![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/03\/9f83932f-b381-4837-bdc3-7504295b6314.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\nMaailma\u00fcleselt on hullar kuubis. V\u00e4he meile \u00fchest s\u00f5jast, n\u00fc\u00fcd on j\u00e4rgmine konflikt araabiamaades, mis pole sugugi parem variant ja kuskil ei tundu enam piisavalt turvaline. Ega siin muud \u00fcle ei j\u00e4\u00e4, kui keskenduda oma elule, elada p\u00e4ev korraga ja loota parimat. Olla r\u00f5\u00f5mus, et meil on k\u00f5ik h\u00e4sti ja lihtsalt loota, et terve m\u00f5istus \u00fckskord v\u00f5idab. Nagu j\u00e4i k\u00f5lama Epp Maria Kokam\u00e4e eluloofilmist, siis …pendel on juba nii vastu seina, et aeg oleks hakata l\u00f5puks teisele poole, paremuse poole liikuma.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4rtsis l\u00f5petasin t\u00f6\u00f6l oma k\u00f5ikide aruannete kirjutamise ehk siis viimasena panin kokku maakonna koondaruandeks 4 valla aruanded. \u00dctlemata n\u00f5me paar kuud, kus aina genereerid tekste ja numbreid. Igatahes – tehtud! Ma v\u00e4ga loodan, et see l\u00f5putult veniv uus raamatukogude seadus v\u00f5etakse l\u00f5puks vastu ja me ei pea enam v\u00e4hemalt maakonna aruandeid kirjutama, sest….selleks v\u00f5etakse ju regioonidesse t\u00f6\u00f6le uued ametnikud heade palkadega, kes…. peavad k\u00fcll midagi tegema, aga kel puudub t\u00f5en\u00e4oliselt erialane p\u00e4devus ja ka arusaam, mida nad \u00fcldse tegema peaksid.<\/p>\n\n\n\n
10. m\u00e4rtsil oli mul pealinna asja. Hommik algas \u00fcle-eestilise lastet\u00f6\u00f6 toimkonna koosolekuga, siis v\u00e4ike l\u00f5una ja p\u00e4ev j\u00e4tkus Lastekirjanduse Keskuse aastakoosolekuga. Pikk p\u00e4ev istumist, aga konstruktiivne, tore ja huvitav oli. K\u00f5igepealt j\u00e4llen\u00e4gemisr\u00f5\u00f5m toredate kolleegidega. Esimesel koosolekul saime arutatud l\u00e4bi hulgalisel vajalikke k\u00fcsimusi. Paika sai suvine \u00fchisseminar koos kooliraamatukoguhoidjatega, mis sel aastal toimub R\u00f5uges. Saaremaa kolleeg broneeris mu l\u00f5unas\u00f6\u00f6giseltsiliseks, haarasime kaasa ka Viljandi kolleegi ja veetsime toreda l\u00f5unapausi l\u00e4hedal asuvas La Boulangeries. Pealel\u00f5unane aeg oli p\u00fchendatud eelmise aasta raamatusaagi tutvustajatele ja kommemntaaridele.<\/p>\n\n\n\n Et p\u00e4ev kujunes nii pikaks ja istuvaks, tundsin veerand kuus keskusest lahkudes, et tahan liikuda ja mitte kohe koju liikuda, vaid k\u00f5ndida. Linnas k\u00f5ndides tulevad tuhanded sammud kuidagi iseenesest, sest \u00fcmbrus on pidevas muutuses ja t\u00f5mbab t\u00e4helepanu rutiinselt k\u00f5ndimiselt eemale. Nii ma siis keerutasin ja tiirutasin vanalinnas, Rottermannis ja l\u00f5puks suundusin Balti jaama. Pea 2 tundi k\u00f5ndisin. Ilm oli suurep\u00e4rane, k\u00f5ndimiseks loodud. \u00d5htul kodus tundsin, et minu sees on miski, mis tunneb ennast nii h\u00e4sti. Positiivse laenguga p\u00e4ev. <\/p>\n\n\n\n Jaaaa…. ma olen tubli olnud. Valdavalt igal hommikul v\u00f5imelnud, kas siis kergemalt v\u00f5i intensiivsemalt j\u00f5ud ja kardio. Lisaks kevad k\u00e4es ja rohkem \u00f5ues liikumist. Ikka t\u00f6\u00f6lt koju jalgsi, varsti peaks t\u00f6\u00f6le samuti jalgsi minema hakkama. Seal pigem see konks, et bussiga minnes j\u00e4\u00e4b rohkem aega hommikul enda jaoks- v\u00f5imlemine, hommikuks v\u00e4rske salat, l\u00f5unaks soe toit jne. N\u00fc\u00fcd siis kodus uus s\u00f5ber – mahlapress. Uudsuse asi ehk, mine tea, aga toimetab meil iga p\u00e4ev. Hommikuti teen endale sellerimahla ja \u00f5htuti hommikuks valmis t\u00fctrele mingi hea mahl. N\u00e4iteks porgand, \u00f5un, pirn, kiivi, ingver. <\/p>\n\n\n\n Pikemaks k\u00f5nnip\u00e4evaks olen l\u00e4inud teinekord Tallinna. Viimati sai pea 20 000 sammu tehtud. Sealjuures leidsin Balti jaama l\u00e4hedalt kohviku, kust saab ometi kord maitsvat ja nisuvaba leiba osta- tatraleiba. Kui sinka vinka k\u00f5nnid, avastad huvitavaid kohti.