{"id":2066,"date":"2013-04-05T18:00:53","date_gmt":"2013-04-05T16:00:53","guid":{"rendered":"http:\/\/blog.kaldkriips.ee\/?p=2066"},"modified":"2014-07-27T10:08:13","modified_gmt":"2014-07-27T08:08:13","slug":"me-liigume-kevade-poole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=2066","title":{"rendered":"Me liigume kevade poole"},"content":{"rendered":"

Kesk igap\u00e4evaaskeldusi avastad ennast sageli m\u00f5ttelt, et kuhu me siis l\u00f5puks siin elus \u00fcldse liigume?
\nIga p\u00e4ev ju kulgeme, aga kuhu? Teinekord avastan ennast elu k\u00f5rvalt j\u00e4lgimast, sageli imestamast ja teen suuri silmi, nagu Alice imedemaal – selle viimase v\u00f5rdluse eest t\u00e4nan \u00fchte toredat inimest :) Mul on hea meel, et ma teda kohtasin ja ega meie teele satu \u00fckski inimene niisama – ikka pigem selleks, et l\u00e4bi tema kasvada ja paremaks saada, midagi \u00f5ppida.
\nVoodi k\u00f5rval oleval tumbal kasvab aina raamatute hunnik, mida ma tahan lugeda ja selle kirjanduse seas on kuidagi aina v\u00e4hem ilukirjandust. Pigem harivad teosed ja lasteraamatud. Lasteraamatud muide, on vahest v\u00e4gagi harivad ja soovitan neid soojalt ka t\u00e4iskasvanutel lugeda. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et lapsele ette lugedes saab lapsega koos midagi teha, arutleda ja see on puhas kvaliteetaeg.
\nSee, et igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 v\u00f5tab \u00fcsna palju minu aega pole mulle sugugi \u00fcllatus. Seda enam kasutan sellest \u00fcle j\u00e4\u00e4nud aega nii, et oleksin \u00f5nnelik ise ja oleks seda ka laps – see pereliige, kes veel suures osas s\u00f5ltub minust. Kelle maailmavaade ja ellusuhtumine hakkab s\u00f5ltuma samuti minust. Lastetoa t\u00e4htsus on meie eluteel m\u00e4rksa suurema t\u00e4hendusega, kui geenid :) Geneetikast v\u00f5iks r\u00e4\u00e4kida \u00fcldse veel pikalt. Sellealast kirjandust on viimasel ajal saanud lugeda ja noorem poeg diskuteerib minuga sel teemal \u00fcsna sageli. Noore inimese arukad seisukohad on v\u00e4\u00e4rt kuulamist. <\/p>\n

