![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/a1cf7ac4-99eb-484b-8461-22b1531a5bd3-1.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nLaup\u00e4eval oli t\u00fctar h\u00f5ivatud oma asjadega ja autot meil samuti polnud, aga mina otsustasin, et k\u00e4in linnalaste s\u00fcnnip\u00e4evadel l\u00f5puks \u00e4ra. Nendel juhtus samuti vaba laup\u00e4ev olema. S\u00f5itsin rongiga linna, tegin turul m\u00f5ned vajalikud ostud ja Chococo poest soetasin kommikarbi ning Balti jaamast s\u00f5itsin bussiga J\u00e4rvek\u00fcla koolini. Sealt korjas poeg mind auto peale, k\u00e4isime poes ja s\u00f5itsime nede juurde. J\u00f5udsin kohale nagu j\u00f5uluvana. Seljakott seljas, k\u00e4e otsas kingikotid pojale, miniale ja poole aastaseks saanud beebile, teises k\u00e4es kott \u00fcmmarguses vormis lahtise pirukaga. Mis teha, kui t\u00e4histada tuli 3 s\u00fcnnip\u00e4eva korraga.<\/p>\n\n\n
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nVeetsime toreda pealel\u00f5una, poeg pakkus restoraniv\u00e4\u00e4rilist l\u00f5unat ja suur r\u00f5\u00f5m oli beebiga aega veeta. Ei n\u00e4e ju teda \u00fclearu sageli, aga beebi kasvab kiiresti. \u00d5nneks tunneb minu nunnuke vanaema \u00e4ra ja naeratab r\u00f5\u00f5msalt vastu. \u00d5htul sain autoga Tallinn-V\u00e4ikesesse rongi peale, sest pojal oli niikuinii tarvis sealkandis Depos ostlemas k\u00e4ia.<\/p>\n\n\n\n
Edasi peale haigust tagasi t\u00f6\u00f6le. <\/p>\n\n\n\n
S\u00f5brap\u00e4eval k\u00e4isin Tallinnas s\u00f5brannal k\u00fclas. Tema juba 2 aastat tagasi linna kolinud, aga me polnud ikka saanud aega kohtuda. Seekord leppisime lihtsalt p\u00e4eva kokku, sest muidu j\u00e4tkubki see heietamine, et …kuule peaks kokku saama. Mida aeg edasi, seda enam ma saan aru, et pole sellist asja kokkusaamiste puhul nagu “aega ei ole”. On k\u00fcll, lihtsalt soov kohtuda j\u00e4etakse \u00f5hku, mitte ei panda konkreetset p\u00e4eva kirja. Nii ma olen viimasel ajal iga s\u00f5brannaga teinud, kes helistab ja v\u00f5tab \u00fcles teema, et kuule, peaks kohvitama. Peaks, peaks. Paneme siis kohe kirja, millal kohtume. Reaalelus asjad vaid nii toimivadki. \u00dches\u00f5naga saime jaamas kokku, k\u00e4isime tiiru turul, siis s\u00f5itsime minu soovil korraks kaubamajja, edasi k\u00e4isime kuskil Mustam\u00e4el keskuses Alika kontserti kuulamas ja l\u00f5puks maandusime s\u00f5branna \u00fclim\u00f5nusas korteris. S\u00f5ime, j\u00f5ime teed ja juttu jagus kauemaks. Imetlesin tema \u00fclim\u00f5nusat suurt katuseterrassi 8. korrusel, kust paistab nii vanalinn, kui meri. Nii m\u00f5nus oli \u00fcle pika aja terve p\u00e4eva koos veeta. <\/p>\n\n\n
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nSama on mingite asjade ostmisega. Vajalike asjade, mitte tilulilu. Kui ei v\u00f5ta seda konkreetselt ette, leiad ikka sada p\u00f5hjust, miks mitte kulutada ja leppida olukorraga. Nii suutsin veebruaris selleks aastaks planeeritud 3 vajalikku ostu juba \u00e4ra teha. Kuskilt tuleb enne kuu l\u00f5ppu koomale t\u00f5mmata, aga need kolm planeeritud ostu on n\u00fc\u00fcd tehtud. Ja l\u00e4ks tegelikult nii seet\u00f5ttu, et k\u00f5igile neile juhtusin n\u00e4gema soodustust -20%. P\u00e4ris arvestatav rahaline kokkuhoid. Ma ei osta asju allahindluste ajal sellep\u00e4rast, et lihtsalt on odav. Ma ostan vajaliku asja siis, kui sellel kaubagrupil on kusagil allahindlus v\u00f5i sooduskood. Pole mingit p\u00f5hjust osta asju t\u00e4ishinnaga. Ajapikku olen l\u00e4inud seda teed, et ostan v\u00e4ga harva, aga kvaliteeti, mugavust, esteetikat ja ilu. Nii, mis ma ostsin?<\/p>\n\n\n\n
Steamery elektrilise topieemaldaja. Meil on t\u00fctrega kahepeale arvestatav kogus kampsuneid ja d\u017eempreid ning paraku ka hinnalisele asjale kipuvad tekkima topid. Et toode kaua teeniks ja oleks hoolitsetud v\u00e4limusega, tuleb teda puhastada. Ma p\u00e4riselt ei taha katsetada seda \u017eiletimeetodit, et siis avastada, ups- auguke. Kuna see polnud eluliselt oluline asi, l\u00fckkus ja l\u00fckkus see ost aastaid edasi, kuni….Linda Mae kaupluses oli Steamery toodetele soodukas. Samal ajal oli tulemas s\u00f5brap\u00e4ev ja ostsin selle meile t\u00fctrega s\u00f5brap\u00e4eva kingituseks. Ei mingeid s\u00fcdametega padjakesi v\u00f5i kaisukaid :D Sama tootja r\u00f5ivaaurutaja on meil juba mitu aega abiks olnud. Samuti v\u00e4ga hea investeering, eriti sametkardinate aurutamisel ja neid on meil hetkel 6 t\u00fckki.<\/p>\n\n\n