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Liigun muidugi ka kodustel radadel. Patt oleks mitte kasutada maja taga asuvat terviserada. \u00dchel k\u00e4imiskorral oli veel parasjagu lund. Tegin isegi selle talve esimese ja viimase lumememme. Paraku mida soojemaks, seda porisemaks esialgu, kuni saabub p\u00e4ris soe aeg. Siis muidugi oht vihmaste ilmadega ikkagi poriteele sattuda, aga saab hakkama. Esimesed lumikellukesed leidsin maja taga 8. m\u00e4rtsil. Kuu keskpaigaks oli meil maja taga mustmiljon lumi- ja m\u00e4rtsikellukest.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmise k\u00e4igu ajal polnud metsaradadel enam lund ollagi ja nautisin kevadet, aga samas sai veel ka suusatada. M\u00e4e \u00fcmber, kus talvel tehti k\u00f5vasti kunstlund juurde. <\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6l oli meil emakeelep\u00e4eva k\u00fclaliseks Ilmar Tomusk. Keeleameti peadirektor ja suurep\u00e4rane lastekirjanik. V\u00e4ga huvitav \u00f5htupoolik. Olin samal \u00f5htul k\u00fcll seotud t\u00f6\u00f6\u00fclesannetega, aga \u00f5nnestus piisavalt palju kuulata. Meil on saalis ka suurep\u00e4rane Taani foton\u00e4itus elust jalgratastega. <\/p>\n\n\n\n N\u00e4itus.<\/p>\n\n\n\n M\u00e4rtsis \u00f5nnistati mind \u00fcle pika aja lausa kahe kingitusega. K\u00f5igepealt kinkis Liisu Miller mulle Laureni GoldTimega koost\u00f6\u00f6s loodud h\u00f5bedased mageveep\u00e4rliga k\u00f5rvar\u00f5ngad. V\u00e4ga kaunid.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ni aeg hiljem naeratas mulle loosi\u00f5nn Rahva Raamatu insta-lehel. V\u00f5itsin endale ja kaaslasele p\u00e4\u00e4sme Rahva Raamatu eriseansile S\u00f5pruse kinno. Nimelt oli seal Epp Maria Kokam\u00e4e eluloolise filmi esilinastusele j\u00e4rgnenud erilinastus. Kingiks sain ka tema maaliga koti ja kauni Epp Maria maali pildiga \u0161okolaadi. Kuna t\u00fctar l\u00e4ks samal \u00f5htul vaatama “Romeo ja Juulia” etendust, siis pidin leidma teise kaaslase. K\u00f5ik s\u00f5brannad olid kas \u00e4ra v\u00f5i h\u00f5ivatud, aga mu armas kolleeg, kellega me ikka koos kontserte v\u00e4isame ja kohalikus kinos k\u00e4ime, soostus mulle seltsi tulema.<\/p>\n\n\n\n Epp Maria film “Maalitud elu” oli vaimustav. Re\u0161iss\u00f6\u00f6riks ei keegi muu, kui Anu Aun. Tema imekaunist filmi “Eia j\u00f5ulud Tondikakul” teavad ju k\u00f5ik. Suurelt ekraanilt oli kunstniku elu v\u00e4ga kaunis ja liigutav j\u00e4lgida. Eriti suureks boonuseks oli Epp Maria enda osalemine filmij\u00e4rgses vestluses. Oma kingituse sain pidulikult kinosaalis k\u00e4tte ja kuna Rahva Raamat \u00fcllitas terve tootesarja kunstniku piltidega, j\u00e4ime kolleegiga neid vaatama. M\u00f5lemad l\u00e4ksime kinosaalist koju uute imekaunite viskoosist sallidega. Ma usun, et selle sarja salli kingin ma kindlasti m\u00f5nele armsale inimesele, kui pean kingitust otsima.<\/p>\n\n\n\n Ja muidugi, naistep\u00e4ev oli. Ikka lilled ja naiseks olemise t\u00e4histamine. Naise, kui isiksuse.<\/p>\n\n\n\n Marianni ja Kaspari juures katsikul.