{"id":20535,"date":"2026-02-17T16:37:32","date_gmt":"2026-02-17T14:37:32","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=20535"},"modified":"2026-02-17T16:37:32","modified_gmt":"2026-02-17T14:37:32","slug":"jaanuar-2026","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=20535","title":{"rendered":"Jaanuar 2026"},"content":{"rendered":"\n

Uus aasta tuli l\u00f5busalt ja peale \u00f5ues saluuditamist\/\u00f5nnesoove oli aeg minna koju. Oleks v\u00f5inud poja juurde edasi pidutsema j\u00e4\u00e4da, aga kuna p\u00e4ev oli erakordselt pikk olnud, siis l\u00e4ksin koos minia vanematega koju. Oleks saanud ka \u00f6\u00f6bida poja juures, aga see va vanainimene tahtis oma koiukusse. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
  1. jaanuari v\u00f5tsin vabalt. Olin \u00fcksi kodus, seega- lugesin, magasin, s\u00f5in, lugesin, magasin ja ise lootsin, et \u00e4kki uue aasta esimesel p\u00e4eval selline teadlik logelemine v\u00f5tab uue aasta tempo veidi aeglasemaks :P Eks elame-n\u00e4eme. Elamusterohkest aasta l\u00f5pust tuligi tegelikult puhata, sest juba 2. jaanuaril oli t\u00f6\u00f6p\u00e4ev. Ees ootasid aruannete kirjutamised ja selles pole midagi toredat ega huvitavat. Igav, t\u00fc\u00fctu, aga \u00e4ra tuli nad teha.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Tore oli see, et aasta viimaseks p\u00e4evaks sadas maha lumi, l\u00e4ks k\u00fclmaks ja aasta alguses sadas aina juurde. K\u00fclm oli ka. Mingi \u00f5htu l\u00e4ksin jalgsi t\u00f6\u00f6lt koju ja suures h\u00e4das pistsin nina salli sisse, et ellu j\u00e4\u00e4da. Kodus avastasin, et \u00fcle -20C. V\u00f5tsin l\u00f5puks oma uued talvesaapad v\u00e4lja. Ma ei teagi mis ajast mul pole talvesaapaid olnud. Ok, need \u00fched h\u00e4sti peetud ugs-i t\u00fc\u00fcpi karvikud on k\u00e4inud nii aastat 10. Nendega saab k\u00e4ia ainult p\u00e4ris kuiva k\u00fclmaga, l\u00f6ga nad ei kannata ja viigip\u00fcksiga ega kleidiga kanda ei s\u00fcnni. Lisaks on nad v\u00e4ga libedad. Kuu l\u00f5puni oli lumi maas, ilmad kr\u00f5bedad ja p\u00e4ikest n\u00e4gime ka. T\u00f5eliselt ilus talv.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Pool kuud oli mul selline kodune. Ei teinud midagi asjalikku peale t\u00f6\u00f6l k\u00e4imise ja kusagil meelt lahutamas samuti ei k\u00e4inud. Just nii, nagu ma aastat vahetades ennustasin…et oleks rahulik aasta. P\u00e4ris kuu alguses oli tegelikult \u00fcks t\u00f6\u00f6alane k\u00e4ik. Iga-aastane ELK t\u00e4nupidu oma koost\u00f6\u00f6partneritele ja Aasta Rosina v\u00e4ljakuulutamine. See on alati selline armas \u00fcritus, kus saab kohtuda toredate inimestega, kolleegidega mujalt ja kirjanikega, keda \u00fclearu sageli ei n\u00e4e. Jutuajamised on sisukad ja huvitavad, s\u00fc\u00fca antakse ja koju ei malda minna. ELK-s on boonusena alati vaadata m\u00f5ni kaunis n\u00e4itus.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    18.jaanuaril pistsin l\u00f5puks nina urust v\u00e4lja ja s\u00f5itsin Tallinna s\u00f5brannale k\u00fclla. Selle plaani panime aasta l\u00f5pus paika, et saame oma v\u00e4ikese kambaga kokku ja hakkame koos k\u00fcpsetama brioche taignast pirukaid. M\u00f5nusa kooskokkamise saadusena valmisid meil kolm pirukat: l\u00f5he-spinati kinnine pirukas, tuunikala-sibula lahtine pirukas ja kirsi-kohupiima lahtine pirukas. No ega need meil kohvikukraamile alla ei j\u00e4\u00e4nud k\u00fcll. Ei maitselt ei v\u00e4limuselt. P\u00e4rast nautisime h\u00e4id maitseid ja mis j\u00e4rgi j\u00e4i- jagasime kolmeks. Nii said kodusedki maitsta, mida head me k\u00fcpsetasime. Nipid teada, v\u00f5ib kodus kordama hakata. K\u00fcpsetada kas siis endale v\u00f5i k\u00fclakostiks. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    \u00d5htuse eelviimase rongiga s\u00f5itsin koju ja hommikul tuli paraku j\u00e4lle t\u00f6\u00f6le minna. T\u00fctar oli samal p\u00e4eval oma noormehe perega kuskil Kesk-Eestis esimest korda m\u00e4esuusatamist harjutamas. Tore, et sai h\u00e4sti hakkama ja koju j\u00f5udis tervete luudega. Mis aga polnud tore, siis see, et juba pea n\u00e4dala kestnud nohu\/kurk\/k\u00f6hatamine vormistus testi tehes viirushaiguseks. Eks siis istus m\u00f5nda aega kodus ja luges oma kohustuslikku “Meister ja Margaritat”. Minul on see \u00fcks lemmikraamatuid l\u00e4bi aegade, aga ma \u00fctlen taaskord, et g\u00fcmnasistil on vara seda lugeda. Pealegi, k\u00f5ik mida k\u00e4stakse teha – noortele ei meeldi :P<\/p>\n\n\n\n

