{"id":19945,"date":"2026-01-15T18:36:29","date_gmt":"2026-01-15T16:36:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=19945"},"modified":"2026-01-15T18:36:29","modified_gmt":"2026-01-15T16:36:29","slug":"detsember-4","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=19945","title":{"rendered":"Detsember"},"content":{"rendered":"\n

Minu s\u00fcnnip\u00e4evakuu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peod said peetud. Kolleegidega t\u00e4histasime n\u00e4dal varem. \u00d5igel ajal ei saanud, sest n\u00e4dalal kui esmasp\u00e4eval oli minu s\u00fcnnip\u00e4ev, algasid mul j\u00f5uluhommikud ja k\u00f5ikidel hommikutel olin sel n\u00e4dalal h\u00f5ivatud. Kolleegid muidugi hoolitsesid selle eest, et ma ohjeldamatult magusat s\u00f6\u00f6ksin ja t\u00f5id kingituseks komme-k\u00fcpsiseid, \u00f5nneks sekka v\u00e4rskeid mangosid ja muud head paremat. Eks ma n\u00fc\u00fcd jagan teistelegi, et \u00fcksi raamatute lugemise k\u00f5rvale k\u00f5ike nahka ei pistaks. Jaaaa, \u00fcks kolleeg meil siin usinasti heegeldab. Sain minagi endale draakoniaastal s\u00fcndinule kohaselt draakoniga j\u00e4rjehoidja. Mulle meeldib.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4ev enne s\u00fcnnip\u00e4eva p\u00fchap\u00e4eval, plaanisin t\u00e4histada oma pere lastega, lapselastega ja laste kaasadega. T\u00e4histasimegi, aga vanem poeg ei saanud tulla ja tema tuli oma kaasaga \u00f5igel (j\u00e4rgmisel)p\u00e4eval, lisaks siis ka minu \u00f5de. Seega kaks p\u00e4eva k\u00fclalisi ja vaaritamisi, aga nii toredad olemised olid. Minu j\u00f5ulupuhkuse esimese p\u00e4eva \u00f5htul(17.12) tuli naabrinaine ja meil oli \u00fctlemata \u00f5dus \u00f5htu. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kuu alguses ehtisime \u00e4ra koduse kuuse ja tasapisi tulid v\u00e4lja muud j\u00f5ulukaunistused.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Selle muumidega l\u00e4bipaistva kuuli sain oma t\u00fctrelt s\u00fcnnip\u00e4evakingituseks koos kauni ja sooja meriinovillase d\u017eempriga. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

4. detsembril<\/strong> k\u00e4isin Tallinnas \u00fchel ise\u00e4ranis m\u00f5nusal kohtumisel. Tablescape-i perenaine Laura kutsus oma kliendid j\u00f5ulueelsele koosviibimisele. Laura nimelt vahendab Prantsusmaalt lauan\u00f5usid, mis ei j\u00e4ta kedagi k\u00fclmaks.<\/p>\n\n\n\n

GIEN\u2019i lauan\u00f5ud on valmistatud algusest l\u00f5puni Prantsusmaal Loire\u2019i orus asuvas GIEN\u2019i n\u00f5udevabrikus, mis asutati aastal 1821.
Keraamika on unikaalne oma looduslike koostisosade, kvaliteetse disaini ja vormide poolest. Savipasta, kipsist vormid ja glasuuri retseptid on k\u00f5ik kavandatud ja valmistatud GIEN\u2019i vabrikus. K\u00f5ik tootmisetapid toimuvad kohapeal. \u00dche toote valmimisel osaleb kokku 30 meisterlikku k\u00e4tepaari. Nii \u00fctleb Tablescape-i koduleht.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

N\u00f5ud on t\u00f5epoolest imelised. Lisaks n\u00f5udele saab n\u00e4idisteruumist osta prantsuse v\u00e4iketootjate balsamicosid, p\u00e4hkleid, Champagne`t ja muud head. Ka oliivi\u00f5lisid. Balsamicodest ja \u0161ampanjast(\u00fcks v\u00e4heseid, mis minu organismile sobib, sest ta on v\u00e4ikese mulliga) k\u00e4is koosviibimisel r\u00e4\u00e4kimas Sirli, kes toob neid maale – Balsamico Di Modena ja Champagne Eric Taillet. Sirli on ametilt restorani P\u00e4ris perenaine. R\u00e4\u00e4kis v\u00e4ga inspireerivalt ja huvitavalt. Kirega. Armastusega selle vastu, millega tegeleb. Soovist pakkuda inimestele parimat. See, kuidas aga perenaine Laura hoolitseb oma k\u00fclaliste eest, on imeline ja tase omaette.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Imeline \u00f5htu oli ja l\u00e4bi ehitud linna koju kulgemine j\u00e4tkus \u00fclevas meeleolus. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

