![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/08a39706-8c39-4a8b-a837-2d7ec8814be0.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\nEelmise kuu l\u00f5pus sain valmis samaks reisiks krepp-satiinist diagonaall\u00f5ikelise alt pisut laeieneva seeliku ja 1. aprilli \u00f5htuks valmis sifoonkangast pluus. V\u00e4ga kaunis komplekt sai ja kandmisv\u00f5imalusi neil kahel tootel mitmeid, kui sobitada olemasolevate riietega. Pluus kujunes romantiliseks, r\u00fc\u00fcsidega ja puha. Kaalun m\u00f5tet teha endalegi taolise l\u00f5ikega pluus. Originaall\u00f5ikest v\u00f5tsin h\u00f5lmad, krae ja r\u00fc\u00fc\u017ei, varruka konstrueerisin \u00fcmber ning krae l\u00f5pu ja r\u00fc\u00fc\u017ei alguse vahele \u00f5mblesin samast kangast peenikesed paelad.<\/p>\n\n\n\n 2. aprilli hommikul saatsin lapse kohvri ja koolikotiga teele. Esialgu kooli, p\u00e4rast tunde v\u00f5ttis boyfriend ta auto peale, et s\u00f5ita tema juurde ning \u00f6\u00f6sel viis noormees t\u00fctriku lennujaama, kust ta oma parima s\u00f5branna ja tema perega Pariisi lendas. Mina l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le, nagu ikka.<\/p>\n\n\n\n 3. aprillil, ehk Suurel reedel, hakkasin mina \u00f5mblema, kuigi p\u00fchade ajal v\u00f5iks puhata, eks. Mul aga t\u00e4rkas soov \u00f5mmelda valmis \u00fcks j\u00e4nku, mille viisin kevadp\u00fchade puhul koos kommikarbiga vanema poja perele. Sellise j\u00e4nku nikerdamine v\u00f5tab k\u00f5va pool p\u00e4eva, aga tulemus on nummi. \u00d5htul k\u00e4isingi vanema poja perel k\u00fclas.<\/p>\n\n\n\n 4. aprillil k\u00e4isin t\u00f6\u00f6l, sest vaikset laup\u00e4eva meie riik oluliseks ei pea. <\/p>\n\n\n\n P\u00fchap\u00e4eval, 5. aprillil s\u00f5itsin \u00fcle Tallinna Uus-J\u00e4rvek\u00fclla noorema poja peret k\u00fclastama. Ikka selleks, et p\u00fchade ajal k\u00f5ik lapsed ja lapselapsed \u00fcle vaadata. Meie vahmiili k\u00f5ige noorem liige, ehk pojat\u00fctar sai \u00fchtlasi 8. kuuseks. Uskumatu, et 4 kuu p\u00e4rast juba aastane tirts, aga nii see aeg lendabki. Tore p\u00e4rastl\u00f5una oli. Sain nunnukesega koos m\u00e4ngida ja k\u00e4putada, talle putru s\u00f6\u00f6ta ja kallistada. K\u00e4isin beebsuga, tema emme ja koeraga \u00f5ues jalutamas. Selle ajaga sai poeg kodus s\u00f6\u00f6gi valmis. Kingituseks viisin lapsele eelmisel \u00f5htul valminud pardikese ja suurtele k\u00e4\u00e4ritatud leiva koos k\u00e4sit\u00f6\u00f6v\u00f5iga.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Reisiga j\u00e4i samal \u00f5htul naasnud t\u00fctar ootusp\u00e4raselt v\u00e4ga rahule. See polnud pikem Pariisis peatumine, et oleks aega muuseume k\u00fclastada, aga s\u00f5branna ja tema perega veedetud 1 t\u00e4isp\u00e4ev ja 2 poolikut olid sisutihedad ja toredad. Pariisi maigu sai suhu ja kindlasti plaanime sinna kahekesi pikemaks minna. Pariisis oli loomulikult m\u00e4rksa rohelmisem, kui meil. Kirsid \u00f5itsesid ja puha. Seine j\u00f5e kruiis \u00f5htus\u00f6\u00f6giga oli kindlasti meeldej\u00e4\u00e4v ja see s\u00f5it v\u00e4\u00e4riks kindlasti kunagi kordamist.<\/p>\n\n\n\n Esmasp\u00e4ev oli mul graafikuj\u00e4rgne vaba p\u00e4ev, mis t\u00e4hendas seda, et tuli asjaajamisteks taas linna s\u00f5ita. Lapselapsel oli kohe s\u00fcnnip\u00e4ev tulemas – kingituse ostmine on varateismeliste puhul keeruline tegevus, kui just pole kindlat soovi. Seekord ei olnud. Teiseks pidin Karnaluksi minema, et osta materjale beebitekkide tegemiseks. Neid on viimasel ajal hakatud aktiivselt tellima. Alustasingi hommikut Karnaluksist. Selles asutuses k\u00e4imine on kohtuavalt v\u00e4sitav, sest see on \u00fcks \u00fc\u00fcratu ladu kohutavate kaubakogustega, mis pole enam absoluutselt hoomatavad. Eelk\u00f5ige ei k\u00e4i omanikud ise sellest hullarist \u00fcle. Minu, kui kliendi jaoks, on seal kaos. Iga kord ostma minnes pole asjad enam seal, kus viimati, mis t\u00e4hendab, et j\u00e4lle otsid ja k\u00fcsid. Mina l\u00e4hen sinna suhteliselt l\u00e4bim\u00f5eldud soovidega, ma ei k\u00e4i tervet maja l\u00e4bi ja ikkagi kulub seal meeletu aeg ja energia. K\u00f5igepealt tahtsin valida 4-5 erinevat puuvillast trikotaa\u017ei beebitekkide jaoks. Kui eelmistel kordadel oli kangaosakonna k\u00f5rval juurdel\u00f5ikuslaud, siis seekord tuli seda otsida kaugelt eemalt, lausa kassade osakonna tagant. Mis on absurd. V\u00f5tad oma 5 kangarulli, mis on rasked ja vead