> Soraya Lane<\/p>\n\n\n\n

Soraya Lane-lt on see juba p\u00e4ris mitmes nn t\u00fctre sarja raamat. Nad on k\u00f5ik ladusalt loetavad, huvitavad ja p\u00f5nevate elu keerdk\u00e4ikudega. Pole erand ka see “Prantsuse t\u00fctar”. Vist on ka sarja viimane raamat. Lisaks on selles raamatus k\u00f5ne all moemaailm, mis mind paratamatult alati k\u00f6idab. Kurb on tegelikult see, et ajast aega, sajandeid, peab naine pidevalt ennast t\u00f5estama ja raiuma, et ta pole millegipoolest meestest kehvem. Pole see praeguselgi ajal p\u00e4riselt kadunud. Aga raamat oli v\u00e4ga hea. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pariis, 1939: Evelina vaatas tuledes\u00e4ras linnasiluetti ja hoidis v\u00e4risevate s\u00f5rmede vahel armastatud mehe kirja. \u201eTean, et ma ei v\u00e4\u00e4ri sind, mu kallis, aga loodan, et sa muudad meelt. Mu s\u00fcda kuulub igavesti sulle ja ma soovin, et miski ei hoiaks meid lahus…\u201c<\/p>\n\n\n\n

London, olevik. Blake vaatas tuhmunud moejoonistuse k\u00fclge kinnitatud s\u00e4deleva h\u00f5bedase kanga t\u00fckki ja puudutas imetlevalt. Need j\u00e4eti enne adopteerimist tema vanaemale Hope\u2019s House\u2019i, mis oli koht vallalistele emadele. Tema kallis vanaema on n\u00fc\u00fcdseks siitilmast lahkunud ning kangat\u00fckk ja moelooja allkiri j\u00e4id Blake\u00b4ile ainsateks vihjeteks tema bioloogilise perekonna kohta. Kas ta suudab aastak\u00fcmnete taguse perekonnam\u00fcsteeriumi lahendada?<\/p>\n\n\n\n

Blake ei saa detailset joonistust m\u00f5tetest. Ega ka seda, mida see v\u00f5iks tema perekonna kohta paljastada. Ta teab vaid aadressi ja \u00fche moekuraatori nime \u2013 Henri \u2013, kuid otsustab siiski lennata Pariisi, et selgitada v\u00e4lja oma vanaemaga seotud t\u00f5de. Ehk t\u00e4rkab ka temas siis uuesti soov moeloominguga tegeleda? See on pikalt unustuseh\u00f5lmas olnud unistus.<\/p>\n\n\n\n

Peagi jalutab Blake Champs-\u00c9lys\u00e9es\u2019l ja naudib intiimseid \u00f5htus\u00f6\u00f6ke Henriga, kes aitab tal avastada s\u00f5jaeelse Pariisi \u00fche populaarseima moelooja Evelina tegemisi. Tema julged r\u00f5ivad olid v\u00f5rreldavad Coco Chaneli loominguga. Henri ja Blake muutuvad l\u00e4hedasemaks, s\u00fc\u00fcvides Evelina p\u00e4randisse ja tema keelatud suhtesse, mis pani tolleaegse moemaailma kihama.<\/p>\n\n\n\n

Kui Blake saab teada, milline oli see v\u00f5imatu otsus, mis sundis Evelinat maailma k\u00f5ige romantilisemast linnast lahkuma, peab ta ka ise m\u00f5tlema, kas suudaks armastuse nimel k\u00f5igega riskida. Kas lood vanaema vaprusest \u00e4rgitavad teda \u00fcritama uut algust koos Henriga? V\u00f5i peletavad Evelina \u00f5nnetu l\u00f5puga suhte tagaj\u00e4rjed Blake\u2019i koju tagasi?<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Minu(Ida-) Saksamaa”<\/strong> Kristiina Oelsner<\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastatel on “Minu” sarja raamatud mulle aeg-ajalt pettumust valmistanud. Seda enam olin r\u00f5\u00f5mus, et seekord sattus k\u00e4tte v\u00e4gagi huvitav ja tugev raamat. P\u00f5nev s\u00fc\u017eee, palju isiklikku teekonda ja huvitavad \u00e4ratundmised. Lisaks see, et kuidas ikka l\u00e4\u00e4nlikud riigid siiani alahindavad ja halvustavad idablokist tulnud inimesi. Tegelikult p\u00f5hjuseta. Niikuinii oleme me k\u00f5ik erinevad. Ka prantslased ja britid n\u00e4iteks on v\u00e4ga erinevad. Kristiina teekond oli aga huvitav ja mul on hea meel, et ta pole millelegi p\u00e4riselt alla vandunud. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u201eMis vahet sel on, kas ida v\u00f5i l\u00e4\u00e4s,\u201c m\u00f5tleb 19aastane Kristiina uljalt ning vinnab reisibussi pakiruumist v\u00e4lja pilgeni t\u00e4is topitud musta kohvri. Neiu jalad on mitmep\u00e4evasest bussis\u00f5idust kanged ning k\u00f5htu on kogunenud kummaline \u00e4revus. P\u00f5ski paitab soe Kesk-Euroopa s\u00fcgisp\u00e4ike. Saksamaa taas\u00fchinemisest on m\u00f6\u00f6dunud t\u00e4pselt kolmteist aastat. Sellest aga, kui ta esivanemad siit T\u00fc\u00fcringi metsade vahelt Eesti poole lahkusid, on l\u00e4inud juba mitu inimp\u00f5lve.<\/p>\n\n\n\n

