{"id":19934,"date":"2025-11-07T16:33:11","date_gmt":"2025-11-07T14:33:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=19934"},"modified":"2026-01-02T18:13:16","modified_gmt":"2026-01-02T16:13:16","slug":"oktoober-3","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=19934","title":{"rendered":"Oktoober"},"content":{"rendered":"\n

Kuu algas kohe esimesel kuup\u00e4eval muusikap\u00e4evaga ja Suvelugemises osalejate t\u00e4nupeoga. Kohal oli oma 100 last+ paark\u00fcmmend t\u00e4iskasvanut. Parimad said p\u00e4rjatud, k\u00fclalisi naerutasid luuletaja Contra ja lastekirjanik Mika Ker\u00e4nen. Trummi\u0161how-d tegid isa ja poeg Kirss \u00fchendusest Kirsid tordil. \u00c4ge pidu oli. Suurt rapla valla suvelugemist l\u00f5petasime koos Kohila valla tublide lugejatega. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Lisaks oli samal p\u00e4eval lapsel koolis Prantsuse L\u00fctseum 104. s\u00fcnnip\u00e4ev ja selle raames pidulik v\u00e4ike aktus, kus anti abiturientidele kooli l\u00f5pum\u00e4rgid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

<\/h3>\n\n\n\n

Noortele nii omasest lendamissoovist inspireeritud l\u00f5pum\u00e4rk antakse abiturientidele \u00fcle kooli s\u00fcnnip\u00e4eval, 1. oktoobril. M\u00e4rgi kujundas 1930. aastal I lennu l\u00f5petanud Leo Tepaks.<\/p>\n\n\n\n

Eesti ja Prantsuse v\u00e4rvides emailitud m\u00e4rgile on reljeefselt lisatud h\u00f5bedased t\u00e4hed LF (Lyc\u00e9e Fran\u00e7ais) ning h\u00f5bedane lennu number ja l\u00f5petamise aasta. Kuldsete t\u00e4htedega m\u00e4rk antakse \u00f5petajatele ja autiitli saajatele. <\/p>\n\n\n\n

5. oktoobril sai meie pere pesamuna kahe kuuseks.<\/strong> K\u00e4isime sel puhul pisikest ennast ja vanemaid \u00f5nnitlemas. S\u00f5itsime kodunt v\u00e4lja pisut varem, et j\u00f5uaks IKEA-s Karlssoni lihapalle s\u00fc\u00fca ja t\u00fctar soovis endale \u00fche padja osta, et kodus vana n\u00e4ssakas v\u00e4lja vahetada. Poest haarasime kaasa koogi ja lilled ning l\u00e4ksimegi k\u00fclla. Pisipiiga emapoolsed vanavanemad olid ka k\u00fclas ja veetsime koos toreda \u00f5htu kordam\u00f6\u00f6da v\u00e4ikest preilit nunnutades. Lihtsalt vastupandamatult armas beebit\u00fcdruk.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval olime taas m\u00f5lemad lennus, seekord mitte Tallinna k\u00f5rval, vaid pealinnas endas. Minul olid omad tegemised, lapsel omad ja siis olid veel \u00fchised k\u00e4igud. Tips k\u00e4is T\u00dc juuradudengil tudengivarjuks. Loengud osutusid arusaadavaks ja huvitavaks. Minul oli peamine siht Karnaluks, kust pidin ostma musta voodrit, dubleriini villase mantli tegemiseks, viltkangast ja kahepoolset liimiriiet. \u00dches\u00f5naga portsu \u00f5mblut\u00f6\u00f6ks vajalikku mudru, sest s\u00fcgis on kahe jalaga kohal ning…lapse pikala mustal mantlil oli tarvis vooder vahetada ja uus poolmantel \u00f5mmelda. P\u00e4rast skoorisime Kaubamaja Osturallilt lapsele hea hinnaga nahkkindad ja veel m\u00f5ned vajalikud pisiasjad. Asjade seas osa naabrinaise s\u00fcnnip\u00e4evakingituseks m\u00f5eldud kraami. K\u00fclastasime veel erinevaid prillipoode, sest lapsel tundub taas prillivahetus teemaks olevat. Neiu s\u00f5i Viru keskuse toidut\u00e4naval ramen-suppi, mina hiljem RahvaRaamatu Literaadis salatit. Edasi k\u00e4isime P\u00e4rnu mnt RahvaRaamatus ja siis viimaks Golden Gate majas Ruuby poes, kust ostsin naabrinaise kingikotti maiustust ja t\u00fctar leidis endale voodikatte, millisest oli juba ammu unistanud. Sealt edasi rongijaama ja koju. Aga…<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

…kodus m\u00f5tlesin, et panen naabrinaisele ostetud asjad kenasti kokku kinkekotti ja siis sain aru, et kaubamaja pruun ostukotike asjadega on mul kusagile k\u00e4idud kohtadesse maha j\u00e4\u00e4nud. Oi, kurvaks tegi ja k\u00fcll ma siis sobrasin oma peas, kuhu see kott v\u00f5is j\u00e4\u00e4da. <\/p>\n\n\n\n