J\u00f5uluhommikud<\/strong><\/p>\n\n\n\n

J\u00f5uluhommikud on rampsis minu kaubam\u00e4rk. Registreerus 20 kampa lasteaedadest ja koolidest vanuses 4-13. Kui sa teed selliseid j\u00f5uluhommikuid 5 p\u00e4eva j\u00e4rjest, tuleb j\u00f5ulutunne v\u00e4ltimatult. Suurimaks t\u00e4nuks on laste s\u00e4ravad silmad ja \u00f5petajate t\u00e4nu. Paraku on minu s\u00fcgis-talv lisaks muudele t\u00f6\u00f6\u00fclesannetele \u00fcrituste poolest nii intensiivne, et l\u00e4bip\u00f5lemise oht t\u00e4iesti reaalne. See ei ole nii, et oled iga p\u00e4ev sama klassi ees. Selleks j\u00e4ingi seekord n\u00e4dal enne j\u00f5ule puhkusele. Teadmine, et puhkus on ees, aitas tegelikult suurep\u00e4raselt koormava ajaga toime tulla. See teadmine kandis. Aga sellise j\u00f5ulumaa ma siis k\u00e4ep\u00e4rastest vahenditest ehitasin. Igasugust kangakraami t\u00f5in loomulikult kodunt, isegi oma uhiuue ruudulise pid\u017eaamaflanelli. Nende butafoorsete kingitustega saab alati nalja. Lapsed tahavad teada, mis seal sees on :P No aga pole midagi, kui \u00fcldse….siis unistused :)<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Detsembris s\u00e4ttisin oma lasteosakonna vitriini j\u00f5uluteemalise n\u00e4ituse. K\u00e4isin kolleegidel sabas ja vaatasin enda varud kodus \u00fcle ning kokku sai tore n\u00e4itus vanematest postkaartidest ja j\u00f5uluehetest. Lisaks ehtisin kaks kuuske \u00e4ra. \u00dcks neist l\u00e4ks j\u00f5ulutuppa, peale j\u00f5uluhommikuid laste m\u00e4ngutuppa ja teine oli t\u00e4itsa uus, mis sai suurde saali koos minimalistlike kaunistustega. Lastele pakkusid muidugi v\u00e4ga huvi kuuse all olevad kingitused, aga paraku olid need t\u00e4iesti ebahuvitavalt t\u00fchjad karbid. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

J\u00f5uluistumine koos kolleegidega<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Koos kolleegidega k\u00e4isime sel aastal esmalt Kunila eragaleriis kunsti nautimas, kus Enn Kunila koos abikaasa Marisega isiklikult tegid meile suurep\u00e4rase ringk\u00e4igu. P\u00e4riselt v\u00e4\u00e4rtuslik kunstikogu ja mul on hea meel, et t\u00fctar l\u00e4heb jaanuaris sinna koos v\u00e4ikese seltskonnaga kunsti nautima. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kui kunst vaadatud, suundusime Viikingite k\u00fclla \u00f5htus\u00f6\u00f6gile. J\u00e4lle \u00fcks omamoodi stiiline koht, kuhu ma polnud varem sattunud. Tore \u00f5htu oli. Ise ma sinna ilmselgelt poleks sattunud ega satu ilmselt edaspidigi. Pole lihtsalt minu tassike teed. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kuu keskel kirjutas mulle poja noorem t\u00fctar, et kas sa vanaema \u00f5mbleksid mulle klassijuhatajale kinkimiseks k\u00e4ekoti. Ma siis k\u00fcsisin, et eee, k\u00e4ekoti? \u00e4kki sa m\u00f5tled sellist riidest kandekotti, millega poes k\u00e4ia? jajah, just seda tema tahtiski. Mis siis ikka, lapselaps tellib, vanaema \u00f5mbleb. Kuna ma tema klassijuhatajat h\u00e4sti tunnen, siis \u00f5mblesin temaatilise raamatute kandmise koti. \u00d5petaja on usin lugeja. Kott sai tugevast s\u00fcgavsinisest (pildil paistab must mis must)puuvillasest kangast, l\u00e4hikeste ja pikkade sangadega ning peale triikisin teemakohase termopildi. Kui pojale helistasin, et tule oma lapse tellimusele j\u00e4rgi, oli ta siiralt \u00fcllatunud, sest ei teadnud sellest midagi. Saime m\u00f5lemad naerda, kui nutikas organiseerija laps on. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Viimase kooliaasta Kaarli kiriku j\u00f5ulukontsert<\/strong><\/p>\n\n\n\n

J\u00f5udsin linna p\u00e4ris varakult ja seadsin esmalt sammud rongijaama l\u00e4hedale RocketBean-i kohvikusse, sest hommikus\u00f6\u00f6k j\u00e4i kodus s\u00f6\u00f6mata. Olin paar p\u00e4eva puhkusel olnud ja re\u017eiim juba lappas. Aga seal kohvikus on nii nii m\u00f5nus atmosf\u00e4\u00e4r, hea eesti muusika ja \u00f5dus olemine, et t\u00fchja sellest kodus s\u00f6\u00f6misest. V\u00f5tsin lihtsalt tassi head kohvi ja croissant-i. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Edasi seadsin sammud Kaarli kirikusse.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