<\/strong><\/p>\n\n\n\n T\u00fctre \u00f5ekesel s\u00fcndis 7. m\u00e4rtsil pisike Matilda. Meie vahmiili tulevad viimasel ajal aina t\u00fcdrukud. \u00d5mblesin sel puhul katsikukingiks beebile teki, sellise puuvill\/trikotaa\u017eist 120×120, nagu k\u00f5ik meie beebid on saanud. Kenasti nimeline sildike ja s\u00fcnnidaatumid peal. V\u00e4ikese j\u00e4nkuk\u00f5rvadega musliinist “tuutu” \u00f5mblesin ka ja kaisupardikese. K\u00e4isime \u00fchel p\u00fchap\u00e4eval siis r\u00f5\u00f5msalt katsikul. Nummi beebi, noor emme kenasti taastunud, r\u00f5\u00f5mus ja roosa. Beebikest sai nunnutada ja m\u00f5nusalt juttu ajada.<\/p>\n\n\n\n Viimasel m\u00e4rtsi n\u00e4dalal oli palju t\u00f6\u00f6d lastega. Koolis k\u00e4isin Nukitsa konkursi raamatutega ja lasteaiar\u00fchm k\u00e4is k\u00fclas ja raamatulaager. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Presidendi kutsel Linnateatris etendusel.<\/strong><\/p>\n\n\n\n See oli \u00fcks \u00fctlemata kena m\u00f5te Alar Karisel, kutsuda “Eesti Raamat 500” aasta l\u00f5petamise t\u00e4histamiseks raamatukoguhoidjad \u00fcle Eesti Linnateatrisse etendusele. Enne etendust v\u00e4ike k\u00f5ne presidendilt ja siis “Alguses oli laul” etendus. \u00dcliv\u00f5rdes, v\u00e4ga hea etendus. Kavalehte uurides selgus, et osat\u00e4itjatest 2 on alles verinooored n\u00e4itlejad, 2024 EMTA l\u00f5petanud. Hele K\u00f5rvest, mis me r\u00e4\u00e4gime, andekas ja milline esimene sopran. Vanast kahurv\u00e4est Egon Nuter, vaimustav. Etenduse eest sai m\u00f5ni p\u00e4ev tagasi lavastajapreemia Riina Roose. Oli seda v\u00e4\u00e4rt k\u00fcll, v\u00e4ga. 8 osat\u00e4itjat, neist lavastaja ise klaveri taga. K\u00f5ik nii andekad, milline mitmeh\u00e4\u00e4lne laul, m\u00e4ngivad erinevaid pille, super! Bravo! Ja seda etendust peaks k\u00f5ik g\u00fcmnasistid kohustuslikus korras saama vaadata. Meie raamatu, keele ja kirjakeele lugu. Nii h\u00e4sti esitatud.<\/p>\n\n\n\n Ma pole Linnateatrisse v\u00e4ga, v\u00e4ga ammu sattunud, sest sinna lihtsalt ei ole pileteid saada. Mitte kunagi. Ma ei tea, kuidas need suured saalit\u00e4ied maha m\u00fc\u00fcakse – kuidas ja kellele, aga tavakodanikul nendele ligip\u00e4\u00e4su k\u00fcll pole. Peab ikka pime juhus olema, kui saad pileti. Sama on Draamateatri piletitega. Samas tekkis mul k\u00fcsimus, et teatrite kassad on p\u00e4evad l\u00e4bi lahti…..mida nad seal siis m\u00fc\u00fcvad? :D <\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd sai \u00fchtlasi ka Linnateatri uus maja \u00fcle vaadatud. Meeldis. Lihtne, funktsionaalne, stiilne. Saalis v\u00e4ga hea kaldega pingiread, mugavad istmed ja suurep\u00e4rane akustika. Tore oli maja avastada ja kolleege Eesti eri paikadest kohata. Vaheajal oli isegi presidendi kulul suupistelaud- soolased, magusad ampsud ja mulli pakuti juua. Lauale said muidugi ligi need, kes v\u00e4ljusid vaheajale saali alumistest ustest ja olid eriti n\u00e4ljased. S\u00f5id nii enda, kui teiste eest :D \u00dclemistest ustest v\u00e4ljujatel polnud aimugi, et all on laud ning suundusid kohvikusse ja k\u00f5ige \u00fclemisele korrusele raamatuaastal \u00fchiselt tikitud vaipa imetlema, mis liigub kohe edasi Tartu ERM-i. Niiet jah, kui mina kahe kolleegiga l\u00f5petasin kohvi ja koogi nautimise ja \u00fchele kolleegidest helistati, et miks sa s\u00f6\u00f6ma ei tule….oli laud juba t\u00fchi. Mulli oli veel k\u00fcllaldaselt. Eks see oli natukene korralduse aps ka, oleks pidanud saalis kohe \u00fctlema, et pakutakse suupisteid -k\u00f5ige alumisel korrusel ja inimestel peaks olema viisakust mitte kuhjata taldrikuid servani t\u00e4is, vaid arvestada teistega. <\/p>\n\n\n\n Aga….see oli kokkuv\u00f5tteks v\u00e4ga, v\u00e4ga tore \u00fcritus. Oleme t\u00e4nulikud ja juhuse tahtel sain isegi presidendiga pildile :)<\/p>\n\n\n\n \u00d5mmelda oli m\u00e4rtsis vaja, kohe palju. Hullumaja kuubis. T\u00fctre s\u00f5brannale s\u00fcnnip\u00e4evaks padi ja t\u00fctrele endale enne reisile minekut(alati on siis midagi viimasel hetkel tarvis!!!!).