Hiljuti loetud huvitav artikkel asjadest ei \u00fcllatanud mind sugugi. Ma ise olen sama meelt, et mulle meeldib elada ilma asjade taaka seljas kandmata. Ka last ei kasvata ma elama asjade maailmas.
\nV\u00e4\u00e4rtustame koosveedetud aega. P\u00fc\u00fcame m\u00f5testada lahti seda, mis teeb meid koos ja iga\u00fchte eraldi \u00f5nnelikuks. Ma olen k\u00f5iki oma lapsi kohelnud maast madalast kui v\u00f5rdseid. Pole ninnun\u00e4nnut, vaid on kahe inimese vaheline suhtlemine, asjade koos l\u00e4biarutamine ja lapse arvamuse kuulamine – dialoog. See on teinud neist varakult sotsiaalsed ja toimetulevad tegelased.
\nMis on veel oluline, siis see, et ma ei organiseeri oma lapsi \u00fcle. Laps tegeleb sellega, mis tal h\u00e4sti v\u00e4lja tuleb ja mida ta armastab. Ma olen nende valikuid toetanud ja aidanud olla tegevuses j\u00e4rjekindel. Olen \u00f5petanud, et ainus, kellega siin elus tasub v\u00f5istelda, oled sina ise :) Parem saab olla vaid iseendast.
\nLugesin just hiljuti artiklit, kus oli tsiteeritud Carl Honore – d. Tema kirjutas ka raamatu ” Under Pressure: Rescuing Our Children From the Culture of Hyper – Parenting” ( ” Surve all: p\u00e4\u00e4stkem meie lapsed liigsuunavate vanemate ikkest.”)
\nHonore v\u00e4ljendus v\u00e4ga \u00f5igesti – et laste arendamine ei tohi olla tootearendusprojekt, vaid teekond. Ja laste p\u00f5hivajadusi – olla armastatud, hinnatud ja kuhugi kuuluda – ei saa me pakkuda kiirustades.
\nJah, tehes t\u00f6\u00f6d 8 +… tundi p\u00e4evas, on ehk isegi keeruline lapsele pakkuda seda aega, kuid hea tahtmise juures ja teades, et just vanematest s\u00f5ltub suuresti lapse kujunemine – tuleb see aeg leida.
\nMinul v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6 \u00f5nneks kahel p\u00e4eval n\u00e4dalas olla seal koos lapsega. Meie p\u00e4ralt on ka k\u00f5ik \u00f5htud, kui mul pole just m\u00f5nda lisat\u00f6\u00f6projekti, kuhu ma teda kaasa v\u00f5tta ei saa. V\u00f5imalusel s\u00e4tin ma need t\u00f6\u00f6d sellesse aega, kus \u00fcks kahest pojast saab koos piigaga aega veeta. Nii saab t\u00fctarlaps hea meheliku eeskuju ja v\u00f5imaluse teha vendadega koos midagi huvitavat. Nende suhtlemine k\u00e4ib l\u00e4bi arendavate m\u00e4ngude, m\u00fcramise ja kallistamise. Minumeelest igati tore.
\nKirke puhul on minult v\u00e4ga palju k\u00fcsitud, kas ta l\u00e4heb s\u00fcgisel kooli, sest ta on v\u00e4ga arenenud laps. ILmselt ta seda ongi. Mulle on ta eelk\u00f5ige laps, keda ma v\u00e4ga armastan. Kuulates ema s\u00fcdant ja toetudes kahe vanema lapse kasvatamise kogemusele, ei pane ma teda siiski s\u00fcgisel kooli. Me tahame liiga kiiresti teha lastest t\u00e4iskasvanuid, andmata neil v\u00f5imalust olla laps. Kui tal on v\u00f5imalus pikendada veel aastakese oma lapsep\u00f5lve, siis selle ta ka saab.
\nSeni aga teeme v\u00f5imalikult palju asju koos. Kui v\u00f5imalust on, kerime ennast teki alla ja loeme kasv\u00f5i pool p\u00e4eva. Kus v\u00f5imalik, k\u00e4ime – teeme – kogeme koos. Keedame maitsvat suppi koos ja koristame p\u00e4rast koos ka laga. Kui vaja l\u00e4heme t\u00fclli ja p\u00e4rast lepime \u00e4ra. Tuleme t\u00f6\u00f6lt koju bussi asemel jalgsi, et m\u00e4rgata kevade l\u00e4henemist, elu meie \u00fcmber ja r\u00e4\u00e4kida asjadest. Kui vaja teeme t\u00f6\u00f6dki koos. \u00d5htuti, kui ma t\u00f6\u00f6tlen pilte, siis enamasti ta kipub minu l\u00e4hedal joonistama, aga sageli ma hakkan seda t\u00f6\u00f6d tegema alles siis, kui lapsega aeg veedetud, raamat ette loetud, 4 korda kallistatud ja 4 korda musitatud ( see on tuttuminekurituaal). Jah, mulle endale on see vahest ka v\u00e4sitav, aga kui \u00f6\u00f6sel magama l\u00e4hen, teen lapsele unemusi, paitan pead ja v\u00e4gisi tuleb n\u00e4ole naeratus. Nendel hetkedel ma tean, et vaatamata sellele, et hommikul l\u00e4hen t\u00f6\u00f6le unemati \u00f5lal, oleme me \u00f5nnelikud.
\nDetsembrist alates k\u00e4ib tips juba ise laulmas. Tuleb hommikul minuga t\u00f6\u00f6le, k\u00e4ib p\u00e4eval ise rahvamajas laulmas ja tuleb sealt tagasi. Need on tema v\u00e4ikesed iseseisvumisharjutused. Koos kasvades on tal tekkinud turvatunne, mis aitab usaldada ennast ja olla kindel, et ta saab hakkama. Meil k\u00e4ib asi niipidi, et laps helistab mulle – ema, kuidas sul l\u00e4heb? Ma j\u00f5uan varsti juba tagasi, ma olen siin Lasteaia t\u00e4nava nurgal. Armas. Mul ei j\u00e4\u00e4 isegi v\u00f5imalust olla hauduja kana ja helistades paanitseda – kus sa laps oled, kas k\u00f5ik on h\u00e4sti ja millal sa tuled :D
\nN\u00e4dalavahetusel olid p\u00fchad. Ma ei planeerinud ennast \u00fcle. Erat\u00f6\u00f6d l\u00f5petasin \u00e4ra neljap\u00e4eva \u00f6\u00f6sel. Reedel k\u00fcpsetasime kooki ja v\u00f5tsime vastu k\u00fclalisi. Selliseid h\u00e4sti armsaid inimesi, kellega koos oleme r\u00f5\u00f5msad ja \u00f5nnelikud – itsitasime ja jutustame nagu torust tuli. Laup\u00e4eval olin olude sunnil t\u00f6\u00f6l, aga lapsed olid sel ajal k\u00f5ik koos maal vanavanemate pool. Poisid abistasid vanaisa ja Kirke sai vanaema \/ vanaisaga juttu ajada ja mune v\u00e4rvida\/ koksida. Kuigi need tema m\u00e4nguvanavanemad, siis tema jaoks on nad rohkem, kui p\u00e4ris ja tedagi hoitakse nagu oma. Taaskord p\u00f5hjus olla t\u00e4nulik. P\u00fchap\u00e4ev kujunes meil samuti k\u00fclalistep\u00e4evaks. Lustiliseks ja r\u00f5\u00f5msaks. Kohe palju nalja ja naeru sai :D Isegi meie vana puust l\u00f5ikelaud naeris ennast kolmeks – saamata aru, et ta ei ole mat\u0161eeta :D. Seegi ajas naerma, mitte ei pahandanud. Miks peakski, kui t\u00e4nu sellele sai midagi head s\u00fc\u00fca :P
\n Mune v\u00e4rvisime ka. Kiirustamata ja m\u00f5nuga. Kirke tegeles maalrit\u00f6\u00f6ga ja mina lihtsalt tegin pilti. Lihav\u00f5ttej\u00e4nesed poetasid elamisse laiali 12 v\u00e4ikest r\u00f5\u00f5msat\u00e4pilist vutimuna, mis tuli kirjelduste j\u00e4rgi peidukatest \u00fcles leida. Korralik j\u00e4litustegevus kestis hommikul p\u00e4ris jupp aega.<\/p>\n