    T\u00f6\u00f6l panin vitriini \u00fcles n\u00e4ituse oma t\u00fctre v\u00f5tmehoidjate kollektsioonist. Endalgi tore vaadata, millised k\u00f5ik aastatega kogunenud. On ise reisidelt toodud ja on toonud s\u00f5brad-sugulased-tuttavad. Muljetavaldavalt huvitav kogu.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    \u00d5mblemine<\/strong>– jaanuari projekt oli hommikumantel miniale s\u00fcnnip\u00e4evaks. Neljakordne valge musliin on t\u00fctre hommikumantlina ennast h\u00e4sti \u00f5igustanud ja tookord j\u00e4i k\u00f5rva, et minia tahaks ka sellist. Tegin samasuguse \u00fche erinevusega. Hommikumantel sai taskud, mida t\u00fctre hommikumantlil ei ole. M\u00f5tlesin et beebi emal on ikka vaja midagi pidevalt taskus kanda. Valmis sai see siiski alles veebruari alguses, sest et…veebruaris kirjutan, miks. Ja pilt j\u00e4i tegemata. <\/p>\n\n\n\n

    Tegelikult on tagumine aeg hakata m\u00f5tlema t\u00fctre l\u00f5pukleidile. Kaugel see juuni keskpaik enam on. Soovitud tegumood ja v\u00e4rv muutub tal iga natukese aja tagant, aga loodetavasti n\u00fc\u00fcd on midagi paigas ja v\u00f5iks n\u00e4iteks proovikleidi teha. Nii oleks lihtsam aimu saada, kas ta p\u00e4riselt ka sellist kleiti l\u00f5petamiseks tahab v\u00f5i peaks midagi muutma.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Mingil p\u00e4eval kuu l\u00f5pus tegin siis esimest korda \u00fcksi seda brioche tainast. S\u00f5brannadega koos me ainult k\u00fcpsetasime ehk siis panime pirukaid kokku ja ahju. Sain teada, et 1,5 kg taigna jaoks nagu koolituses tehakse, on minu Kitchen Aid n\u00f5rk :P Taigna kloppimise l\u00f5puks kuumenes masin \u00fcle ja j\u00e4i seisma :( Noh, n\u00fc\u00fcd siis tean, et j\u00e4rgmine kord teen ainult kilo korraga. Olgem ausad, see 1,5 kg tainast 3 p\u00e4eva jooksul \u00e4ra k\u00fcpsetada on ikka paras nuhtlus. K\u00fcpsetada lihtne, aga see tuleb ju ka \u00e4ra s\u00fc\u00fca :D Tegin sellest kogusest \u00fche lahtise tuunikala\/sibula piruka, \u00fche kinnise kapsapiruka, lahtise kirsi\/kohupiima piruka ja neljandaks sai t\u00e4iesti omaloominguline pirukas. S\u00f5ime iga p\u00e4ev ise ja viisin t\u00f6\u00f6le kolleegile kohvi k\u00f5rvale. \u00d5nneks see brioche seisab kaua v\u00e4rske, aga no ei taha juuuu iga p\u00e4ev 3 korda pirukat s\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Mis ma kokkuv\u00f5tteks \u00fctlen, ehk mida \u00f5ppisin? Esiteks jah, tainast tuleb teha korraga v\u00e4hem. Teiseks – \u00f5pin tundma oma ahju hingeelu pirukate k\u00fcpsetamisel. Olenevalt t\u00e4idisest peab m\u00f5tlema, kui k\u00f5rgele v\u00f5i madalale pirukas ahjus panna. Lisaks minu ahi ei vasta vist standardile ja pean t\u00f5stma pisut nii kuumust kui k\u00fcpsetusaega. Seda tean ma tegelikult ammu. Kolmandaks- retseptis kasutatav k\u00fcpsetuskindel kirsimoos on minu jaoks liiga magus\/v\u00e4nge. Proovin edaspidi katsetada ise k\u00fcpsetuskindla moosi keetmist. Saab v\u00e4hem magusam ja puhtam koostis samuti.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    V\u00e4ga rahule j\u00e4in omaloomingulise t\u00e4idisega. Kuna kohipiimapirukast j\u00e4i \u00fcle 1\/5 pakki kohupiima, siis segasin sellega 4 v\u00e4iksemat purustatud banaani, t\u00fckeldasin sinna hulka \u00fche \u00f5una ja lisasin umbes 100 g vaniljekastme pulbrit. V\u00e4ga maitses. <\/p>\n\n\n\n

    J\u00e4rgmine l\u00f5ik….j\u00e4i \u00e4ra :) Mitte s\u00fcnnip\u00e4evad, aga ise ei saanud minna. <\/p>\n\n\n\n

    Jaanuari l\u00f5puks t\u00e4histame m\u00f5lema perepoja s\u00fcnnip\u00e4evi. Laup\u00e4eval pidime minema k\u00fclla vanemale pojale, kelle s\u00fcnnip\u00e4ev tegelikult p\u00fchap\u00e4eval, 1. veebruaril, aga kuna ta arvas, et s\u00fcnnip\u00e4eva p\u00e4eval on ta juba nii vana, et ei jaksa k\u00fclalisi vastu v\u00f5tta, siis oli nii. Tema \u00f5igel p\u00e4eval plaanisime aga s\u00f5ita pealinna k\u00fclje alla t\u00e4histama noorema poja s\u00fcnnip\u00e4eva, kelle t\u00e4htp\u00e4ev oli 28. jaanuaril ja \u00fche jutiga t\u00e4histame ka tema kaasa s\u00fcnnip\u00e4eva, kelle \u00f5ige p\u00e4ev oli 16. jaanuar. Et siis s\u00fcnnip\u00e4evade t\u00e4histamise n\u00e4dalal\u00f5pp kuu viimasel ja uue kuu esimesel p\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

    Niiet jah, selline rahumeelne ja samas t\u00f6iselt tegus aasta esimene kuu oligi.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Jaanuari raamatud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    “Prantsuse stiiliikoonid”<\/strong> Marina Laikj\u00f5e<\/p>\n\n\n\n

