{"id":20020,"date":"2025-12-27T13:27:22","date_gmt":"2025-12-27T11:27:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=20020"},"modified":"2025-12-27T13:27:22","modified_gmt":"2025-12-27T11:27:22","slug":"november-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=20020","title":{"rendered":"November"},"content":{"rendered":"\n

Pere pesamuna 19<\/strong><\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcdsest on mul siis kodus vanur-teismeline, ehk siis p\u00e4ris suur ja s\u00f5ltumatu inimene veel pole, aga lausteismeline ka mitte. Hormoonid on pisut rohkem kontrolli all, toad seisavad puhtamad ja vastutustundega on p\u00e4ris h\u00e4sti. No ja see on siililegi selge, et ta on mulle \u00fcks \u00fctlemata armas inimene. Kohtume mitte just liiga sageli. N\u00e4en teda p\u00f5hiliselt hommikul korraks kooli saates ja siis heal juhul \u00f5htul peale t\u00f6\u00f6d, paljudel puhkudel p\u00e4ris hilja \u00f5htul ja siis ta \u00f5pib … ja kui reedel kooli l\u00e4heb, kohtume tavaliselt uuesti p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul. Elab vahepeal oma elu. On p\u00e4evi, kus tunnen talle s\u00fcdames kaasa, sest koolip\u00e4evad on pikad ja pingelised. Midagi pole aga teha, sest kobedamat g\u00fcmnaasiumi valides teadis ta v\u00e4ga h\u00e4sti, et pigutada tuleb m\u00e4rksa rohkem, kui m\u00f5neski teises koolis.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ni p\u00e4ev enne p\u00e4ris s\u00fcnnip\u00e4eva v\u00f5tsime vastu k\u00fclalisi. Laup\u00e4eval k\u00e4is oma pere ehk vennad peredega, p\u00fchap\u00e4eval olid s\u00f5brad, esmasp\u00e4eva \u00f5htul k\u00e4is isaga v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas ja p\u00e4rast tulid meile koogile. S\u00fcnnip\u00e4evan\u00e4dalala k\u00e4is koos \u00f5ega kohvikus t\u00e4histamas ja minu \u00f5de tuleb siis, kui kuu p\u00e4rast on minu s\u00fcnnip\u00e4ev. Ta on \u00fcks neiu 3-st t\u00e4dist, kes k\u00e4ib oma \u00f5et\u00fctart alati \u00f5nnitlemas.<\/p>\n\n\n\n

Noored on meil aga vahvad, nagu vanurid. T\u00e4istavad s\u00fcnnip\u00e4eva p\u00fchap\u00e4eva p\u00e4eval, \u00f5igeks ajaks koju ja hommikul kooli. Mind kodust v\u00e4lja ei komandeerita, sest keegi peab ju ometi toidupoolega toimetama ja hea isuga noormeestele kotlette praadima. Selles vanuses noortega pole muud, kui et soe toit ette ja k\u00f5hud kenasti t\u00e4is. Pisut n\u00e4ksimist juurde ja l\u00f5petuseks tort. Nalja ja naeru jagus mitmeks tunniks ja kolmanda g\u00fcmnaasiumiaasta alguseks on klassikaaslastest s\u00f5brad ka mulle m\u00f5nusalt tuttavamaks saanud. Neid on v\u00e4ga tore tunda ja nende tegemistele kaasa elada.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Igatahes oli see viimane \u00fchega algav s\u00fcnnip\u00e4ev. J\u00e4rgmisel aastal juba 20!!! P\u00e4riselt?<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ev enne t\u00fctre s\u00fcnnip\u00e4eva on mul vanema poja kaasa s\u00fcnnip\u00e4ev. L\u00e4ksime peale t\u00f6\u00f6d teda \u00f5nnitlema. Poeg \u00f5petas oma t\u00fctrele parasjagu matemaatikat, mille Kirke v\u00f5ttis siis sujuvalt \u00fcle. “V\u00e4ikesest” \u00f5ekesest on kasu. Minia emme ja \u00f5ed olid samala ajal k\u00fclas k\u00e4imas ja nii me seal siis s\u00f5ime erinevaid kooke….et ma ei j\u00e4\u00e4nud enam \u00f5htul suurest magusalaksust magamagi :D Kingituse andsin s\u00fcgisel \u00fcle, ehk siis aeda said istutatud 4 kaunist hortensiat, mis loodetavasti kasvavad v\u00f5imsateks p\u00f5\u00f5sasteks ja kaunistavad nende maja juures sisses\u00f5iduteed.<\/p>\n\n\n\n

