![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/devil_wears_prada_two_ver8.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
10. mai – emadep\u00e4ev<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mul on hea meel, et olen ammu faasis, kus lapsed on suured ja oskavad ise ema meeles pidada. Mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, nad v\u00e4\u00e4rtustavad sind igal p\u00e4eval. Isad, nemad, kes peaksid olema eriti teadlikud, ei taipa sageli, et see on suur v\u00e4\u00e4rtus, kui naine on sulle lapse(d) s\u00fcnnitanud ja unustavad \u00f6elda ait\u00e4h. Ait\u00e4h, et oled meie lastele iga p\u00e4ev olemas, ait\u00e4h, et oled neile parim v\u00f5imalik ema, ait\u00e4h, et toetad ja armastad neid, ait\u00e4h, et oled p\u00fchendunud ja teed k\u00f5ik, et meie lastest saaksid head ja targad inimesed, ait\u00e4h, et oled lasknud mul \u00f6\u00f6siti magada, olles ise iga kell lapse jaoks olemas. Sest olgem ausad, valdavalt on laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine alates lapseootusest naise kanda. Jah, on suurep\u00e4raseid erisusi isade endi n\u00e4ol, aga…see % on siiski v\u00e4ike. Nagu kirjutas ka Kristiina Ehin, siis naised, emad- ei vaja k\u00f5lavaid s\u00f5nu ja aasta ema tiitlit. Nad vajavad vaikset tunnustamist oma k\u00f5ige l\u00e4hemate poolt, laste isade poolt, nad vajavad toetust ja m\u00f5istmist.<\/p>\n\n\n\n Aga see selleks. Meil oli vahva emadep\u00e4ev. Tuli keskmine poeg oma pere ja koeraga, veetsime pisut aega meil ja siis l\u00e4ksime koos vanima lapse juurde – kaasas v\u00e4rskelt ahjust tulnud kook, sn\u00e4kid ja paar pakki midagi grillimiseks. Tema seal muudkui ehitab oma maja juures v\u00f5i remondib ja pealegi on tal grill(ise tegi v\u00e4ga ilusa). Vennad said ka \u00fcle mitme aja kokku ja koerad said v\u00e4simuseni m\u00fcrada. Varsti laekus t\u00fctar oma noormehega ja oligi kogu kamp koos. S\u00f5ime, lobisesime ja nautisime m\u00f5nusat ilma. L\u00f5puks lendasime k\u00f5ik laiali – oma elude juurde. Mina, t\u00fctar ja tema poiss meile ja no millegip\u00e4rast oli meil k\u00f5igil uinakut tarvis. Mina magasin kuni pesumasin tegi tilulilu.<\/p>\n\n\n\n Pesu sai kuivama, meie noorel kaitsev\u00e4elasel sain juuksed l\u00f5igatud kevadtormile sobivamaks, t\u00fctar tegi s\u00fc\u00fca ja saatsime noormehe kaitsev\u00e4kke tagasi oma viimast aega teenima. Meil endil aga tekkis isu kohvi juua ja samas k\u00f5ndida, seega….otsustasime minna jalgsi kohvi ostma 3 km kaugusele ja sealt siis 3 km tagasi. M\u00f5nus jalutusk\u00e4ik l\u00e4bi rohelise linnulaulus terviseraja ja tagasi. Kohv joodud, sammud tehtud ja l\u00f5busas meeleolus jutustatud. Koju j\u00f5udes aga jutt j\u00e4tkus, igasugustel elulistel, olulistel, maailmateemadel, haridusteemadel ja mis k\u00f5ik muud veel, kuni avastasime, et kell on 00.30. Opaa, minul hommikul t\u00f6\u00f6le, aga…lapsega r\u00e4\u00e4kimine on kosutav, vajalik ja huvitav. Tema ise sai \u00f5nneks hommikul p\u00f5\u00f5nata pisut kauem ja p\u00e4ev j\u00e4tkus matemaatikat \u00f5ppides. Ega mis seal oligi, eksam terendas 10 p\u00e4eva p\u00e4rast. Tuli veel \u00f5ppida seda, mis tundub olevat vajalik.