    Aasta esimeseks lugemiseks valisin lihtsama raamatu ja mulle see meeldis. M\u00f5nus pretensioonitu lugemine. Kahe esimese daami kohta olen p\u00e4ris palju ennegi lugenud ja filme n\u00e4inud, seega midagi uut ja p\u00f5rutavat teada ei saanud, aga ega see polnudki eem\u00e4rk. Catherine Deneuve kohta ma \u00fcllataval kombel midagi v\u00e4ga ei teadnudki, aga ega temast ei teatagi \u00fclearu palju. Inimene elab suhteliselt privaatset elu. T\u00e4iesti puhas leht oli minu jaoks proua Macron. Huvitav ja tark inimene. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    L\u00e4bi sajandite on kaunid ja enesekindlad naised k\u00f6itnud ja inspireerinud nii kuningaid, kunstnikke, kirjanikke, lauljaid kui re\u017eiss\u00f6\u00f6re, olles nende muusadeks.<\/p>\n\n\n\n

    Minu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 Prantsusmaa kultuurigiidina viib mind kokku inimestega \u00fcle maailma, kes k\u00f5ik esitavad ekskursioonil huvitavaid k\u00fcsimusi. Olen t\u00e4heldanud, et k\u00f5ige rohkem tuleb k\u00fcsimusi Prantsuse naiste kohta: mis on see prantslannade fluidum, mida teistel pole, kas kunagine superstaar Brigitte Bardot ikka veel elab, kas Catherine Deneuve m\u00e4ngib veel filmides, kas n\u00e4gusa Prantsusmaa presidendi Macroni suhe endast 24 aastat vanema abikaasaga on ikka p\u00e4ris suhe?<\/p>\n\n\n\n

    See raamat avab ukse stiilsete prantslannade maailma, jutustab nelja v\u00e4ga erineva saatuse ja sotsiaalse staatusega naise loo, keda \u00fchendab \u00fcks: stiil ehk j\u00f5ud, mis tuleneb otsusest j\u00e4\u00e4da ka k\u00f5ige keerulisemates olukordades iseendale kindlaks.<\/p>\n\n\n\n

    Need neli Prantsuse stiiliikooni, kelle tausta ja elu raamat avab, on Catherine Deneuve, Brigitte Bardot, Gabrielle \u201cCoco\u201c Chanel, Brigitte Macron.<\/p>\n\n\n\n

    K\u00f5iki neid naisi \u00fchendab julgus, intelligentsus, enesekindlus ja iseseisvus kombineerituna sensuaalsuse, elegantse salap\u00e4ra ning rafineeritusega. Nad on muutnud Prantsuse naise kuvandit, aidates kujundada seda unikaalset stiili, mis on m\u00f5jutanud ja m\u00f5jutab ka j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade esteetikat.<\/p>\n\n\n\n

    Marina Laikj\u00f5e<\/em><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    “Pelgupaik”<\/strong> Yael van der Wouden<\/p>\n\n\n\n

    Vastakaid tundeid tekitav raamat. Nagu siin kolleegidegagi arutasime, et ei laida, aga ei l\u00e4he ka suure entusiasmiga lugejale pakkuma. Mingi hetk alguses tundus, et j\u00e4tan \u00fcldse pooleli, sest homoseksuaalne teema on minu jaoks viimasel ajal \u00fcleleierdatud nii kirjanduses, kui filminduses. Samas oli see raamat kirjutatud j\u00e4lle v\u00e4ga huvitava nurga alt. Ka presenteeriti seda huvitavalt, kuidas maailmas toimuvad globaalsed s\u00f5jad m\u00f5jutavad inimeste ps\u00fc\u00fchikat. Et see oli ka lisaks autori deb\u00fc\u00fctromaan, v\u00f5in siiski romaani kiita. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Erakordne, m\u00f5jus, peen ja pingestatud\u2026 Unustamatu.\u201c \u2013 New York Times<\/p>\n\n\n\n

    \u201eHiilgav deb\u00fc\u00fct \u2013 niisama mitmetahuline kui kalliskivi.\u201c \u2013 Kirkus Reviews<\/p>\n\n\n\n

    \u201eNugaterav, t\u00e4iusliku s\u00fc\u017eeega\u201c (Sunday Times) romaan ihast, kahtlustest ja kinnism\u00f5tetest \u2013 kahest naisest, kes peatuvad 1961. aasta suvel Hollandi maamajas. V\u00f5imas avastusretk Teise maailmas\u00f5ja taaka, meie \u00fchise mineviku s\u00fcngematesse nurkadesse.<\/p>\n\n\n\n

    Maja tuleb osata hoida\u2026<\/p>\n\n\n\n

    On 1961. aasta, Hollandi maapiirkonnas Overijsselis valitseb rahu ja vaikus. Pommikraatrid on t\u00e4idetud, hooned taas \u00fcles ehitatud, s\u00f5da on p\u00e4riselt l\u00e4bi. Kadunud ema maamajas elab Isabel nii nagu kord ja kohus \u2013 rutiini ja distsipliini t\u00e4he all. Ent senine elukorraldus p\u00f6\u00f6ratakse pahupidi, kui tema vend Louis toob suveks majja elama oma kombelageda t\u00fcdruks\u00f5bra Eva.<\/p>\n\n\n\n

    Eva on Isabeli t\u00e4ielik vastand: ta magab kaua, trambib majas valjusti ringi ja n\u00e4pib esemeid, mida ei tohiks. Selle peale langeb Isabel raevust kantud kinnism\u00f5tete k\u00fc\u00fcsi, ja kui majast hakkab kaduma asju \u2013 lusikaid, nuge, kausse \u2013, saavad tema kahtlused sisse veelgi suurema hoo. Kuumal s\u00fcdasuvel rajab Isabeli paranoia teed s\u00f5gedale kirele ja see viib avastuseni, mis l\u00f5hub k\u00f5ik Isabeli senise elu alustalad. Tuleb v\u00e4lja, et s\u00f5da ei pruugi veel olla p\u00e4riselt l\u00f5ppenud ning ei Eva ega majaga, kus nad elavad, pole asjalood nii, nagu esmapilgul n\u00e4is.<\/p>\n\n\n\n