Et sellest k\u00f5igest v\u00e4he oleks, avastasin hommikul, et sinna kotti olin ma pannud ka oma m\u00f5nusad villase voodriga nahks\u00f5rmikud :(<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval alustasin hommikul nende kohtade l\u00e4bihelistamist, kus ma eelmisel p\u00e4eval k\u00e4inud olin. Kui kolm kohta kontrollitud ja kotti seal polnud, hakkas tekkima lootusetus, aga nagu ikka – lootus sureb viimasena. Otsustasin helistada ka sinna, kuhu ma endameelest kohe kindlasti kotti ei j\u00e4tnud…paraku just seal ta oligi, ehk et k\u00f5ige ebat\u00f5en\u00e4olisem v\u00f5ib osutuda t\u00f5en\u00e4oliseks. Milline r\u00f5\u00f5m ja kergendus. Ega mul koti sisust nii v\u00e4ga kahju polnudki, aga vot kindad, need tegid nukraks. \u00d5nneks k\u00f5ik on hea, mis h\u00e4sti laheneb. Laps oli vahepeal paar p\u00e4eva kodus ennast k\u00f6hast ravimas ja kui j\u00e4lle kooli l\u00e4ks, t\u00f5i mu paki koju tagasi. Mina sain tagasi kindad ja naabrinaine m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast kena kingituse. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

T\u00f6\u00f6l korraldasin ja viisin l\u00e4bi maakondlikku ettelugemisv\u00f5istlust. <\/strong>K\u00f5ik l\u00e4ks ootusp\u00e4raselt h\u00e4sti.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5tsin ette musta pika villase mantli voodri vahetamise.<\/strong> Kunagi endale ostetud mantel teenib juba mitu aastat truult t\u00fctart, mis t\u00e4hendab seda, et korralikku villasesse r\u00e4tsepamantlisse tasub investeerida. Ma usun see mantel on oma 25-30 aastat vana ka\u0161miirvillasest kangast Klementi mantel. Klassikalaise l\u00f5ikega ja ajatu. Siiani heas vormis, ainult vooder kulus l\u00f5puks p\u00e4ris viledaks. Tuli uus panna. Ega see n\u00fc\u00fcd teabmis meelakkumine t\u00f6\u00f6 polegi. Esiteks on voodri toote k\u00fcljest eemaldamine p\u00e4ris vaevarikas. Seda ei v\u00f5i siuhh-krauhh alt \u00e4ra k\u00e4ristada, sest t\u00fckid tuleb k\u00f5ik tervelt k\u00e4tte saada, \u00e4ra triikida ja nende j\u00e4rgi uus vooder v\u00e4lja l\u00f5igata. Ettevalmistust\u00f6\u00f6 v\u00f5tab tegelikult rohkem aega, kui voodri mantli sisse tagasi \u00f5mblemine. P\u00e4riselt, selle ajaga oleks pool uut mantlit juba valmis. Igatahes vahetatud ta sai, keemilisest l\u00e4bi ja v\u00f5ib j\u00e4rgmised 30 aastat meid teenida.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kuu keskel k\u00e4isin vaatamas fantastilist filmi – “Briljandid”. Itaalia film, itaalia keeles, aga isegi laulud olid \u00e4ra t\u00f5lgitud. See film jooksis suvel Artise kinos, aga kuidagi juhtus nii, et ma ei sattunud seansside ajal Tallinna ja n\u00e4gemata see j\u00e4igi. S\u00fcgisel kohtasin meie kohalikku filmimeest, kes toimetab siinses kinos ja k\u00fcsisin, et kas \u00e4kki saaks seda filmi meile, sest no nii v\u00e4ga tahaks n\u00e4ha. Sai! K\u00fcsi ja sa saad. Kuna tegemist oli v\u00e4\u00e4rtfilmiga ja mitte laiatarbefilmiga, siis lasin igaks juhuks info oma FB lehelt l\u00e4bi, et ma p\u00e4ris \u00fcksi kinosaalis ei istuks. Minu r\u00f5\u00f5muks rahvast tuli. Isegi kaks kolleegi. Ja m\u00f5nedki t\u00e4nasid mind p\u00e4rast filmi, et infot jagasi. jah, film oli suurep\u00e4rane. Kuna tegevus oli seotud tugevalt individuaal\u00f5mblust\u00f6\u00f6ga, siis ka eriti s\u00fcdamel\u00e4hedane. <\/p>\n\n\n\n

Film oli kui \u00fclistuslaul naistele ja \u00f5mbluskunstile. Kost\u00fc\u00fcmiateljees kangad kahisevad ning \u00f5mblejannad jagavad omavahel elu r\u00f5\u00f5me ja muresid. Ekraanil on kokku 18 itaalia n\u00e4itlejannat, kes teavad elust k\u00f5ike – et soeng n\u00e4itab, kes naine tegelikult on, et m\u00f5\u00f5dud on elus k\u00f5ige t\u00e4htsamad jne. Kohati turbulentseks kujunevas milj\u00f6\u00f6s selgub, et naine \u00fcksinda suudab v\u00e4he, kuid \u00fcheskoos on naised v\u00f5itmatud. Ja moto – elus loeb see, mis j\u00e4\u00e4b meie sisse. Film, eriti aga kost\u00fc\u00fcmiateljee juhi stilistika, pakub palju silmar\u00f5\u00f5mu. \u201eBriljandid\u201c on austusavaldus Itaalia kuulsatele n\u00e4itlejannadele.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

15.10 – Inspiratsioonil\u00f5unale kutsus P\u00f5hjamaade Ministrite N\u00f5ukogu esindus Eestis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See oli \u00fcks \u00fcritus, mida ma v\u00e4ga ootasin, sest novembris on taas tulemas P\u00f5hjamaade kirjanduse n\u00e4dal, mis on t\u00f6\u00f6l minu vedada ja need \u00fcritused omavad v\u00e4ga suurt populaarsust nii koolide, kui lasteaedade seas. Soovisin saada inspiratsiooni ja r\u00e4\u00e4kida ma raamatukogude murekohtadest, sest sageli ministeeriumi poolt antakse vaid aasta pealkiri ja riik, kelle autorite 2 raamatut ettelugemisse tuleks v\u00f5tta. \u00dcks nendest pahatigti alles eesti keeles ilmumata. Seega minu jaoks t\u00e4hendas see alati 45 minutit sisutihedat aega, kuhu kuulub lisaks ettelugemisele ka teadmisi ja infot jagav osa. <\/p>\n\n\n\n