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nJ\u00e4rgmiseks 4 uut praetaldrikut. J\u00f5ulude ajal avastasin, et meil on vajadus lauas 10 kohta katta. Mul on 6 ilusat taldrikut ja teadsin, et \u00fched lihtsad valged praetaldrikud iidsetest aegadest on veel kapis olemas. Ilmnes aga, et neid pole enam 4 alles. Minu kriitiline ilumeel oli v\u00e4ga h\u00e4iritud, et lauale said siis 6+2+2 taldrikut, ehk et 3 erinevat sorti. Nii lubasin endale, et ostan uuel aastal juurde 4 sobivat taldrikut. Neid, mida mul 6 on, enam ei m\u00fc\u00fcda ja juurde osta kahjuks ei saa. Uut satsi 12 t\u00fckki ma samuti osta ei tahtnud, sest meil on tarvis sellist kogust vaid 3x aastas ja mul pole kus sellist praetaldrikute kuhja hoida. Mul oli m\u00f5te, kust ja millised taldrikud ma aasta jooksul juurde ostan, aga \u00fchel \u00f5htul reklaamis \u00fcks sisulooja, et ostis enda uude koju Villeroy & Boch Afina sarja n\u00f5ud ning kauples oma j\u00e4lgijatele Lartusihome kaupluse soodustuse -20%. Alfina sari on just selline ajatu lihtne elegants, mida ma armastan ja nii ostsin sealt oma 4 praetaldrikut m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse hinnav\u00f5iduga \u00e4ra ning laps t\u00f5i need j\u00e4rgmisel p\u00e4eval saatekuluta ise poest koju. Oma j\u00e4rjekorda j\u00e4\u00e4vad ootama uued joogiklaasid, sest hetkel meil polegi klaase ja uuendamist vajavad ka noad\/kahvlid. Juurde tuleks osta veel 2 erinevas suuruses potti ja siis peaks n\u00f5udega v\u00e4ga pikaks ajaks asjad lahendatud olema. Lihtsalt olen j\u00f5udnud sellesse faasi, kus noorusp\u00f5lves soetatud k\u00f6\u00f6gin\u00f5ud hakkavad omadega otsa saama. Pilt on illustratiivne, ostsin endale pildil olevat alumist taldrikut 4 t\u00fckki.<\/p>\n\n\n
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nKolmas ost sai teoks s\u00f5brap\u00e4eval. Kui s\u00f5brannaga linnas kokku saime, allusin tema ideedele ja mul endal oli vaid \u00fcks soov. Kaubamajas oli n\u00e4dalavahetusel pesule, \u00f6\u00f6- ja koduriietele soodustus -20%. \u00dches\u00f5naga l\u00e4ksin ostma endale uut pesut\u00fckki, sest noh, see ost oli juba h\u00e4davajalikuks muutunud. Varem t\u00fctrele sealt mitmeid kordi pesu ostes olin m\u00e4rganud teenindajat, kes on \u00fclimalt p\u00e4dev aitama. Ise on p\u00e4ris keeruline sellest sortimendirohkuses ja numbriter\u00e4gastikus orienteeruda, aga kui tema annab sulle 10 varianti k\u00e4tte, siis nad k\u00f5ik, alates esimesest, istuvad kui valatult. J\u00e4\u00e4b lihtsalt \u00fcle otsustada, mis endale visuaalselt meeldib ja mida rahakott kannatab. Minu jaoks on ettev\u00f5tmine juba see, et pean talvisel ajal passitamiseks k\u00f5ik riided seljast \u00e4ra koorima(ok, ma ei armasta suvel samuti riiete passitamist). Pesu ma ei hakka siin vist demonstreerima? :P<\/p>\n\n\n\n
17.veebruaril oli vastlap\u00e4ev. Liugu ei lasknud, aga t\u00f6\u00f6l pakuti kukleid. Ma ei ole f\u00e4nn, aga \u00fche v\u00f5in \u00e4ra s\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nSelle aasta esimene kinos k\u00e4imine<\/strong> oli 21. veebruaril. “Meie Erika”<\/strong> – Veeretasime seda m\u00f5tet kolleegiga t\u00fckk aega, et kas minna vaatama v\u00f5i mitte. Kui pool t\u00f6\u00f6kollektiivi oli \u00e4ra k\u00e4inud ja kodulinna kinos j\u00e4\u00e4nud viimane seanss, tegime otsuse, et vaatame ikka \u00e4ra. Miks me kahtlesime? No me pole kumbki spordifanaatikut ja siis tunduski, et \u00e4kki see pole meie tassike teed. Aga…l\u00e4ksime vaatama ja ei pidanudki pettuma. Film oli hoogne, peaosa v\u00e4ga h\u00e4sti m\u00e4ngitud. M\u00f5ningast k\u00fcsimust tekitasid ainult Eesti sinimustvalged lipud, kui ol\u00fcmpiav\u00f5itja Tallinna naases…..sest meil oli tol ajal veel ju n\u00f5ukogude v\u00f5im. V\u00f5i ma siis lihtsalt ei m\u00e4leta, kudas sel ajal oli.