<\/p>\n\n\n\n M\u00e4rtsi l\u00f5puks sain valmis siis s\u00fcnnip\u00e4evapadja, lapsele seeliku. Pluusi ja kaua pooleli seisnud villase r\u00e4tsepamantli l\u00f5petasin 2. aprillil. Padi sai roosa ja pisikese Pariisi-h\u00f5nguga. Seelik diagonaall\u00f5ikeline hallist krepp-satiinist. Selline sitsisatsiline. Seelik-pluus kokku said prantslaslik ja \u0161ikk. Mantli l\u00f5petamine oli minule paras piin, sest l\u00f5petamine t\u00e4hendab suurel hulgal k\u00e4sit\u00f6\u00f6d. Sain m\u00f5nusalt s\u00f5rmed torgitud ja paiste, aga valmis ta sain ja tulemus on superluks. Muidu poleks v\u00e4ga hullu olnud, aga m\u00f5ni aeg tagasi koperdasin t\u00f6\u00f6l ja tegin p\u00f6idlale viga. Muidugi see p\u00f6ial, mida on hirmsasti tarvis n\u00f5elaga \u00f5mblemisel. Ise olen mantliga rahul ja lapsele v\u00e4ga meeldib. Ikkagi p\u00e4ris mantel, mitte mingi vuffel. Pildid j\u00e4\u00e4vad uude kuusse, sest pilte valmistoodetest pole veel teinud.<\/p>\n\n\n\n Ja m\u00e4rts sai l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n M\u00e4rtsi raamatud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Kannap\u00f6\u00f6re. Lood uutest algustest”<\/strong> Jaana Maling, Melissa Mariel Korjus, Kr\u00f5\u00f5t Tarkmeel 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n Raamat mulle iseenesest meeldis. M\u00f5ned inimesed olid tegelikult isegi tuttavad ja raamat oli esteetiliselt kaunis. \u00dcks asi j\u00e4i mind aga raamatu l\u00f5puks kummitama. Jah, drastilised ja huvitavad kannap\u00f6\u00f6rded on vahest vajalikud, aga k\u00f5vasti lihtsam on neid teha, kui oled majanduslikult kindlustatud. On siis see vanematepoolne toetus v\u00f5i seotud abikaasaga v\u00f5i lahutusj\u00e4rgse varaga. Vana t\u00f5de ju, et luksuses elades on t\u00f6\u00f6tu olla parem, kui paadi all elades. Ma tean aga hulgaliselt naisi, kes on k\u00f5vasti keerulisematest olukordadest v\u00e4lja rabelenud ja see on minu jaoks palju suurem v\u00e4\u00e4rtus ja saavutus. Eks ma isegi olen elu jooksul k\u00fcll omast tahtest, k\u00fcll olude sunnil kannap\u00f6\u00f6rdeid teinud. Ka siis, kui on olnud v\u00e4ga raske ja finantsiliselt k\u00e4puli. Tagantj\u00e4rgi saan \u00f6elda, et k\u00f5ik need p\u00f6\u00f6rded on mind rikastanud, oskusi ja kogemusi ja uusi tutvusi loonud. Raamat oli sellegipoolest nauditav lugeda.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n M\u00f5ni muutus s\u00fcnnib vajadusest, m\u00f5ni valust, m\u00f5ni ootamatust taipamisest ja m\u00f5ni teravast teadmisest, et vanaviisi enam ei saa. Raamatus \u201eKannap\u00f6\u00f6re\u201c jutustavad oma loo 32 naist meie keskelt. Nad on teinud oma elus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse p\u00f6\u00f6rde ise v\u00f5i on toime tulnud muutusega, mille elu nende teele t\u00f5i, olgu uus algus seotud t\u00f6\u00f6, elukoha, m\u00f5tteviisi, tervise, suhtestaatuse v\u00f5i millegi muuga. Raamat toob kokku tuntud ja avalikkusele tundmatud naised, jagades nende teekonda ja innustades ka lugejaid oma elus muutusi ette v\u00f5tma. Need lood ei \u00f5peta, kuidas elada tuleb. Need julgustavad kuulama iseennast ja usaldama oma sisemist tarkust. Teiste seas r\u00e4\u00e4givad siin Saskia Alusalu, Sandra Palm, Liis-Katrin Avandi, Shalini Mody, Tiina Tiitus jpt. S\u00fcdamlikele ja isiklikele lugudele annavad lisam\u00f5\u00f5tme Kr\u00f5\u00f5t Tarkmeele tundlikud ja poeetilised fotod.