ei tea kuhu. Tenindajad p\u00e4rast veavad k\u00e4rudega tagasi. Ok, see selleks, aga kangastel puudub tagatipuks igasugune s\u00fcsteem. \u00dchte sorti kangad v\u00f5iks olla \u00fches vahes, aga ei, milleks. Parem on osad kangad viia teise vahesse ja siis osad kolmandasse ja osad veel kuskile nurga taha….miks? Kui ma otsin kangaid ja tahan sama sordi mustreid omavahel sobitada, peaks olema ju v\u00f5imalik \u00fches vahes \u00fclevaadet saada, mitte aga avastada kolm vahet edasi, et aa, n\u00e4e siin on \u00fcks kangas, mis sobib paremini minu ideesse. \u00dches\u00f5naga seal on kaos ja puudub igasugunbe s\u00fcsteem. Ka lapitekkideks sobilikud puuvillased sitsiriided on m\u00f6\u00f6da vahesid laiali. No ja kui k\u00f5iksugu kangad ja \u00f5mblustarbed on esimesel korrusel, miks siis niidid ja lukud on teisel korrusel? Neid vigu v\u00f5iks ma sealt \u00fcles lugema j\u00e4\u00e4dagi. Pealegi \u00f5igustusega. Olles ise kanga\/\u00f5mblusmasinate\/k\u00e4sit\u00f6\u00f6tarvete kauplusi pidanud, jagan ma teemat v\u00e4ga h\u00e4sti ja kaupluslaos peab samamoodi olema struktuur ja kord. Mis teha, kui tahetakse hammustada j\u00e4rjest suuremat t\u00fckki, aga m\u00f5istus sellest enam \u00fcle ei k\u00e4i. Nojah, sain auru v\u00e4lja lasta :D<\/p>\n\n\n\n Peale mitut tundi vaevlemist suundusin j\u00e4rgmisesse hullarisse – kaubamajja Osturallile :P<\/p>\n\n\n\n Rahvas hullub, eriti naaberriigi keelt k\u00f5nelevad vanemad prouad, kes liiguvad ringi nagu tankid. Vaatad neid eemalt ja imestad. Minul olid tegelikult kindlad soovid kosmeetikaosakonnas. M\u00f5ned lapse poolt kasutatavad tooted, mis kohe otsas ja kasulik odavamalt osta. P\u00e4rast vaatasin ringi lasteosakonnas, et ehk midagi lapselapse s\u00fcnnip\u00e4evaks…aga miski ei k\u00f5netanud. Edasi purjetasin l\u00e4bi naisteosakonna hoopis Rahva Raamatusse. Vaatasin seal ringi ja varsti j\u00f5udis t\u00fctar ka sinna, tunnid olid l\u00e4bi saanud. kahekesi leidsime l\u00f5puks ka kingikotile lahenduse ja kui ta juba emaga koos poes, siis tahtis naisteosakonnas kleite passitada. Meil ikkagi kooli l\u00f5puaktus m\u00f5ne kuu p\u00e4rast ees. <\/p>\n\n\n\n Passitasime seal\u00fchte ja teist, kui j\u00e4i k\u00f5rva, et osturalli juht \u017denja Fokin r\u00e4\u00e4gib koduosakonnas KitchenAidi-i esindajatega ja nemad just v\u00e4idavad, et nende mikser on igavene. Mul k\u00f5rvad liikusid, sest minu masin otsustas peale esimest p\u00e4rmitaigna tegemist otsad anda. L\u00e4ksin siis m\u00f5ne aja p\u00e4rast sinna ja esitasin k\u00fcsimuse, miks minu masin siis igavene pole. Tegin brioche tainast ostetud video\u00f5petust j\u00e4rgides ja nemad kasutasid samasugust mikserit. Ega ma muidugi ei m\u00f5elnud, et nede video on monteeritud ja masin ei k\u00e4i seal siiski kogu aeg. Mikser ei taha \u00fcle 20 minuti j\u00e4rjest k\u00e4ia, tekib \u00fclekuumenemise oht. Nii juhtuski, et mootor k\u00fcll t\u00f6\u00f6tab ikka, aga visplit ei p\u00f6\u00f6ra. Tehnik oli ka seal kohapeal ja seletas mulle kenasti asja \u00e4ra, ning lohutas, et pole hullu, selle v\u00e4ikese probleemi teevad nad tasuta korda. Tore, mure lahendatud! Ma olin ikka t\u00e4itsa kurb, et sedasi juhtus, sest masin on tegelikult aus ja lihtsustab suuresti erinevaid k\u00fcpsetusprotsesse. Ostetud sai see eelk\u00f5ige s\u00f5branna soovitusel, kes on meisterk\u00fcpsetaja ja \u00f5petas selle abil mu lapse makroone tegema. Peale koolitust tegi ta meil kodus \u00fcsna mitu aega makroone ja ma loodan, et peale kooli l\u00f5petamist tuleb tal see tuhin tagasi. Enda seisukohast on see \u00fcpriski kehv soov, aga makroone on j\u00e4lle v\u00e4ga tore kinkida :)<\/p>\n\n\n\n Jutu l\u00f5petuseks pakkusid KitchenAidi inimesed meile veel v\u00e4ikest Pavlova kooki ja kohvi. See kohvi\/kook kulus \u00e4ra, sest vahetult enne riiete proovimist olime k\u00e4inud Anni Arro kohvikus Hooaeg s\u00f6\u00f6mas. Mina m\u00f5nusat peedi-p\u00fcreesuppi ja laps Cesari salatit. Seal muide tehakse Cesarit h\u00e4sti ja ei kallata salatit \u00fcle valmis Cesari kastmega, mis ajab mul alati s\u00fcdame pahaks. Ise tehtud kaste \u00f5iges koguses on aga salatile kui t\u00e4pp i-le. Olles kohvikus n\u00fc\u00fcd juba neljandat korda, v\u00f5is isegi teenindusega rahule j\u00e4\u00e4da v\u00f5i siis mul on selgeks saanud nipid, kuidas panna k\u00f5ik ladusalt toimima. <\/p>\n\n\n\n \u00d5htuks olime