    M\u00f5istatuslik, stiilne, sensuaalne \u201ePelgupaik\u201c, mis pulbitseb intriigist, meeleolukusest ja seksist, on \u201ejulge ja meelierutav deb\u00fc\u00fctromaan, mis k\u00f5neleb \u00fchtaegu ajaloolise t\u00f5e ja omaenese ihade tunnistamisest\u201c (Guardian).<\/p>\n\n\n\n

    Yael van der Wouden<\/strong> on kirjanik ja \u00f5petaja. Tema esikromaan \u201ePelgupaik\u201c<\/strong> nomineeriti 2024. aasta Bookeri auhinnale ja 2025. aasta Aspen Wordsi kirjanduspreemiale. Samuti kuulutas New York Times selle aasta m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseimaks teoseks ning The Washington Post, Time, The Economist, Kirkus Reviews, The Times, The Independent, BookPage ja teised aasta parimaks raamatuks. Van der Wouden elab Hollandis Utrechtis.<\/p>\n\n\n\n

    Ren\u00e9 Tendermann soovitab<\/a>: \u201e<\/em>Kahtlemata on tegemist viimaste aastate \u00fche parima romaaniga, mille iga s\u00f5na, iga rida on laetud, p\u00f5nevus kruvib pinget, kuni lugeja avastab, et on t\u00fckk aega hinge kinni hoidnud. Ja see lugu j\u00e4\u00e4b hinge kauaks, sest ajaloo eba\u00f5iglus kriibib, armastuse ilu erutab. V\u00e4gev deb\u00fc\u00fct noorelt autorilt, kelle j\u00e4rgmist romaani ma juba kannatamatult ootan.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

    <\/a><\/p>\n\n\n\n

    \u201eSel aastal loetud raamatutest ainus, mis mu nutma ajas\u2026 Van der Woudenil on \u00f5nnestunud kirjutada Teisest maailmas\u00f5jast, holokaustist ja nende s\u00fcndmuste j\u00e4relkajast harukordne romaan, mis pakatab k\u00f5ikeh\u00f5lmavast, l\u00e4bitungivast inimlikkusest. \u2026 \u201ePelgupaiga\u201c ei tee eriliseks mitte pu\u00e4nt, vaid imeline, tundek\u00fcllane lugu, mille van der Wouden selle \u00fcmber ehitab, ning t\u00e4iuslik h\u00e4\u00e4l, mille ta annab tegelastele, kes kogevad selle tagaj\u00e4rgi omal nahal.\u201c \u2013 Talya Zax, Washington Post<\/p>\n\n\n\n

    \u201ePealet\u00fckkimatult erakordne. \u2026 Van der Woudeni stiil on peen ja pingestatud. Ta s\u00fcveneb detailideni ning kasutab olemuslikult v\u00f5imsaid metafoore, mis pole seejuures sugugi sentimentaalsed. \u2026 Raamat oleks mulle meeldinud igal juhul, puhtalt lugemism\u00f5nu p\u00e4rast. Ent lugu on m\u00e4ngitud v\u00e4lja sedav\u00f5rd julgelt ja hellalt, et ei m\u00f5ju \u00fcksnes nutika, vaid unustamatuna.\u201c \u2013 Lori Soderlind, New York Times Book Review<\/p>\n\n\n\n

    \u201eJulge ja meelierutav deb\u00fc\u00fctromaan, mis k\u00f5neleb \u00fchtaegu ajaloolise t\u00f5e ja omaenese ihade tunnistamisest. \u2026 Oskuslikult juhitud narratiivist koorub v\u00e4lja lugu erootilisest t\u00e4rkamisest, millele j\u00e4rgneb k\u00f5ikv\u00f5imas p\u00f6\u00f6re. Ka p\u00f6\u00f6ret ette aimates ei v\u00e4hene selle m\u00f5ju \u2013 mis on igati kohane romaanile, kus k\u00f5ik tegelased teavad rohkem, kui s\u00f6andavad tunnistada. Van der Woudeni traumast ja allasurutusest k\u00f5nelev p\u00f5nevik pakatab h\u00e4mmastavast j\u00f5ust.\u201c \u2013 Guardian<\/p>\n\n\n\n

    \u201eNugaterav, t\u00e4iusliku s\u00fc\u017eeega deb\u00fc\u00fctromaan. \u2026 Raamat, mis v\u00e4\u00e4rib lugeja aega ja kannatlikkust.\u201c Guardian<\/p>\n\n\n\n

    \u201eM\u00f5jus, meeleolukas lugu sundm\u00f5tetest ja saladustest. Romaan, mis uurib l\u00e4hemalt asju, mida meie eest lapsep\u00f5lves varjati, ning seda, mida endale omaenese sisimate ihade kohta kinnitame.\u201c \u2013 Bookeri auhinna komisjon<\/p>\n\n\n\n

    \u201eKord erootiline, siis s\u00fcdantl\u00f5hestav romaan, mis annab h\u00e4\u00e4le n\u00e4htamatutele ohvritele, kelle kannatuste kaja j\u00e4i ka p\u00e4rast rahulepingute allkirjastamist kostma veel aastak\u00fcmneteks. \u201ePelgupaik\u201c annab teema moraalsele tungivusele vastava emotsionaalse litaka.\u201c \u2013 TIME \u201e100 aasta raamatut,mida peab lugema\u201c<\/p>\n\n\n\n

    \u201eHiilgavalt v\u00e4lja m\u00e4ngitud p\u00f6\u00f6re toob armastusloosse tumedamat s\u00fcgavust.\u201c \u2013 Times, \u201e12 aasta parimat raamatut\u201c<\/p>\n\n\n\n

    \u201eKaunilt kirja pandud, pea t\u00e4iuslik raamat, milles autor uurib tasahilju \u00f5dede-vendade omavaheliste suhete vimmah\u00f5ngulist d\u00fcnaamikat, iha avastamist (ja samaaegset eneseavastamist), kv\u00e4\u00e4rsuhteid ajastul, kus neist ei r\u00e4\u00e4gitud, ning s\u00f5ja j\u00e4relkaja ja selle \u00f5udustes kaasosaline olemise t\u00e4hendust. \u2026 Hiilgav deb\u00fc\u00fct \u2013 niisama mitmetahuline kui kalliskivi.\u201c \u2013 Kirkus Reviews<\/p>\n\n\n\n