See oli siis kolmas kord ja \u00fchtlasi meie neiukese g\u00fcmnaasiumiaastate viimane. \u00d5nneks ei t\u00e4henda see seda, et sinna j\u00e4rgmistelgi aastatel ei v\u00f5iks kuulama minna. See on p\u00e4riselt \u00fcks aasta oodatuim kontsert, sest Prantsuse L\u00fctseum pakub kvaliteeti. Kaubam\u00e4rgiks on t\u00f5rgeteta sujuv kontsert ja suurep\u00e4rane tase. Au ja kiitus muusika\u00f5petajatele ja korraldajatele. Muusikat k\u00f5lab kontserdil mitmetes keeltes. Sel aastal oli au istuda keskel teises reas koos klassivenna vanematega ja direktoriga. See oli paras \u00fcllatus, sest ise s\u00e4ttisin ennast lihtsalt varakult kohale, et saada v\u00f5imalik parim koht vanematele m\u00f5eldud paremas tiivas. Tuli v\u00e4lja, et mulle ja t\u00fctre klassivenna vanematele oli loodud privileeg, sest m\u00f5lemad lapsed laulsid soolot ja l\u00f5petavad kevadel kooli. Et siis vanematele parim v\u00f5imalus viimasel \u00f5ppeaastal oma lapsi kuulata\/vaadata. Klassivennaga ja kooridega laulis Kirke “Petit papa Noel”-i ja vokaalansambliga esitas soolo-osa laulus “Heliseb v\u00e4ljadel”. Ilus, ilus, ilus!<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Peaks \u00fctlema, et ma olen neid kontserte v\u00e4ga nautinud. Terve kool on kohala, esinevad solistid, muusikud, \u00f5petajad, koorid. Ja see kontsert pole lihtsalt kuidagimoodi, vaid hea tasemega kaunis kuulamine.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Peale kontserti lippasid noored korraks kooli klassijuhataja tundi ja siis saime juba kokku Viru keskuses. Plaan oli osta viimased j\u00f5ulukingitused ja veeta m\u00f5nusalt koos aega.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Eks see poodlemine on v\u00e4sitav ja sellep\u00e4rast polnud viitsimist kaugele s\u00f6\u00f6ma minna, aga n\u00e4lg hakkas n\u00e4pistama. Valisime Kaubamajas asuva kohviku “Hooaeg”, kus mina novembris k\u00e4isin, aga t\u00fctar s\u00f5i seal esimest korda. Taaskord – maitsev toit ja m\u00f5nus ruum, aga …teenindus kehvapoolne. Arenemisruumi on ja kolmandat korda ma sinna kindlasti niipea ei l\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

\u00d5htuks j\u00f5udis meie seltsi t\u00fctre kaaslane, peatusime korraks Viru toidut\u00e4naval, et noormees saaks midagi s\u00fc\u00fca ja siis juba s\u00f5itsime koos koju. Koolivaheaeg ja kaitsev\u00e4e puhkus v\u00f5isid alata.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

22. detsember – ballett<\/strong> Tuhkatriinu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See etendus sattus meile ette juhuse tahtel, kuigi selle reklaampostkaart oli meil juba \u00fcle poole aasta olnud kodus kalendri vahel. Miks sattus? Kolleegid kinkisid mulle aasta tagasi 50\u20ac v\u00e4\u00e4rtuses Piletimaailma kinkekaarte, aga…m\u00f5ne aja p\u00e4rast kolis Estonia Piletimaailma tiiva alt \u00e4ra ja muud peale Draamateatri- kelle piletid on statsionaarselt v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud, v\u00f5i kui on m\u00f5nele, siis pole see ilmselt hea etendus- polnud mul selle 50\u20ac eest midagi osta :( Ainsana j\u00e4i silma Estonias etenduv k\u00fclalisetendus “Tuhkatriinu”. Nii otsustasimegi seda vaatama minna omamata ootusi. Ostsin \u00fche t\u00e4is ja \u00fche sooduspileti m\u00f5ttega, et vaatab, kellel lastest on minuga koos mahti enne j\u00f5ule etendusele tulla….<\/p>\n\n\n\n

….ja kahetsema ei pidanud. Ballett oli ilus, hoogne ja nauditav. Eriti tore oleks olnud, kui selja taga istuvad vene prowad oleks suutnud ennast t\u00e4iskasvanu kombel \u00fclal pidada. Aga mis sa teed, kui keskealised naised on Labubu vaimustuses, kannavad neid elukaid teatriski oma ridik\u00fcli k\u00fcljes ja r\u00e4\u00e4givad neist k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt etenduse ajal. Kuidas saab k\u00fcll armastada kultuuri ja sealsamas olla kultuuritu? Selles on k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Ballett kahes vaatuses Sergei Prokofjevi muusikale<\/p>\n\n\n\n

Koreograafia Cristiano Principato<\/p>\n\n\n\n

Solistid ja balletiartistid:<\/p>\n\n\n\n

Paris Opera Ballet<\/strong> (Pariis)<\/p>\n\n\n\n

Compa\u00f1\u00eda Nacional de Danza<\/strong> (Madrid)<\/p>\n\n\n\n

Taani Kuninglik Ballett<\/strong> (Kopenhaagen)
Poola Rahvusballett<\/strong> (Varssavi)<\/p>\n\n\n\n

Hollandi Rahvusballett<\/strong> (Amsterdam)<\/p>\n\n\n\n

Soome Rahvusballett<\/strong> (Helsingi)<\/p>\n\n\n\n

Eesti Rahvusballett<\/strong> (Tallinn)<\/p>\n\n\n\n

Teater Vanemuise Ballett<\/strong> (Tartu)<\/p>\n\n\n\n

Koreograaf Cristiano Principato ja kunstiprodutsent Sander Sellin (Eesti Balletiagentuur) on loonud ainulaadse kontseptsiooni, mis \u00fchendab nelja Euroopa juhtiva balletitrupi ja Eesti Rahvusballeti tantsijaid. Rahvusvaheline meeskond jagab lava t\u00e4ispikas muinasjutulises balletis, \u00e4ratades ellu t\u00e4iesti uue “Tuhkatriinu” lavastuse.<\/p>\n\n\n\n