kodus kotil, sest v\u00e4sinud olime m\u00f5lemad. Mina pikast p\u00e4evast linnas ja t\u00fctrel oli lisaks koolip\u00e4ev, millest osa aega l\u00e4ks prantsuse keele B2 tasemeeksami kirjaliku osa sooritamisele. <\/p>\n\n\n\n 9.aprillil – vanuselt teise lapselapse 11. s\u00fcnnip\u00e4ev. K\u00fcsisin juba p\u00fchade ajal, et kas tuleme t\u00e4di Kirkega \u00f5ige p\u00e4eva \u00f5htul v\u00f5i laup\u00e4eval, kui tulevad k\u00fclla lapsed. S\u00fcnnip\u00e4evalapsele sobisid m\u00f5lemad variandid, aga otsustasime, et saame kokku \u00f5ige p\u00e4eva \u00f5htul. Kuidas k\u00fcll need lapselapsed nii ruttu kasvavad??? K\u00e4isime k\u00fclas \u00e4ra, saime k\u00f5ik kallimeetrid s\u00fcnnip\u00e4evalapsega ja perega tehtud. Koer sai samuti s\u00fcgatud ja patsutatud.<\/p>\n\n\n\n 10. aprill oli \u00fcks hullumeelne p\u00e4ev. Hommikul t\u00f6\u00f6le minnes ootasin bussi, aga \u00fclemus korjas mind peatusest auto peale. Kiirustasime t\u00f6\u00f6le, et katta laud. Kahel kolleegil s\u00fcnnip\u00e4ev ja meil kombeks kollektiivselt t\u00e4htp\u00e4evi t\u00e4histada. Lisaks oli samal p\u00e4eval veel 30 aastat praegusesse raamatukoguhoonesse kolimisest ehk siis pidu terves majas. Raamatukogu k\u00fclastajatele pakkusime sel p\u00e4eval kommi. Korralikku kommi, mitte lutsukaid. S\u00fcnnip\u00e4evapidu peetud, h\u00fcppasin letti, tegin sada asja korraga, kuni kell 14 l\u00f5petasin oma vahetuse. Ja kuni vahetus kestis, panin riiulitesse tagasi \u00fcle 100 raamatu :D Viimase kahe aasta 100 parimat Eesti lasteraamatut. T\u00fctar tuli autoga j\u00e4rgi, k\u00e4isime kiirelt maal, kus s\u00f5branna pakkus suletava \u00f5mblust\u00f6\u00f6stuse kangaid hea hinnaga. Puha linane kangas, patt mitte tahta ja sain sealt korraliku varu nii r\u00f5ivasteks, kui voodipesuks ja laualinaks. Maalt tagasi, kiirelt poetuur, sest \u00f5el oli tervis kehv ja soovis kanapuljongit. Edasi apteeki, haarasin \u00f5ele mingit rohtu. Viisime kraami \u00f5ele koju ja siis tagasi t\u00f6\u00f6le. Siset\u00f6\u00f6d tegema ja 17-19 tuli veel letis olla.<\/p>\n\n\n\n 13. aprill- g\u00fcmnaasiumi eesti keele eksam. Teemad olid t\u00e4nu taevale k\u00f5ik kirjutatavad. Meie preili valis esimese variandi – kirjandis tuli anal\u00fc\u00fcsida, kuidas aeg, milles inimene elab, m\u00f5jutab tema eluk\u00e4iku. Terve see variant oli olnud t\u00e4itsa “s\u00f6\u00f6dav” ja eks n\u00fc\u00fcd pole muud, kui oodata tulemusi….mis v\u00f5ivad saabuda ka p\u00e4ev enne l\u00f5puaktust. Hoian p\u00f6ialt oma nupsule.<\/p>\n\n\n\n 16.aprill – \u00f5htul olid meil raamatukogus k\u00fclalisteks “57 p\u00e4evaga \u00fcle Atlandi ookeani” raamatu autor Heidit Kaio ja \u00fcks \u00fcle Atlandi seilajatest, Mart Kuusk. Lisaks olin ma graafikus seitsmeni t\u00f6\u00f6l, seega lootsin, et inimesi sel ajal laenutama v\u00e4ga ei tule ja saan kohtumist suures osas kuulata. Raamat oli v\u00e4ga hea ja kuulata neid v\u00e4ga huvitav. Ostsin raamatu, et jagada seda poegadega, kui neil juhtub olema aega lugemiseks. Sealjuures loodan, et neil endil sellist ideed p\u00e4he ei teki, \u00fcle Atlandi aerutada :D<\/p>\n\n\n\n Tablescap-i kliendi\u00f5htu<\/strong><\/p>\n\n\n\n 22. aprill. Eelmine kliendi\u00f5htu oli detsembris ja tulin sealt tagasi \u00fcliv\u00f5rdes emotsioonidega. Perenaine Laura korraldab oma klientidele \u00fcliarmsaid \u00f5htuid. Sel korral tahtis ka t\u00fctar kaasa tulla ja oli plaan osta sealt endale koju l\u00f5puks uued klaasid. Meil pole klaase oma 2-3 aastat olnud, j\u00f5ime vett kruusidest :D Lihtsalt \u00fchel p\u00e4eval sai mul k\u00fcllalt veneaegsetest k\u00f5rgetest\/kitsastest\/tahulistest klaasidest, mida oli \u00fctlemata kehv puhastada ja andsin nad \u00e4ra inimesele, kes vajas neid minust rohkem. Siiani polnud ma leidnud klaase, mis paneks silma s\u00e4rama. T\u00fctar ikka aeg ajalt n\u00e4itas poes k\u00e4ies, et n\u00e4e, need \u00e4kki, v\u00f5i need teised…..aga ei, ema pirtspepu ja ema tahab osta sellised klaasid, mis lauda kaunistavad, on piisavalt sobitatavad erinevatel lauakatetel, on kvaliteetsed ja lisaks sellised, mida lapsed soovivad kunagi tulevikus endale, mitte ei taha pr\u00fcgilasse viia. Kohe, kui neid klaase Tablescape sortimenti saabumas n\u00e4gin, tundsin \u00e4ra – need on meie klaasid. Kohale minnes tuli lihtsalt k\u00e4es hoida ja tunnetada, kas soovime madalama v\u00f5i k\u00f5rgema jalaga klaase.