Beebit\u00fcdruk- 3 kuud<\/p>\n\n\n\n

Ekstra me seda seekord ei t\u00e4histanud, sest noored koos beebiga k\u00e4isid samal ajal Kirke s\u00fcnnip\u00e4eval ja pildid said meil tehtud. On ikka nunnupall, vaata ja imetle. Kogu aeg tahaks kudistada ja kallistada ja musutada. S\u00fcsimust juuksepahmakas ja suured silmad meenutavad nii v\u00e4ga tema isa samas vanuses.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hjamaade kirjanduse n\u00e4dal<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See on \u00fcks tore, aga v\u00e4sitav n\u00e4dala. Eriti siis, kui sinu n\u00e4dala graafikus 6 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva ja nendest kaks k\u00fcmnetunnised. Annad hommikupoolikuti endast kogu energia tundidesse, mida teen lasteaialastest alaustades p\u00f5hikooli l\u00f5puni ja siis kiiruga kaks ampsu l\u00f5unat ning kella 14-st letti t\u00f6\u00f6d tegema. Need, kes olid aga kaheni letis- l\u00e4hevad vaikseid siset\u00f6id k\u00f5pitsema. Tore on ikkagi, sest lapsed on vahvad, igal vanusel omad head ja \u00fcllatused, aga lapsed on minu vastu helded ja proovile ei pane. Eks mul ole ka korralaik enesekehtestamise oskus. N\u00e4dalaga oli mind kuulamas 285 last\/noort ja paras ports \u00f5petajaid. Ega \u00f5petajad lapsi kuulama ei tooks, kui huvitav poleks :P Lugemisel olid: v\u00e4iksematele Oskarssoni “Koer, kass ja hiir” ja suurematele Helmsdali “Kui k\u00f5miseb k\u00f5u”. M\u00f5lemad F\u00e4\u00e4ri saarte autoritelt. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Ja segane nagu ma olen, tekitan endale alati t\u00f6\u00f6d juurde. Tulevad Muumihommikud ja varsti kohe J\u00f5uluhommikud. T\u00e4nu taevale \u00fctles mulle s\u00fcgisel \u00fcks kolleeg, et l\u00f5peta oma r\u00f6\u00f6pr\u00e4hklemine ja v\u00f5ta detsembris esimesel v\u00f5imalausel puhkust. Ja nii ma tegingi, sest muidu k\u00e4rssan l\u00e4bi nii, et toss taga. Varasemad aastad on seda n\u00e4idanud p\u00e4ris valusalt. Seega ma ootan n\u00fc\u00fcd pikkisilmi oma puhkusejuppi enne j\u00f5ule, aga esialgu tuleb teha veel palju t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n

Muumihommikud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Muumid said sel aastal 80 ja siis ma otsustasingi veel aasta l\u00f5pus teha lasteaialastele Muumihommikuid. Loen muumilugusid, teeme muumiv\u00f5imlemist, r\u00e4gime muumidest, uurime raamatuid, vaatame muumin\u00f5ude n\u00e4itust ja l\u00f5puks saavad k\u00f5ik endale muumik\u00fcpsist nosimiseks. K\u00fcsivad ikka, kust sa nii h\u00e4id k\u00fcpsiseid said :P No kust sain, ikka ise k\u00fcpsetasin. Inimesel poleks nagu muud teha, aga lastele toob see v\u00e4ike k\u00fcpsis palju r\u00f5\u00f5mu ja minul hea meel, et Muumihommikud osutusid populaarseks.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Kohtumine Heelia Sillamaaga<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Nagu enne igat tundmatut kohtumist, nii ka seekord – pisut pabistasin. Ei, pabistasin on vale s\u00f5na, pigem olin k\u00f5hevil, teadmatuses. Kuulama olid kutsutud kohalaiku riigig\u00fcmnaasiumi 11. ja 12. klass koos emakeele\u00f5petajatega. T\u00f6\u00f6l vaadati mind pisut imelikult, kui \u00fctlesin, et tahan g\u00fcmnasistidele kutsuda r\u00e4\u00e4kima Heelia, et pakkuda noortele midagi elulist, l\u00f5busat ja harivat. Imelikult sellep\u00e4rast, et keegi ei teadnud Heeliast midagi. Arusaadav, generatsioon on hoopis teine- keskmine vanus meie kollektiivis on 55 aastat. Mina aga olen aktiivne vanur, kasutan sotsiaalameediat ja olen noorema generatsiooni tegemistega piisavalt h\u00e4sti kursis. J\u00e4lgin nagu korralaik instamemm huvitavaid inimesi ja olen seda meelt, et ka noortelt on palju \u00f5ppida. Heeliat olen Instagramis aastaid j\u00e4lginud ja sealt saingi m\u00f5tte, et kutsuks ta meie noortele \u00f5ige r\u00e4\u00e4kima. Igatahes kui Heelia kohale j\u00f5udis, oli ta t\u00e4pselt sama armas ja soe inimene, nagu ma temast arvasingi. Tund kohtumist l\u00e4ks nii kiiresti, et kui noortel poleks olnud k\u00e4sk kooli tagasi minna, oleks jutustanud veel pikalt. Kohtumise l\u00f5pus jagas Heelia heldelt k\u00f5igidele soovijatele oma viimati ilmunud raamatut “Filtriteta filtritest” ja soovijaid oli v\u00e4ga palju. Autogrammisaba muljetavaldavalt pikk. \u00d5pilased ja \u00f5petajad t\u00e4nasid. \u00d5petajad t\u00e4nasid mind veel n\u00e4dala hiljemgi, kui kohtusime. Jah, 110% \u00f5nnestunud kohtumine, kui abituriendid teatasid, et see oli nende g\u00fcmnaasiumiaastate parim loeng\/kohtumine. Ma olen harva enda korraldatud asjade \u00fcle nii elevil ja uhke, aga seekord oli k\u00f5vasti p\u00f5hjust.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Raamatuesitlus Pille Petersoo ” Nami-Nami Pille maailma koogid”<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma peaaegu et oleks koju \u00e4ra l\u00e4inud, aga kuna kolleeg pani mulle k\u00e4rbse p\u00e4he, et l\u00e4heks ikka kuulama, siis otsustasin j\u00e4\u00e4da. Kodus ei oota niiehknaa tavaliselt keegi. T\u00fctar tuleb kas minust hiljem v\u00f5i ei tule \u00fcldse, ehk siis l\u00e4heb sinna v\u00f5i t\u00e4nna \u00f6\u00f6seks.<\/p>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks oli enam-v\u00e4hem tore kuulamine. Pille tutvustas oma uut raamatut ja r\u00e4\u00e4kis igasugustest endaga ja toitudega ja Nami-Namiga seotud asjadest. K\u00fcpsist ja teed\/kohvi pakuti ka. Peale t\u00f6\u00f6p\u00e4eva kulus v\u00e4ike amps \u00e4ra. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Leedu Riiklik S\u00fcmfooniaorkester. Brahms ja Mahler<\/strong><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Sellele kontserdile minek tuli isegi kiiremini, kui \u00fcle\u00f6\u00f6. Ennel\u00f5unasel ajal t\u00f6\u00f6l olles sain lapse klassivennast s\u00f5bra emalt kirja, et tal 2 piletit pakkuda, sest j\u00e4i haigeks. Oleme selle perega m\u00f5lemad klassikamuusika f\u00e4nnid ja sageli samadel kontserditel, aga sellele kontserdile mul pileteid polnud. No mis teha, rahakotti tuleb samuti vaadata, sest piletid tuleb valdavalt pikalt ette osta, mis t\u00e4hendab – mitmu piletit korraga. Ja n\u00fc\u00fcd siis pakkumine, kus hind eriti soodne, sest nende perel on ostetud toetaja sarjapilet. Ronisin kiirelt teisele korrusele oma armsa kolleegi juurde, kellega valdavalt kontserditel k\u00e4ime ja pakkusin temale teist piletit. Pisukese m\u00f5tisklemise j\u00e4rel otsustasime kasutada juhust ja minna. Reedene \u00f5htu ikkagi ja me tegelikult m\u00f5tlesime, et l\u00e4heks meie kohalikku kinno, aga j\u00e4tsime targu piletiostu viimasele minutile. Hea, et j\u00e4tsime. Kontsert oli v\u00e4ga, v\u00e4ga hea ja Mahler eriti muljetavaldav. Tulime saalist v\u00e4lja ja pea oli muusikalises pilves. Isegi rongis\u00f5it viimase suslaga tundus kummalaiselt l\u00fchike.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Novembris saabus ERSOle k\u00fclla\u00a0Leedu Riiklik S\u00fcmfooniaorkester<\/strong>\u00a0koos oma asutaja ja peadirigendi\u00a0Gintaras Rinkeviciusega<\/strong>. Estonia kontserdisaalis antakse kontsert, kus kavas on\u00a0Gustav Mahleri\u00a0<\/strong>esimene s\u00fcmfoonia. Teose s\u00fcnnilugu viib Kasselisse, kus Mahler komponeeris oma esimese vokaalts\u00fckli \u201eR\u00e4ndselli laulud\u201c. Ts\u00fckli atmosf\u00e4\u00e4r kandub esimesse s\u00fcmfooniasse ning teoste sisulist ja muusikalist seost on helilooja ise korduvalt esile toonud. Mahleri s\u00fcmfoonia k\u00f5rval on kontserdi kavas\u00a0Brahmsi<\/strong>\u00a0esimene klaverikontsert, mis tuleb esitusele leedu pianisti\u00a0Lukas Geniu\u0161ase<\/strong>\u00a0soleerimisel.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