<\/p>\n\n\n\n Aga…tore emadep\u00e4ev oli koos k\u00f5igi oma armsatega.<\/p>\n\n\n\n Mais sai valmis \u00fcks tellitud roosa-roosa beebitekk<\/strong>. Tundub, et mu tekikesed nii meeldivad, et selles t\u00f6\u00f6kollektiivis j\u00e4\u00e4vad naised j\u00e4rjest lapseootele. Olen sinna neid l\u00e4hiaastatel p\u00e4ris palju teinud. Minu arusaamist m\u00f6\u00f6da ei peaks seal enam kedagi t\u00f6\u00f6l olema, k\u00f5ik on lapsepuhkusel :D V\u00f5imalus muidugi j\u00e4\u00e4b, et m\u00f5ni on t\u00f6\u00f6l tagasi ja l\u00e4heb uuele ringile. <\/p>\n\n\n\n 14. mai – kogemuste tuur Viljandis<\/strong>. K\u00fclas Anneli Kengsepal – aasta lasteraamatukoguhoidjal 2025. Eelmisel aastal k\u00e4is toimkonna rahvas k\u00fclas minul, kui 2024 tiitlisaajal, seekord l\u00e4ksime siis Viljandisse. No ikka r\u00f5\u00f5muga. Esiteks on Anneli ja tema kolleeg Kalli nii armsad inimesed. Teiseks on neilt midagi alati \u00f5ppida. Kolmandaks on alati tore kohtuda \u00fcle-eestilise toimkonna rahvaga. Neljandaks, on Viljandi armas linnake ja seal on imelised kohvikud.<\/p>\n\n\n\n Et siis hommikuse rongiga s\u00f5itsin Viljandisse ja mul oli \u00fcrituse alguseni pisut \u00fcle tunni aega. K\u00f5ndisin pool tundi Viljandi kesklinna ja kuna kohvikusse polnud asja(s\u00f5in hommikus\u00f6\u00f6gi rongis), siis otsustasin teha tiiru lossim\u00e4gedes ja p\u00e4rimusaida juures. Tuulisele ilmale vaatamata oli m\u00f5nus jalutusk\u00e4ik. Viljandi meie suhtes rohkem l\u00f5una pool ja looduski meist ees- sirelil olid \u00f5ied kohe avanemas.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ne aja p\u00e4rast l\u00e4ksin Viljandi Linnaraamatukogusse, kus Kalli juba ootas. Kohalikud lastet\u00f6\u00f6tajad tutvustasid kohaletulnuile mitut huvitavat programmi, mida nad lastele teevad. Huvitav, hariv ja l\u00f5bus – just selline peabki \u00fcks lastele m\u00f5eldud tund olemagi.<\/p>\n\n\n\n Umbes kolme ajal olid k\u00f5ik teemad ammendatud ja algas vabategevus. Mina suundusin koos Kalli ja veel 3 kolleegiga s\u00f6\u00f6ma – mis koht oli, vat ei m\u00e4letanudki, aga s\u00fc\u00fca sai h\u00e4sti. Kaarti uurides selgus, et asutuse nimi oli Legend, mis pidvat olema Viljandis v\u00e4ga popp koht.<\/em><\/p>\n\n\n\n Peale s\u00f6\u00f6ki oli minul aeg hakata samme seadma tagasi rongijaama. Kalli \u00fctles, et raamatukogu tagant l\u00e4heb otsem tee l\u00e4bi oru – l\u00fchem tee, kui ma hommikul tulin. N\u00e4itas mulle suuna k\u00e4tte ja ma siis l\u00e4ksin. Hea, et ajavaruga, sest selgus, et ka minul esinevad blondid hetked. Jah, k\u00f5ndisin kuni org vastu tuli ja sealt pidin ma diagonaalis l\u00e4bi minema. Omameelest l\u00e4ksin ka, aga orust v\u00e4lja j\u00f5udes tundus, et midagi on valesti. Uurisin m\u00f6\u00f6duvalt inimeselt asja ja sain teada, et rongijaam on ikka hoopis teises suunas ja ma olin sellest pigem eemaldunud, kui l\u00e4henenud. Oh jah, ma olin otsaga j\u00f5udnud Paala j\u00e4rve juurde