    \u201eVan der Wouden<\/strong> teab, kuidas emotsioonid lugejast v\u00e4lja v\u00e4\u00e4nata. \u201ePelgupaik\u201c<\/strong> on ebaharilik raamat, mida koged vaat et f\u00fc\u00fcsiliselt.\u201c \u2013 Sam Sacks, Wall Street Journal<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    “Loviisa 10. klass”<\/strong> Kaia Raudsepp<\/p>\n\n\n\n

    Noorteromaan. Lugesin seda t\u00f6\u00f6alaselt. Kaia Raudsepp kirjutab \u00fcldiselt ladusalt ja noortele v\u00e4ga arusaadavalt. Ja no mis mul \u00f6elda, vanusele 13-17 sobib see raamat v\u00e4ga h\u00e4sti. Autor tabab suurep\u00e4raselt nii selles vanuses noorte k\u00f5nestiili, kui ka k\u00e4itumist. Minule isiklikult j\u00e4\u00e4b juba lihtsakeseks, aga see ongi ok, sest mina pole 16. Valisingi selle raamatu j\u00e4rgi k\u00fcsimuste tegemise sihtgrupist l\u00e4htuvalt. Viktoriinivastustest oli n\u00e4ha, et noortele meeldis. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab<\/p>\n\n\n\n

    Loviisa on neljast parimast s\u00f5brannast ainus, kes peab j\u00e4\u00e4ma vanasse kooli ja tuttavasse, kuid n\u00fc\u00fcd kuidagi v\u00f5\u00f5raks muutunud koduk\u00fclla. \u00dcht\u00e4kki on ta omapead \u2014 ilma t\u00fcdrukute igap\u00e4evase naeru, saladuste ja kindlustundeta. Uus klass on segu tuttavast ja tundmatust, uus pinginaaber aga … kaugeltki mitte see, kellega Loviisa oleks lootnud s\u00fcgisest alustada.<\/p>\n\n\n\n

    Ent just siis, kui k\u00f5ik tundub k\u00e4est libisevat, ilmuvad esimesed m\u00e4rgid, et \u00fcksindus v\u00f5ib peita endas ootamatuid v\u00f5imalusi. Kas uus algus v\u00f5ib tulla seal, kus arvasid, et k\u00f5ik on juba l\u00f5ppenud?<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    “Talvise linna tuled”<\/strong> Maija Kajanto<\/p>\n\n\n\n

    Kiiresti loetav, aga v\u00e4ga m\u00f5nus raamat. Sisu t\u00e4iesti eluline, aga s\u00e4rtsu annab t\u00f6rts inimlikku ps\u00fchholoogiat ja paras annus Helsingi tutvustamist. Selle autori eelmisena ilmunud sari on ka hea ja kuna autor on soomlane, siis on kuidagi mugav lugeda kohtadest ja asjadest, mis on p\u00e4ris tuttavad, sest \u00fcle lahe naabrite juures on muljetavaldavalt palju k\u00e4ia saanud. Aga lugu ise on lihtne – kuidas pereellu sukeldudes avastatakse laste kasvades, et ennast ollakse \u00e4ra kaotanud. V\u00e4ga s\u00fcmpaatselt on l\u00e4henetud lahutusj\u00e4rgsele ajale, kus tuleb hakata ennast kokku korjama ja tuletama meelde, mis inimest \u00fcldse p\u00e4riselt huvitas enne seda, kui mina asemel tuli meie. \u00d5pitakse uuesti kuulama vaikust ja iseennast. Huvitavate kohtade ja kohvikute kohta saab raamatust samuti palju teada. Ikka nende, mis on ka reaalses elus olemas. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Kas sa oled selles n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris kindel?\u201c<\/p>\n\n\n\n

    \u201eEmake, ma l\u00e4hen ainult paariks n\u00e4dalaks, uuel aastal olen j\u00e4lle kodus,\u201c \u00fctles Vilma nii lahkelt, kui suutis. \u201eSee ei ole kuigi ohtlik reis.\u201c
    \u201eAga varsti on j\u00f5ulud,\u201c \u00fctles ema tusasel toonil. \u201eJ\u00f5uluajal peaks pered koos olema.\u201c
    Ei pea, m\u00f5tles Vilma m\u00e4ssumeelselt. Ja mis perest me \u00fcldse r\u00e4\u00e4gime?
    \u201eMe oleme olnud j\u00f5ulude ajal koos aastaid ja v\u00f5ime tuleval aastal j\u00e4lle olla,\u201c \u00fctles Vilma ema \u00fcmbert kinni v\u00f5ttes ja teda poolv\u00e4gisi kallistades. \u201eAga seekord hingan natuke v\u00e4rsket \u00f5hku.\u201c

    Neljak\u00fcmnendates Vilma abielu noorp\u00f5lvearmastatuga on l\u00f5ppenud, kaks teismelist last elavad \u00f5nnelikus \u201ekooselus\u201c oma nutitelefonidega ja v\u00e4ikelinnas asuv eramu on m\u00fc\u00fcki pandud. Kui Vilma endine abikaasa Valtteri soovib veeta \u00fchised j\u00f5ulud koos lastega vanas kodus, otsustab Vilma rentida endale p\u00fchadeks Airbnb kaudu korteri Helsingis.
    Helsingis armub Vilma selle linna r\u00fctmi \u2013 tuledesse, restoranidesse ja mererandadesse. Kui tema tee ristub meeldiva rootslasest \u00e4rimehega, saab Vilma aru, et j\u00f5uludes v\u00f5ib t\u00f5epoolest peituda maagia.
    Vanade abielusaladuste pinnale kerkides peab Vilma aga endalt k\u00fcsima, kas ta on valmis silmitsi seisma ka elu selle osaga, mis on juba seljataha j\u00e4\u00e4nud?
    \u201eTalvise linna tuled\u201c p\u00f6\u00f6rab pea peale traditsioonilise ettekujutuse heast ja armsast j\u00f5uluajast ning n\u00e4itab, et \u00f5nn ei oota alati pere v\u00f5i suguv\u00f5sa keskel pidulaua \u00e4\u00e4res, vaid m\u00f5nikord v\u00f5ib j\u00f5uluime s\u00fcndida hoopis kusagil mujal.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    “Minu Tai”<\/strong> Rene Satsi<\/p>\n\n\n\n