kava<\/h2>\n\n\n\n

Johannes Brahms<\/strong>
<\/strong>Klaverikontsert nr 1 d-moll, op. <\/em>15<\/p>\n\n\n\n

Gustav Mahler<\/strong>
<\/strong>S\u00fcmfoonia nr 1 D-duur<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

November on pime ja kuna lund pole, siis ka v\u00e4rvitu. Korraks tuli natuke lund, kuskil 20-nda kuup\u00e4eva paiku ja sulas suhteliselt ruttu \u00e4ra. Ah, peaasi, et libe pole. M\u00f5ned miinustes \u00f6\u00f6d\/hommikud olid kuu jooksul, aga p\u00e4eval ikka plussis, vihmane ja tatine.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Pojat\u00fctrega \u00f5pime ikka \u00f5htuti vene keelt. Helistab mulle ja siis ma \u00f5petan h\u00e4\u00e4ldust v\u00f5i t\u00f5lgin. Tema on mul peres neljas vene keele \u00f5ppija. Kahte poega olen samuti j\u00e4rjepidevalt \u00f5petanud, aga Kirke on saanud ise hakkama m\u00f5ne \u00fcksiku erandiga. Paistab, et pojat\u00fctar saab samuti laias laastus hakkama. Liiga palaju abi ei vaja. Kunagi \u00f5petasin \u00fcht s\u00f5branna poega, k\u00e4is meil k\u00fclas j\u00e4relaitamises. \u00d5ppis \u00e4ra ja nautis ilmselt meil olles rahulikku keskkonda :D Koju ei kiirustanud. M\u00f5istetav, kui kodus oli veel 2 tittedest \u00f5de ja m\u00f5ni aasta noorem vend.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Nii, mis veel?<\/p>\n\n\n\n