<\/p>\n\n\n T\u00fctar k\u00e4is mingil p\u00e4eval oma noormehe ja tema perega Kivi\u00f5lis m\u00e4esuusatamas. Tundub, et minu murdmasuusatajast t\u00fctrest vormitakse vaikselt m\u00e4esuusatajat. Praegu m\u00f5tlen, et nii tore, sest kui minul samas vanuses oleks olnud selliseid v\u00f5imalusi, suusataks ma m\u00e4ge ilmselt siiani. P\u00f5hikooli l\u00f5pus olin ikka v\u00e4ga k\u00f5va suusataja, aga nagu t\u00fctargi, murdmaasuusataja ja sel ajal ei teadnud me m\u00e4esuusatamisest muffigi. Paraku on elu minust selle spordiala kuidagi alati eemale viinud. Ainus kogemus oli 20 aastat tagasi Otep\u00e4\u00e4l lumelauaga s\u00f5itmine. Praegu…no ma l\u00e4heks meeleldi v\u00f5imalusel m\u00e4ekuurorti, vaataks kuidas teised suuskavad, ukerdaks lastele m\u00f5eldud n\u00f5lval ja m\u00f5nuleks suusakohviku terrassil p\u00e4ikese k\u00e4es m\u00e4gede ilu nautides. Kohtasin siin oma tuttavat kirjanikku, kes muuhulgas ka m\u00e4esuusatamise p\u00e4\u00e4stjana aastaid Colorados t\u00f6\u00f6d teinud ja praegusel ajal talviti Kivi\u00f5li suusakeskuses algajatele tunde annab. Kutsus mind vaatamata vanusele m\u00e4ele, et \u00f5petab mulle s\u00f5itmise selgeks ja siis m\u00e4gedesse. Ei pidavat midagi hilja olema. Noh, eks n\u00e4is. <\/p>\n\n\n\n \u00dcks imearmas perekond k\u00e4is ennast ja oma tutikat beebit minu juures pildistamas. Lisaks pildistamisele oli r\u00f5\u00f5m beebikest kaisutada ja suurem lapseke kleepus l\u00f5puks minu k\u00fclge nagu v\u00e4ike takjas ja see oli armas. <\/p>\n\n\n 24. veebruar ja elagu Eesti!!!<\/strong><\/p>\n\n\n\n Traditsiooniliselt plaanisime minna Toompeale lipu heiskamisele. \u00c4rkasin 4.30, s\u00e4ttisin ennast valmis ja 5.50 rongiga vurasin Tallinna suunas. V\u00e4ljusin tegelikult Kasemetsa peatuses, sest sealt v\u00f5tsid mind auto peale t\u00fctar oma noormehega, et koos s\u00f5ita edasi Tallinna ja minna koos Prantsuse L\u00fctseumi kooliperega Toompeale. Nii juba kolmas aasta. Toompeal juhtusime pahaaimamatult sellisesse kohta seisma, kus ERR tekitas v\u00e4ikese ruumi intervjuuks kahe t\u00fctre klassivennaga, kes on L\u00fctseumi liputoimkonnas. Nii j\u00e4ime meiegi korraks telepilti ja naabrinaine sai aimu, et mul varbad k\u00fclmetasid. Tseremoonia on tegelikult igal aastal \u00fchesugune, aga ikkagi on tore. <\/p>\n\n\n\n Toompealt liikusime tagasi koolimajja, kus sai ennast kosutada sooja tee, kiluv\u00f5iku ja sinimustvalge pulgakoogiga.<\/p>\n\n\n Traditsiooni j\u00e4rgi oleme alati l\u00e4inud edasi kusagile s\u00f6\u00f6ma koos t\u00fctre klassi\u00f5est s\u00f5brannaga ja tema isaga. Seekord valis isa Priit hommikus\u00f6\u00f6giks restorani \u00c9crin<\/em>. V\u00e4ga noobel restoran ja maitsev hommikus\u00f6\u00f6k. Suurep\u00e4rane teenindus k\u00e4is muidugi selle juurde. Burman Hotel koos oma restoranidega l\u00f5petas vaid 2 aastat tagasi suurem\u00f5\u00f5dulise majade renoveerimise ja uhke on see t\u00f5esti. Oleme siiralt t\u00e4nulikud selle kogemuse eest. <\/p>\n\n\n\n Lahingumasinaid vaatasime enne paraadi ja peale s\u00f6\u00f6mist suundusin mina oma noortega Stroomi randa merej\u00e4\u00e4le k\u00f5ndima ja lapse s\u00f5branna oma isega l\u00e4ksid paraadile. Paraad on meie men\u00fc\u00fcsse samuti kuulunud, aga sel korral otsustasime teisiti, sest noored pidid j\u00f5udma veel Kiisale kontserdile, aga meri oli meil plaanis, sest ilm keeras m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast sulasse ja kauaks siis enam seda lundki. Kokkuv\u00f5tteks oli suurep\u00e4rane p\u00e4ev. Mina j\u00f5udsin koju 17.30 ja t\u00fctar 21 ajal.