ja sealt tuli siis l\u00e4bi terve aedlinna asuda rongijaama otsingutele. Ei olnud minul aega mapsiga j\u00e4nnata, kasutasin vana meetodit, et ehk iga kord, kui inimest n\u00e4gin, uurisin, kas mul suund \u00f5ige. Keel vestil, j\u00f5udsin \u00f5nneks 6 minutit enne rongi v\u00e4ljumist kohale. Ma tegelikult v\u00f5tsin asja v\u00e4ga rahulikult, sest umbes 4 tunni p\u00e4rast l\u00e4ks viimane Viljandi-Tallinn rong ja no kui oleks maha j\u00e4\u00e4nud, siis kand ja varvas tagasi kesklinna l\u00f5busasti kolleegidega aega veetma. Aga ma j\u00f5udsin \u00f5igeks ajaks!!! L\u00f5pp hea, k\u00f5ik hea, aga naerma ajas k\u00fcll. Mis seal ikka, valisin lihtsalt vale diagonaali :D<\/p>\n\n\n\n 16. mai – Kadi v\u00f5imlejad 25<\/strong><\/p>\n\n\n\n P\u00e4eval olin t\u00f6\u00f6l, laup\u00e4eval \u00f5nneks kolmeni, aga siis oli mul suur plaan minna Sadolini spordihoonesse kontsert-etendusele. Vanema poja m\u00f5lemad piigad on mul v\u00f5imlejad ja nende klubi sai 25. aastaseks. Sel puhul toimus spordihoones suur kontsert- etendus, mille punus \u00fchtseks lavastuseks meie kultuurikeskuse lavastaja Piia. Nii sai sellest \u00fcks tore P\u00f6ial-Liisi lugu, kus tantsude vahele oli p\u00f5imitud muinasjutt. T\u00f5esti, 2 tundi m\u00f6\u00f6dus linnutiivul ja pikast istumisest andsid tunda ainult tagumise otsa kondinukid. Nii s\u00e4ravad esinejad ja tore etendus. V\u00f5imlejad on medaleid koju toonud nii Eestist kui v\u00e4lismaalt. Bravo tantsijatele, nende treenerile, lavastajale ja n\u00e4itlejatele. Olime vaatamas pojaga kahekesi. Kirke ja pojanaine olid m\u00f5lemad Tallinnas LHV Maijooksul jooksmas.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n 18. mail olin t\u00f6\u00f6lt vaba. T\u00fctar l\u00e4ks hommikul pealinna kooli oma viimasesse eksamieelsesse konsultatsiooni, mina j\u00e4rgmise rongiga samuti linna. Plaan oli minna teist tuuri l\u00f5pukleiti otsima. Eelmisel kuul me k\u00fcll 2 kleiti ostsime, aga selgus, et m\u00f5lemad siiski ei kvalifitseeru l\u00f5pukleidiks vaid j\u00e4\u00e4vad kasutusse muudel juhtudel – teatris, kontserdil jne. Kuni laps koolis, j\u00f5udsin mina mitmele kohale tiiru peale teha ja midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset ei leidnud. T\u00fctre saabudes proovisime Kaubamajas m\u00f5ned kleidid selga ja \u00fcks nendest j\u00e4i s\u00f5elale juhuks, kui midagi muud t\u00f5esti ei leia. Minul tuli hommikul meelde, et on olemas selline koht, nagu Tallinn Dolls. Seadsime sammud Kadrioru poole, et sealsele valikule silm peale visata. Enne TD poodi j\u00e4i teele USA kasutatud r\u00f5ivaste kauplus, kust ma omal ajal olin skoorinud odavalt mitu imelist pidulikku kleiti, mis siiani muide leiavad kasutust. Mingil ajal polnud sealt suurt midagi v\u00f5tta ja m\u00f5tlesime, et vaatame lihtsalt igaks juhuks sisse…ja ega me ikka ei kahetsenud. Esimesena vaatas vastu t\u00fctre poolt ammu igatsetud m\u00f5mmiga ka\u0161miir\/villane kampsun, tutikas! Pealegi \u00fclisoodsa hinnaga. Lisaks leidsin endale tutika ka\u0161miirist kampsiku 15\u20ac ja ilusa pikema uuev\u00e4\u00e4rse oravatoonis vihmajope 17\u20ac eest. Milline vadamine. Minul oli tegelikult m\u00f5lemat asja t\u00e4iesti tarvis, ei olnud emotsiooniostud.