Kuu viimasel reedel l\u00e4ksin peale t\u00f6\u00f6p\u00e4eva Tallinna poodlema. Muide esimest korda poodlesin musta reede raames. K\u00fcll aga ei ostnud ma midagi sellep\u00e4rast, et oli odav. Ikka seda ostsin, mis oli ammu plaanis v\u00f5i peab minema aasta l\u00f5pus j\u00f5uluvana kingikotti ja kasutasin juhust, et osta soodsamalt. Lisaks sain suure annuse j\u00f5ulutunnet, sest kui liigud ruumides j\u00f5ulukaunistuste ja kaupade vahel, l\u00e4heb meelest \u00e4ra vihmane t\u00e4nav. Isegi raekoja plats pole nii tr\u00f6\u00f6stitu, kui kuusk s\u00e4rab ja samal p\u00e4eval avatud j\u00f5ululaat kogub tuure.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Korra kohtasin Kaubamajas isegi oma t\u00fcdrukut, kes l\u00f5petas kohvikus \u00f5ppimise(millegip\u00e4rast on seal peale kooli mugav keskenduda ja \u00f5ppida) ja varsti asutas ta ennast Tartu poole teele \u00dcle-eestilise neidudekoor Leelo n\u00e4dalal\u00f5pu laagrisse. Kehv ilm, pimedus, metsik autodevool linnas ja kogu tee Tartusse tipptunnil…..ta ei taha ilmselt t\u00fckk aega autoga Tartu s\u00f5ita.<\/p>\n\n\n\n

Ise l\u00e4ksin s\u00f6\u00f6ma vastavatud Anni Arro kohvikusse Hooaeg, mis asub kaubamaja kahe korpuse vahel galeriis. M\u00f5nus interj\u00f6\u00f6r ja hea toit. K\u00fcll mitte liiga odav. Julgen soovitada ja kesklinnas liikudes l\u00e4hen ka ise sinna ehk tagasi. Loodan et pisut logisev teenindus on tingitud koha v\u00e4rskusest. V\u00e4ga meeldis, et lauan\u00f5udena ja ka seintel oli kasutuses Anni \u00f5e keraamika ja portselan. S\u00f6\u00f6giriistad olid kaubam\u00e4rgilt Sabre Paris ja neid m\u00fc\u00fcakse Kaubamaja koduosakonnas ja tegelikult saab selle tootja nuge-kahvleid-lusikaid ka Tablescape-st.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Edasi v\u00f5tsingi suuna koduosakonda, kus sai nautida nii Arro portselani kui tekitada endale j\u00f5ulukaupade vahel lumeta j\u00f5ulutunnet. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Arro keraamika<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kaubamajas on muidugi alati midagi vaadata ja imetleda, just koduosakonnas. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Viru keskuse aatriumis on nagu alati, Sishi j\u00f5uludekoratsioonide v\u00f5lumaailm. Sealt leiab kindlasti iga\u00fcks midagi endale sobivat.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Raamatupoodi j\u00f5udsin loomulikult ka. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Korraks k\u00e4isin restoran “P\u00e4ris”-es, et osta sealt j\u00f5ulupakki panemiseks prantsuse teed ja siis juba l\u00e4bi j\u00f5ulutuledes Rottermanni rongijaama.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

29. novembril s\u00f5itsin aga hommikul Tallinna, sain kokku oma p\u00f5hikooliaegse pinginaabriga, kellega me polnud 14 aastat kohtunud ja koos istusime siis Balti jaama l\u00e4hedal kohvikus Rocket Bean. Mina polnud sel hommikul veel s\u00fc\u00fca j\u00f5udnud, tema ka ja selles kohvikus pakutakse v\u00e4ga head kohvi. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

M\u00f5ne aja p\u00e4rast l\u00e4ksime tagasi jaama, et s\u00f5ita Nelji\u00e4rvele klassikokkutulekule. Jah, enamust sellest seltskonnast, kes kohale tulid….olin ma n\u00e4inud viimati p\u00f5hikooli l\u00f5pus. Ajendi kokkusaamiseks andis meile klassi\u00f5de, kes elab \u00fcle 20 aasta Ameerikas ja oli \u00fcle v\u00e4ga pika aja Eestis k\u00e4imas. P\u00f5hikooli l\u00f5petas meid 32 v\u00f5i 34, kohale tuli 14 inimest. P\u00e4ris h\u00e4sti. Tore oli, r\u00f5\u00f5mu tegi, et k\u00f5ik saavad oma elus hakkama vaatamata sellele, et keerulisi aegu on elu jooksul k\u00f5igil ette tulnud. Kahte neidu ei tundnud \u00e4ra, pidin nime k\u00fcsima. \u00d5htul s\u00f5itsime koos minu pinginaabriga \u00fcle Tallinna Raplasse meile.<\/p>\n\n\n\n