    Viimase aja “Minu…” sarja raamatutest parim. Ammu pole olnud sellist lustakat ja asjalikku sisu, kus saab parasjagu palju naerda, huvitavaid teadmisi ja kui Tais k\u00e4inud oled, siis ka \u00e4ratundmisi. Minul jooksis igatahes kogu aeg pilt silme ees ja n\u00e4gu oli nalja t\u00e4is. Laps k\u00fcsis kogu aeg oma toast, et mida sa ema seal j\u00e4lle naerad. Kuna me tais k\u00e4isime koos, siis r\u00e4\u00e4kisin temalegi lugusid ja saime koos naerda. Rene muidugi on fenomenaalne kuju. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    M\u00e2i bpen rai<\/em>, mis seal ikka, nagu \u00f6eldakse Tais. Te hoiate k\u00e4es raamatut, mille kirjutasin k\u00fcll enda tunnetest, ent mille iga lehek\u00fclg haakub \u00fche kauge maaga. Nupukamad arvasid pealkirja p\u00f5hjal \u00e4ra, millisest riigist k\u00e4ib jutt.<\/p>\n\n\n\n

    Kui keegi p\u00e4rast raamatu l\u00e4bilugemist kurdab, et ei saanud Taist teada nii palju, kui lootis, siis olgu kena ja m\u00e4rkigu kaebuse juurde oma aadress ja telefoninumber, et saaksin teatada, mis kell k\u00fclla tulen ning Vikipeediat ja netiotsingut kasutama \u00f5petan. Hoolitsege selle eest, et kodus oleks ka v\u00f5ik\u00fcpsiseid!<\/p>\n\n\n\n

    Luban, et siit raamatust saab k\u00e4tte Tai-tunnetuse nii heas kui ka halvas, teha seda oma diivanil, ilma et higi silma l\u00e4heks v\u00f5i tuk-tuk otsa s\u00f5idaks, ilma haikala otsa kukkumata, elevandilonti katsumata, prostituudiga suhtlemata, meremustlaste ja m\u00e4gih\u00f5imude juurde ronimata, ladyboy<\/em>\u2019dega jagelemata, arreteeritud saamata, baarit\u00fcdrukuid n\u00e4gemata ja skorpione s\u00f6\u00f6mata.<\/p>\n\n\n\n

    Vahetu Tai-p\u00e4rase elamuse saamiseks soovitan seda raamatut lugeda saunalaval.<\/p>\n\n\n\n

    Rene Satsi<\/p>\n\n\n\n

    “Nami-Nami Pille maailma koogid”<\/strong> Pille Petersoo<\/p>\n\n\n\n

    Haarasin selle kaasa, et saada ispiratsiooni peale raamatuesitlust. M\u00f5tlesin, et leian sealt midagi, mida ma teeks ehk j\u00f5ulu\u00f5htuks valmis….aga tegelikult ei teinud sealt midagi. K\u00fcllap siis teine kord k\u00f5netab raamat mind paremini. V\u00f5ib-olla. 6\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Eestlased on koogiusku ja oma lemmikkoogid, k\u00e4e sisse harjunud ning alati oodatud, on k\u00fcllap igal k\u00fcpsetajal. Ent m\u00f5nikord tasub kiigata ka teiste rahvaste toidulauale, et sealt inspiratsiooni ammutada ning magusas\u00f5pradele harjumusp\u00e4rasele lisaks uusi maitseid tutvustada.<\/p>\n\n\n\n

    Siit raamatust leiad Nami-Nami perenaise Pille Petersoo koogivaliku maailma eri nurkadest. Kokku 60 retsepti, muu hulgas selliseidki, mis on gluteenivabad, veganlikud v\u00f5i munavabad.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    “Pulmarahvas”<\/strong> Alison Espach<\/p>\n\n\n\n

    V\u00e4ga oman\u00e4oline raamat, mida ei \u00f5nnestunud kuidagi diagonaalis lugeda. Omap\u00e4rased t\u00fcpaa\u017eid ja omap\u00e4rased s\u00fcndmused. Huvitav teemak\u00e4sitlus. Polegi vist sarnast raamatut kunagi lugenud. Sisse oli toodud depressiooniteema. Ka seda ei k\u00e4sitleta ilukirjanduses vist \u00fclearu palju, kuigi probleem on olemas. Soovitan. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Newportis Rhode Islandil on kaunis p\u00e4ev, kui Phoebe Stone saabub uhkesse rannahotelli, seljas parim kleit ja jalas k\u00f5ige ebamugavamad kingad. Teda peetakse kohe ekslikult \u00fcheks pulmak\u00fclalistest, ehkki tegelikult on ta Cornwall Inni ainus k\u00fclastaja, kes pole sinna saabunud suur\u00fcritust t\u00e4histama. Phoebe on selles hotellis viibimisest unistanud aastaid. Ta lootis seal koos abikaasaga austreid avada ja p\u00e4ikeseloojangul purjetamas k\u00e4ia, kuid n\u00fc\u00fcd on ta lahutatud, masenduses ega tea, kuidas edasi elada. Ta ei tea juba m\u00f5nda aeg, kuidas \u00fcldse midagi teha, piirdudes voodis lamamise ning j\u00e4\u00e4d valmistava k\u00fclmiku helisid kuulates d\u017einni ja tooniku r\u00fc\u00fcpamisega. Kui pruut avastab, et see kurb v\u00f5\u00f5ras v\u00f5ib rikkuda tema hoolikalt kavandatud pulmapeo, satub ta marru. Ta on kuid keskendunud iga v\u00f5imaliku \u00fcksikasja lihvimisele ja k\u00f5ikm\u00f5eldavate katastroofide ennetamisele \u2013 nojah, Phoebe v\u00e4lja arvatud. Peagi on m\u00f5lemad naised tunnistajaks oma l\u00e4bim\u00f5eldud plaanide uppilendamisele ja leiavad teineteises t\u00e4iesti ebat\u00f5en\u00e4olise usaldusisiku. * Goodreadsi auhinna \u00fclekaalukas v\u00f5itja ilukirjanduse kategoorias (Sally Rooney ees). * Soe ja teravmeelne lugu sellest, kuidas t\u00e4iesti ootamatu kohtumine v\u00f5ib anda j\u00f5udu uuesti alustamiseks. * Raamat sellest, mis juhtub siis, kui ootused ja reaalsus k\u00f5ige ootamatumal viisil p\u00f5rkuvad.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    “Pesup\u00e4ev”<\/strong> Maija Kajanto<\/p>\n\n\n\n