<\/p>\n\n\n\n \u00d5htu ise oli suurep\u00e4rane. \u00dcliv\u00f5rdes. Laura hoolivus on lihtsalt nii imeline, et sa tunned ennast seal kogu aeg hoituna, oodatuna, t\u00f5stetuna ja \u00e4ra minnes laetuna. Emotsioonidest, teadmistest, ilust, seltskonnast. Seltskonnas olid enamus naisi juba s\u00fcgisest tuttavad. Seega palju armsaid taaskohtumisi. \u00dcks kohtumine oli eriti armas ja emotsionaalne. Shalini Modi, minu s\u00fcdameke ja GraceFit-i looja. Me polnud vahepeal mitu aastat kohtunud ja see taaskohtumine oli nii armas, juttu j\u00e4tkus kauemaks, teemadel polnud l\u00f5ppu ja kallistamised olid soojad. Muahhh!<\/p>\n\n\n\n Laura kutsub oma koosviibimisele alati kedagi, kes r\u00e4\u00e4giks m\u00f5nel huvitaval teemal. Seekord oli fookuses elustiil ja r\u00e4\u00e4kimas oli Heleken Lubi. Heleken r\u00e4\u00e4kis palju huvitavat, esitas k\u00fcsimusi, tagasisidestas ja ikka kaunilt – leebelt, kellegi seisukohti kahtluse alla seadmata. Vajadusel \u00f5rnalt suunas. Mul oli nii hea meel, et t\u00fctar julgelt k\u00fcsis k\u00fcsimusi, r\u00e4\u00e4kis oma juhtumistest ja v\u00f5ttis vastu head soovitused. Iga\u00fcks sai Helekeni jutust ennast puudutava ja k\u00f5netanu teadmiste varalaekasse panna. Super!<\/p>\n\n\n\n Enne lahkumist pakkis Laura meile kaasa soovitud klaasid ja terve kodutee j\u00e4tkus meil armas m\u00f5ttevahetus kogetust ja kuuldust. Sellised armsad koosviibimised kannavad meid argielus kenasti edasi. Allpool klaasid La Rochere kollektsioonist Belle-Ile. Meie omadeks said valged, k\u00f5rgema jalaga. <\/p>\n\n\n\n 8. aprillil kolleegiga EMTA-s kontserdil.<\/strong><\/p>\n\n\n\n J\u00f5udsime 17.30 pealinna ja esimese asjana l\u00e4ksime kergelt s\u00f6\u00f6ma. Kaubamaja kohvikusse Hooaeg. Ise k\u00e4isin seal alles \u00fcle-eelmisel p\u00e4eval, aga kolleeg polnud sinna sattunud ning otsustasime, et s\u00f6\u00f6me seal. Enne seitset olime EMTA-s ja asusime kuulama kontserti. Kui Ivari Ilja m\u00e4ngib klaverit, ei saa olla kehva elamust. Nauditav kontsert oli. V\u00e4ike jalutusk\u00e4ik ja viimase rongiga koju. <\/p>\n\n\n Klaverikunst. Ivari Ilja.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Dirigent: Arvo Volmer<\/strong> KAVA<\/strong><\/em> Kontserdil soleerib \u00fcks eesti erakordsemaid ning meeldej\u00e4\u00e4vamaid pianiste Ivari Ilja<\/strong>, kes on lisaks solistitegevusele hinnatud kammermuusik, ansamblipartner ning pedagoog. Rahvusooper Estonia orkester on oma tundliku ja paindliku k\u00f5lakultuuri ning energiaga saavutanud erilise koha Eesti orkestrimaastikul.<\/p>\n\n\n\n Erkki-Sven T\u00fc\u00fcr<\/strong>: \u201e\u201cEpitaph\u201c<\/strong> on justkui kontsentraat minu subjektiivsetest muljetest Bruckneri teemadel. Vahetult enne l\u00f5ppu ilmub ka r\u00fctmiline tsitaat 9. s\u00fcmfoonia teisest osast \u2013 see on ainus konkreetne vihje. Muus osas v\u00f5ib orkestratsioonis laiemas t\u00e4henduses tajuda teatud brucknerlikkust, kuid alati l\u00e4bi minu isikliku prisma.\u201c<\/p>\n\n\n\n Orkestriteos tuli esmaettekandele 10. juunil 2023. aastal Austrias P\u00fcha Floriani kloostris (Stift St. Florian Basilika). Selles kirikus asub Bruckneri orel, millel helilooja seal organistina t\u00f6\u00f6tades m\u00e4ngis ning helilooja on kirikusse ka maetud. Suurele Austria s\u00fcmfoonikule Anton Brucknerile (1824\u20131896) austusavalduseks kirjutatud oopuse kandis ette Linzi Bruckneri orkester Markus Poschneri juhatusel.<\/p>\n\n\n\n Johannes Brahms<\/strong> on \u00fcks tuntumaid romantismiajastu heliloojaid, kes pidas \u00fchteaegu t\u00e4htsaks nii traditsioone kui ka uuenduslikkust. Brahms ei pooldanud programmilist muusikat, ei sallinud paatost ja liigseid efekte. Tema muusika on l\u00e4binisti l\u00fc\u00fcriline, v\u00e4ljendades salajasi soove, tundesoojust ning hingeheitlust. Esimene klaverikontsert <\/strong>on monumentaalne teos, millel on s\u00fcgav emotsionaalne laeng ja dramaatiline \u00fclesehitus. Selle loomine kestis mitu aastat (1854\u20131858), peegeldades Brahmsi isiklikke ja loomingulisi v\u00f5itlusi, sealhulgas tema l\u00e4hedase s\u00f5bra ja mentori Robert Schumanni vaimse kokkuvarisemise m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n Beethoveni kolmas s\u00fcmfoonia<\/strong>, mis s\u00fcndis aastatel 1803\u20131804, on pikka aega olnud klassikalise muusika \u00fcks t\u00e4htsamaid teoseid. Selle s\u00fcmfoonia erip\u00e4ra seisneb uudsetes vormiv\u00f5tetes, mis olid omas ajas revolutsioonilised. Teosega on seotud ka legend, mille j\u00e4rgi Beethoven p\u00fchendas selle algselt Napoleonile, kuid hiljem loobus p\u00fchendusest.