Koju j\u00f5udes tekkis mul pisuke segadus, et kust on tekkinud jalatsiriiulile kuuseokkad. M\u00f5tlesin, et k\u00fcllap t\u00fctar v\u00f5ttis \u00fclevalt kapist j\u00f5uluasju ja sealt pudenes. Siis aga n\u00e4gin ka p\u00f5randal parasjagu kuuseokkaid ja l\u00f5puks koitis. Kui on midagi sellist kahtlast, on poeg k\u00e4inud salaja ja toonud mulle tuppa kuuse. Vaatasin elutuppa…ja seal see kaunitar seisiski. Seda ta mulle \u00f5htul kirjuts ja uuris, kas ma olen kodus ja millal tulen ning lubas j\u00e4rgmisel p\u00e4eval k\u00fclla tulla. Niisama. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Hommikul saatsin pinginaabri rongile, et ta saaks k\u00fclastada Tallinnas Piparkoogimaania n\u00e4itust ja s\u00f5ita laevaga tagasi koju Soome, H\u00e4menlinna. Ise toimetasin koduseid asju, kuni poeg tuligi oma elukaaslasega k\u00fclla. Kutsusid mind Haapsallu :P. Aastavahetus on sisustatud.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Selle kuu raamatud:<\/strong> T\u00e4helepanek – mida rohkem aasta l\u00f5pp l\u00e4heneb, seda v\u00e4hem j\u00f5uan ma lugeda. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Kauged tunnid”<\/strong> Kate Morton<\/p>\n\n\n\n

Seni loetud Kate Mortoni raamatud on mulle v\u00e4ga meeldinud. Ei tulnud pettuda ka selles loos. Ehk ei l\u00e4inud see lugu kohe esimestest lehek\u00fclgedest “k\u00e4ima”, aga tasa ja targu ta aina keris ennast huvitavamaks ja huvitavamaks. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Edie Burchill ja tema ema elavad teineteisest justkui m\u00f6\u00f6da, ja kui \u00fchel p\u00fchap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal saabub aastak\u00fcmneid kaotsis olnud kiri, hakkab Edie kahtlustama, et ema emotsionaalne distantseeritus varjab vana saladust. Miks ei taha ema r\u00e4\u00e4kida elust Milderhursti lossis, kuhu ta kolmeteistaastasena juhuse tahtel sattus, kui paljud Londoni lapsed s\u00f5ja jalust evakueeriti? Miks eitab ta minevikku nii kangekaelselt, et on valmis koguni valetama?<\/p>\n\n\n\n

Kate Mortoni lummav lugu t\u00fctre teekonnast ema minevikku on tummine lugemine, heas m\u00f5ttes vanamoodne romaan. Autor toob lugejani s\u00f5jaaegse maaelu pildid ja helid, \u00f5\u00f5vastava Mudamehe, ekstsentrilised \u00f5ed Blythe\u2019id, kummitusliku lossi ja v\u00e4lks\u00f5jast r\u00e4situd Londoni. J\u00e4rk-j\u00e4rgult tulevad ilmsiks salajane armastus, mahavaikitud kuriteod, hullumeelsus ja kangekaelne eitamine. P\u00f5nev kuni l\u00f5puni, autor veab lugejat (taas!) meisterlikult ninapidi, aga ei v\u00f5ta lootust, et viimaks paljastub t\u00f5de mineviku \u201ekaugetel tundidel\u201d juhtunu kohta.<\/p>\n\n\n\n

Auhinnatud kirjanik Kate Morton (snd 1976) on \u00fcks New York Timesi ja Sunday Timesi enimm\u00fc\u00fcdud autor. Tema seitse romaani \u2013 \u201eMaja Rivertonis\u201d (eesti k 2009), \u201eUnustatud aed\u201d (2013), \u201eSaladuse hoidja\u201d (2014), \u201eJ\u00e4rvemaja\u201d (2016), \u201eKellassepa t\u00fctar\u201d (2020), \u201eKojutulek\u201d (2024) ja \u201eKauged tunnid\u201d \u2013 on avaldatud rohkem kui neljak\u00fcmne viies riigis ja kolmek\u00fcmne kaheksas keeles ning m\u00fc\u00fcgimenult on need k\u00f5ik olnud maailmas esikohal.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Minu Bali. Elu on tseremoonia”<\/strong> Juta Raudnask<\/p>\n\n\n\n

Tegelikult \u00fctles kohalaik seal, et elu on tseremoonia ja tseremoonia on elu. Mida ma raamatust arvasin….\u00fcldjoontes meeldis. Juta kirjutamistel olen tegelikult silma peala hoidnud juba sellest ajast, kui nad kunagi ammu oma esimese lapsega(\u00fcsna v\u00e4ike oli alles) \u00fcmbermaailmareisile suundusid ja pidasid blogi. Esiteks oli huvitav, teiseks h\u00e4sti kirjutatud ja kolmandaks v\u00e4ga heade fotodegam mis minu jaoks on \u00fche reisiloo juured esmane vajadus. Edasi lugesin k\u00f5iki Juta poolt kirjutatud reisi\/toidu teemalaisi raamatuid. “Minu Balai” lugemise eel olid mul seega ootused v\u00e4gagi k\u00f5rged. P\u00e4ris nii aga ei l\u00e4inud. Raamat oli hea, aga oli lehek\u00fclgi, kus lugesin diagonaalais. Vast oli mulle liiga palju kohalikke tseremooniate kirjeldusi. Ilmselgelt olen aastate jooksul nende kohta juba piisavalt kuulnud ja n\u00e4inud. Aga…palaju enamat sain ma teada Jutaga tehtud podcastidest. \u00dcks neist Estraveli reisipodcast ja teine Petrone Prindi podcast. Need l\u00e4hevad mul kindlasti \u00fclekuulamisele, et m\u00e4rkmeid teha. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mul on kahju inimestest, kes tulevad n\u00e4dalaks Balile, veedavad p\u00e4evi hotellis kirjude kokteilide taga ja tormavad higistena l\u00e4bi turismimagnetite. See ei ole p\u00e4ris Bali \u2013 mitte see, millest mina teile kirjutan. Bali jaoks tuleb v\u00f5tta aega. \u00d5igesti tunnetatuna on Balil olemine justkui see aeg p\u00e4evast, mille veedad mediteerides. Puhastav, rahustav, kirgastav\u2026
Minu Bali on maagiline kultuur iidsete tseremooniate ja rituaalidega, rolleris\u00f5idud palmisalude vahel, kodu jagamine troopilise faunaga ja elustiil, mis toetab meie kui bioh\u00e4kkerite pikaealisuse p\u00fc\u00fcdlusi nii oma tempo, toidu, looduse kui vaimsusega.
K\u00f5ik pole aga l\u00f5puni zen, isegi Balil mitte. Saan eluohtliku allergilise reaktsiooni, eksin esimest korda elus rollerit juhtides \u00e4ra, kohtan peopesasuuruseid \u00e4mblikke, s\u00f6\u00f6n pesukausist mineraalvee ja seas\u00fcdame suppi, v\u00f5itlen niiskushallitusega, n\u00e4en, kuidas kohalikud transis v\u00e4\u00e4nlema hakkavad, endal silmad pahupidi, ja leian end kose all r\u00f6\u00f6kimast.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Edeni tr\u00f6\u00f6stik\u00f6\u00f6k”<\/strong> Tilly Tennat<\/p>\n\n\n\n