<\/p>\n\n\n\n TD-is proovis t\u00fctar mitut kleiti selga ja oh sa imet, \u00fche ostsimegi \u00e4ra ja saime veel -25% soodustust. J\u00e4i v\u00e4ike peavalu leida sinna k\u00f5rvale sobivad kingad. Pisut keeruline v\u00e4rvitoon sai valitud. Aga r\u00f5\u00f5m oli suur, kui selgus, et pesuv\u00e4el ei peagi kooli l\u00f5petama. Pakkusin vahepeal, et \u00e4kki \u00f5mblen ikka ise…aga no ta ei tiaaaaa ju, mida ta tahab. Elav n\u00e4ide oli minu kolleeg, kelle t\u00fctar samuti l\u00f5petas. \u00d5mbles t\u00fctrele juba kolmandat kleiti, sest kaks esimest polnud ikka p\u00e4ris need, mis v\u00f5iks olla. Probleem sama, ei tea t\u00e4pselt, mida tahab. Ma eelistasin s\u00e4\u00e4sta oma aega ja raha(kangad maksavad!). N\u00e4dala l\u00f5puks leidsime \u00f5nneks kingad ka jalga<\/em>.<\/p>\n\n\n\n Kleit kotis, l\u00e4ksime \u00fcmber nurga s\u00f6\u00f6ma Villa Thai-sse. Vanal hallil ajal, veel krooni ajal, k\u00e4isime seal sageli. K\u00fcll abielu t\u00e4histamas, k\u00fcll j\u00f5ule ja niisama, aga vahepeal polnud pikemalt sinna sattunud. K\u00f5hu saime t\u00e4is, toit maitses h\u00e4sti ja raha kulus \u00fcllatavalt v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n S\u00f6\u00f6mist l\u00f5petades meenus mulle, et kaltsukasse j\u00e4i maha \u00fcks imekena sall, mis sobis suurep\u00e4raselt ostetud kampsuni juurde ja l\u00e4ksime seda sealt ostma. Nojah, siis avastas t\u00fctar, et seal on tuttuuena m\u00fc\u00fcgil just selline Longchamp – kott, mida ta ammu vajanud. \u00dcks sellest suurem variant on talle m\u00f5ned aastad tagasi kingitud, aga see on tal igap\u00e4evasest koolis k\u00e4imisest suht v\u00e4sinud ja tal oli vaja just pisut v\u00e4iksemat ja tumedamat versiooni. J\u00e4lle arvestatav kokkuhoid. \u00dches\u00f5naga igati kasumlik ostup\u00e4ev, kaetud said mitmed vajadused, lisaks hea tuju ja palju samme.<\/p>\n\n\n\n Tagasiteel kesklinna k\u00e4isime Kaubamaja kingaosakonnas passitamas kelidi juurde kingi, et milline v\u00e4rv \u00fcldse sobiks. Eelviimase rongiga s\u00f5itsime koju ja rongist v\u00e4ljudes…sadas ladinal vihma. Lidusime oma pampudega \u00fcmber loikude \u00fche vihmavarju all naerdes ja kirudes koduni. Jalad m\u00e4rjad, ise v\u00e4sinud, aga \u00f5nnelikud. Eksamini j\u00e4i \u00fcks p\u00e4ev ja no p\u00e4riselt, mina juba ootasin seda, sest endal hakkas vaikselt valus, vaadates kui p\u00fchendunult ja v\u00e4simatult \u00fcks mul kodus matemaatikat \u00f5ppis.