<\/p>\n\n\n\n Korraldaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koost\u00f6\u00f6s Postimehe Fondi ja Rahvusooper Estoniaga.<\/p>\n\n\n\n 11. aprillil t\u00e4histas \u00fcleeestiline neidudekoor “Leelo” oma 35. aastap\u00e4eva<\/strong> ja k\u00e4isin oma t\u00fctrekest Leelo ridades kuulamas.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4ga ilus ja originaalne kava. Ja see, millise liikumise ehk kooriograafiaga seda tehakse on muljetavaldav. “Kullatera” laulu ajal tulid k\u00f5ik kooriliikmed lavalt lauldes \u00fcle saali laiali ja laulsid edasi. T\u00e4iesti juhuslikult sattus minu kullatera laulma mulle otsa vaadates ja see ei olnud teps kerge meile kummalegi. Laul k\u00f5neleb ema-t\u00fctre vestlusest ja see puudutab nii s\u00fcgavalt, et m\u00f5lemil tikkusid meil pisarad silma. Laps oli sunnitud peagi mujale vaatama, et suuta edasi laulda. S\u00fcdantpuudutavalt ilus oli. Kogu kontsert – bravo! Lauljatele, dirigendile ja liikumise seadjale. Tundub, et t\u00fctar j\u00e4tkab seal neljanda hooajaga. <\/p>\n\n\n\n \u00dcle-eestiline neidudekoor LEELO t\u00e4histab oma 30. tegutsemisaastat suure juubelikontsert-lavastusega<\/p>\n\n\n\n Laul \u2013 leelo, leelo! \u2013 \u00fcletab<\/em> Laup\u00e4eval, 11. aprillil kell 17.00<\/strong> Dirigent K\u00fclli Kiivet \u00dcle-eestiline neidudekoor LEELO t\u00e4histab oma 30. tegutsemisaastat suure juubelikontsert-lavastusega \u201eJoonistan end oma s\u00fcdamesooviks\u201c, mis toob lavale koori loo, k\u00f5la ja liikumise. Kontserdil p\u00f5imuvad eesti ja maailma koorimuusika, uudislooming ning Panda van Proosdiji kooriograafia. See on s\u00fcdamlik ja siiras kohtumine leelode, nende s\u00f5prade ja publikuga \u00fcle Eesti.<\/p>\n\n\n Kontsertidel k\u00f5lab muusika eesti heliloojatelt nagu Veljo Tormis, Piret Rips-Laul, Kadri Voorand ja Pille-Riin Tipp ning ka rahvusvaheliselt tuntud autoritelt, sealhulgas Mia Makaroff, Ola Gjeilo ja Katerina Gimon. Erilise t\u00e4hendusega on Valter Soosalu<\/strong> uudisteose \u201eLeelotus\u201c esiettekanne Leelo Tungla<\/strong> s\u00f5nadele, mis on kirjutatud spetsiaalselt \u00fcle-eestilisele neidudekoorile.<\/p>\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Enne kontserti olin tegelikult juba hommikust Tallinnas. K\u00e4isin pisut poodides ja kell 13 sain kokku s\u00f5brannaga, kellel oli 6. aprillil s\u00fcnnip\u00e4ev. Istusime Orangeries ja t\u00e4histasime. M\u00f5nus ja tore oli.<\/p>\n\n\n\n Seesama s\u00f5branna s\u00f5itis 24. aprilli hommikul Saksamaale M\u00fcnsterisse rahvusvahelisele Teddy-karude n\u00e4itusele, kus ta juba aastaid osalenud ja hulgaliselt auhindu v\u00f5itnud. Oma karude k\u00f5rvale on ta pannud moh\u00e4\u00e4rkangast palle, mis on k\u00e4sitsi 5-nurksetest detailidest kokku \u00f5mmeldud. Enne n\u00e4itust on kibekiire esitletavate karude meisterdamisega ja nii palus ta mul teha kaasa palle, mida saaks ka eraldi soovijatele m\u00fc\u00fca. Varasemad aastad on n\u00e4idanud, et soovijaid on. Ma siis tegin. Viimasel hetkel. Oi see on paras nokkimine, k\u00e4sitsi. L\u00f5puks on s\u00f5rmed valusad ja silmad pahupidi peas peenikesest nokkimisest. Igatahes 6 palli kolmes suuruses ma valmis j\u00f5udsin ja Saksamaale nad s\u00f5itsid. Need pallid on toredad kinkimiseks ja ka lihtsalt dekoratsiooniks. Katsikule, s\u00fcnnip\u00e4evaks…m\u00f5nele pallim\u00e4nguf\u00e4nnile pehme ja karvane k\u00e4sipallike? Peaks vist selliseid pallikesi koju valmis \u00f5mblema, et oleks endal hea vahest kingipakki pista ja m\u00fc\u00fcgiks v\u00f5tta, sest neid k\u00fcsijaid on alailma, kes loodavad, et mul midagi armsat sahtlisse toodetud. No ei ole tavaliselt, pole selleks aega. Kuue palli j\u00e4rjest tegemine oli tegelikult paras enese\u00fcletus, sest mulle lihtsalt ei meeldi teha \u00fchesuguseid asju, looming kaob \u00e4ra, igaaav. Sellep\u00e4rast m\u00f5tlesingi, et tuleks l\u00f5igata v\u00e4lja hunniku detaile ja \u00f5mmelda neid kokku aegamisi, just siis, kui tekib tunne, et ah- aega on hetkel t\u00e4pselt 15 minutit, natiktsen paar servakest kokku. Nii tekib ehk ajapikku pallide varu. Aga nad on nummid ja ilusad