Klassikaline naistekas, aga selline tore ja muhe, kust parajast bitchist saab pai t\u00fcdruk, machomehest hea poiss ja nad elavad elu l\u00f5puni \u00f5nnelikult koos :) T\u00f5sisemate raamatute vahele tuleb sellised puhkamiseks ikkagi lugeda. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Edenit tabavad oma lapsep\u00f5lve suvemajja naastes vastakad tunded \u2013 ta on hiljuti kaotanud ema ning loodab, et Sea Glass Bay suudab tema murtud s?dant ravida. K?laelanikud tervitavad Edenit avas?li ning ta seab nende aitamiseks sisse kogukonnak\u00f6\u00f6gi, kus pakub oma uutele s\u00f5pradele koduseid toite.
Id?lli l\u00f5hub kutsumata k?laline \u2013 n\u00e4gus ja otsekui marmorist tahutud Cam, kes tahab osta maat?ki, millel asub Edeni kogukonnak\u00f6\u00f6k. Kui Cam Edeni kutse peale triiks\u00e4rgi k\u00e4ised ?les k\u00e4\u00e4rib ja talle appi l\u00e4heb, hakkavad s\u00e4demed lendama ja k\u00f6\u00f6gis l\u00e4heb v\u00e4ga kuumaks.
Siis aga kaob Cam ilma ette hoiatamata\u2026
Kas Eden suudab ?le saada ka sellest kaotusest ning k\u00f5igest hoolimata p\u00e4\u00e4sta k\u00f6\u00f6gi, mis aitas tal p\u00e4\u00e4sta iseennast?<\/p>\n\n\n\n

Tilly Tennant<\/strong> elab koos oma perega Staffordshire\u2019is. P\u00e4rast mitut kohutavat t\u00f6\u00f6kohta otsustas Tilly j\u00e4rele anda kirele kirjutamise vastu ning asus \u00f5ppima inglise keelt ja loovkirjutamist. Ta kirjutas oma deb\u00fc\u00fctteose aastal 2007 esimesel \u00fclikooliaegsel koolivaheajal ega ole sellest saadik kirjutamisest loobunud.<\/p>\n\n\n\n

Eesti keeles on ilmunud kaks Tilly Tennanti kirjutatud raamatut: \u201eKohvik Saialille sadamas\u201c ja \u201eKodu Rukkilillemajas\u201c.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Suvi Applemore`is”<\/strong> Rachael Lucas<\/p>\n\n\n\n

Applemore lugude kolmas raamat. Olin vist kolmandiku l\u00e4bi lugenud, kui sain aru, et aa, tegelased on valdavalt tuttavad ja see tundub olevat j\u00e4rgmise pereliikme lugu. Tore lihtne lugemine. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mida teeksid sina, kui miljon\u00e4r, kellega sul oli \u00fche\u00f6\u00f6suhe, osutub su uueks majanaabriks? \u2026<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4bi ja l\u00f5hki kontrollifriigist Charlotte Fraser astub korraks mugavustsoonist v\u00e4lja: tal on linnas \u00fche\u00f6\u00f6suhe. Pole ju mingit v\u00f5imalust, et ta oma tillukeses \u0160oti m\u00e4gismaal asuvas koduk\u00fclas megaseksika Rob Jonesiga kokku puutuda v\u00f5iks \u2026

Tagasi koju j\u00f5udes on ta otsustanud k\u00e4tte saada Midsummer House\u2019i, unelmate kinnisvara, mis sobiks ideaalselt ta puhkemajade \u00e4ri kroonima \u2013 olgugi et see t\u00e4hendab leppimist ekstsentrilise omaniku pisut kummalise n\u00f5udmisega elada majas kolm kuud, sellal kui omanik ise reisile l\u00e4heb, et j\u00e4rele m\u00f5elda ja m\u00fc\u00fcgi osas l\u00f5plik otsus teha.