    Maija Kajanto raamatutest ootad juba teatud kvaliteeti, kuigi tema raamatud on ikka sinna ajaviiteraamatute riiulisse sobivad. Samas, alati on seal v\u00e4ikeseid eneseabimomente, huvitavat teavet ja inimlikke suhteid, mis teevad raamatust nauditava terviku. Vist on sellep\u00e4rast ka neid mugav lugeda, et kohad tulevad sageli tuttavad ette. V\u00f5i oleme me siis soomlastega sarnasemad, kui tahaksime tunnistada. Sel kuul siis juba teine selle autori raamat ja mis seal salata, ootan j\u00e4rgmist. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    30nene Inka tuli Austraaliast tagasi Soome. Ta tahab oma lapsep\u00f5lvelinnas avada 50nendate stiilis pesumaja, kus parandataks ka riideid ning saaks teha kaugt\u00f6\u00f6d. Sobiva hoone leiab ta ruttu ning pank annab ka stardiraha. Inka loodab, et teda ootab n\u00fc\u00fcd ees uus algus. Kuid ometi kimbutavad teda ka keerukad inimsuhted nendega, kes maakera kuklapoolele maha j\u00e4id. \u201eInka passis peale, et naeratus kogemata k\u00f5rvuni ei veniks. Suures pangasaalis tekkis Inkal teel v\u00e4lisukse poole tahtmine l\u00e4ikival p\u00f5randal hundiratast visata. See saab teoks, tema ettev\u00f5te t\u00f5useb lendu! Sellest saab tema sissep\u00e4\u00e4supilet \u2013 noh, millessegi uude. V\u00e4lisukse juures Inka peatus, et kotist rolleri v\u00f5tmed v\u00f5tta. K\u00e4si puutus vastu nutsakuks n\u00e4tserdatud eukal\u00fcptil\u00f5hnalist taskur\u00e4tti. \u00d5rn eukal\u00fcptil\u00f5hn p\u00fcsis ikka veel kotis. Aga Austraalia on minevik, ta on koju j\u00f5udnud. Varsti unustab ta k\u00f5ik, mis sinna maha j\u00e4i. Ka Ella … V\u00f5i v\u00f5ib-olla ei unusta, aga teeb selle k\u00f5igega rahu. On aeg j\u00e4tta Austraalia l\u00f5plikult seljataha. Inka v\u00f5ttis koti p\u00f5hjast taskur\u00e4ti ja viskas selle fuajee pr\u00fcgikasti. Ta astus panga eesuksest v\u00e4lja p\u00e4ikese k\u00e4tte. Maja Kajantol on varem eesti keeles ilmunud romaanid “Kaneelirullisuvi”, “Datlitalv” ja “Safranis\u00fcgis”, kus on peategelaseks kohvikupidaja Krisse.<\/p>\n\n\n\n

    “Tallinna l\u00f5hnad”<\/strong> Tauno Vahter<\/p>\n\n\n\n

    M\u00f5nusalt muhe lugemine. Humoorikas, paljude \u00e4ratundmistega. Nooremal p\u00f5lvkonnal ilmselgelt neid \u00e4ratundmisi ei teki, aga huvitav on lugeda ikka. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Inimesed ei meenuta heldimusega seaduseid, paraadik\u00f5nesid ja vahelduvaid ministreid. Nad m\u00e4letavad, kuidas maitses mingi toit v\u00f5i jook, millist h\u00e4\u00e4lt tegid vanasti tulet\u00f5rjeautod, \u00f5hut\u00f5rje v\u00f5i nende l\u00e4hedased inimesed, kuidas l\u00f5hnasid sirelid, joodikud ja kaneelisaiad. Natuke peenemalt nimetatakse seda k\u00f5ike mikroajalooks v\u00f5i argip\u00e4eva ajalooks. See ei ole akadeemiline ajalooraamat, vaid v\u00f5imalus r\u00e4\u00e4kida Tallinnast meeleliselt. K\u00f5igil neil l\u00f5hnadel on ka oma lugu. Millal muutus Tallinna kraanivesi l\u00f5puks joodavaks ? Millal j\u00f5udis siia esimest korda \u0161okolaad? Kuidas on eri aegadel Tallinnas pr\u00fcgiga \u00fcmber k\u00e4idud? Millal saabusid esimesed eksootilised restoranid? Mis on keemiliselt m\u00f5ne l\u00f5hna taga ning kuidas ja miks on l\u00f5hnad muutunud eri riigikordade ajal v\u00f5i sootuks kadunud?<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    “Enne kui sa l\u00e4hed”<\/strong> Helena Vikk<\/p>\n\n\n\n