<\/p>\n\n\n\n Teddy-karude ja muude imeliste loomakeste n\u00e4itus<\/strong> <\/p>\n\n\n\n R\u00e4\u00e4kisin oma s\u00f5brannale juba mitu aastat, et tahan tema loomakesi endale t\u00f6\u00f6le vitriinin\u00e4itusele. Aire on koos oma s\u00f5branna Anneliga rahvusvahelise mainega loojad, kelle originaalk\u00e4sit\u00f6\u00f6 on p\u00e4lvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ja \u00fcks Aire karudest elab isegi Taanis Teddy- karude muuseumis. Seal muide elab ka maailma \u00fcks vanimaid ja kallimaid karusid nimega Alfonso. Nende kahe meistri karud on leidnud omale kodusid nii Austraalias, kui Ameerikas ja mujal \u00fcle maailma. Kuni juuni l\u00f5puni saab neid n\u00e4ha meie raamatukogus. Kui mul palju raha oleks, ostaksin k\u00f5ik need karukesed-loomakesed endale. Aa, need pallid vitriinis, need on minu nokitsetud, k\u00e4sitsi. Ka need karud-loomad k\u00f5ik on naturaalsest kootud moh\u00e4\u00e4rkangast ja k\u00e4sitsi valmistatud, liikuvate k\u00e4te, jalgade ja peadega. Iiimeeeliiiseeed!<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n 20. mail oli g\u00fcmnasistidel matemaatika eksam, millega sai 12 aastat kooliteed l\u00e4bi ja oodata j\u00e4i vaid l\u00f5puaktust….ja muidugi eksamite tulemusi. Ei saa \u00f6elda, et mina eksamip\u00e4eval p\u00e4ris rahulik olin. Ok, v\u00e4liselt muidugi olin, aga sisemiselt ikka elasin lapsele kaasa. Ma tean, et ta oli teinud selleks k\u00f5ik, et sooritada eksam h\u00e4sti ja uskusin temasse. J\u00e4i vaid \u00fcle soovida t\u00fctrele ja tema s\u00f5pradele edukat sooritust. Ja peale eksamit…said nad l\u00f5puks pastaka m\u00f5neks ajaks nurka visata, et s\u00fcgisel j\u00e4tkata juba \u00fclikoolides. <\/p>\n\n\n\n Mai alguses saime meie r\u00f5dul kasvatatavast maasikaamplist maasikaid s\u00fc\u00fca ja m\u00f5ni \u00f5htu on ilmsam, kui teine. <\/p>\n\n\n\n Mai 29.-l k\u00e4isime kolleegidega K\u00e4ru muuseumis, raamatukogus ja veel m\u00f5nes toredas paigas. <\/strong><\/p>\n\n\n\n Huvitav k\u00e4imine. Muuseum oli t\u00e4is nostalgiat ja ajalugu. Koos muuseumi loojast giidiga oli seal eriti huvitav. M\u00f5nigi asi oli tuttav enda v\u00f5i oma laste lapsep\u00f5lvest. Minu esimene \u00f5mblusmasin oli just selline, aga roheline ja klavergi oli sama, aga klassikaliselt must. Peab k\u00fcll t\u00f5dema, et selliseid saapaid mul ei olnud :D K\u00fcll aga samasugune t\u00e4psusviskamise m\u00e4ng ja paljud m\u00e4rgid muuseumi m\u00e4rgikogust.<\/p>\n\n\n\n Vankreid oli muuseumis palju, aga sellist, nagu minu lastel oli, ma ei leidnud. No ja oma vankrit ma t\u00f5esti ei m\u00e4leta. Taolist pedaalidega autot m\u00e4letan oma \u00f5epojal olevat. <\/p>\n\n\n\n Muuseumis oli ka vanema aja interj\u00f6\u00f6riga tube ja m\u00f5ne tutud inimese k\u00e4ekotte. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Mai viimase p\u00e4eva veetsime t\u00fctrega meie pere keskmise lapse pere juures. Peab k\u00e4ima oma noorimale lapselapsele ennast meelde tuletamas, et vanaema ja t\u00e4di ikka tuttavad oleksid. Vanema poja lastega oli m\u00e4rksa lihtsam, sest elame l\u00e4hestikku. Meie pisike nummike sai juuni alguses 10-kuuseks.<\/p>\n\n\n\n Mai raamatud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n “Kuninglik \u00fclemteener”<\/strong> Grant harrold<\/p>\n\n\n\n Muhe lugemine. Vahepeal l\u00e4ks igavaks,(palju oli kordamist) siis oli j\u00e4lle tore. Parasjagu kerge, l\u00f5bus, aga ka informatiivne. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuningas Charles III endise \u00fclemteenri Grant Harroldi m\u00e4lestused pakuvad erakordse v\u00f5imaluse heita pilk Inglise kuningliku pere majapidamisse. Monarhi ja tema teenijaskonna ainulaadne suhe on alati olnud saladuselooriga kaetud, kuid n\u00fc\u00fcd saab ka laiem \u00fcldsus osa valitsejate koduseinte vahel aset leidnud senikuulmata lugudest. GRANT HARROLD oli kuningaperest vaimustuses juba lapsena ning leidiski l\u00f5puks oma kutsumuse, kui asus ametisse nende majapidamise s\u00fcdames, t\u00f6\u00f6tades aastaid kuningas Charles III ja kuninganna Camilla juures. Tema peamiseks t\u00f6\u00f6kohaks oli nende maakodu Highgrove House Cotswoldsis, kus tema \u00fclesannete hulka kuulus kuninga ja kuninganna, Walesi printsi ja printsessi ning Sussexi hertsogi teenindamine, kuid ta on t\u00f6\u00f6tanud ka lahkunud kuninganna Elizabeth II ja tema abikaasa Edinburghi hertsogi prints Philipi heaks. \u201eKuninglik \u00fclemteener\u201c toob Windsorite erakordse koduse maailma lugeja ette viisil, nagu seda pole varem tehtud!<\/p>\n\n\n\n “Minu s\u00f5brad” <\/strong>Fredrik Backman<\/p>\n\n\n\n Lihtsalt nii ilus raamat. Selles m\u00f5ttes, et keeleliselt, s\u00f5naseadmiselt esteetiline ja ilus. Valus, habras. Vahest kurb, vahest r\u00f5\u00f5mus. Erinevustest, erilisusest. V\u00e4ga soovitan. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n Enamik ei pane neid \u00f5ieti t\u00e4helegi \u2013 kolme v\u00e4ikest kuju, kes istuvad \u00fchel maailmakuulsal maalil paadisilla otsas. K\u00f5ik n\u00e4evad ainult silda ja merd, aga Louisa, \u00fcksildane ja keerulise minevikuga kaheksateistaastane, on neist t\u00e4iesti rabatud ja otsustab v\u00e4lja uurida kolme m\u00f5istatusliku tegelase loo. Kaksk\u00fcmmend aastat varem \u00fches kauges rannikulinnas leiavad teismelised vanast sadamast mahaj\u00e4etud paadisilla ja veedavad seal terve pika suve. Teevad tobedaid nalju, jagavad saladusi, suitsetavad salaja ja jahutavad end meres. Seltskond annab neile p\u00f5hjuse hommikul \u00fcles t\u00f5usta, p\u00f5hjuse unistada, p\u00f5hjuse julgeda armastada. \u00dcks neist maalib tol suvel oma esimese teose. Maali, mida hakatakse hiljem pidama \u00fcheks oma aja suurimaks meistriteoseks. P\u00e4rast mitut \u00fcsna uskumatut s\u00fcndmust satub maailmakuulus teos Louisa k\u00e4tte. Ta suundub pikale reisile, et m\u00f5ista, kuidas see maal s\u00fcndis, ja et otsustada, mida sellega pihta hakata. Mida l\u00e4hemale ta maali p\u00e4ritolule j\u00f5uab, seda rohkem hakkab ta pelgama seda, mis on j\u00e4\u00e4nud veel avastada. \u201eMinu s\u00f5brad\u201d on paeluv ja s\u00fcdamlik lugu elumuutvast s\u00f5prusest lapsep\u00f5lve viimastel p\u00e4evadel, leinast, armastusest ja sellest, et \u00f5nnelikud l\u00f5pud ei pruugi alati olla sellised, nagu me neid ette kujutame. Fredrik Backmanist (snd 1981) on p\u00e4rast tema esikteose ilmumist 2012. aastal saanud rahvusvaheline fenomen. Kuus raamatut on j\u00f5udnud New York Timesi bestsellerite hulka, neid on t\u00f5lgitud rohkem kui 40 keelde ning esimese raamatu \u201eMees nimega Ove\u201d p\u00f5hjal tehtud film nomineeriti Oscarile.