Igal etendusel esitletakse erinevat ja ainulaadset koosseisu, mis on kokku pandud tantsijatest 8 erinevast balletikompaniist ja 16 erinevast rahvusest. Iga etenduse n\u00e4itlejate koosseisuga ja lavastuse pildigaleriiga saab tutvuda siin: www.cristianoprincipato.com\/cinderella-gallery-cast<\/a><\/p>\n\n\n\n

Charles Perrault\u2019 muinasjutul p\u00f5hinev Tuhkatriinust on saanud balletimaailma \u00fcks tuntumaid ja armastatumaid teoseid. Lavastus r\u00e4\u00e4gib loo noorest t\u00fcdrukust nimega Tuhkatriinu, puhtast ja lahkest hingest, kes elab igap\u00e4evaste toimetuste l\u00f5ksus kiusatuna oma kurja kasuema ja kasu\u00f5dede poolt. Kuid \u00fchel erilisel p\u00e4eval viib haldjast ristiema ta kuninglikule ballile, kus ta kohtub printsiga ja nende vahel tekib maagiline side.<\/p>\n\n\n\n

Tuhkatriinu ballett on tuntud oma ilusa koreograafia, romantiliste ja koomiliste stseenide ning maitsekate kost\u00fc\u00fcmide poolest. Sergei Prokofjevi muusika annab inspireerivalt edasi muinasjutu emotsioone ja \u00f5hkkonda, muutes “Tuhkatriinu” unustamatuks etenduseks, mis meelitab publikut ning puudutab s\u00fcdameid oma ilu ja maagiaga.<\/p>\n\n\n\n

Austusavaldusena kaunile p\u00e4randile, mille Petipa meile j\u00e4ttis, on lavastus \u00fcles ehitatud klassikalisele koreograafiale, koos kerge neoklassitsistliku vimkaga, mis kuulub koreograaf Cristiano Principato iga lavateose juurde.<\/p>\n\n\n\n

Armastuse, hoolivuse ja muinasjutuliste muutumiste lugu v\u00f5lub igas vanuses vaatajaid ning tuletab meelde headuse j\u00f5udu meie maailmas \u2013 heade inimestega juhtub alati h\u00e4id asju.<\/p>\n\n\n\n

*************************************************************************************<\/p>\n\n\n\n

Teatrisse sai viidud t\u00fctrele n\u00f5elasilmast tulnud must pidulik kleit. L\u00f5petasin selle p\u00e4ev enne Kaarli kiriku kontserti. Kleit oli ammu plaanis, aga valmis saavad asjad ikka siis, kui mingi oluline s\u00fcndmus takka kiirustab. Kangas p\u00e4rit nagu valdav osa minu oste ikka Kangan-kauplusest. Hea kvaliteedi\/hinna suhe ja suurep\u00e4rane teenindus. Materjaliks must paksem ja raskelt langev krepp-viskoos. Esimest korda minu \u00fclipika \u00f5mbluskarj\u00e4\u00e4ri jooksul suutsin kuidagi nii valesti detaile paigutada, et varrukatele ei j\u00e4tkunud kangast :D Noh, naersin enda \u00fcle t\u00fckk aega, sest ma ju vaatasin seda \u00fcle laua \u00e4\u00e4re rippuvat osa ja mulle tundus, et kangast veel k\u00fcll ja rohkem. Eks see paanidega alt laienev l\u00f5ige on muidugi kangakulukas. Kui oleks pisut \u00f6konoomsemalt l\u00f5ikeid paigutanud, oleks varrukagi saanud, aga…pole halba heata. T\u00e4nu sellele said palju elegantsemad ja pidulikumad varrukad. Ostsin \u00f5hk\u00f5rna kivikestega sifoonkanga Tallinna TrendTextiili kauplusest ja kleit sai kaunim, kui oleks samast riidest varrukatega olnud. \u00d5mmelda polnud muidugi kivikestega kangast hea, aga ilu n\u00f5uab pingutamist.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