\"munad\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"munad\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"munad\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"munad\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"munad\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"munad\"<\/a><\/center><\/p>\n

\"munad\"<\/a><\/center><\/p>\n

M\u00f5ned asjad siin elus ei muutu – koer nuusutab j\u00e4tkuvalt need veidralt kirjud munad \u00fcle, et mine tea, \u00e4kki k\u00f5lbavad s\u00fc\u00fca :D<\/p>\n

\"munad\"<\/a><\/center><\/p>\n

Sel n\u00e4dalal on meil veel ees m\u00f5nus kultuuriprogramm, millest tuleb juttu ehk edaspidi. Ma ei teagi, millal. Nii palju huvitavat on ees ja kevad tuleb…..\u00fches\u00f5naga siis, kui reaalsest elust aega \u00fcle j\u00e4\u00e4b :) Soovime k\u00f5ikidele palju p\u00e4ikest ja eks ma m\u00f5tisklen ikka edasi, kuhu me siin elus liigume. M\u00f5tteid igatahes on :)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kesk igap\u00e4evaaskeldusi avastad ennast sageli m\u00f5ttelt, et kuhu me siis l\u00f5puks siin elus \u00fcldse liigume? Iga p\u00e4ev ju kulgeme, aga kuhu? Teinekord avastan ennast elu k\u00f5rvalt j\u00e4lgimast, sageli imestamast ja teen suuri silmi, nagu Alice imedemaal – selle viimase v\u00f5rdluse … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[29,5],"tags":[],"class_list":["post-2066","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-fotograafia","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2066"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2066"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2066\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3159,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2066\/revisions\/3159"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2066"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2066"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2066"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}