k\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n 20. kuup\u00e4eval, kui viisin pallid s\u00f5brannale \u00e4ra, kohtusin pealel\u00f5unal t\u00fctrega. Nimelt juunis seisab ees g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petamine ja nagu enne igat tema elus olnud l\u00f5petamist(muusikakool, p\u00f5hikool), kammime me poode, et leida midagi kaunist, lihtsat, kvaliteetset ja oma hinda v\u00e4\u00e4rt riietust. Miks ma ise ei \u00f5mble, kui mantligi \u00f5mblen selga? Eks ma ole sellest varemgi kirjutanud. Noore inimese teadmatus, mida ta t\u00e4psemalt ja tegelikult l\u00f5petamisel kanda soovib. Minul pole samuti v\u00e4himatki soovi \u00f5mmelda midagi valmis ja siis loota, et see ongi see, mida ta tahab. Selleks \u00fcheks eriliseks p\u00e4evaks. Nii olemegi leidnud, et lihtsam on kammida l\u00e4bi poode ja proovida erinevaid asju, kuni miski k\u00f5netab.<\/p>\n\n\n\n Ja seda me siis tegime – kammisime l\u00e4bi poode. M\u00f5ni aeg tagasi k\u00e4isime vaatamas, mida pakub Tallinna Kaubamaja. Terve korruse peale leidsime \u00fche kleidi, mis kohe v\u00e4ga k\u00f5netas ja sobis ideaalselt selga. Kuid v\u00e4ike aga…see kleit oli tugevast puuvillasest kangast, lihtsa l\u00f5ikega, varrukata. Aga hind!!!! 440\u20ac – ma juba p\u00f5him\u00f5tteliselt ei osta sellise hinnaga sellist kleiti. Isegi voodrit pole all. \u00d5mbleks samasuguse ise….no suur osa sellest kleidist oli kanga muster. Meie kitsa turuga kangapoodides sellist pole. See selleks. Sel korral alustasime kesklinna pidukleitidele spetsialiseerunud Dresshous-est. Proovitud sai oma 10 kleiti, aga \u00fckski polnud SEE. Ei stiili, ei kvaliteeti, ei head kangast. R\u00e4\u00e4kimata puuduvast isikup\u00e4rast. Edasi andsime v\u00f5imaluse Stockmanni naisteosakonnale, sest sealt ostsime kusjuures p\u00f5hikooli l\u00f5puks kauni tumesinise p\u00fckskost\u00fc\u00fcmi, mis on t\u00fctart n\u00fc\u00fcd juba kolm aastat teeninud ja v\u00e4ga palju erinevates kombinatsioonides kasutuses olnud. Ilus ja praktiline investeering. Seekord aga ei olnud seal midagi, mis oleks pilku p\u00fc\u00fcdnud.<\/p>\n\n\n\n Mis teeb veel valiku keeruliseks on see, et tahaks pidulikku, aga mitte sellist \u00fcle v\u00f5lli pidulikku vaid sellist, mida p\u00e4rast ka kanda hea. Et toode v\u00e4\u00e4riks investeeringut ja kapis poleks j\u00f5ude seisvat r\u00f5ivast. Samas liiga lihtne ka v\u00e4ga ei k\u00f5neta, sest nad k\u00e4ivad koolis nii korrektselt ja h\u00e4sti riides, et tahaks ikka midagi pidulikumat. <\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmine peatus oli \u00dclemiste keskus, sest seal on ju palju poode ja valikuid. T\u00fchja, mitu tundi traalisime seal ringi ja alles viimasest poest leidsime midagi, mis k\u00f5netas. Sellest poest, kust p\u00e4rit muusikakooli l\u00f5pukleit, polnud sel korral midagi v\u00f5tta. Puhas kitch. Gant-is oli tegelikult mitmeid asju, mis \u00fchel v\u00f5i teisel moel sobiks, aga…vat seal on just need nn casual riided, millele sarnaseid nad valdavalt koolis kannavad. Viimasesse poodi l\u00e4ksime eelarvamusega, et no Mangost me midagi ei leia, aga vaatame ringi. Ja sealt leidsime tegelikult lausa 4-5 kleiti + \u00fche jaki, mille vahel siis valima j\u00e4ime. \u00dcks kleit meeldis v\u00e4ga, aga Eesti Mango ketis ei olnud vajalikku numbrit. Sellega j\u00e4i nii, et \u00f5mblen millalgi talle sellise ise. Lihtsalt teatri\/kontserdi kleidiks. L\u00f5petamisele oleks see olnud igati kena. Kui ma leian vahepeal sobiva pitsi, siis mine tea, \u00e4kki veel \u00f5mblengi enne l\u00f5petamist. Siis olid 3 t\u00e4pilist. Musta v\u00e4rvi, k\u00f5igil erinevas suuruses t\u00e4pp. Lihtsad, elegatsed, pidulikud, naiselikud, samas nooruslikud. Kaks neist oleks olnud suurep\u00e4rases komplektis valge jakiga ja jakk on omal kohal sest v\u00f5i sa seda ilma tead. \u00dcks kleit, peenikeste \u00f5lapaeltega diagonaall\u00f5ikeline ja pisut alla p\u00f5lve, tuli meiega koju kaasa. Teise, suurte mustade mummudega, otsustasime \u00f5mmelda ise, kui sellise kanga leiame. Kolmas mummuline oli \u00f5hulisest \u0161ifoonist, natuke satsiline, k\u00fclluslikum. Seljas v\u00e4ga armas. Ostsime selle samuti \u00e4ra. \u00dcks proovitutest oli kreemi ja musta umbs 2,5 cm-se triibuga \u00fclip\u00f5nev ja stiilne kleit, aga oh h\u00e4da – \u00fcks number oli naaatuke liiga \u00fcmber ja teine liiga avar. Jaki