26. detsembri<\/strong>l veeres pere meile perekondlikku j\u00f5ulu t\u00e4histama. Lauda istus 7 t\u00e4iskasvanut, 3 last(kas 12. aastane on veel laps?) ja s\u00fcles oli \u00fcks beebi. Jajah, \u00fcks koer oli ka. Teine koer j\u00e4eti koju. Kogunesime umbes kella kaheks. Selleks ajaks oli mul (eelmisest \u00f5htust) laud kaetud ja(samal p\u00e4eval tehtud) toidud valmis.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Toitu oli nagu ikka liiga palju, aga hea, et puudu ei j\u00e4\u00e4nud. K\u00f5ike saab ju laiali jagada, j\u00e4rgmisel p\u00e4eval s\u00fc\u00fca v\u00f5i s\u00fcgavk\u00fclma panna. Kuna meie pere beebi(selleks hetkeks peaaegu 5-kuune) dikteerib suuresti elu, saime kokku varakult. Kohalikud olid varem kohal ja nendega tegime kohe traditsioonilise kuuse ees perepildistamise \u00e4ra – igasuguste koosseisudega, kes kuidas tahtis. Kui beebiga noored saabusid, l\u00e4ks beebi emmega s\u00f6\u00f6ma ja meie sel ajal tegime neid pilte, kus k\u00f5ik minu 3 last koos ja mina ka nendega. Beebil k\u00f5ht t\u00e4is, tegime nende perepildid ja m\u00f5ned kl\u00f5psud beebist ning siis viimasena kogu pere \u00fchispildid. Korralik koinveier, aga h\u00e4sti planeerides sai k\u00f5ik tehtud. Planeerima pidi, kuna beebi eraldas selleks vaid pisut \u00fcle 2 tunni, sest siis oli j\u00e4lle tuduaeg ja sel ajal oli m\u00f5istlik koju s\u00f5ita, et valmistuda \u00f6\u00f6uneks. Nojah, keeruline, eks. Aasta p\u00e4rast on vast veidi lihtsam.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Ja siis me s\u00f5ime ja jagasime kingitusi. K\u00f5ikide pakkides oli parasjagu toredaid \u00fcllatusi. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Viimaks s\u00f5ime traditsiooniks saanud ja alati oodatud p\u00f5hjamaade j\u00f5uh\u00f5ngulist riisipudingit. \u00d5nnemandel l\u00e4ks sel korral Kirke noormehele. Peale seda, kui noorem poeg oma perega sai koduteele saadetud, m\u00e4ngisime oma “pimeda r\u00e4tsepa” m\u00e4ngu, kus sai v\u00f5ita erinevaid nunnusi kingitusi. Neid kingitusi ostan kokku igal aastal juba varakult ja m\u00e4ngu naudivad nii suured kui v\u00e4ikesed. Kuna alustasime oma j\u00f5uluistumist vara, oli kella 18-ks oli mul tuba t\u00fchi. Kirke l\u00e4ks oma noormehega j\u00e4rgmisele j\u00f5ulupeole ja kohalik poeg…noh nemad oma lastega on ka juba nagu vanainimesed, tahaks koju kotile. Mis on m\u00f5istetav, sest noorematel inimestel on j\u00f5ulude ajal paratamatult mitmeid koosviibimisi \u00fche v\u00f5i teise poole sugulastega ja s\u00f5pradega ja peredega. Tahtsid kangesti mul aidata koristada n\u00f5usid, aga saatsin nad s\u00fcdamerahuga minema- sellist s\u00fcsteemset n\u00f5udepesu ilma n\u00f5udepesumasinata on m\u00e4rksa parem \u00fcksi teha. J\u00f5ul sai peetud, pereringis toredasti aeg veedetud. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