\u00dcritus osutus v\u00e4ga huvitavaks. Kirjastaja ja t\u00f5lkija Andry Arro tutvustas F\u00e4\u00e4ri saari ja f\u00e4\u00e4ri kirjandust. Eesti ja P\u00f5hjamaade ajaloo professor University College London`ist Mart Kuldkepp, r\u00e4\u00e4kis saagadest ja P\u00f5hjamaade kirjanduse rollist Eestis. Ka vana-p\u00f5hjala kirjandusest. M\u00f5lemad ettekanded olid \u00e4\u00e4rmiselt huvitavad.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5nevate juttudega ja pakkumistega esinesid Rootsi, Taani, Norra saatkondade esindajad ja Anneli jalava tutvustas Kiek in de K\u00f6kis aasta \u00fcleval olevast Muumimaailma n\u00e4itusest. <\/p>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks nn ideesupp, kus osalejad ja esinejad said vahetada kontakte ja m\u00f5tteid. Lisaks pakuti maitsvat poke-kaussi ja kohvi. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Peale koolitust sain kokku lapsega, aitasin tal ramen-suppi s\u00fc\u00fca Viru toidut\u00e4naval ja hiljem, kui ootasin teda hambaarstilt, lubasin endale tassi kohvi ja ekleeri La Boulangeries.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

16.10 – Radio tapas – Postcard from Paris koos Edaga<\/strong><\/p>\n\n\n\n

FB viskas mulle selle \u00fcrituse ette ja oli kohe selline tunne, et peaks minema. Minema just s\u00f5brannaga, mitte t\u00fctrega, kellega ma tavaliselt v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mas k\u00e4in. Temal praegu nii palju \u00f5ppimisega seotut ja enda \u00fcritusi, et \u00fcks j\u00e4rjekordne \u00f5htu j\u00f5uda liiga hilja koju ja \u00e4rgata hommikul kell 5.30, on liig mis liig. Seega otsustasime minna koos mu s\u00f5branne Edaga. <\/p>\n\n\n\n

\u00d5htu kujunes v\u00e4ga toredaks. Minu \u00fcllatuseks olid s\u00f6\u00f6ma tulnud ka head s\u00f5brad, ehk lapse klassivend oma vanematega. Pereemal pidi see koht olema lausa suht igap\u00e4evane ka l\u00f5unat s\u00fc\u00fces, sest t\u00f6\u00f6koht on seal l\u00e4hedal.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Tellisime endale s\u00f5brannaga kahe peale 4 erinevat v\u00e4ikest roakest ja jagasime neid omavahel. L\u00f5petuseks magustoit, mis oli t\u00f5esti v\u00e4ga maitsev ja eriline. S\u00f5branna saatis mind \u00f5htu l\u00f5puks rongi peale ja nii ma viimase suslaga koju loksusingi. Rong oli \u00fcllatavalt rahvast t\u00e4is ja mina piinlesin \u00fcles\u00f6\u00f6mise k\u00e4es. Nagu ikka, p\u00e4rast m\u00f5tled, et ….no magustoit polnud vist vajalik :D<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Milleks ma aga valmis ei olnud, siis selleks, et hommikul \u00e4rgates oli mul kohutavalt paha olla. Iiveldas sajaga. Kuidagi korjasin oma kondid kokku ja vedasin t\u00f6\u00f6le. Kuigi mul muid s\u00fcmptomeid peale iivelduse polnud toppisid kolleegid mulle sisse ingveri- ja s\u00f6etablette, lisaks mingit kibedat tinktuuri. Proovisin puhkeruumis tunnikese magada, no ikka ei midagi paremat. L\u00f5puks kupatati mind koju. Kodus kell 15 keerasin magama, \u00e4rkasin paari tunni p\u00e4rast ja sain aru, et mul on palavik. Ainult 37,5, aga ikkagi palavik. Magasin edasi. Kell 23 \u00e4rkasin, et laps k\u00e4is kodus riideid v\u00f5tmas ja l\u00e4ksid poikaga edasi ja magasin hommikuni. \u00c4rkasin laup\u00e4eval \u00fcles ja nagu polekski midagi h\u00e4da olnud. Vat see oli ikka suur r\u00f5\u00f5m, sest see iiveldamine…oi see oli vastik.<\/p>\n\n\n\n

Mis see siis oli? Ei tea, aga eeldan, et s\u00f5in liiga palju erinevaid asju segamini ja midagi mu k\u00f5hule ei meeldinud seal. \u00c4kki oli see veiseliha tartar, mida ma polnud elus varem s\u00f6\u00f6nud. \u00d5nneks l\u00f5pp hea, k\u00f5ik hea ja \u00f5htu prantsuse toitudega oli tegelikult suurep\u00e4rane. <\/p>\n\n\n\n

20.10- “Laps kirjanduses” koolitus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Taas \u00fcks huvitav koolitus. Sellise pealkirjaga koolitus toimus juba 13. korda ja k\u00f5igil olen kohal k\u00e4inud. Selle korra alateema oli siis Vesi(Mered, J\u00e4rved, J\u00f5ed…). V\u00e4ga huvitavad ettekanded. Lisaks k\u00f5igele on keskuses hetkel p\u00e4evakohane seeneteema. V\u00e4ga palju kauneid t\u00f6id seintel. lisaks seenemikud, mille k\u00fcbaraid saab endale p\u00e4he proovida ja v\u00e4ga \u00e4ge k\u00e4sit\u00f6\u00f6line metsaalune.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