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Teekond laiule. Tormisaare Maia lood”<\/strong> Anni Blomqvist<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ned aastad tagasi k\u00e4isin koos t\u00fctre ja s\u00f5brannaga vaatamas Artise kinos filmi “Tormisaare Maija”. Lummav, puudutav, valus ja kaunis film. T\u00fctrele nii meeldis, et tegi ettepaneku klassile minna seda koos vaatama ja nad k\u00e4isidki \u00e4ra. Olid vaimustuses. T\u00f5eliselt hea film. N\u00fc\u00fcd on siis huvitav lugeda raamatut, mis Soomes v\u00e4lja antud vist \u00fches t\u00fckis ja meil ilmub v\u00e4ikeformadilise raamatursarjana. Raamat meeldis, kuigi jah, neid rootsip\u00e4raseid nimesid on p\u00e4ris t\u00fclikas lugeda. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n Vesterg\u00e5rdi pere vanuselt teine t\u00fctar Maia kihlatakse vanemate soovil noore kaluri Jannega. Maia kahtleb, kas ta Jannega \u00f5nne leiab. Pruudi noore ea t\u00f5ttu ei saa nad kohe abielluda. Ajapikku hakkab Maia j\u00e4rjest rohkem Jannele m\u00f5tlema, kuni \u00fchel pimestavalt kaunil kevadp\u00e4eval suunduvad noored abiellunud oma paadiga avamerele, et purjetada kauge Stormsk\u00e4ri, oma tulevase kodu poole. \u201eTeekond Tormisaarele\u201c on esimene Anni Blomqvisti viiest saarestiku-teemalisest romaanist, mis kokku moodustavad suure ja muljetavaldava terviku, t\u00f5elise Ahvenamaa eepose.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Prantsuse kokanduskool”<\/strong> Caroline james<\/p>\n\n\n\n Selline veidi tuumakam “naistekas”. Erinevad karakterid, erinevad saatused, erinevad mured. Mis l\u00f5puks k\u00f5ik seda seltskonda liidavad. M\u00f5nus lugemine. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00f5rratu suve retsept 1. Sega omavahel kokku kirju seltskond. 2. Lisa sarmikas v\u00f5\u00f5rustaja. 3. V\u00fcrtsita kuulsa kokaga. 4. Aja pada kuumaks Prantsuse maam\u00f5isas asuvas kokanduskoolis! Kui Waltho Williams avab oma kauni kodu La Maison du Paradis\u2019 uksed, pole tal aimugi, mis teda ees v\u00f5ib oodata, kuid raha on otsakorral ja kokanduskool tundub olevat igati hea \u00e4riplaan \u2026 Waltho ei suuda uneski n\u00e4ha, milline kirju seltskond tema \u00f5uele saabub \u2026 Lahutuse keerises toitlustaja Caroline peab \u00f5ppima omap\u00e4i toime tulema. Sooja s\u00fcdamega Fran aga loodab aidata armastatud abikaasa unistuse ellu viia. Ning restoranikriitik Sally haistab head turundusv\u00f5imalust \u2013 kuni \u00fcks teatav kuulus kokk talle hinge poeb \u2026 Kas niiv\u00f5rd eklektiline kooslus hakkab omavahel toimima v\u00f5i vajub k\u00f5ik id\u00fcllilisest algusest hoolimata kokku nagu untsul\u00e4inud suflee? Kahmake p\u00f5ll, haarake puulusikas ja asuge kulinaarsele reisile romantilisse La Maison du Paradis\u2019sse. Caroline James on olnud nii restorani- kui ka hotellipidaja ning t\u00f6\u00f6tas pikki aastaid tippkokkade agendina \u2013 t\u00f6\u00f6, mis pakkus talle suurep\u00e4rase pilguheidu kulinaarse maailma v\u00e4rvikatesse tagatubadesse. Praegu naudib ta p\u00fchendumist kirjanikuametis, luues lugusid, mis on \u00fchtaegu l\u00f5busad, romantilised ja s\u00fcdantsoojendavad. \u201ePrantsuse kokanduskool\u201c on tema esimene eesti keelde t\u00f5lgitud romaan.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Hamnet”<\/strong> Maggie O\u2019Farrell<\/p>\n\n\n\n Vaimustav raamat. Muljetavaldav lugu. Raske on isegi midagi \u00f6elda. Traagiline, aga \u00fclimalt kaunilt esitatud. Ja mul on nii kahju, et magasin selle filmi maha, kui see aasta alguses kinodes jooksis. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n Maggie O\u2019Farrelli romaan \u201eHamnet\u201c avab ilukirjanduses esimest korda traagilise loo kaotusest, mis inspireeris William Shakespeare\u2019i kirjutama oma k\u00f5ige kuulsamat n\u00e4idendit. See on ka portree abielust, mille keskmes on armastatud lapse kaotus, taustal detailirohke \u00fclevaade elust 16. sajandi Inglismaal. Agnes on naine, keda kardetakse, kuid kelle juurde tema tavatute annete p\u00e4rast ka minnakse. Ta elab koos abikaasaga Stratford-upon-Avonis Henley t\u00e4naval ja neil on kolm last: t\u00fctar Susanna ning kaksikud Hamnet ja Judith. Poeg Hamnet sureb 1596. aastal \u00fcheteistk\u00fcmneaastaselt. \u201eHamnet\u201c on lugu kaksikutevahelisest sidemest ja leinaga karidele kiskuvast abielust. See on ka lugu pistrikust ja tema perenaisest; kirbust, kes satub Aleksandriast v\u00e4ljuvale laevale; ja kindameistri pojast, kes eirab h\u00e4id tavasid, et v\u00f5ita ebatavalise naise armastust. Ennek\u00f5ike on see \u00f5rntundeline meenutus poisist, kelle elu on t\u00e4iesti unustatud, kuid kelle nime kannab \u00fcks kuulsamaid n\u00e4idendid, mis eales kirjutatud. MAGGIE O\u2019FARRELL on ajalehe Sunday Times enimm\u00fc\u00fcdud m\u00e4lestusteraamatu \u201eI Am, I Am, I Am\u201c ja kaheksa romaani autor. Tema teoseid on t\u00f5lgitud rohkem kui 30 keelde, eesti keeles on O\u2019Farrellilt ilmunud \u201eEsme Lennoxi kadumine\u201c (2018) ja \u201eK\u00e4si, mis hoidis mu k\u00e4est\u201c (2020). Tema teoseid on korduvalt nomineeritud Costa auhinnale. Tema viimast romaani \u201eHamnet\u201c autasustati 2020. aastal \u00fche mainekama Briti kirjandusauhinnaga Women\u2019s Prize for Fiction.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Loe m\u00f5ttes k\u00fcmneni”<\/strong> Laura L\u00e4hteenm\u00e4ki<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu loetud raamat, aga mida ma v\u00f5in \u00f6elda, siis seda, et meie p\u00f5hjanaabrid oskavad teismelistele kirjutada. V\u00e4ga h\u00e4sti kirjeldatud t\u00e4nap\u00e4evaste 10-11 aastaste laste m\u00f5tteviisi, ajast, mil lastest hakkavad sirguma noored teismelised. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u201eTa teadis, et talle on veel j\u00e4\u00e4nud see m\u00e4ng.\u201c Jupatsite kambas on viis t\u00fcdrukut, ja My on see viies. P\u00e4rast neljanda klassi l\u00f5ppu algab teistel trikilaager ja nad saadavad \u00fcksteisele s\u00f5numeid grupis, kuhu My ei kuulu. T\u00fcdruk tunneb end k\u00f5rvalej\u00e4etuna. Kuid koolivaheaja esimesel hommikul ilmub metsaservast sassis juustega Lassi, kes kutsub Myd v\u00e4lja m\u00e4ngima. Lassi sabas s\u00f5najalatihnikusse sukeldudes ununevad Jupatsite jutud kunstk\u00fc\u00fcntest ja teda ignoreerivad s\u00f5numid Myl sootuks. Terve nende kahe suvi kulub j\u00e4rjest metsikumate, l\u00f5busamate ja higisemate m\u00e4ngude peale, kuni \u00fchel p\u00e4eval on Lassi kodumaja metsa teises servas t\u00fchi. See on kaasahaarav lugu lapsep\u00f5lve k\u00fcmnest viimasest m\u00e4ngust, kampa kuulumise t\u00e4htsusest ja eri tempos kasvamisest. \u201eLoe m\u00f5ttes k\u00fcmneni\u201c nomineeriti P\u00f5hjamaade N\u00f5ukogu kirjandusauhinnale 2024.