<\/p>\n\n\n\n Tegelikult tahtsin kirjutada veel millestki, mis mind kodumaa s\u00fcnnip\u00e4eva p\u00e4eval m\u00f5tlema pani ja puudutas. Mina olen k\u00f5ik oma lapsed kasvatanud hindama ja armastama meie v\u00e4ikest Eesti riiki. Ka pojad oma peredega alati t\u00e4histavad ja on oma maa \u00fcle uhked. Sattusin peale FB reisihullude grupis k\u00fcsimusele – Kus Sina t\u00e4na Eesti s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histad? ja kus sealt ikka tuli – ei t\u00e4histagi, miks ma peaks, meil selline n\u00f5me valitsus jne samas stiilis. Ja see pole ainus koht ega ainus kord, kust selliseid v\u00e4lja\u00fctlemisi aasta aastalt lugeda \u00f5nnestub. Miks panevad inimesed v\u00f5rdusm\u00e4rgi riigi ja valitsuse vahele? Miks ei n\u00e4e paljud inimesed, et Eesti riik, see olemegi meie ise, selle riigi kodanikud? Jah, ka minu pere pole rahul kaugelt k\u00f5ige valitsuse korraldatuga, aga see ei t\u00e4henda, et me ei armasta oma lapikest Eestimaad. See ei t\u00e4henda, et me pole uhked ega \u00f5nnelikud, et meil on oma riik ja annaks vanajumal talle pikka iga. Ja miks \u00fcldse needsinased kodanikud sappi pritsivad? Miks nad siis ei koli \u00e4ra siit pahast kohast? Ja kas neil t\u00f5esti pole muud teha? Ah, mis seal ikka. Ega osade inimeste “alati tass t\u00fchi, saaks aga pahasti \u00f6elda ja nina vingus” mentaliteeti muuta niikuinii ei \u00f5nnestu. Olgu neil see r\u00f5\u00f5m. Loen kommentaare harva ja edaspidi loen veel harvem. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u00dcle t\u00fcki aja naeratas mulle loosi\u00f5nn. Nimelt v\u00f5itsin kenad mageveep\u00e4rliga k\u00f5rvar\u00f5ngad Lauren for Goldtime. <\/p>\n\n\n Ilm oli terve veebruari k\u00fclm ja lumine. Esimene sulailm 26.02 ja siis muidugi j\u00e4\u00e4vihmaga, kui laps pidi autoga Tallinna s\u00f5itma. Esmalt Sisekaitse Akadeemia avatud uste p\u00e4evale ja siis \u00f5htupoole isale lennujaama vastu. Teeolud olid pehmelt\u00f6eldes si….ad. Eelmisel p\u00e4eval k\u00e4is TalTech-is avatud uste p\u00e4eval, aga siis k\u00e4is ilma autota. Koolivaheajal, mis on abiturientidele ka viimane, on paras aeg k\u00e4ia \u00fclikoolidega tutvumas, sest varsti ongi avalduste esitamise aeg k\u00e4es. Nagu n\u00e4gin noorema poja puhul nii n\u00e4en ka t\u00fctre puhul seda, et m\u00f5tted kuhu ja mida \u00f5ppima minna, muutuvad veel viimase minutini. Ei teagi n\u00fc\u00fcd, kas s\u00f5elale j\u00e4\u00e4b T\u00dc, TalTech v\u00f5i SKA.<\/p>\n\n\n\n Kuu eelviimasel p\u00e4eval seadsime kolleegiga taas sammud kohalikku kinno plaaniga vaadata j\u00e4rjekordset kodumaist filmi – “S\u00e4\u00e4rane mulk”. No tore oli, sai k\u00f5hut\u00e4ie naerda ja n\u00e4itlejad tegid suurep\u00e4rast t\u00f6\u00f6d. P\u00e4rast oli m\u00f5nus l\u00e4bi sulalume koos jalgsi koju jalutada ja filmi \u00fcle arutleda. <\/p>\n\n\n Veebruari viimane p\u00e4ev, laup\u00e4ev, oli t\u00f6\u00f6p\u00e4ev. Sellega see talvine aeg l\u00f5ppeski. \u00d5ues on suur sula. <\/p>\n\n\n\n Veebruaris loetud raamatud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n “Cinnamon Fallsi saladus”<\/strong> R.L. Killmore<\/p>\n\n\n\n \u00dctleme nii, et selline lihtsake naiivne m\u00f5rvalugu. Ei olnud midagi erilist, aga polnud ka p\u00f5hjust pooleli j\u00e4tta. Lugesin haigena ja v\u00e4ga s\u00fcvenemist vajav raamat polekski sobinud. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tapjate j\u00e4lil. Tunnete j\u00e4lil. Mis saaks viltu minna? Tere tulemast Cinnamon Fallsi P\u00e4rast alandavat lahkuminekut suures linnas leiab Nia pelgupaiga unises kodulinnas Cinnamon Fallsis, kus ta v\u00f5ib rahus oma pea peale p\u00f6\u00f6ratud elu p\u00e4rast mossitada. Tema saabumise ajal valmistub linn iga-aastaseks s\u00fcgispeoks, kuhu inimesed k\u00f5ikjalt kokku tulevad, et osaleda \u00f5unap\u00fc\u00fcgil, k\u00f5rvitsaid nikerdada, ilutulestikku imetleda ja olla tunnistajaks Kaneelikuninga ja -kuninganna kroonimisele. Kuid vaid m\u00f5ni p\u00e4ev enne \u00fcrituse algust tehakse kohutav avastus. Kohalikust s\u00f6\u00f6gikohast leitakse laip, mille juures on kiri: \u201eKes on j\u00e4rgmine?\u201c Nia peab \u00fchendama j\u00f5ud Cinnamon Fallsi oman\u00e4oliste asukatega, kelle seas on ka tema pikk, t\u00f5mmu ja n\u00e4gus keskkooliaegne kallim Jesse, kellest ta pole tegelikult kunagi p\u00e4riselt \u00fcle saanud \u2026 Kas nad suudavad juhtumi lahendada enne, kui tapja taas r\u00fcndab? See romantiliste sugemetega muhe m\u00f5rvalugu on ideaalne \u201eGilmore\u2019i t\u00fcdrukute\u201c, \u201ePretty Little Liarsi\u201c ja kaneelisaiade armastajatele.<\/p>\n\n\n\n “Too mulle p\u00e4ikesepaiste” <\/strong>Alex Brown<\/p>\n\n\n\n Kui see eluke vaid nii lihtne oleks, aga selline m\u00f5nus lihtne lugemine naiste s\u00f5prusest ja esimese armastuse keskeas taasleidmisest. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Gina Bennett on olnud abielus kaksk\u00fcmmend seitse aastat. Ent kui mees teda j\u00e4rjekordselt alt veab, tunneb Gina, et n\u00fc\u00fcd talle aitab. Otsustanud p\u00f5geneda \u00fcksluisest elust ja teha seda, mida s\u00fcda t\u00f5eliselt soovib, s\u00f5idab ta Kreekasse kaunile Kalosirose saarele, kus veetis oma noorusaja puhkused. Kuid seal kerkivad taas esile m\u00e4lestused Nicost \u2013 n\u00e4gusast mehest, kellesse Gina omal ajal armunud oli. Saarel kohtab Gina samuti \u00fcksi reisivaid Rosiet ja DeeDeed, kellega tal tekib tugev side. Uute s\u00f5brannade toel, kellega asutakse otsima Gina esimest armastust, otsustab naine elada t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku elu. \u00dcheskoos leitakse lahendused nii m\u00f5nelegi probleemile, \u00f5pitakse end paremini tundma ja muu hulgas avastatakse r\u00f5\u00f5m, mida pakub alasti ujumine. Kuid kes Gina uinunud s\u00fcdame viimaks taas \u00fcles \u00e4ratab? On see tema noorusaegne kallim Nico, tema abikaasa v\u00f5i hoopis keegi kolmas? \u201eAlex Browni Kreeka seiklus on p\u00e4ikesepaiste hingele!? \u2013 Shari Low Alex Brown puges eestlaste s\u00fcdametesse \u201ePostkaardi? sarja raamatutega, kus ta viis lugeja romantilistele seiklustele Itaaliasse, Pariisi ja Capri saarele. Tema uus ajaviiteromaan, mille tegevustik toimub p\u00e4ikesek\u00fcllasel Kreeka saarel, on v\u00f5rratult meeli\u00fclendav jutustus naiste s\u00f5prusest, armastusest ja uuest algusest.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Atmosf\u00e4\u00e4r”<\/strong> Taylor Jenkins Reid<\/p>\n\n\n\n See oli n\u00fc\u00fcd 10\/10<\/strong>-st raamat. Nii mitmekihiline ja huvitav. Astronautide elust on tavainimesel juba iseenesest huvitav lugeda. Selles raamatus oli nii palju armastust, v\u00e4ga eritasandilist armastust, v\u00e4ga eripalgelist armastust. N\u00e4rvik\u00f5di jagub samuti ja \u00fcllatavaid p\u00f6\u00f6rdeid. Julgelt soovitan. Reidi raamatut on muidugi k\u00f5ik erilised ja head. Halba pole veel sattunud lugema.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Vaadata \u00f6\u00f6taevasse t\u00e4hendab vaadata neid osakesi endast, kes sa kunagi olid, kelleks \u00fchel p\u00e4eval v\u00f5id saada. 1980. aasta suvel alustab astrof\u00fc\u00fcsika professor Joan Goodwin Johnsoni Kosmosekeskuses Houstonis astronaudiv\u00e4lja\u00f5pet koos teiste silmapaistvate kandidaatidega, kelle hulgas on h\u00e4vitaja piloot Hank Redmon, missioonieksperdid John Griffin ja Lydia Danes, sooja s\u00fcdamega Donna Fitzgerald ja Vanessa Ford, k\u00fclget\u00f5mbav ja salap\u00e4rane aeronautikainsener. Kui v\u00e4rsked astronaudid oma esimeseks lennuks valmistuvad, leiab Joan kire ja armastuse, mida poleks iial osanud ette kujutada, ning see paneb teda kahtlema k\u00f5iges, mida ta seni pidas oma rolliks n\u00e4htavas universumis. Aga 1984. aasta detsembris muutub STS-LR9 missiooni k\u00e4igus k\u00f5ik. \u201eAtmosf\u00e4\u00e4ris\u201d on Taylor Jenkins Reid oma tippvormis: ta viib lugejad endaga kaasa ajaloolistesse aegadesse ja paikadesse ning jutustab keerukate tegelaskujude kaudu loo armastuse tervendavast j\u00f5ust \u2013 sel korral t\u00e4htede keskel.<\/p>\n\n\n\n Taylor Jenkins Reid on \u00fcheksa New York Timesi menuki autor, nende hulgas \u201eCarrie Soto on tagasi\u201d, \u201eMalibu t\u00f5useb tuhast\u201d, \u201eDaisy Jones & The Six\u201d ja \u201eEvelyn Hugo seitse abikaasat\u201d. Ta elab koos abikaasa ja t\u00fctrega Los Angeleses. Vaimustav\u2026 s\u00fcdant murdev\u2026 meelt\u00fclendav\u2026 Taylor Jenkins Reidi romaan \u201eAtmosf\u00e4\u00e4r\u201d on tempokas, emotsioonidest laetud lugu ambitsioonikast noorest naisest, kes otsib oma h\u00e4\u00e4lt ja kirge, lootes saada \u00fcheks esimestest NASA naisastronautidest. See elektrist s\u00e4risev romaan kutsub meid elama nendele naistele kaasa ja lootma, et nad komsoseprogrammis l\u00e4bi l\u00f6\u00f6ksid, aga veelgi enam \u2013 teeksid seda s\u00e4rades. L\u00f5pp on t\u00e4iuslikult komponeeritud\u2026 ma jumaldasin seda raamatut! <\/p>\n\n\n\n Kristin Hannah<\/p>\n\n\n\n NASA? Kosmosemissioonid? 