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Ta kinkis mulle vabaduse”<\/strong> Jevgenia Parv<\/p>\n\n\n\n Kiire lugemine \u00fche naise kujunemisloost. Kuidas lapsep\u00f5lve ja noorusaja taak, kasvukeskkond, kasvatus jne. m\u00f5jutavad inimest t\u00e4iskasvanuna, suhetes. Loodetavasti see viies abielu j\u00e4\u00e4b ka peale 8 aastat p\u00fcsima ja daam l\u00f5petab l\u00f5putud eneseotsingud. Eks sellise natuuri k\u00f5rvale oligi tarvis tasakaalukat meest, kes k\u00f5ik selle keevalisuse, pideva rahulolematuse v\u00e4lja kannatab ja maandab. Teistpidi imetlen, et inimene ei v\u00e4sinud proovimisest, otsimisest, et leida pajale l\u00f5puks sobiv kaas. Ja veelkord t\u00f5estus, kui palju on ikka brutaalseid, v\u00e4givaldseid(vaimselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt), nartsissistlikke, hoolimatuid, tasakaalutuid mehi. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n J\u00fcri p\u00f6\u00f6rdub, m\u00e4rkab mu pilku.<\/p>\n\n\n\n \u201e\u017denja,\u201c \u00fctleb ta vaikselt. \u201eMa pean koju s\u00f5itma.\u201c <\/p>\n\n\n\n “Vaevatud maa”<\/strong> Clare Leslie Hall<\/p>\n\n\n\n J\u00e4lle \u00fcks v\u00e4ga hea raamat. Mis eriti oluline – ma ei suutnud esimese veerandi peal s\u00f5lmpunkte lahti hammustada. M\u00f5ni lugu on nii l\u00e4bin\u00e4htav, et saad kiiresti aru, kes mida tegi v\u00f5i kes milles s\u00fc\u00fcdi oli. Selles raamatus p\u00fcsis saladus ja salap\u00e4ra kaua. \u00dcks \u00fcllatus tabas mind lausa viimastel lehtedel. P\u00e4riselt v\u00e4ga lummav lugu. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n See oli salajane armulugu. Kuni sellest sai avalik skandaal.<\/p>\n\n\n\n \u201eTulistab otse s\u00fcdamesse ja tabab sihtm\u00e4rki.\u201d Delia Owens<\/p>\n\n\n\n \u201e\u201eVaevatud maa\u201d on lummav, habras ja j\u00f5uline, l\u00fc\u00fcriline, brutaalne ja kirglik.\u201d Miranda Cowley Heller<\/p>\n\n\n\n Armastus on \u00f5rn.<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\u201eTean.\u201c
Ta muigab p\u00f5gusalt, kibedalt: \u201eKummaline, eks? Lapsed on t\u00e4iskasvanud, iga\u00fcks elab oma elu\u2026 Aga ikkagi nad ei m\u00f5ista. Ka naine mitte…\u201c
Ma ei vasta. Lihtsalt vaatan, kuidas ta riietub.Tunnen, nagu oleks see k\u00f5ik kunagi juba olnud ja l\u00f5pp on teada.
Hilis\u00f5htul viin ma ta tagasi Narva. Meie hubasest \u00fc\u00fcrikorterist v\u00e4ikeses l\u00e4hiasulas.
Kui l\u00e4heneme linnale, peatan auto tuttavas kohas tema kodu l\u00e4hedal \u2013 seal, kus meid keegi ei n\u00e4e.”
Selle raamatu autor on RusDelfi ajakirjanik Jevgenia Parv. See on tema isiklik, valus ja aus lugu \u2013 teekond l\u00e4bi nelja abielu s\u00f5ltuvusest k\u00fcpse ja vaba armastuseni.
Raamatu keskmes on Jevgenia suhted ERRi ajakirjaniku J\u00fcri Nikolaeviga. See on \u00fchtlasi lugu kahest ajakirjanikust, kes on \u00f5ppinud muutma senistes suhetes kogetud kontrolli ja hirmu usalduseks ning l\u00e4heduseks.<\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n