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “13 aastat taevas ” <\/strong>Thomas Salme<\/p>\n\n\n\n Selle raamatuga olid mul sellised kahetised tunded. \u00dchtepidi huvitav ja suisa uskumatu t\u00f5sieluline lugu, teistpidi j\u00e4lle…pisut liialt eneseimetlust \u00e4kki? Samas imetlusv\u00e4\u00e4rne, kui sihikindel v\u00f5ib \u00fcks noor inimene olla, kui tal on unistus. Nii tugev unistus, et kasv\u00f5i l\u00e4bi seina. <\/p>\n\n\n\n ….”Barac Obama \u00fctles 2014. aastal Kongressile adresseeritud k\u00f5nes midagi, mis k\u00f5las minu meelest v\u00e4ga \u00f5igesti. Nii t\u00f5esena, et panin selle tol ajal kirja. “Meie edu ei tohiks s\u00f5ltuda s\u00fcnni\u00f5nnetusest, vaid meie t\u00f6\u00f6eetika tugevusest ja unistuste ulatusest.”….<\/em><\/p>\n\n\n\n See on ju tegelikult \u00f5ige m\u00f5te. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n See on lugu piloodist, kes poleks tohtinud piloodina t\u00f6\u00f6tada. Ja ometi tegi ta seda 13 aastat. Thomas Salme<\/strong> on s\u00fcndinud Stockholmis. Tema isa oli eestlane ja kuigi Thomas ei r\u00e4\u00e4gi eesti keelt, kasvas ta \u00fcles eesti kultuuri keskel. 1997. aastal kandideeris Salme, kes t\u00f6\u00f6tas lennufirma SAS hooldusinsenerina, Itaalia lennufirma Air One teise piloodi ametikohale. Salme oli \u00f5ppinud reisilennukeid juhtima vaid Stockholmi Arlanda lennujaama lennusimulaatoril ning kasutas seep\u00e4rast kandideerimisel v\u00f5ltsitud dokumente. Eneselegi ootamatult saigi ta t\u00f6\u00f6le ning edutati 1999. aastal kapteniks. Mis sai edasi?<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Teisel pool peeglit”<\/strong> Jostein Gaarder<\/p>\n\n\n\n Kurblik lugu noorest haigest t\u00fctarlapsest ja teda k\u00fclastavast inglist. Perekonnast, kus on haige laps. Ma ei v\u00e4si imestamast, kui huvitavalt suudavad p\u00f5hjamaade autorid pealtn\u00e4ha lihtsatest asjadest ja samas valusatest hetkedest kirjutada. Ei, haige laps, pole midagi lihtsat, aga ta suudab selle nii inimlikult lahti kirjutada. Nii huvitav arutlus lapse ja ingli vahel, maailma loomisest. V\u00e4ga meeldis see raamat ja v\u00f5tan selle kindlasti j\u00e4rgmise aasta kirjandusviktoriini raamatute nimekirja. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Jostein Gaarderi<\/strong> poeetiline teos juhatab meid arutlema elu ja igaviku \u00fcle. Viimaks on kauaoodatud j\u00f5ulud k\u00e4es \u2013 allkorruselt kostab Cecilie k\u00f5rvu n\u00f5udek\u00f5linat ja jutuk\u00f5ma, ninna t\u00f5useb kuusel\u00f5hna. Varsti tuleb ema \u00fcles ja siis toob isa Cecilie teiste juurde. Kuuse all pakkide hulgas pole k\u00fcll \u00fchtki, mille sees v\u00f5iksid olla suusad… v\u00f5i kelk, mida t\u00fcdruk k\u00f5ige rohkem soovib. Aga j\u00f5ulude ajal on ka varem imesid juhtunud.<\/p>\n\n\n\n Jostein Gaarderi stiil muudab pealtn\u00e4ha lihtsakoelise loo s\u00fcgavaks ja filosoofiliseks, paneb kaasa tundma ja j\u00e4rele m\u00f5tlema. Gaarderil on imeline oskus r\u00e4\u00e4kida keerulistest teemadest selgelt ja meid oma lugudega puudutada. Ta ei muutu usust r\u00e4\u00e4kides jutlustavaks ega surmast r\u00e4\u00e4kides masendavaks, vaatleb ja arutleb n\u00e4iliselt emotsioonideta, erapooletult, aga poeb just niimoodi s\u00fcgavale lugeja hinge.<\/p>\n\n\n\n Jostein Gaarder (snd 1952) on t\u00e4nap\u00e4eva Norra \u00fcks kuulsamaid kirjanikke. Eesti keeles on ilmunud \u201eSofie maailm\u201d (1996, 2023), \u201eApelsinit\u00fcdruk\u201d (2005, 2019), \u201eVita Brevis\u201d (1999), \u201eSaladuslik j\u00f5ulukalender\u201d (2000), \u201eM\u00e4ngukaartide saladus\u201d (2000).<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Minu San Francisco. Radikaalselt vaba”<\/strong> Terje Toomistu<\/p>\n\n\n\n \u00dcks omamoodi trippimise raamat. Palju pidu, ps\u00fchhedeelseid aineid, veidraid \u00fcritusi ja sekka doktorantuuri. Ma vist poleks r\u00f5\u00f5mustanud, kui see oleks olnud mu enda t\u00fctar, aga see ongi \u00f5nneks kellegi teise elu. Kehv ei olnud, vaimustust samuti ei tekitanud. 