    Noortekas, mida ma lugesin viktoriinik\u00fcsimuste tegemise p\u00e4rast. Noh, oli kah. Ilmselgelt olen ma sellist t\u00fc\u00fcpi noortekatest v\u00e4lja kasvanud. Minu jaoks tarbetu ropendamine ja ohjeldamatu joomine. Tekkis isegi k\u00fcsimus, kas autor ikka teab, kui palju kannab \u00fche noore \u00f5mblukese t\u00fcdruku organism? Peategelane kaanis \u00fchel peol nii ohjeldamatult erinevaid kangeid kokteile ja viina segamini, et normaalselt oleks ta juba poole joomise pealt pikali kukkunud ja pilditu olnud ja vaevalt ta selleks ajaks adekvaatselt ennast v\u00e4ljendaks. Iseenesest teema nagu elu ikka. Armatus, pettumus, petmine, valetamine, r\u00e4\u00e4kimata j\u00e4tmine, saladused…mis k\u00f5ik viivad lahkhelideni, segadusteni. Valed valikud elus, mis v\u00f5ivad l\u00f5ppeda ka surmaga. Kokkuv\u00f5ttes ilmselt raamat, mis noortele meeldib, ehk midagi ka \u00f5petab aga t\u00e4iskasvanule, kel suur lugemus, j\u00e4\u00e4b juba etteaimatavaks, igavaks ja kohati isegi labaseks. 6\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Helena Viki noorteromaan \u201eEnne kui sa l\u00e4hed\u201c keskendub suhtekolmnurgale ning \u00fchele pisut kriminaalsele saladusele. Mai elab \u00fcle armastuse purunemist Aleksiga, poisiga, kellest oli p\u00e4rast s\u00f5branna surma saanud Mai jaoks k\u00f5ige olulisem inimene. Kui kogu maailm tundub olevat kildudeks ja Mai on pea terve suve veetnud nelja seina vahel oma suhet leinates, leiab ta j\u00e4rsku lohutust kelleltki, kellelt seda k\u00f5ige v\u00e4hem oodata v\u00f5inuks. Paraku tulevad p\u00e4evavalgele tumedad saladused ja kappi peidetud luukered ning Mai seisab valiku ees: kas neelata oma uhkus alla ja anda Aleksi ja enda turvalisele suhtele veel \u00fcks v\u00f5imalus v\u00f5i anda v\u00f5imalus hoopis uuele armastusloole, mis aga t\u00f5otab tulla palju keerulisem ja ohtlikum. Noorteromaan \u201eEnne kui sa l\u00e4hed\u201c m\u00e4rgiti \u00e4ra Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse T\u00e4nap\u00e4ev 2024. aasta noorteromaanide v\u00f5istlusel.<\/p>\n\n\n\n

    “Hotell Tulagi”<\/strong> Heikki Hietala<\/p>\n\n\n\n

    L\u00fckkasin selle raamatu lugemist pikalt edasi ja kui l\u00e4bi lugesin….m\u00f5tlesin, eh, oleks v\u00f5inud ammu lugeda, sest mulle nii v\u00e4ga see raamat meeldis. Soome autori deb\u00fc\u00fctromaan, mille kirjutamiseks tegi ta 12 aastat eelt\u00f6\u00f6d. Kahe noore mehe lugu ja hulgaliselt k\u00f5rvallugusid. Lapsep\u00f5lv, noore mehe eas Ameerika-Jaapani s\u00f5jas h\u00e4vituslendurina elatud aeg ja s\u00f5jaj\u00e4rgne aeg. \u00dchel neist lendas s\u00f5ja ajal lahingutes lootus lennuki tiival, teisele lehvitas lootus kokpiti aknasse ja lendas \u00e4ra….jah, s\u00f5jahaavad, kaotatud s\u00f5brad….aga l\u00f5puks l\u00f5hkus meest k\u00f5ige enam hoopis vastamata armastus ja h\u00fclgamine. V\u00e4ga, v\u00e4ga meeldis. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Teine maailmas\u00f5da andis Jack McGuirele v\u00f5imaluse p\u00f5geneda kodutalust Nebraskas ja alustada uut elu USA merejalav\u00e4e h\u00e4vituslendurina Vaikse ookeani l\u00f5unaosa saartel. Lahingud on karmid ja Jack riskib iga p\u00e4ev eluga, kuid lendamine on alati olnud tema unistus.<\/p>\n\n\n\n

    Kui s\u00f5da l\u00f5peb, ei leia Jack endale tsiviilelus \u00f5iget kohta. J\u00e4tnud pooleli kolled\u017ei\u00f5pingud ja sinnapaika isakodu, p\u00f6\u00f6rdub ta tagasi Saalomoni saartele, kus hakkab hotelli pidama. Ent minevik ei j\u00e4ta teda rahule: hotelli saabub ta lahingus hukkunud s\u00f5bra Doni kaunis lesk Kay, kes viib ta s\u00fcdamerahu. Kayd vastuste otsimisel aidates r\u00e4ndab Jack m\u00f5tteis minevikku \u2013 ja seal ootab meenutamist palju inimesi ja s\u00fcndmusi, mis on ta k\u00e4esolevasse hetke toonud. <\/p>\n\n\n\n

    \u201cHotell Tulagi\u201d<\/strong> on tulvil huvitavaid tegelasi, kellest enamik j\u00f5uab raskustele vaatamata arusaamisele, et elu tasub elamist ka k\u00f5ige r\u00e4ngematel aegadel. Jacki teekonda poisikesest Nebraskas k\u00f5ike n\u00e4inud ja kogenud meheni Saalomoni saartel on k\u00f6itev ja kohati lausa \u00f5petlik j\u00e4lgida. Ja lennunduses\u00f5pradele on see raamat parim kink, mida v\u00f5ib ette kujutada.<\/p>\n\n\n\n

    Jaanuari raamatute ilukirjanduse TOP 3<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    “Hotell Tulagi”<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    “Pulmarahvas”<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    “Talvise linna tuled”<\/strong>\/ “Pesup\u00e4ev”<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    *************************************<\/p>\n\n\n\n

    Aimekirjanduse TOP3<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    “Minu Tai<\/strong>“<\/p>\n\n\n\n

    “Tallinna l\u00f5hnad”<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    “Prantsuse stiiliikoonid”<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Uus aasta tuli l\u00f5busalt ja peale \u00f5ues saluuditamist\/\u00f5nnesoove oli aeg minna koju. Oleks v\u00f5inud poja juurde edasi pidutsema j\u00e4\u00e4da, aga kuna p\u00e4ev oli erakordselt pikk olnud, siis l\u00e4ksin koos minia vanematega koju. Oleks saanud ka \u00f6\u00f6bida poja juures, aga see … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-20535","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20535"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20535"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20535\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20923,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20535\/revisions\/20923"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20535"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20535"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}