1980ndad? See on romaan k\u00f5igest, mida ma armastan\u2026 Suurep\u00e4rane lugu, eeskujulik taustauuring ja t\u00e4psus ning vaimustav l\u00f5pplahendus<\/p>\n\n\n\n Andy Weir<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Minu Hiina”<\/strong> Jens Veende<\/p>\n\n\n\n Meeldis. “Minu” sarja raamatud on viimasel ajal natuke n\u00f5rgaks j\u00e4\u00e4nud, aga see \u00fcllatas positiivselt. Noore inimese hoogsalt elatud ja jutustatud lugu ja Hiinast sai m\u00f5ndagi teada. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eHiinas v\u00f5ib k\u00f5ike juhtuda\u201c oli mu esimese hiina keele \u00f5petaja lemmikfraas. Kui p\u00e4ris aus olla, pole ma siiani kindel, kas ta m\u00f5tles seda pigem julgustuse v\u00f5i hoiatusena. N\u00fc\u00fcd, aastaid hiljem, tean vaid seda, et tal oli \u00f5igus. Kus mujal kui mitte Hiinas v\u00f5iks \u00fcks s\u00f5nu pudistav keeletudeng esineda sadade miljonite televaatajatega talendisaates v\u00f5i p\u00e4\u00e4seda keskp\u00e4raste hinnete kiuste \u00fchte riigi prestii\u017eikaimasse \u00fclikooli? Vaevalt ka et maailmas leidub palju selliseid riike, kus seesama pudistav keeletudeng v\u00f5iks sattuda \u00f5petajate seltsis karaoket r\u00f6\u00f6kima v\u00f5i v\u00f5\u00f5raste vanat\u00e4didega kuuvalgel tantsima. Sellised stseenid leiavad aset metsikus idas \u2013 seal, kus sulgpallitreenerid piitsa plaksutavad ja rohusegajad su p\u00f5lvili suruvad, seal, kus tofumeistrid sind salak\u00e4ikudesse meelitavad ja taksojuhid sulle \u00fclekuulamisi korraldavad. Jah, Hiinas v\u00f5ib juhtuda t\u00f5epoolest k\u00f5ike. Jens Veende<\/p>\n\n\n\n “57 p\u00e4evaga \u00fcle Atlandi ookeani”<\/strong> Heidit Kaio<\/p>\n\n\n\n Ei nojah, ma ei hakka kunagi m\u00f5istma, mis paneb inimesi p\u00e4hklikoorega \u00fcle Atlandi s\u00f5udma. Justnimelt s\u00f5udma, isegi mitte purjetama. Lugu ise oli h\u00e4sti kirjutatud ja m\u00f5nus lugeda. Hea, et tervelt \u00fcle ookeani j\u00f5udsid. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eElu on heldem, annab eksimisruumi, ookeanil seda ei ole,\u201c \u00fctleb Mart. Ookeaniseiklus on inimps\u00fchholoogiline triller. Kuidas tulla toime endaga, kui \u00e4sja oli k\u00f5ik h\u00e4sti ja tuul puhus \u00f5igest suunast, aga m\u00f5ni tund hiljem on k\u00f5ik halvasti? Kord \u00e4rkad hommikul ekvatoriaalses leitsakus, veepind on peegelsile, \u00f6ises rajus aga tormavad vastu Orissaare korrusmajade k\u00f5rgused lained. Kaks kuud on introvert Mart ja ekstravert Hannes kahekesi neljal ruutmeetril. Isegi k\u00f5ige kallima inimesega oleks see v\u00e4ljakutse! Nad l\u00e4hevad korduvalt t\u00fclli ja peavad \u00e4ra leppima, sest \u00fcmberringi m\u00f6llav ettearvamatu loodus ja inimese abitus on nagu avakosmoses. Ainuke omaette olemise v\u00f5imalus on \u00f5lgade laiune magamiskoht. Mart ja Hannes on erinevad biokeemilised konstruktsioonid, aga olmerutiin on p\u00e4evast p\u00e4eva sama \u2013 aeg aerude taga, vahetuse \u00fcleandmine, kilokalorid sisse, energiakulu sama, v\u00e4ljutamine kindlal kellaajal. Samas rutiini pole, sest tegevuse osapooled \u2013 ookean, ilm ja inimmeel \u2013 muudkui muutuvad. See on raamat v\u00f5itlusest loodusstiihia, isenda ja paarisuhtega, kus saab ka omajagu nalja Hannese ja Mardi kulul.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “K\u00f5ik pimeduse v\u00e4rvid”<\/strong> Chris Whitaker<\/p>\n\n\n\n See oli ikka v\u00e4ga hea raamat. V\u00f5ib-olla naaaaatukene venis kohati, aga ikkagi, \u00fclihea. Ja eriti \u00fcllatav oli, et sellist lugu kirjutas meesautor. Harukordne oskus n\u00e4ha nii naise kui mehe sisse ja n\u00e4ha m\u00f5lemi tundeid. Ja muidugi \u00fclimalt valus teema. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n 1975 on Ameerikas muutuste aeg. Vietnami s\u00f5da on l\u00f5ppemas. Muhammad Ali v\u00f5istleb poksiringis Joe Frazieriga. Ja Missouri osariigis asuvas Monta Clare\u2019i linnakeses j\u00e4\u00e4b t\u00fcdrukuid teadmata kadunuks. Kui sihtm\u00e4rgiks v\u00f5etakse j\u00f5uka perekonna t\u00fctar, ilmub areenile k\u00f5ige ootamatum kangelane \u2013 kohalik poiss Patch, kes p\u00e4\u00e4stab t\u00fcdruku, aga kaob j\u00e4ljetult. Patch ja need, kes teda armastavad, avastavad peagi, et piir v\u00f5idu ja trag\u00f6\u00f6dia vahel pole kunagi olnud nii \u00f5huke. Ja et vastuste otsimine viib neid t\u00f5dedeni, mis v\u00f5ivad nende jaoks t\u00e4hendada \u00fcksteise kaotamist. <\/p>\n\n\n\n P\u00f5nevik teadmata kadunud inimestest, verdtarretav lugu sarim\u00f5rtsukast, armastuslugu, iga\u00fches neist ainulaadne p\u00f6\u00f6re \u2013 Chris Whitaker on kirjutanud romaani kinnisidee varjus luuravatest ohtudest ja lootuse pimestavast s\u00e4rast. Chris Whitaker on rahvusvaheliste menukite \u201eMe algame l\u00f5pust\u201d, \u201eTall Oaks\u201d ja \u201eK\u00f5ik pahad t\u00fcdrukud\u201d autor. Tema romaane on t\u00f5lgitud kolmek\u00fcmnesse keelde ja ta on p\u00e4lvinud nende eest mitmeid auhindu, teiste seas Suurbritannia Krimikirjanike Seltsi Kuldse Pistoda. Chris s\u00fcndis Londonis ja elab Suurbritannias.<\/p>\n\n\n\n \u201eSee raamat tabab sind lagip\u00e4he nagu sepavasar. Chris Whitakeri romaan on absoluutselt kohustuslik lugemine.\u201d Gillian Flynn <\/p>\n\n\n\n \u201eHaarav, s\u00fcdantl\u00f5hestav ja meeli\u00fclendav \u2013 ma pole kunagi midagi sellesarnast lugenud. See raamat j\u00e4\u00e4b sinuga v\u00e4ga pikaks ajaks.\u201d Lucy Foley<\/p>\n\n\n\n \u201eChris Whitakeri viimane romaan on teos, millesse v\u00f5id lausa uppuda. See kriminaalromaan \u00fcletab \u017eanri piire \u2013 see on eepiline, kummitav ja l\u00f5puks s\u00fcgavalt liigutav.\u201d Alex Michaelides <\/p>\n\n\n\n \u201eChris Whitaker on poeet, kes l\u00f6\u00f6b sind jahmatusest ja p\u00f5nevusest hingetuks. H\u00e4mmastav. M\u00f5jus. Unustamatu.\u201d Patricia Cornwell <\/p>\n\n\n\n \u201eMa olen kurb, et see eepiline lugu armastusest ja kaotusest l\u00e4bi sai. Nautisin iga kaunilt kirjutatud s\u00f5na sellest s\u00fcgavalt emotsionaalsest ja v\u00f5imsast teosest.\u201d B. A. Paris<\/p>\n\n\n\n \u201eLaitmatult \u00fcles ehitatud, s\u00fcgavalt emotsionaalne, t\u00e4iesti s\u00fcdantl\u00f5hestav.\u201d Bonnie Garmus <\/p>\n\n\n\n \u201ePingestatud, petlike p\u00f6\u00f6retega ja p\u00f5nevust tekitav \u201eK\u00f5ik pimeduse v\u00e4rvid\u201c paljastab \u00fche linnakese kaotuse s\u00fcgavuse, kui noor poiss kahtlastel asjaoludel j\u00e4ljetult kaob.\u201d Nita Prose <\/p>\n\n\n\n \u201eV\u00f5ttis hingetuks … Lugu kandub laiali nagu virvendus veel, k\u00fc\u00fcndides \u00fcle aastak\u00fcmnete ja erinevate vaatenurkade ning n\u00e4idates, kuidas \u00fcksainus hetk muudab \u00fche v\u00e4ikese poisi ja nende inimeste elu, kes teda armastavad.\u201d The Washington Post<\/p>\n\n\n\n \u201eSee on palju enamat kui kriminull, kuigi mahub ka sellesse kategooriasse. See on ka mitmekihiline jutustus armastusest, kaotusest ja lootusest.\u201d Kirkus Reviews<\/p>\n\n\n\n \u201eS\u00fcgavalt hingeminevate tegelaste ja tugeva ambitsiooniga on Whitaker loonud s\u00e4rava eepilise romaani, mida pole lihtne \u00fchtegi kategooriasse paigutada.\u201d Publishers Weekly<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Sul on 24 tundi aega”<\/strong> Kristi Piiper<\/p>\n\n\n\n Noorteromaan, mis sai loetud taaskord t\u00f6\u00f6alaselt. Tegin noortele raamatu p\u00f5hjal k\u00fcsimusi.<\/p>\n\n\n\n Polnud v\u00e4ga vigagi. Hunnik noorte rumalusi ja vanemate saladusi. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n 24 tundi. \u00dcks v\u00e4ljakutse. \u00dcks vale liigutus ja k\u00f5ik v\u00f5ib olla l\u00e4bi. Evale meeldib reegleid j\u00e4rgida. Tal on piisavalt head hinded ja turvaline elu seni, kuni koolis hakkab levima salap\u00e4rane mobiilirakendus, mis \u00e4rgitab kasutajaid osalema jaburates, aga ka kahtlastes v\u00f5i suisa ohtlikes v\u00e4ljakutsetes. Osalejatel on nende t\u00e4itmiseks 24 tundi. Algul tundub see lihtsalt nagu m\u00e4ng. P\u00f5nevus. Adrenaliin. Aga mis saab siis, kui m\u00e4ngu tulevad l\u00e4hedased, pereliikmed ja nende saladused? Samal ajal saabub Eva ellu Saksamaalt vahetus\u00f5pilane, kes on Eva t\u00e4ielik vastand ja valmis pea ees seiklustesse viskuma, kuid ometi saavad neist head s\u00f5brad. Eva ema on t\u00f6\u00f6l\u00e4hetusel v\u00e4lismaal ja t\u00fcdrukud on nende suures majas palju omap\u00e4i. Ja siis tuleb v\u00e4ljakutse, milles Eva tunneb \u00e4ra oma kodumaja \u2026 \u00dcheskoos on t\u00fcdrukud koos s\u00f5pradega sunnitud sukelduma v\u00e4ljakutsete maailma pimedatesse nurkadesse, kus iga samm v\u00f5ib minna maksma rohkem, kui nad arvavad.