Siia kaante vahele on kogutud kahe aastak\u00fcmne jagu lugusid Saksamaa idaosast. Need lood vaatavad Saksamaad s\u00fcgavamalt kui pelgalt p\u00e4ikeseprillidega turist. Need on seigad p\u00e4ris inimestest ja paikadest ning \u00fche ebaleva naeratusega t\u00fcdruku sirgumisest mitmek\u00fclgseks naiseks. Aga see on ka lugu \u00fche aastak\u00fcmneid m\u00fc\u00fcriga eraldatud rahva p\u00fc\u00fcdlusest kasvada \u00fcheks. Valusalt ja ausalt.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Kadunud raamatupood”<\/strong> Evie Woods<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4lle \u00fcks raamatupood, seekord selline, mis on kadunud ja n\u00e4itab ennast harva. Raamat on v\u00e4ga p\u00e4ris ja samas pisut muinasjutuline. Kolm erineva inimese liini teevad lugemise mitmetasandiliseks ja huvitavaks. L\u00f5puks jooksevad k\u00f5ik niidid kokku ja nii nagu ei saa peategelased l\u00f5puni aru, mis on p\u00e4ris, mis on kujutelm, nii ei saa sellest aru ka lugeja ja ongi hea. Elutarkus, kurvad lood ja \u00f5nnelikud l\u00f5pud – k\u00f5ik on omavahel p\u00f5imitud. V\u00e4ga meeldis. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u201eKadunud raamatupood\u201d kulgeb eri ajastutes, kuid neis m\u00f5lemas on olulised raamatud ja nende v\u00f5ime kanda inimesi teistesse maailmadesse.<\/p>\n\n\n\n

1921. aastal p\u00f5geneb Opaline Inglismaalt oma kodust, kus palju vanem vend sunnib teda abielluma talle v\u00f5\u00f5ra mehega. Ta leiab t\u00f6\u00f6d Pariisis raamatupoes Shakespeare and Company.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval p\u00f5geneb noor iirlanna Martha v\u00e4givaldse abikaasa eest ja t\u00f6\u00f6tab Dublinis majapidajannana. Tema keldrikorterisse hakkavad ilmuma raamatud. Martha t\u00f6\u00f6andja aga kaob salap\u00e4raselt …<\/p>\n\n\n\n

Henry otsib kadunud k\u00e4sikirja. Ta j\u00f5uab Dublinisse, kus n\u00e4eb raamatupoodi, mida aga m\u00f5ne hetke p\u00e4rast enam ei ole. Pood asus just Martha elukoha k\u00f5rval Ha\u2019penny Lane\u2019il.<\/p>\n\n\n\n

Raamatus p\u00f5imuvad ajalooline ja armastusromaan.<\/p>\n\n\n\n

Evie Woods<\/strong>, kodanikunimega Evie Gaughan, p\u00f5geneb Iirimaa l\u00e4\u00e4nerannikul elades halva ilma eest p\u00f6\u00f6ningukambrisse, kus ta kirjutab lugusid ja unistab p\u00f5randak\u00fcttest. Tema raamatud tallavad intrigeerivat rada igap\u00e4evase ja ebamaise vahel, paljastades maagiat, mida leidub ka meie igap\u00e4evaelus.<\/p>\n\n\n\n

\u201eT\u00f5eline maiuspala igale raamatus\u00f5brale<\/em> \u2026\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u201eKui sulle meeldivad Bront\u00eb \u00f5dede romaanid, siis soovitan seda raamatut kindlasti lugeda<\/em>.\u201d<\/p>\n\n\n\n

\u201eIdeaalne viis argip\u00e4evast p\u00f5geneda<\/em>.\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juuni algas tohutu tempoga ja t\u00f6iselt. Kiire oli nii t\u00f6\u00f6l, kui kodus. N\u00e4dalaga tegin kooli- ja lasteaialastele 12 erinevat teematundi, lisaks raamatukogus \u00f6\u00f6bimisega raamatukogu\u00f6\u00f6 pundile parimatele lugejatele. Ja muidugi igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6, kus samuti tegemiste puudust pole. Et k\u00f5ike v\u00e4he poleks, … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-21296","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21296"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21296"}],"version-history":[{"count":24,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21296\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":21475,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21296\/revisions\/21475"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21296"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21296"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21296"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}