L\u00f5una ajal k\u00e4isin kiirelt La Boulangeries vaheampsul ja peale koolitust seadsin sammud Telliskivisse, et minna vaatama virtuaaln\u00e4itust Da Vinci Genius. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Laps k\u00e4is seda koos pojat\u00fctrega n\u00e4dal tagasi vaatamas ja soovitas. Jah, tore, et j\u00f5udsin sinna, sest oktoobi l\u00f5pus sai see n\u00e4itus \u00fcle. Novembris seame sammud Kadrioru Kunstimuuseumisse, kus on praegu \u00fcks huvipakkuv n\u00e4itus avatud.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

24.10 Naabri-Kati s\u00fcnnip\u00e4eval<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui olin t\u00f6\u00f6l kaks p\u00e4eva seitsmeni letis istunud, maandusin l\u00f5puks naabrinaise s\u00fcnnip\u00e4eval. S\u00fcmmip\u00e4ev ise oli tegelikult 14.10, aga me t\u00e4histame meie s\u00fcnnasid alati kahekesi ja hiljem, kui suurem sagimine m\u00f6\u00f6das. Meil on tarvis seda kahekesi istumise \u00f5htut, kus saame k\u00f5ik maailmaasjad l\u00e4bi arutatud. Seekord olid suuremateks teemadeks naabrinaise suvine bussireis ja hiljutised restoranide n\u00e4dala juhtumised. Juttu j\u00e4tkus kauemaks. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kuu l\u00f5pus \u00f5nnestus mul saada 3 j\u00e4rjestikust puhkep\u00e4eva, mis t\u00e4hendas seda, et sain kodus hulga vajalikke asju tehtud v\u00f5i alustatud. <\/p>\n\n\n\n

Esiteks sain kahe fotosessi pildid t\u00f6\u00f6deldud. See on t\u00f6\u00f6, mis tahab puhanud silmi, mitte \u00f5htul peale t\u00f6\u00f6l arvutis passimist uuesti arvutis t\u00f6\u00f6d teha. <\/p>\n\n\n\n

Teiseks alustasin ammu plaanitud projekti ehk et t\u00fctrele korralik villasest kangast poolpikk mantel, mis oleks soe ja kestaks. Paar aastat on ta kandnud minu t\u00e4ispikka ka\u0161miirvillast klassikalist mantlit, mis on umbes 25 aastat vana, aga peale sel suvel uue voodri saamist, n\u00e4eb v\u00e4lja, kui uus. Kestev kvaliteetne klassika. Aastaid tagasi ma ikka m\u00f5ned korralikud r\u00e4tsepamantlid olen \u00f5mmeldnud, n\u00fc\u00fcd aga on sellest palju aega m\u00f6\u00f6das ja materjalidki muutunud. Oma peas tehnoloogia taastamine ja teiste materjalide kasutamine v\u00f5ttis omajagu aega ja m\u00f5tlemist, aga kahe p\u00e4evaga sain asja nii kaugele, et klapiga taskud sees, dubleriiniga dekadeeritud detailid koos ja vooder samuti koos. Voodri seljaosale ja varruka pealmisele poolele kinnitasin lisakihi. Spetsiaalse tuulet\u00f5kkematerjali, mille \u00fcks k\u00fclg on villane. Ikka selleks, et soojem saaks. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Mulle meeldib selline klassikaline r\u00e4tsepamantel, mis on \u00f5lg \u00f5las ja istub seljas h\u00e4sti. Ei ole minu teema need t\u00e4nap\u00e4evased oversize mantlid, mis on seljas kui jahukotid – ei vormi, tegu ega n\u00e4gu. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et segali pole neil n\u00f6\u00f6pegi ees ja ainus h\u00f5lmi kokku hoidev detail on v\u00f6\u00f6. \u00d5nneks ei meeldi sellised asjad ka mu t\u00fctrele. Jah, selliseid korralikke, mittes\u00fcnteetilisi mantleid leidub kaubanduv\u00f5rgus ka, aga harva ja siis maksavad nad p\u00e4ris mitu raha. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ris valmis ma mantlit oktoobris ei j\u00f5udnud, sest t\u00f6\u00f6n\u00e4dal tuli vahele ja sellele j\u00e4rgnev n\u00e4dalavahetus oli juba november ning kahel p\u00e4eval planeeritud t\u00fctre s\u00fcnnip\u00e4evapidustused. Ikka esmalt perega ja siis s\u00f5pradega. <\/p>\n\n\n\n

Kuu viimasel p\u00e4eval:<\/p>\n\n\n\n

Sten Heinoja ja Eesti Riiklik S\u00fcmfooniaorkester<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Sten-i k\u00e4ime kuulamas alati, kui ta Eestis esineb. N\u00fc\u00fcd seda enam, kui ta kolis elama Berliini. Sten on pianist, kelle k\u00e4ek\u00e4iku oleme j\u00e4lginud alates hetkest, kui ta astus kunagi Klassikat\u00e4htede karussellile. Andekas, t\u00f6\u00f6kas ja s\u00fcmpaatne noor mees. Sellel kontserdil k\u00e4isime t\u00fctrega kahekesi ja kohtasime vaheajal mitmeid torediaid tuttavaid.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Sten Heinoja (klaver), Eesti Riiklik S\u00fcmfooniaorkester, dirigent Adrien Perruchon (Prantsusmaa)<\/p>\n\n\n\n

kava<\/h2>\n\n\n\n

Ravel. \u201cPaat ookeanil\u201d ts\u00fcklist \u201cPeegeldused\u201d<\/p>\n\n\n\n