<\/p>\n\n\n\n “Kesk\u00f6\u00f6 Pariisis”<\/strong> Gillian Harvey<\/p>\n\n\n\n V\u00e4ga meeldis. Ei ole \u00fclearu palju raamatuid, mis mul silma m\u00e4rjaks v\u00f5tavad, aga selle raamatu lugemise ajal l\u00f6ristasin ninaga mitmeid kordi, sest no nii kurb oli. Kui lugema hakkasin, ei oodanud ma sellest raamatut t\u00f5tt\u00f6elda midagi ja seda enam olin \u00fcllatunud, kui heaks ta osutus. Ja valusaks. Noorte inimeste t\u00e4itumata lapse saamise soov ja r\u00e4nk haigus, leinaga toimetulek. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n K\u00fcmme aastat. Kaks inimest. Viimane k\u00fclask\u00e4ik. Sophie ja Tom k\u00e4isid esimest korda koos Pariisis tudengitena. Maailma k\u00f5ige romantilisemas linnas n\u00e4dalal\u00f5ppu veetes oli armumine \u2013 linna ja teineteisesse \u2013 lihtsalt m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Nad otsustasid Pariisi naasta igal suvel ja pidasid s\u00f5na hetkeni, mil juhtus midagi, mis muutis nende maailma t\u00e4ielikult. Sellest on m\u00f6\u00f6das viis aastat ja Sophie on \u00fcksi teel Pariisi, et kohtuda Tomiga taas kesk\u00f6\u00f6l nende erilises paigas, Pont du Carrouselil. Sest elu on nad lahku viinud. Ja n\u00fc\u00fcd peab Sophie Tomile midagi \u00fctlema. Midagi sellist, mis muudab k\u00f5ike \u2026 Aasta k\u00f5ige s\u00fcdantl\u00f5hestavam, j\u00f5udu andvam ja v\u00f5imsam romaan. Ideaalne valik David Nichollsi, Kristin Hannah\u2019, Nicholas Sparksi ja Jojo Moyesi austajatele<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Sina olid ka seal”<\/strong>Colleen Oakley<\/p>\n\n\n\n Kas unen\u00e4gudes on ennustusi, ettem\u00e4\u00e4ratusi v\u00f5i on see lihtsalt aju vingerpuss, fantaasia? Kui unen\u00e4gudes s\u00fcstemaatiliselt korduv inimene seisab \u00e4kki sinu ees ja selgub, et temagi on sind unes n\u00e4inud. Ja nagu eelmiseski raamatus valusad lapse saamise soovid, mis ei taha t\u00e4ituda. J\u00e4lle \u00fcks v\u00e4ga hea lugemine. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n “\u00dcllatav ja uskumatult rahuldust pakkuv lugu juhusest ja saatusest.” \u2013 Taylor Jenkins Reid <\/p>\n\n\n\n “Lugesin selle l\u00e4bi \u00fche jutiga ja tahtsin, et seda j\u00e4tkuks kauemaks.” \u2013 Jill Santopolo<\/p>\n\n\n\n Paljude rahvusvaheliste menukite autor Colleen Oakley toob meieni s\u00fcdantl\u00f5hestava ja unustamatu armastusloo naisest, kes peab valima mehe vahel, keda armastab, ja mehe vahel, kelle saatus on talle m\u00e4\u00e4ranud. Kas s\u00fcda juhib meid \u00f5igele teele? Mia Graydoni elu on t\u00e4iuslik: tal on kaunis kodu, armastav abikaasa ja unistus pere loomisest. Ja ometi n\u00e4eb ta seletamatuid, korduvaid unen\u00e4gusid mehest, kellega elu on veelgi imelisem. Ta ei m\u00f5tle sellele, kuni Pennsylvania v\u00e4ikelinna kolinuna kohtub ta v\u00f5\u00f5raga, keda on aastaid unes n\u00e4inud. Ja sellel mehel on oma rabav saladus \u2013 tema on n\u00e4inud Miat oma unen\u00e4gudes. Koos hakkavad Mia ja see mitte-nii-v\u00f5\u00f5ras-mees otsima vastuseid. Aga kui minevik hakkab tema olevikku lahti harutama, m\u00f5tleb Mia aina rohkem sellele, mis siis, kui?<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Veebruari TOP<\/strong><\/p>\n\n\n\n “Atmosf\u00e4\u00e4r”<\/p>\n\n\n\n “K\u00f5ik pimeduse v\u00e4rvid”<\/p>\n\n\n\n “Kesk\u00f6\u00f6 pariisis”<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Veebruar algas haigevoodis. J\u00e4id \u00e4ra m\u00f5lema poja s\u00fcnnip\u00e4evade t\u00e4histamised. Nemad ise muidugi t\u00e4histasid, meil j\u00e4i lihtsalt t\u00fctrega \u00f5igel ajal k\u00e4imata. Mis seal ikka. Tulin 30. jaanuaril kell 19.30 t\u00f6\u00f6lt koju, polnud midagi viga. Pikutasin, lugesin, laps t\u00f5i mulle veel sooja … J\u00e4tka lugemist <\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n