Ma olen aastaid tagasi seda raamatut lugenud ja meeles oli see, et raamat mulle v\u00e4ga meeldis. Sisu aga t\u00e4iesti peast p\u00fchitud. Film osutus \u00fctlemata heaks. N\u00fcansirikas, detailirohke, m\u00f5tisklev, s\u00fcdamlik, ka nukker ja samas elujaatav. Kohe v\u00e4ga meeldis. Peaosas s\u00e4rab tuntud n\u00e4itlejanna Glenn Close. Raamatu uuesti lugemise v\u00f5tsin peale filmi kohe plaani.<\/p>\n\n\n\n
“Suveraamat” on liigutav ja intiimne lugu \u00fcheksa-aastasest Sophiast ja tema elu l\u00f5pusirgel olevast vanaemast, kes veedavad koos Sophia isaga suve Soome v\u00e4ikesaarel. Lugu j\u00e4lgib nende igap\u00e4evaelu, vaikseid vestlusi ja t\u00e4hendusrikkaid hetki, kus s\u00f5nad j\u00e4\u00e4vad tihti \u00fctlemata, ent tunded on s\u00fcgavad. Nad r\u00e4\u00e4givad harva Sophia ema surmast, kuid jagavad vaikset armastust ja m\u00f5istmist. Suve l\u00f5puks leiavad nad lepituse ja rahu \u2013 nii omavahelistes suhetes kui ka iseendas.<\/p>\n\n\n\n
Filmi lavastaja on Charlie McDowell, kelle k\u00e4e all \u00e4rkab ellu Tove Janssoni tundlik ja poeetiline maailm. Osades Glenn Close, Emily Matthews, Anders Danielsen Lie, Ingvar E. Sigurdsson, Pekka Strang jt.<\/p>\n\n\n\n
“Suveraamat” on film aegade\u00fclestest sidemetest, leinast, armastusest ja looduse lohutavast kohalolust \u2013 s\u00fcgav lugu, mis puudutab nii nooremaid kui ka vanemaid vaatajaid.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmiseks vaatasime prantsuse filmi “Jane Austen rikkus mu elu”<\/strong><\/p>\n\n\n\n Laura Piani “Jane Austen rikkus mu elu” oli naljakas ja liigutav romantiline kom\u00f6\u00f6dia, t\u00e4is sarmi ja vastuolusid, peaosades Camille Rutherford, Pablo Pauly ja Charlie Anson. Mis oli mulle \u00fcllatus, siis see, et m\u00f5lemad peaosat\u00e4itjad on m\u00e4nginud Downton Abbey seriaalis. Olen seda kunagi vaadanud ja poleks osanud neid n\u00e4itlejaid seriaali karakteritega kohe kuidagi kokku viia. Mis t\u00e4hendab – suurep\u00e4rase \u00fcmberkehastumisv\u00f5imega n\u00e4itlejad.<\/p>\n\n\n\n Laura Piani pakub Jane Austeni “Jane Austen a g\u00e2ch\u00e9 ma vie<\/em>‘s” romantikast<\/strong>, huumorist ja enesevaatlusest l\u00e4biimbunud draama\/kom\u00f6\u00f6dia.t Lavastaja, kes on ka stsenarist, esimene m\u00e4ngufilm<\/strong> jutustab Agathe’i, \u00fcksiku raamatukaupmehe lugu, kes otsib armastust ja isiklikku eneseteostust. Jane Austeni<\/strong> elust inspireeritud fiktiivses kirjanike residentuuris ja Pariisi Shakespeare & Co<\/a><\/strong> raamatupoe autentses keskkonnas toimuv film t\u00f5otab olla armastuskiri suurtele kirjandusklassikutele ja kaasaegsetele romantilistele kom\u00f6\u00f6diatele. Tundlikes ja intensiivsetes rollides avastatud Camille Rutherford m\u00e4ngib Agathe’i, tema k\u00f5rval on Pablo Pauly ja Charlie Anson. Filmiline seiklus \u017eanrite ristteel, mis k\u00f5igub kirjanduslike viidete ja sentimentaalse kom\u00f6\u00f6dia vahel.<\/p>\n\n\n\n Film on oma kaasahaarava kangelanna Agathe’i kaudu suunatud eelk\u00f5ige neile, kes \u017eongleerivad isiklike p\u00fc\u00fcdluste ja \u00fchiskondliku survega, ning selles on teretulnud annus eneseirooniat. See peaks meeldima eelk\u00f5ige neile vaatajatele, kes naudivad lugusid, kus eneseotsingud on t\u00e4htsamad kui lihtne romantiline \u00f5nnelik l\u00f5pp.