27. detsembril<\/strong> oli mul puhkuse ja puhkep\u00e4evade vahel \u00fcks l\u00fchike laup\u00e4evane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev. T\u00f6\u00f6lt tulles s\u00f5itsime t\u00fctrega k\u00fclla oma heale s\u00f5brakesele, kes juhtumisi on ka suurep\u00e4rane noorte fantaasiaraamatute autor – Koidu Ferreira. Koidu kutsus meid k\u00fclla. Kuna ta elab praegu veel kahe kodu vahet liikudes, siis ei kohta teda Eestis \u00fclearu sageli. Seda suurem r\u00f5\u00f5m kokkusaamisest. V\u00e4ga m\u00f5nus \u00f5htu koos inimesega, kes on sulle arusaadav poolest lausest, kes oli kunagi tutvudes kohe nii oma, nagu p\u00e4rineks eelmisest elust. Meil s\u00fcnnip\u00e4evadelgi ainult 2 p\u00e4eva vahet ja paljud hobid sarnased. T\u00fctrel oli au saada endale kingituseks Koidu viimati ilmunud raamat, mis polnud meie raamatukokku ega raamatupoodidesse veel j\u00f5udnudki. Raamatu nimeks on “\u00c4ra luba mul s\u00fcndida”. Ja j\u00e4lle, milline kujundus! Imeline. Koidu kujundab ise. \u00dches\u00f5naga juttu j\u00e4tkus kauemaks ja koju j\u00f5udsime \u00fcpris hilja.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel hommikul ehk p\u00fchap\u00e4eval<\/strong>, s\u00f5itsin Tallinna. Leppisime kokku oma armsa s\u00f5brannaga, et teeme sellise toreda s\u00f5pruskonnaga vana aasta viimase koosistumise. Kohtusime kolmekesi, iga\u00fcks t\u00f5i midagi maitsvat s\u00fc\u00fca kaasa ja iga\u00fchel oli m\u00f5ni k\u00e4sit\u00f6\u00f6projekt, mida sai siis lobisemise ja s\u00f6\u00f6mise k\u00f5rvale nokitseda. Mina \u00f5mblesin k\u00e4sitsi mohh\u00e4\u00e4rkangast palli, s\u00f5branna \u00f5mbles samasugust, aga v\u00e4iksemat ja meie kolmas seltsiline l\u00f5petas \u00fchte oma projekti. \u00d5mblesin esimest taolist palli k\u00e4sitsi umbes 2,5 tundi(ok, sinna mahtus ka ohjeldamatut naermist ja s\u00f6\u00f6mist). Pall l\u00e4heb noorimale lapselapsele kingituseks ja ma loodan v\u00e4ga, et nende koer seda nahka ei pista.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kuna mu s\u00f5brake on lisaks k\u00e4sit\u00f6\u00f6virtuoossusele suurep\u00e4rane k\u00fcpsetaja, pakkus ta muidugi ahjust tulnud brioche tainas l\u00f5he-spinatipirukat ja sama taigna baasil lahtist kohupiimapirukat. Mmm, kui maitsvad. \u00d5htu edenedes tekkis meil m\u00f5te, et peaks selle kunagise nn “padjaklubi” mingil moel taaselustama. Muide, padjaklubi tegemistest sai kunagi pea 20 aastat tagasi alguse ka seesama blogi. Eks siis elame n\u00e4eme, kas m\u00f5te l\u00e4heb k\u00e4ima. Jaanuari keskel plaanisime igatahes kohtuda ja koos neidsamu pirukaid k\u00fcpsetada. K\u00f5hulihased valusad naermisest ja s\u00f6\u00f6misest, j\u00e4tsime s\u00f5brannaga h\u00fcvasti ning s\u00f5itsime kahekesi teise s\u00f5brannaga Balti jaama. Mina j\u00e4in napilt maha eelviimasest rongist ja tema istus \u00fcmber, et s\u00f5ita teise trammiga koju. Nii tore oli ja mul hea meel, et selle kohtumise m\u00f5tte v\u00e4lja k\u00e4isin. Aastale ilusasti punkt pandud. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Aasta viimane p\u00e4ev<\/strong> oli meil pidulik ja s\u00fcdamlik. Olime Haapsalu kaunis m\u00f5isas pereringiga tunnistajateks, kuidas mu poeg oma kauni ja armsa kaasa naiseks v\u00f5ttis. Uskumatult s\u00fcdamlik aastal\u00f5pu\u00fcllatus. See oli vist 30. november, kui nad kahekesi mul k\u00fclas k\u00e4isid ja uurisid, mis mul aastavahetusel plaanis on, et nemad kutsuvad meid p\u00e4eval Haapsallu \u00fcritusele ja \u00f5htul neile koju aastavahetust t\u00e4histama. Noh et nad abielluvad v\u00f5i nii. P\u00e4riselt, mul on nende \u00fcle niiiii hea meel. 5 aastat kooselu ja koos ehitatud maja on neid k\u00f5vasti liitnud ning abiellumisotsus tuli m\u00f5lemapoolse siira soovina. V\u00e4rsked \u00e4mmad on \u00f5nnelikud :)<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Nii me siis s\u00e4ttisimegi ennast korda ja s\u00f5itsime 12-ks Haapsallu. Miks Haapsalu? No esiteks polnud sel p\u00e4eval oma kodukohas vabu abiellumisaegu ja teiseks pidi Haapsalu noorpaarile mingil moel t\u00e4henduslik paik olema. Sel korral otsustasime, et minagi v\u00f5iks lihtsalt s\u00fcndmust nautida ja tseremoonia pildistaja sai kohapealt tellitud. Ega see elu l\u00e4bi piiluaugu vaatamine v\u00e4sitab vahest \u00e4ra k\u00fcll. Eriti s\u00fcndmustel, mis on endale olulised. Millalgi ilusal ajal aga teeb noorpaar ennast j\u00e4lle pruudiks\/peiuks ja l\u00e4hme teeme ka ilupildid, sest ega selle pakasega \u00f5ues v\u00e4ga ei tahtnud olla k\u00fcll. Kohapealne pildistaja tegi \u00f5ues paar krl\u00f5psu ja k\u00f5ik kohe ruttu autodesse sooja. Ilmaga meil v\u00e4ga vedas. Kui j\u00f5ulude ajal lund polnud, siis aastavahetuseks oli maa valge, lund arvestatavalt palju ja \u00f5ues kr\u00f5ps k\u00fclm. P\u00e4ike paistis aga nii m\u00f5nusalt, et kogu s\u00fcndmus sai helge ja valge. Lihtsalt iiimeeeliiinee p\u00e4ev.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4evaseks ajaks l\u00e4ksid k\u00f5ik oma kodudesse ja kell kuus \u00f5htul kogunesime taas noorte juures kodus, kus nad olid juba laua valmis s\u00e4ttinud ja t\u00e4histasime nende abiellumist ning 6 tunni p\u00e4rast v\u00f5tsime \u00fchiselt vastu uue aasta. \u00d5ues oli sel hetkel -19C.<\/p>\n\n\n\n

Et siis Head Uut Aastat!<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Peale kesk\u00f6\u00f6d l\u00e4ksin koos minia vanematega \u00e4ra – noh, vanainimesed siiski, hommik algas vara, palju sehkendamist, emotsioone ja seiklemist, aiatas k\u00fcll. Pealegi ei viitsinud ma hiljem l\u00e4bi metsa sellise k\u00fclmaga \u00fcksi koju tolgendada. T\u00fctar oli selleks ajaks oma noormehega tema vanemate juurde s\u00f5itnud ja sealt omakorda nende peretuttavate juurde Gatsby stiilipeoga aastavahetust t\u00e4histama suundunud. M\u00e4ngis isegi esimest korda pokkerit ja v\u00f5itis, eksole – algaja \u00f5nn.<\/p>\n\n\n\n