j\u00e4tsime poodi, sest m\u00f5tlen, et \u00e4kki ma \u00f5mblen selle veel ise valmis. \u00dches\u00f5naga midagi saime ja t\u00fctar ohkas, et miks keegi ei \u00f6elnud, et alustage sellest poest – oleks muud piinad olemata j\u00e4\u00e4nud. Kas nendest kahest kleidist \u00fcks l\u00f5petamisele l\u00e4heb, n\u00e4itab aeg, aga v\u00e4hemat \u00f6\u00f6s\u00e4rgis ta sinna minema ei pea ja m\u00f5lemad kleidid saavad tulevikus oma eksistentsi t\u00f5estada ning noort naist kaunistada, sest jah, riie peab inimest kaunistama ja h\u00e4sti teenima. Kui ta seda ei tee, ei ole m\u00f5tet ei osta ei \u00f5mmelda. N\u00fc\u00fcd sai sellel teemal pikk jutt.<\/p>\n\n\n\n Ja siis saabus kuu l\u00f5pp. Hullult palju oli t\u00f6\u00f6d. Nii kodus, kui palgat\u00f6\u00f6l. <\/p>\n\n\n\n 30.aprillil k\u00f5las Tallinna Prantsuse L\u00fctseumi 46. lennule viimane koolikell.<\/strong> <\/p>\n\n\n\n Sealhulgas minu noorimale lapsele. Eks ta selline kurb\/magus p\u00e4ev oli. \u00dchtpidi r\u00f5\u00f5m, et l\u00f5puks saab see 12 aastat koolipingi n\u00fchkimist l\u00e4bi, teistpidi…nii kurb on lahkuda armsaks saanud klassikaaslastest, s\u00f5pradest, koolist, m\u00f5nestki \u00f5petajast….\u00f5nneks on neil k\u00f5igil v\u00f5imalus vilistlastena koolielust osa saada ja kui \u00fclikoolides sees, leitakse kindlasti aega ka kokkusaamisteks. <\/p>\n\n\n\n Kool koos oma kontrollt\u00f6\u00f6de ja tegemistega j\u00e4tkus neil ka peale emakeele riigieksamit, kuni 30.aprillil toimuva l\u00f5pukella aktuse ja tutipeoni. Eksole, kooli tuli minna lausa 3 outfitiga :D Viisakas riietus l\u00f5pukella aktuseks, tutipeo riided ja \u00f5htuks rebaste korraldatavale peole j\u00e4lle oma rebasega sobituv viisakam riietus. Ja oma esimese klassi juntsudega s\u00f5id nad sellel t\u00e4htsal p\u00e4eval koos pannkooke. P\u00e4ris kummaline tunne oli, et n\u00fc\u00fcd ongi sisuliselt k\u00f5ik. Emakeele eksam on tehtud, inglise keele riigieksami arvestusse l\u00e4ks tal suurep\u00e4raselt tehtud Cambridge-i keeletest, koolieksami arvestusse l\u00e4ks prantsuse keele Delf\/Dalf-eksam, mis juba eelmisel aastal tehtud B1 tase, aga t\u00e4navu t\u00f5stis seda B2-le. Seega n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4vad vaid matemaatika konsultatsioonid ja eksam juuni 20-ndal. L\u00f5pureis ja -aktus. Uskumatu, aga l\u00f5puks on ka noorimal lapsel g\u00fcmnaasiumiharidus k\u00e4es. \u00dclikool on siiski pisut teisiti ja on rohkem t\u00e4iskasvanud \u00f5ppuri eraasi.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u00d5ues oli aprillis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt valge. Talvepimedus unustatud ja hing ihkas valgust, sooja, vabadust….ja siis see kella keeramine(kellele seda vaja on, p\u00e4riselt???). See ei anna midagi juurde, ajab ainult inimesi segadusse ja siis v\u00e4hemalt n\u00e4dala k\u00e4id ringi nagu kudenud r\u00e4im.<\/p>\n\n\n\n Aprillis t\u00f5in r\u00f5dule amplimaasika ja istutasin l\u00f5puks ringi oma kaks toalille. Ega neil seal pottides enam mullale ruumi polnudki, puha juured. Igatahes sain kahest lillest kolm. N\u00fc\u00fcd pean nende eest h\u00e4sti hoolitsema, et nad j\u00e4lle ilusaks kasvaks. Korraks tuli kuu l\u00f5pus lumi maha. Meil \u00f5nneks suhteliselt v\u00e4he, aga laps oli samal ajal Rakveres kooli segakooriga kammerkooride festivalil ja seal oli lumevaip ikka p\u00e4ris m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. \u00d5nneks sulas ruttu \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kuu viimane \u00fcritus: “Kohtumine Jaapaniga: Tosacho, Shikoku saare s\u00fcda.”<\/strong><\/p>\n\n\n\n Merike Villard tutvustas ise oma \u00fcritust nii:<\/p>\n\n\n\n Kevadises aprillikuus on Jaapani h\u00f5ngu… Kui Sul on huvi Jaapani vastu, eriti Shikoku saare vastu, mis hingab looduse ja s\u00fcgava spirituaalsuse r\u00fctmis, siis on just \u00f5ige hetk v\u00f5imalusest kinni haarata ja enda jaoks varuda need 3 tundi, mil kutsun Sind r\u00e4nnakule, otse Shikoku saare s\u00fcdamesse Jaapani \u00f5htul tutvustan ka KOHALIKKE TOOTEID, – s\u00f6\u00f6miseks, joomiseks, pealem\u00e4\u00e4rimiseks ja nuusutamiseks. Et teada saada, mis need asjad on, mida kaasa v\u00f5tsin ja miks see kraam nii h\u00e4\u00e4 on, selleks on vaja Sul endal kohale tulla. Kuidas meeldis? Polnud v\u00e4ga viga. Natuke ehk l\u00fcnklik, aga muidu huvitav. Tassike teed