Grieg. Klaverikontsert a-moll op.<\/em> 16<\/p>\n\n\n\n

Ravel. S\u00fcit balletist \u201cDaphnis ja Chlo\u00e9\u201d nr 1<\/p>\n\n\n\n

Ravel. S\u00fcit balletist \u201cDaphnis ja Chlo\u00e9\u201d nr 2<\/p>\n\n\n\n

Vaheajaga kontsert kestusega 1 tund 40 min<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Kontserdi\u00f5htu t\u00e4idavad Edvard Griegi l\u00fc\u00fcriline klaverikontsert ning prantsuse helilooja Maurice Raveli poeetiline, meisterlikus orkestreeringus peenviimistletud balletimuusika. Dirigendipuldis seisab hinnatud prantsuse maestro Adrien Perruchon, klaverisolistina astub publiku ette s\u00e4rav Sten Heinoja.<\/p>\n\n\n\n

Raveli armastatud \u201ePaat ookeanil\u201c on otsekui v\u00e4rvik\u00fcllane impressionistlik meremaal. Griegi tihti esitatava l\u00fc\u00fcrilise klaverikontserdi aga tunneb publik \u00e4ra juba kuulsatest algustaktidest.<\/p>\n\n\n\n

Kontserdi teine pool on Raveli suurejoonelise balletimuusika p\u00e4ralt, mis on tulvil v\u00e4rve, r\u00fctme ja draamat. Pastoraalne lugu armastusest ja s\u00fc\u00fctusest Raveli ainukordses helimaalingus haarab kuulajad j\u00e4\u00e4gitult kaasa.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Raamatud.<\/p>\n\n\n\n

Saak on kehvapoolne, sest aega on olnud lugemiseks liiga v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Suveaeg”<\/strong> Maeve Haran<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga m\u00f5nus ajaviiteromaan. Ei liiga lihtne, ei liiga keeruline. K\u00f5ike parasjagu. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eSuveaja\u201d kangelanna Gina Greenhillsi abielu on karile jooksnud, \u00e4ri ohus ja isegi pikisilmi oodatud soojamaapuhkusest ei saa asja. Ootamatult pakutakse talle t\u00f6\u00f6ampsu tema s\u00fcnnilinnas Southdownis, kus tuleks lahendada isep\u00e4ise vanaproua Maudie h\u00e4\u00e4rberist kadunud v\u00e4\u00e4rtuslike antiikesemete m\u00f5istatus. Gina ja Eve pagesid sellest Inglismaa l\u00f5unaranniku kuurordist esimesel v\u00f5imalusel, Ruth aga j\u00e4i. N\u00fc\u00fcd on see kooliaegne s\u00f5pruskond uuesti koos ja \u00fcksteisel abiks. Vanu tuttavaid on teisigi, n\u00e4iteks Gina omaaegne kohmakas tantsupartner Daniel Napier, kellest on saanud \u0161ikk mees. Suur suvi, sillerdav meri, p\u00e4ike, t\u00f6\u00f6 ja seltskond \u2013 ning endalegi ootamatult hakkab Ginale siin nii meeldima, et ta otsustab j\u00e4\u00e4da ja vanas kohas uuesti alustada. J\u00e4tkub ka n\u00e4rvik\u00f5di, sest elul on varuks nii m\u00f5ndagi.<\/p>\n\n\n\n

Oxfordi \u00fclikooli juristidiplom taskus, t\u00f6\u00f6tas Maeve Haran ajakirjanduses ja televisioonis, kuni 2014. aastal ilmus tema esimene raamat, n\u00fc\u00fcdseks 26 keelde t\u00f5lgitud romantiline lugu \u201eK\u00f5ik olemas\u201d (\u201eHaving It All\u201d). T\u00e4naseks on lisandunud kaksteist kaasaegset elu k\u00e4sitlevat ja kaks ajaloolist romaani ning \u00fcks mitteilukirjanduslik teos. 2023. aastal ilmus eesti keeles Harani romaan \u201ePuhkus Itaalias\u201d.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Metsajumal”<\/strong> Liz Moore<\/p>\n\n\n\n

See oli \u00fcle t\u00fcki aja \u00fcks p\u00f5nevik, mis hoidid vaat et viimase leheni sind oma k\u00fctkeis ja teadmatuses. \u00dclimalt nauditav lugemine. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201eIntelligentne p\u00f5nevik.\u201d \u2013 Douglas Stuart<\/p>\n\n\n\n

Kui Adirondacki suvelaagrist kaob teismeline t\u00fcdruk, p\u00f5rkavad kokku kaks maailma<\/p>\n\n\n\n

1975. aasta augustikuu varahommik: laagri kasvataja avastab t\u00fchja voodi. Selle asukas Barbara Van Laar on kaduma l\u00e4inud. Barbara pole tavaline kolmeteistaastane: ta on sellesama perekonna t\u00fctar, kes on suvelaagri omanik ja t\u00f6\u00f6andja suuremale osale kohalikust elanikkonnast. Kusjuures see pole esimene kord, kui Van Laaride laps kaduma l\u00e4heb. Barbara vanem vend kadus samamoodi neliteist aastat tagasi ja teda ei leitudki.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ni \u00fctles, et Van Laaride perega on juhtunud traagiline s\u00fcndmus. M\u00f5ni v\u00e4itis, et nad on selle \u00e4ra teeninud. Et nad isegi ei t\u00e4nanud otsijaid, kes uitasid viis \u00f6\u00f6d kr\u00f5bek\u00fclmas metsas, p\u00fc\u00fcdes nende kadunud poega leida. M\u00f5ni \u00fctles, et perekonnal oli p\u00f5hjust abi kutsumisega nii kaua venitada. Et nad teadsid, mis poisiga juhtus.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd on Van Laaride teismeline t\u00fctar kadunud samasse \u00fcrgmetsa, kuhu tema vendki. M\u00f5ni \u00fctleb, et kaks kadumist pole omavahel seotud. M\u00f5ni \u00fctleb, et on.<\/p>\n\n\n\n