K\u00f5rge lennuga b\u00f6rsimaakler Rob Jones on parasjagu ootamatult ilma uue projektita, kui ta t\u00e4di Frances, kes pole endast ammu m\u00e4rku andnud, korraga helistab ja n\u00f5u k\u00fcsib. Mees pole p\u00e4rast peresidemeid purustanud trag\u00f6\u00f6diat oma jalga m\u00e4gismaale t\u00f5stnud, kuid otsustab siiski suhteid parandada ja Applemore\u2019i suunduda, et t\u00e4di majas peatuda ja remondit\u00f6\u00f6del abiks olla.

Nii juhtubki see, mis ei pidanud juhtuma: Charlotte ja Rob elavad ootamatult \u00fche katuse all. Kuna m\u00f5lemal on p\u00f5hjust paigale j\u00e4\u00e4da, tuleb m\u00e4ngu tahtej\u00f5ud: kes annab alla ja kolib esimesena v\u00e4lja? Rob taipab, et Charlotte on otsustanud juhtunut saladuses hoida \u2013 aga kui lihtsaks v\u00f5i keeruliseks see nendevahelist tugevat t\u00f5mmet arvestades osutub?<\/p>\n\n\n\n


Applemore\u2019i k\u00fclakese n\u00f5iduslik keskkond hakkab Robile m\u00f5juma ja mees k\u00fcsib endalt, kas ta elus seatud prioriteedid on ikka \u00f5iged olnud \u2026 ent mis saab Charlotte\u2019i plaanidest Midsummer House\u2019iga, kui mees otsustab paigale j\u00e4\u00e4da?<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Vaikuse v\u00f5lu”<\/strong> Florian illies<\/p>\n\n\n\n

“Punase” sarja raamatud on valdavalt v\u00e4ga head. T\u00e4itsa minu tassikesed teed. K\u00fcll aga ei saanud ma s\u00f5braks selle sakslasest autori raamatuga. Vaatamata sellele, et ma kunstiajalugu v\u00e4gagi armastan, pingutasin lugeda pisut \u00fcle poole ja siis andsin alla. Ma saan aru, et see oli \u00fclistuslaul maalikunstnik Friedrichile, aga…poole raamat oeale oli mul pilt loost nii selge ja \u00e4ra n\u00e4mmutatud, et ma rohkem t\u00f5esti seda kunstlikku venitamist lugeda ei jaksanud. Ehk l\u00e4ks ka autor ise liiga kunstiajaloolasespetsiifiliseks ja ilukirjandus, kui selline, l\u00e4ks juba kaduma. 6\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201cVaikuse v\u00f5lu<\/strong>\u201d on kirjutatud t\u00e4histamaks 250 aasta m\u00f6\u00f6dumist maalikunstnik Caspar David Friedrichi (1774\u20131840) s\u00fcnnist, kuid see ei ole kindlasti tavap\u00e4rane elulooraamat. See kirjanduslik mosaiik kirjeldab veidrate juhtumite ja v\u00e4rvikate lugude kaudu, kuidas Friedrich ning tema maalid on inimesi ja maailma m\u00f5jutanud v\u00e4hem ja rohkem ootusp\u00e4rasel moel: kuidas tema maalid t\u00f5id sakslaste hinge igatsuse ja muutusid maastikeks Disney \u201cBambis\u201d, kuidas Friedrichit \u00fclistati ja vahepeal pea t\u00e4ielikult unustati ning milliseid keerulisi teekondi on l\u00e4bi teinud tema maalid. \u201cVaikuse v\u00f5lu\u201d maalib pildi inimesest maalide taga ning kunsti kirjust peegeldusest \u00fchiskonnas.<\/p>\n\n\n\n

Florian Illies (snd 1971) on saksa kunstiajaloolane, kirjastaja, ajakirjanik ja kirjanik. Tema teostest on varem eesti keeles ilmunud raamatud \u201e1913. Sajandi suvi\u201d ning \u201cArmastus vihkamise aegu\u201d.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“\u00dche mantli lugu. 50 000-DOLLARISE MANTLI J\u00c4LGEDES: K\u00c4SIT\u00d6\u00d6, LUKSUS JA KINNISIDEED”<\/strong> Meg Lukens Noonan<\/p>\n\n\n\n