5\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui San Franciscos<\/strong> Fulbrighti stipendiaadina maandun, olen valmis eluks raamatuvirnade vahel \u2013 doktorit\u00f6\u00f6 kirjutamine ei ole ju naljaasi! Eriti veel maailma tipp\u00fclikoolis Berkeleys. Ent juba esimestel tundidel saan aru, et see linn t\u00f5mbab mind kuhugi j\u00e4neseurgu \u2013 maailma, kus reaalsus ja unistus p\u00f5imuvad, pannes proovile k\u00f5ik, mida arvasin end teadvat vabadusest, armastusest, sugudest ja seksuaalsusest.<\/p>\n\n\n\n Globaalse hipiliikumise l\u00e4tetel ja legendaarse armastuse suve j\u00e4rellainetuses avastan end pendeldamas akadeemilise maailma ja linna kirevate kihistuste vahel, vabaduse ja haavatavuse hapral piiril. Maadelda ei tule \u00fcksnes p\u00f6\u00f6rase elutempo ja armutu kinnisvaraturuga, vaid ka iseendaga \u2013 suhetes, mis kisuvad kaasa nagu torm ja mille varjus v\u00f5ib unelmast saada valus viirastus. Selle linna p\u00e4randis peegelduv protestivaim ja lakkamatu vabaduseiha j\u00e4\u00e4vad aga saatma minu teed antropoloogi ja filmitegijana.<\/p>\n\n\n\n Terje Toomistu<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “J\u00f5ulud Appelmoere`is”<\/strong> Rachale Lucas<\/p>\n\n\n\n N\u00fc\u00fcd sai vist see Applemoere`i saaga l\u00e4bi. K\u00f5ik \u00f5ed ja \u00fcks vend leidsid igas raamatus endale kaaslase. Selline lihtsake raamat, aga kui juba eelmisi sarja osi lugesid, siis tuli l\u00f5puni lugeda. Kahe \u00f5htu raamat kenadest inimestest ja kogukonna elust-olust. Parasjagu selline, mida hea lugeda v\u00e4sinud olemisega \u00f5htutel. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n Harry Robertson on otsustanud Applemore\u2019i hotellist eduloo teha. Suvise tipphooaja l\u00f5ppedes valmistuvad ehitajad t\u00f6\u00f6dega alustamiseks. Ta sulgeb just ust viimaste k\u00fclaliste selja taga, kui juhuslik kohtumine k\u00f5ik pea peale p\u00f6\u00f6rab. Lume m\u00e4gismaale langedes t\u00e4idab \u00f5hku romantika. Kas need j\u00f5ulupulmad toovad viimaks kokku ka Harry ja Polly?<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" M\u00e4rts oli g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilastel sisuliselt viimane kuu, kus toimus klassikaline \u00f5ppet\u00f6\u00f6. 10. m\u00e4rtsil oli eesti keele proovieksam. J\u00e4rjest pandi v\u00e4lja viimaseid hindeid. J\u00f5uti ka koos kinno, teatrisse ja muuseumisse. T\u00e4histatati emakeelep\u00e4eva. 27. m\u00e4rtsil toimus abiturientide kevadball, teemaks “Alice Imedemaal”. Jaaaaa, ees … J\u00e4tka lugemist <\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
Pirtsakas meediastaar Ivy Winter p\u00f5hjustab koos oma kallima Beniga v\u00e4iksesse m\u00e4gismaa linna saabudes \u00fcksjagu elevust. Harry r\u00f5\u00f5mustab, kuuldes, et naine soovib abielluda tema hotellis, mida ta vanemad kunagi nii v\u00e4ga jumaldasid, kuid \u2026 on vaid \u00fcks pisike konks. Ivy soovib j\u00f5ulupulma \u2013 ja mida Ivy tahab, seda ta ka saab!
Harry parim s\u00f5ber Polly Fraser kinnitab mehele, et nad teevad asja \u00e4ra, kaasates nii tema kohalikku toodangut pakkuva talupoe, ta \u00f5e Bethi aiandi kui ka kohaliku v\u00e4ikese pagarit\u00f6\u00f6koja.
Kokkuhoidev kogukond \u00fchendab j\u00f5ud, olles otsustanud j\u00f5ulud Applemore\u2019is unustamatuks muuta. Kuid siis tabab neid katastroof ja k\u00fcla istub nagu n\u00f5eltel. Kas nad suudavad olukorra lahendada?<\/p>\n\n\n\n