Mina naiivselt m\u00f5tlesin, et jee, l\u00e4hen \u00fcksi koju, viskan pikali ja loen m\u00f5nuga raamatut, aga inimene plaanib….ja l\u00e4heb nagu ikka. Peale remonti majas ei funka \u00f5igesti kaminad. Mul oli viimane pikalt kinni teibitud, sest sealt vuhises sisse tuul ja t\u00f5mbas tuppa korstnapigi vingu isegi siis, kui kaminat ei k\u00fctnud. Koduse j\u00f5ulupeo hommikul, 26. detsembril, panime korstnasse kivivilla ja kuigi seda ei jagunud t\u00e4iuslikult, tundus, et probleem sai lahendatud. Tuul enam ei puhunud sisse ja kuni aastavahetuseni oli k\u00f5ik ok ka selle vinguga. Kuni siis 1. jaanuari \u00f6\u00f6sel tulin koju ja korter oli vingu t\u00e4is. No sa karusselli siga, eks. Tore \u00fcllatus. Igal juhul jagus mul tegevust pea kella 4-ni. Teipisin kaminasuu uuesti kinni ja siis \u00fcritasin tube tuulutada. Sellise k\u00fclmaga aga ei tahtnud see v\u00e4ga \u00f5nnestuda isegi siis, kui aknad ristseliti lahti. Neljaks \u00f6\u00f6sel oli olukord enam v\u00e4hem ja julgesin magama j\u00e4\u00e4da. Magasin, ellu j\u00e4in ka, aga hommikul \u00e4rkasin v\u00e4ga paksu peaga ja \u00fcle l\u00e4ks see alles \u00f5htuks. Ja ei, see ei olnud alkoholist, sest joonud polnud ma isegi pokaalikest veini l\u00f5puni. T\u00f5en\u00e4oliselt s\u00fc\u00fcdlaseks hiline magamaminek ja see saadanama ving. Eks siis lahendan seda probleemi uuel aastal edasi.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Raamatud:<\/strong> Ka detsembris oli lugemiseks v\u00e4he aega….<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Minu Brasiilia. Tants idufirma \u00fcmber”<\/strong> Andre P\u00f5lm<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4itsa ladusalt loetav ja sai p\u00e4ris huvitava pildi just kahes linnas toimuvast ja m\u00f5nest nende \u00fcmber paiknevast looduskaunist kohast. \u00dclej\u00e4\u00e4nud Brasiiliast tegelikult ei saanud sealt teada midagi. Lugeda oli siiski m\u00f5nus ja sai aimu hoopis sellest, mis tegelikult ei \u00fcllata – \u00e4ri ajamisest brasiillastega ja et see asjaajamine on seal isegi linnati \u00fcksjagu erinev. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eRaha, arvuti ja telefon siia!\u201c Tunnen iga k\u00fclma higipiiska, mis mu otsaesiselt alla voolab. Olen korteris keset Rio de Janeiro slummi. \u201eMa pean selle firma k\u00e4ima saama,\u201c ketrab peas. Nende kaante vahel tuleb juttu kuulirahest kontori k\u00f5rval, surmavatest vihmasadudest, bussir\u00f6\u00f6vlitest, p\u00f5levatest autodest, aga ka lopsakast loodusest ja p\u00f5nevatest loomadest, peidetud randadest, m\u00e4etippude vallutamisest ja loomulikult tantsust k\u00f5ige selle \u00fcle ja \u00fcmber. Mina pean sambat (ja salsat) tantsida saama! Olen Andre, s\u00fcndinud-kasvanud Tallinnas, r\u00e4nnanud 71 riigis, elanud neljas, olen ettev\u00f5tja ja Casa de Baile tantsukeskuse asutaja ning kord v\u00f5tsin n\u00f5uks k\u00e4ivitada idufirma Brasiilias. Kas ja kuidas see \u00f5nnestus \u2013 sellest raamatus. Vamos! L\u00e4hme seikleme!<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Peresidemed uute alguste kommipoes”<\/strong> Hannah Lynn<\/p>\n\n\n\n

Pool raamatut lugesin \u00e4ra ja siis sain l\u00f5puks aru, miks ta mulle pisut tuttav tundus. Kunagi olin esimest osa lugenud. Raamatupoe kirjeldusest sain teada, et vahepeal on veel \u00fcks osa ilmunud, mida ma vist polegi lugenud. V\u00f5ib-olla. Pean uurima. Selline lihtsake sari, aga ladusalt loetav. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00d5nnemull, milles kommipoeomanik Holly Berry hulbib, l\u00f5hkeb plaksuga, kui kohale j\u00f5uavad tormituuled. Isale oma \u00e4ris t\u00f6\u00f6 pakkumine annab ootamatu tagasil\u00f6\u00f6gi, Holly kohtumine tema kallima Beni perekonnaga l\u00f6\u00f6b vankuma kogu suhte ning kui Hollyga sama katuse alla kolib tema majanaabri uus silmar\u00f5\u00f5m, n\u00e4ib naisele, et ta v\u00f5ib ilma j\u00e4\u00e4da nii oma kodust kui ka parimast s\u00f5brast. Ent seegi pole veel k\u00f5ik, suurimat v\u00e4ljakutset on elu varuks hoidnud … Varem on ilmunud \u201eUute alguste kommipood\u201c (2022) ja \u201eArmastuslugu uute alguste kommipoes\u201c (2024).<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“K\u00f5rvitsav\u00fcrtsi kohvik”<\/strong> Esimene raamat , Laurie Gilmore<\/p>\n\n\n\n