Liz Moore on \u00fcks viimase k\u00fcmnendi tunnustatumaid ameerika kirjanikke.<\/p>\n\n\n\n

Tema kolmandat romaani \u201eN\u00e4htamatu maailm\u201d (2016, ek 2024) nimetati lummavalt elegantseks ja tuliselt intelligentseks. Neljandat romaani \u201ePikk ergas j\u00f5gi\u201d (2020, ek 2022) on saatnud rahvusvaheline menu, ning seda on avaldanud 25 maa kirjastused.<\/p>\n\n\n\n

Tema seni viimane romaan \u201eMetsajumal\u201d on Liz Moore\u2019i seni k\u00f5ige ambitsioonikam ja laiahaardelisem romaan. See on t\u00f5lgitud juba 21 keelde ja see v\u00f5itis Goodreads Choice Awardi parima p\u00f5neviku ja krimiromaani kategoorias.<\/p>\n\n\n\n

Kirjastaja Ren\u00e9 Tendermann soovitab: \u201eLiz Moore\u2019i \u201eMetsajumal\u201d, mis valitses eelmisel aastal edetabeleid kaugetes riikides, on l\u00f5puks ilmunud ka eesti keeles, et vallutada siinsed v\u00e4hesed edetabelid. Liz Moore kirjutab vaikseid lugusid, sosistades saladusi, mida tema tegelased enda teada hoiaksid. Ta teeb seda nii h\u00e4sti, et lugeja avastab j\u00e4lle, mitmendat \u00f6\u00f6d j\u00e4rjest, et on unustanud end lugema. Ja \u201eMetsajumalat\u201d on t\u00e4pselt nii palju, et maha magada\/lugeda p\u00e4ris mitu \u00f6\u00f6d.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u201eGeniaalne romaan.\u201d Miranda Cowley Heller<\/p>\n\n\n\n

\u201eMeisterlik kirjanduslik p\u00f5nevik.\u201d Lucy Clarke<\/p>\n\n\n\n

\u201eMoore\u2019i lummusest on peaaegu v\u00f5imatu v\u00e4lja murda.\u201d Washington Post<\/p>\n\n\n\n

\u201eLugesin seda esimesest lehek\u00fcljest kuni viimase s\u00f5nani hinge kinni pidades.\u201d Rebecca Makkai<\/p>\n\n\n\n

\u201eTema v\u00e4ljam\u00f5eldud suvelaager n\u00e4is mulle niisama elav nagu minu enda oma.\u201d \u2013 New York Times<\/p>\n\n\n\n

\u201eKeerukas ja emotsionaalselt haarav esmaj\u00e4rguline p\u00f5nevik.\u201d \u2013 Guardian<\/p>\n\n\n\n

\u201eMoore jagab ja varjab oskuslikult infot. Kui sa sinna metsa l\u00e4hed, v\u00f5id olla kindel, et sind ootab suur \u00fcllatus.\u201d \u2013 Times<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Valguse hellitus. Pimeduse javalguse maailm II osa”<\/strong> Koidu V.G.Ferreira<\/p>\n\n\n\n

Koidulikult p\u00f5nev raamat. Kust ta seda fantaasiat j\u00e4tkuvalt v\u00f5tab, mina k\u00fcll ei tea. Oli \u00fcks hetk, kus lugu l\u00e4ks minu jaoks pisut lohisema, aga see oli ka ainult \u00fcks hetk. \u00dclej\u00e4\u00e4nud raamat on sama hoogne ja p\u00f5nev, nagu ka esimene osa. Ja j\u00e4tkuvalt paelub mind seal loos fotograafia teema esinemine. N\u00e4htuste – valguse, pimeduse, varjude – p\u00f5imumine fotograafiaga. Fotograafia ongi ju valgusega joonistamine. Nojah, aga paraku tuleb j\u00e4\u00e4da ootama kolmandat osa, sest raamatu l\u00f5pus lugu p\u00e4ris lahendust veel ei saa. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Reva sattumisest Pimeduse ja Valguse maailma kujunes tema elu suurim katsumus. Mitte miski polnud enam endine \u2013 kogu tema m\u00f5ttemaailm p\u00f6\u00f6rdus s\u00f5na otseses m\u00f5ttes pea peale. Valgusev\u00f5ti, mis oli aktiveerunud, v\u00f5ttis tavalise inimese \u00fcle kiiresti v\u00f5imust, ja Reva ei suutnud \u00fcrgset j\u00f5udu taltsutada isegi nelja printsi abist hoolimata. Temast sai ohtlikum olend, kui oli olnud kunagi varem Valguseprints ise. Kuningas n\u00e4gi ainsa p\u00e4\u00e4seteena Reva hukkamist ja v\u00f5tme temalt \u00e4ra v\u00f5tmist.<\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks saabus abi. Aga kas Valgusev\u00f5tme esmakaitsja \u2013 vanim olend selles maailmas ja ainus, kes teadis Valguse t\u00f5elist eesm\u00e4rki \u2013 tuli Revale appi v\u00f5i m\u00e4ngis ta hoopis oma m\u00e4ngu, seda ei osanud keegi \u00f6elda.<\/p>\n\n\n\n