Seda raamatut tahtsin lugeda p\u00e4ris ammu, aga ikka tulid teised raamatud vahele. N\u00fc\u00fcd, kui hakkasin \u00f5mblema t\u00fctrele korralikku klassikalist, villasest kangast r\u00e4tsepamantlit, tundus aeg olema rohkem kui \u00f5ige. Eks ma olen isegi seda meelt, et see oskus on h\u00e4\u00e4buv ja korralaiku villase mantli \u00f5mblemine on kunst omaette. P\u00e4ris mitu aastat olen vaadanud mantleid poes…ja ei leia sealt \u00fclearu palju selliseid, mis v\u00e4\u00e4riks oma hinda v\u00f5i \u00fcldse ostmist. Sellisel korralikust kangast ja korralikult individuaal\u00f5mblusena oskajana tehtud mantel on eelk\u00f5ige kaunis, aga ka vastupidav, looduss\u00e4\u00e4stlik ja eksklusiivne. Eks seda n\u00e4itab ka s\u00fcgisel uue voodri saanud, mind ja t\u00fctart oma 25 aastat teeninud kunagise Klementi vabriku ka\u0161miirvillasest pikk klassikalise l\u00f5ikega mantel. N\u00fc\u00fcd k\u00e4ib kindlasti vaat et teist samapalju. Ainus vahe, et ta on siiski tulnud masst\u00f6\u00f6stusest, aga tol ajal tehti ka vabrikus v\u00e4ga korralikke mantleid. Praeguseid – vormituid, voodrita, n\u00f6\u00f6pideta, \u00f5lakuteta, korralaiku t\u00f6\u00f6tluseta massmantleid, mis v\u00f6\u00f6ga kokku t\u00f5mmatud ja valdavalt kedagi ei kaunista…ma ei ole n\u00f5us ostma. Nimesi nimetamata, aga meie kohalik brand, kes nimetab pikendatud \u00f5laga, kraeta ja n\u00f6\u00f6pideta, laia varrukasuuga (k\u00fcll v\u00e4hemalt voodriga) mantlit moeloominguks, ma selleks nimetada ei julgeks. Vaadates erinevaid presenteeringuid, siis enam v\u00e4hem ok istub see mantel vaid piitspeenikeste modellide seljas ja siiski vaid musta v\u00e4tvi tootena. Kes v\u00e4hegi toekam naine, n\u00e4eb selles manlis v\u00e4lja nagu heinasaad v\u00f5i tundub see paksu hommikumantlina. Seda muljet v\u00f5imendab kimono-l\u00f5ige. Pealegi meie kliimas lai varrukasuu pole kuigiv\u00f5rd praktiline. Aga see selleks. Mainitud raamat on ood r\u00e4tsepat\u00f6\u00f6le ja villat\u00f6\u00f6stusele ning lambakasvatusele. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\u201e\u00dche mantli lugu\u201c viib meid \u00fche \u00fclihinnalise mantli saamisloo j\u00e4lgedes tundelisele teekonnale moe ja r\u00f5ivakunsti ajalukku. Reis saab alguse Peruus Andide k\u00f5rgm\u00e4estikus, seal kasvatasid inkad juba sajandeid enne konkistadooride saabumist p\u00fchasid loomi vikunjasid, kelle imepehmest ja ka\u0161miiristki kallimast villast valmistatakse \u00fclihinnalist kangast. Niisugune riie kattis president Kennedy ajal Valge Maja sohvasid ja 20. sajandi keskel, kui USAs ei olnud midagi uhkemat kui vikunjavillane mantel, kandsid niisugust r\u00f5ivast Marlene Dietrich, Greta Garbo, Leonard Bernstein, Nat King Cole ja paljud teised.<\/p>\n\n\n\n

Edasi liigume Firenzesse maailmakuulsa Stefano Ricci moeateljeesse, kus valmistatakse \u00fclipeent siidi, reisi saateks legendid siidiusside kasvatamise algusaegadest. Itaaliast v\u00f5tame kursi Prantsusmaale kuulsasse Dormeuil\u2019 t\u00f6\u00f6kotta, kus aegade v\u00e4ltel on kootud kangast kuningate, presidentide ja filmit\u00e4htede r\u00f5ivastamiseks. Saame teada, kuidas s\u00fcndisid kuulsad kangavabrikud ja kuidas m\u00f5jutas r\u00f5ivamoodi Suur Prantsuse Revolutsioon, aga ka seda, kuidas kuulsate tootjate kangaid osavalt v\u00f5ltsida saab.<\/p>\n\n\n\n

Inglismaal k\u00fclastame ateljeed, kust tellisid oma r\u00f5ivad Charles Dickens ja Winston Churchill. Saame teada, mida t\u00f5i r\u00f5ivatoomise jaoks kaasa t\u00f6\u00f6stuslik p\u00f6\u00f6re ja kuidas rajati Londonis West Endis asuvad Savile Row r\u00e4tsepa\u00e4rid, milles \u00f5mmeldi r\u00f5ivaid Windsori hertsogi, Gary Granti ja teiste stiiliikoonide jaoks. Loeme sellest, kuidas m\u00f5jutas ehtne inglise r\u00e4tsepat\u00f6\u00f6 1980. aastatel USAs Wall Streeti b\u00f6rsimaaklereid ning millal ja miks hakkas moemaailmas domineerima Itaalia. Seej\u00e4rel l\u00e4heme k\u00fclla 150 aasta vanusesse n\u00f6\u00f6bit\u00f6\u00f6kota, kus valmistatud n\u00f6\u00f6pidega kuubesid kannab ka prints Charles, saateks lood sellest, millal ja miks n\u00f6\u00f6bid \u00fcldse kasutusele v\u00f5eti ning mil moel m\u00f5jutas see toonast demograafilist olukorda.<\/p>\n\n\n\n

\u201e\u00dche mantli lugu\u201c viib meid sajanditevanusesse luksuse ja p\u00fchendumuse maailma, kus v\u00e4lditakse kiirmoodi ja k\u00f5ike, mis p\u00f5gusaks pruukimiseks m\u00f5eldud. See raamat on \u00fclistuslaul elule, kus asjadel on j\u00e4\u00e4v v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pere pesamuna 19 N\u00fc\u00fcdsest on mul siis kodus vanur-teismeline, ehk siis p\u00e4ris suur ja s\u00f5ltumatu inimene veel pole, aga lausteismeline ka mitte. Hormoonid on pisut rohkem kontrolli all, toad seisavad puhtamad ja vastutustundega on p\u00e4ris h\u00e4sti. No ja see on … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-20020","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20020"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20020"}],"version-history":[{"count":17,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20020\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20518,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20020\/revisions\/20518"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20020"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20020"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20020"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}