\u00dctlme nii, et suhtkoht naiivseke raamat. Lihtsake. Lootsin pisut enamat, aga noh, lugesin siiski viisakalt l\u00f5puni. Misasi seal TikTokis sentsatsiooni p\u00f5hjustas, j\u00e4igi mulle arusaamatuks. 5\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Dream Harbori sarja esimene raamat Maailma vallutanud TikToki sensatsioon n\u00fc\u00fcd eesti keeles! Kui Jeaniele prantsatab s\u00fclle pensionile j\u00e4\u00e4va t\u00e4di armastatud K\u00f5rvitsav\u00fcrtsi kohvik v\u00e4ikelinnas nimega Dream Harbor, haarab ta kohe kinni v\u00f5imalusest igav kontorit\u00f6\u00f6 maha j\u00e4tta ja uuesti alustada. Logan on kohalik talumees, kes \u00fcritab v\u00e4ltida iga hinna eest Dream Harbori kuulujuttudesse sattumist. Jeanie saabumine p\u00f6\u00f6rab Logani rutiinse elu pea peale. Esialgu ei taha mees \u00e4rritavalt r\u00f5\u00f5msameelse uusasukaga tegemist teha, kuid ometi t\u00f5mbab miski teda seletamatult naise poole. Kas p\u00e4ikeseline Jeanie suudab panna pahura, kuid n\u00e4gusa Logani endasse kiinduma v\u00f5i on see suurlinna t\u00fcdruk leidnud ainsa inimese Dream Harboris, keda tema v\u00f5lud ja k\u00f5rvitsav\u00fcrtsilated k\u00fclmaks j\u00e4tavad…? \u201eK\u00f5rvitsav\u00fcrtsi kohvik\u201c on p\u00f5nevusega v\u00fcrtsitatud armastusromaan, kus hubases v\u00e4ikelinnas kohtuvad kohalik pahur talumees ja p\u00e4ikeseline uustulnuk. Kindlasti midagi \u201eGilmore\u2019i t\u00fcdrukute\u201c f\u00e4nnidele! * Laurie Gilmore kirjutab v\u00e4ikelinnaromantikat. Tema Dream Harbori sari toob meieni isemoodi linnaelanikud, hubased tegevuspaigad ja \u00f5hkamapaneva romantika. Talle meeldivad raamatud, kus valitseb t\u00e4iuslik tasakaal armastuse ja kire vahel, ja selle poole p\u00fc\u00fcdleb ta ka oma teostes. Kui sa oled unistanud Stars Hollow\u2019s elamisest (v\u00f5i oodanud kannatamatult, millal Luke ja Lorelai ometi teineteist leiavad!), on tema raamatud kahtlemata m\u00f5eldud just sulle.<\/p>\n\n\n\n

“See muudab k\u00f5ike”<\/strong> Helen McGinn<\/p>\n\n\n\n

Ei olnud \u0161ed\u00f6\u00f6ver, aga mulle meeldis. Meeldis just sellep\u00e4rast, et tegelased mitte lihtsalt ei seigelnud Roomas, vaid l\u00e4bi nende seikluste tutvustas autor lugejatele Rooma kunsti ja arhitektuuri. Ka toitusid. Lisaks ilusate l\u00f5ppudega isiklikud lood. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kas esimene armastus tuleks j\u00e4tta minevikku v\u00f5i kestab see igavesti … \u00d5ed Annie ja Jess on harjunud, et nende ema Julia on spontaanne. Kui aga Julia teatab, et s\u00f5idab Rooma oma esimese kallima Patrickuga kohtuma, l\u00e4heb ta nende arvates liiale. Ema pole kunagist kallimat ligi 50 aastat n\u00e4inud. T\u00fctred otsustavad ema kaitsmiseks samuti Rooma minna. Seejuures j\u00e4tavad nad emale \u00fctlemata, et hoiavad tal silma peal! Julia ja Patricku armastuses oli k\u00f5ike: nii v\u00f5imast tunnet kogetakse vaid korra elus. See l\u00f5ppes aga traagiliselt ja m\u00f5jutas kogu edasist elu. Esimest armastust on raske unustada, kuid m\u00f5nikord \u2013 t\u00f5esti ainult m\u00f5nikord \u2013 annab elu v\u00f5imaluse juba s\u00fcndinud lugu \u00fcmber kirjutada. Kui Igavene Linn vallandab oma v\u00f5luj\u00f5u, saavad vanadest saladustest, s\u00f5pradest ja armulugudest uued v\u00f5imalused ja unistused. Rooma reisilt tagasi koju Inglismaale j\u00f5udes ei j\u00e4\u00e4 miski enam endiseks. Helen McGinn on blogi ja raamatu \u201eThe Knackered Mother\u2019s Wine Club\u201c autor ja ta kirjutab igan\u00e4dalast veiniveergu ajalehele Daily Mail. Ta esineb eksperdina nii telesaadetes \u201eSaturday Kitchen\u201c kui \u201eThis Morning\u201c. T\u00e4nu oma veiniblogile teenis ta Fortnum & Masoni aasta veebikirjutaja ja Red Magazine\u2019i parima blogija auhinnad. Tema soojad ja elulusti t\u00e4is romaanid v\u00f5idavad lugejate s\u00fcdameid paljudes paikades.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Minu s\u00fcnnip\u00e4evakuu Peod said peetud. Kolleegidega t\u00e4histasime n\u00e4dal varem. \u00d5igel ajal ei saanud, sest n\u00e4dalal kui esmasp\u00e4eval oli minu s\u00fcnnip\u00e4ev, algasid mul j\u00f5uluhommikud ja k\u00f5ikidel hommikutel olin sel n\u00e4dalal h\u00f5ivatud. Kolleegid muidugi hoolitsesid selle eest, et ma ohjeldamatult magusat s\u00f6\u00f6ksin … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-19945","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19945"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19945"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19945\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20701,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19945\/revisions\/20701"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19945"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19945"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19945"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}