ja kr\u00f5be riisik\u00fcpsis. Vanapoolne kuulajaskond ja no p\u00e4riselt, kui oled k\u00e4inud korra Jaapanis, olles seal 2 n\u00e4dalat, ei maksa ennast eksperdiks pidada. See k\u00f5vah\u00e4\u00e4lne r\u00e4medav\u00f5itu t\u00e4mbriga vanainimese vaheletargutamine, oli liigne. Laseks ikka r\u00e4\u00e4kida inimesel, kelle t\u00f5ttu me seal k\u00f5ik olime. Ja 3 tundi j\u00e4rjest istuda oli samuti palju. Oleks v\u00f5inud mingi pausike olla, mille ajal soovijad teed jooksid ja muidu vestleksid. Sellegipoolest, sain sealt m\u00f5ne hea m\u00f5ttekese. N\u00e4iteks kodunt v\u00e4lja liikudes kanda kotis v\u00e4ikest puuvillast r\u00e4tikest k\u00e4te kuivatamiseks. Jaapanis polevat avalikes wc-des k\u00e4te kuivatamiseks ei pabereid, ei \u00f5hk-kuivatajaid, ei rull-r\u00e4tte. Meil valdavalt on. V\u00e4hemalt \u00fcks v\u00f5imalustest, aga….need tuulutajad mulle ei meeldi, pigem toon siis wc-st paberit kuivatamiseks ja paberit v\u00f5iks ju s\u00e4\u00e4sta. H\u00fcgieenilisem on samuti oma r\u00e4tiga k\u00e4ia. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval pealinna minnes katsetasin kohe \u00e4ra ja mulle v\u00e4ga meeldis. Jaapani kultuuri ja Merikese enda teekonna kohta sai m\u00f5ndagi teada. Kokkuv\u00f5ttes mulle meeldis, kuigi ootused olid mingil p\u00f5hjusel suuremad. Koju kaasa ostsin \u00fche loodusliku kreemi katsetamiseks ja \u00fche armsa geishadega puuvillase riidet\u00fcki \u00e4\u00e4ristamata servadega(mis oli k\u00fcll pisut \u00fclehinnatud hinnaga). Jah, armas \u00f5htu. Unistan edasi Jaapanist.<\/p>\n\n\n\n Aprilli raamatud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n
Solist: Ivari Ilja<\/strong> (klaver)
Rahvusooper Estonia orkester<\/p>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n
Erkki-Sven T\u00fc\u00fcri orkestriteos \u201eEpitaph\u201c<\/strong> (<\/em>Hommage \u00e0 Anton Bruckner)
Johannes Brahmsi esimene klaverikontsert<\/strong> d-moll, op. 15
Ludwig van Beethoveni kolmas s\u00fcmfoonia<\/strong> Es-duur (\u201eEroica\u201c)<\/em>
SA Postimehe Fondi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koost\u00f6\u00f6s toimuv kontserdisari \u201eKlaverikunst\u201c<\/strong> toob lavale rahvusvaheliselt tunnustatud klaverikunstnikud, kelle esituses k\u00f5lab eri ajastute kaunis ja virtuoosne klaverimuusika. Sarja eesm\u00e4rgiks on avada publikule klaverikunsti ilu kogu selle mitmekesisuses ja rikkuses, pakkudes v\u00f5imalust nautida klaverimuusika kuldvarasse kuuluvaid teoseid hinnatud pianistide esituses.<\/p>\n\n\n\n\n
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n
nii k\u00e4su kui ka keelu,<\/em>
r\u00f5\u00f5m ennast meelde tuletab,<\/em>
kui k\u00f5lab leelo-leelo.<\/em>
\u2013 Leelo Tungal<\/em><\/p>\n\n\n\n
Tallinna Muusika- ja Balletikooli suures saalis<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Kooriograafia Panda van Proosdij
Kaasa teevad Ulla Krigul, Valter Soosalu ja b\u00e4nd<\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
Minu Shikoku saarel elamisest on m\u00f6\u00f6das juba \u00fcle 2 aasta. R\u00f5\u00f5muga jagan Sinuga hetki, mida olen seni Jaapanis elades kogenud. R\u00e4\u00e4gin inimestest ja p\u00f5nevatest tegemistest, ilusatest paikadest ja spirituaalsetest rituaalidest… k\u00f5igest, millega elu mind teises maailma servas on kokku viinud.
Koost\u00f6\u00f6s Amazonas Reisidega olen ka reisijuht lisaks oma t\u00f6\u00f6le kohalikus omavalitsuses kohaliku elu edendajana. S\u00fcgisel k\u00e4is mul k\u00fclas minu esimene eestlastest reisiseltskond, kellega r\u00e4ndasime l\u00e4bi Jaapani kultuuri, kogesime erinevaid rituaale ja tseremooniaid ning kogesime kultuuri, mis pole ka jaapanlasele enam igap\u00e4evaselt tuttav.
.
R\u00e4\u00e4gin oma t\u00f6\u00f6st Jaapanis kohaliku elu edendajana, mis on ikka rohkem nagu hobi ja nauding ning sellest, kuidas minu toimetamised Eestiga seotud on. Ja sellest, kuidas ma \u00fcldse Jaapanisse sattusin.
.
Tutvustan siinset elu ja kombeid, et Jaapani kultuuris paremini orienteeruda. Lisaks vastan sinu k\u00fcsimustele, kuidas siiakanti reisida, kui sul on soov Jaapani autentsesse kultuuri sukelduda ja elada paar n\u00e4dalakest jaapanlastega \u00fches r\u00fctmis.<\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n
![](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/04\/397df5b0839f874206a428d63f32c761_origin_1.webp\"){kind=link}