Kui Reva oli viimaks v\u00f5imeline koju naasma, ootasid teda ees uued katsumused ja veelgi suuremad ohud. N\u00fc\u00fcd ei soovinud tema surma mitte ainult Valguseprints, vaid ka Valguse ja Pimeduse maailma kuningas. Pealegi oli \u00fchendatud v\u00f5tmel n\u00fc\u00fcd v\u00f5ime sundida Revat tegema asju, mida ta poleks iialgi tohtinud teha. Reva otsused ei kuulunud enam ainult talle. Tunded, mis temas Pimeduseprintsi vastu \u00fcha tugevamaks muutusid, viisid teda vaid l\u00e4hemale eesm\u00e4rgile, mida Valgus oli p\u00fc\u00fcdnud saavutada aegade algusest saati.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Minu Ungari”<\/strong> Lea Kreinin<\/p>\n\n\n\n

Kui muidu l\u00e4hevad mul “Minu…” sarja raamatud ludinal, siis seekordne kipub venima. Ei k\u00f6ida nii, et tahaks j\u00e4rjest lugeda. panen \u00e4ra ja v\u00f5tan ette j\u00e4lle siis, kui n\u00e4iteks s\u00f5idan rongiga ja vaja midagi kergemat – kaalult ja sisult – kaasa v\u00f5tta. Liiga palju on sellist lihtsalt sisutut juttu. \u00dctleme nii, et viimane kolmandik j\u00e4igi minust lugemata. 6\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Paprikat kui Ungari s\u00fcmbolit kohtab v\u00e4rvikate ja erikujuliste viljadena, pulbrite ja kreemidena, hautatult ja kuivatatuna, rahvariidetikandites, tapeedimustrites ja mujalgi. Seda maad iseloomustab aga veel palju huvitavat. Puudub vaid meri.<\/p>\n\n\n\n

Loodushuvilisi ootavad P\u00f5hja-Ungari p\u00f6\u00f6gimetsad ja karstikoopad, Balatonis ja termaalbasseinides saab ravik\u00fcmmelda, k\u00fclalise v\u00f5tavad oma r\u00fcppe jahedad veinikeldrid, mustlasmuusikaga rahvusrestoranid ja leidlikult sisustatud romuk\u00f5rtsid. Ungarlased on vahetud ja s\u00fcdamlikud, armastavad palju s\u00fc\u00fca-juua ja hoolitsevad h\u00e4sti ka k\u00fclaliste eest.<\/p>\n\n\n\n

Minu tutvus Ungariga sai alguse juba aastak\u00fcmneid tagasi, olen \u00f5ppinud ungari keelt ja elanud perega Budapestis. Ungari muutis mind sallivamaks ja julgemaks.<\/p>\n\n\n\n

See ida ja l\u00e4\u00e4ne piiril asuv \u00fcle tuhandeaastane riik ei v\u00e4si \u00fcllatamast \u2013 igas m\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Suvep\u00e4evad kommuunis”<\/strong> Callum Bloodworth<\/p>\n\n\n\n

Sarja esimene raamat. Tore lugu, mis rullub lahti siinsamas l\u00e4hedal Stockholmis. V\u00e4ga soe ja empaatiline lugu, samas t\u00e4is naljakaid hetki ja krutskeid, vanemaid ja nooremaid inimesi, katkisi ja parandatud saatuseid. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ausalt \u00f6eldes on lihtsam kommuuni mitte m\u00e4rgata kui see \u00fcles leida. Millest on muidugi kahju, sest siin, Stockholmi eeslinnamaja luitunudroosade seinte taga on varjul suurejoonelised lood. Inimestest, kes on k\u00e4inud l\u00e4bi tulest ja veest, kuid kes on t\u00e4nu v\u00e4iksele abile saanud v\u00f5imaluse otsast alustada. Kommuuni rajasid omal ajal kuus s\u00f5pra, kuid aastad on m\u00f6\u00f6dunud ja neid ei ole enam palju alles. N\u00fc\u00fcd on Stina Nilsson otsustanud, et tema aeg on varsti \u00fcmber. Enne l\u00f5ppu on tal veel vaja v\u00f5ita viimane v\u00f5itlus \u2013 et p\u00e4\u00e4sta kommuuni tulevik ja hoida elus unistust, mis sellele kunagi aluse pani. \u201eSuvep\u00e4evad kommuunis\u201d on hea tuju romaan unistustest, armastusest ja s\u00f5prusest. Sellest, kui t\u00e4htis on hoolitseda oma ligimeste eest, unustamata sealjuures iseennast. Callum Bloodworth (1990) kasvas \u00fcles Suurbritannias, enne kui kolis varateismelisena Rootsi. Praegu elab ta oma perega Stockholmi l\u00e4hedal Eker\u00f6s. Ta on kirjutanud mitu populaarset hea tuju ja noorte t\u00e4iskasvanute romaani. \u201eSuvep\u00e4evad kommuunis\u201d on tema uue suurep\u00e4rase triloogia \u201eMurtud s\u00fcdamete kommuun\u201d esimene osa.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Teise v\u00f5imaluse villa”<\/strong> Jennifer Bohnet<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik v\u00e4\u00e4rivad teist v\u00f5imalust \u2026 kas pole nii?<\/p>\n\n\n\n

Prantsuse Rivieras asuv Villa S\u00e9same on koht, millest \u00f5ed Rebecca ja Delphine on p\u00fchendunud t\u00f6\u00f6ga teinud esmaj\u00e4rgulise s\u00fcndmuste t\u00e4histamise paiga. Imelised terrassid ja bassein vaatega Vahemerele. Koht, kus unistused t\u00e4ituvad.<\/p>\n\n\n\n

Kui hiljuti leseks j\u00e4\u00e4nud Delphine teatab ootamatult soovist pensionile j\u00e4\u00e4da, et teistsugust elu nautida ja reisima minna, kardab Rebecca, et koha pidamine ei pruugi \u00fcksi \u00f5nnestuda. Kuidas tal on v\u00f5imalik \u00e4ritegevust j\u00e4tkata, kui \u00f5de pole enam k\u00f5rval? Kas see v\u00f5ib olla Villa S\u00e9same\u2019i ja Rebecca elu \u2013 nii nagu tema seda n\u00e4eb \u2013 allak\u00e4igu algus?<\/p>\n\n\n\n

Kui juuni l\u00f5pus saabuvad villasse pulmi pidama Freya ja Marcus, toovad pruudi kaks lapsep\u00f5lves\u00f5brannat sinna kaasa oma probleemid ning ka tema n\u00f5o Verity kohalolek p\u00f5hjustab \u00e4revaid hetki.<\/p>\n\n\n\n

Rebecca maailm p\u00f6\u00f6rdub aga p\u00e4riselt pea peale \u00fche tema jaoks ootamatu pulmak\u00fclalise saabumist, sest tal tuleb endalt k\u00fcsida: kuidas edasi?<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Neliteist, hirm ja r\u00f5\u00f5m”<\/strong> Marje Ernits<\/p>\n\n\n\n

Seda raamatut lugesin vajadusp\u00f5hiselt. T\u00f6\u00f6l on meil kohe algamas j\u00e4rjekordne Netikirjariini hooaeg ja vanemale astmele teen selle raamatu k\u00e4rgi raamatuk\u00fcsimusi, mis t\u00e4hendab, et noored osalejad peavad seda raamatut lugema. <\/p>\n\n\n\n

Siin raamatus on k\u00f5ike, m\u00f5istmist ja mittem\u00f5istmist, kiusamist ja toetust. Nagu selliste t\u00f5sieluliste lugude p\u00f5hjal ikka, tekib kohati abitu tunne, sest raske on m\u00f5ista, miks on osad laosed\/noored nii pahatahtlikud ja \u00f5elad, lausa julmad. Miks \u00f5petajad ei sekku ja miks vanemadki pole kodus alati need, kellele saab toetuda. Valus lugu. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Sellel pildil olid kaks v\u00e4ga noort inimest, Liiseli ema ja isa, nagu vanaema oli hariliku pliiatsiga foto tagumisele nurgale lisanud. See v\u00e4ga kulunuks vaadatud foto ise oli vanaemale saadetud umbes viisteist aastat tagasi ja sellele oli kalligraafilises kirjas lisatud tekst: <\/em>Ema, me saame lapse! Nii sai Liisel teada, et see <\/em>laps oligi tema ise ja kogu lugu, mille ta vanaema vanadest fotodest oli kokku pannud, oli tegelikult tema, Liiseli enda teekonna algus.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Iga inimese teekonna algus on ainukordne. Sel teel on paitavaid puudutusi ja h\u00e4irivaid m\u00fckse, raskeid kukkumisi ja lamama j\u00e4\u00e4mist, aga ka t\u00f5usmist ja trotsi. See on \u00fche t\u00fcdruku lugu, tema teekonna algus, hirmud ja r\u00f5\u00f5mud. See on ka lugu \u00fchest perekonnast, tema vanadest ja noortest, koos olemisest ja lahku minemisest, armastusest ning t\u00f5elisest, lahutamatust s\u00f5prusest.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Mona silmad”<\/strong> Thomas Schlesser<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga hea raamat. Ainus h\u00e4da on see, et seda ei saa kiiresti ja j\u00e4rjest lugeda. V\u00f5tab aega, kuni l\u00f5puks raamat loetud saab. Iga peat\u00fckk sisaldab endas vestlusi \u00fche kunstiteose \u00fcmber. See tahab rahulikku lugemist ja j\u00e4relm\u00f5tlemist. Kunsti s\u00fcvenemist. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kirjaniku ja kunstiajaloolase Thomas Schlesseri<\/strong> kaasahaarav romaan \u201eMona silmad\u201c<\/strong> on eelk\u00f5ige lugu noore inimese enda sisemaailma tundma\u00f5ppimisest ja kasvamisest.Mona on 10-aastane t\u00fcdruk, kes kaotab \u00fcheks tunniks n\u00e4gemise, ning arstid kardavad, et ta v\u00f5ib peagi pimedaks j\u00e4\u00e4da. T\u00fcdruku kunstihuviline vanaisa proovib probleemile omamoodi l\u00e4heneda: ta hakkab koos lapselapsega salaja Pariisi suurimates muuseumides k\u00e4ima. Viisk\u00fcmmend kaks n\u00e4dalat ja viisk\u00fcmmend kaks suurmeistri t\u00f6\u00f6d \u2013 vanaisa kirjeldused on elavad ja harivad, koos uuritakse teost, m\u00f5testades samal ajal peale kunsti ka elu.<\/p>\n\n\n\n

Raamat sisaldab 52 kunstiteose reproduktsiooni Louvre\u2019i, Orsay ja Beaubourgi muuseumist.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuu algas kohe esimesel kuup\u00e4eval muusikap\u00e4evaga ja Suvelugemises osalejate t\u00e4nupeoga. Kohal oli oma 100 last+ paark\u00fcmmend t\u00e4iskasvanut. Parimad said p\u00e4rjatud, k\u00fclalisi naerutasid luuletaja Contra ja lastekirjanik Mika Ker\u00e4nen. Trummi\u0161how-d tegid isa ja poeg Kirss \u00fchendusest Kirsid tordil. \u00c4ge pidu oli. … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-19934","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19934"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19934"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19934\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20527,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19934\/revisions\/20527"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19934"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19934"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19934"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}