<\/p>\n\n\n\n Filmi filmiti ikoonilistes kohtades, sealhulgas Shakespeare & Co raamatupoes, mis harva avab oma uksed filmiv\u00f5tete jaoks. Tunnustatud stsenarist Laura Piani teeb siin oma deb\u00fc\u00fcdi kaamera taga ja kosmopoliitseid n\u00e4itlejaid, mis lisavad projektile teretulnud v\u00e4rskust. Peter Von Poehli<\/a> muusikaline l\u00e4henemine, mis \u00fchendab klassikalisi ja kaasaegseid m\u00f5jutusi, n\u00e4ib tugevdavat loo kibedat meeleolu.<\/p>\n\n\n\n Jane Austen rikkus mu elu<\/em> “, mis on segu kirjanduslikust austusavaldusest ja sentimentaalsest kom\u00f6\u00f6diast, t\u00f5otab olla nii v\u00f5luv kui ka introspektiivne, kusjuures n\u00e4itlejate esitus on paljulubav. Agathe’i identiteediotsingute ja Laura Piani loodud romantilise maailma vahel v\u00f5ib see film saada kohustuslikuks vaatamiseks nii kergete kui ka s\u00fcgavate lugude f\u00e4nnidele.<\/p>\n\n\n\n August oli meie v\u00e4ga oodatud beebi kuu. Beebi s\u00fcndis meie perre 05.08.2025 kell 04.05, kaalus 4100 ja pikkust 53 cm. Tumedaid juukseid oli tal s\u00fcndides palju. Meie pere noorem R sai t\u00fctre isaks ja see on nii suur r\u00f5\u00f5m. Vanem R sai l\u00f5puks onuks :) N\u00fc\u00fcd mul augustis kahe lapselapse s\u00fcnnip\u00e4evad. Nii vanema kui noorema poja esiklaste s\u00fcnnip\u00e4evad \u00fches kuus.<\/p>\n\n\n\n Beebile \u00f5mblesin samasuguse nimelise tekikese, nagu omal ajal vanema poja t\u00fctred kingituseks said. Jaaa, tahaks aga veel beebile \u00f5mmelda :)<\/p>\n\n\n\n \u00dcle-eestiline lasteraamatukoguhoidjate ja kooliraamatukoguhoidjate \u00fchisseminar Raplamaal Laukataguse puhkek\u00fclas.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Seekord olin seminari korraldusmeeskonnas ja kuna seminar kolis meie maakonda, siis orgunnisin toimumiskoha, transpordi, tegevused\/k\u00fclastused Raplamaal ja toitlustuse. \u00dches\u00f5naga sebimist jagus terve kevade. J\u00e4i vaid loota, et vihmasele suvele vastukaaluks saavad need kaks p\u00e4eva olema p\u00e4ikeselised. Tore ja hariv on see laager niikuinii, r\u00e4\u00e4kimata heast seltskonnast. Laukataguse sai valitud puhtalt hea kogemuse pealt, sest \u00fches laagris olin seal k\u00e4inud ja v\u00e4ga meeldis. Nii koht, kui perenaine on super!<\/p>\n\n\n Esimese asjana tulid 43 laagerdajat Raplasse, kus tutvustasin osalejatele meie keskraamatukogu maja ning minu lastet\u00f6\u00f6d. Edasi kolisime kultuurikeskusesse, kus sealne l\u00f5bus majandusmees Kalju viis l\u00e4bi suurep\u00e4rase majatuuri. Meil on seal t\u00f5esti mida vaadata. Siis v\u00e4ike l\u00f5una-catering ja edasi Laukatagusele. Majutus ning \u00f5htused loengud\/tegevused\/vestlused ja \u00f5htus\u00f6\u00f6k. Peale \u00f5htus\u00f6\u00f6ki olid tutvumism\u00e4ngud, misj\u00e4rel kooliraamatukoguhoidjad l\u00e4ksid oma koosolekut pidama ja meie \u00fclej\u00e4\u00e4nud istusime sauna k\u00f5rval majakeses ja arutasime oma asju. Vastupidavamad l\u00e4ksid \u00f5htul suitsusauna.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmine hommik algas v\u00f5imlemisega(kes viitsis), seej\u00e4rel hommikus\u00f6\u00f6k, kaks koolitust, l\u00f5una ja laagri kokkupanek. Tagasiteel k\u00fclastasime Kehtna raamatukogu ja Vesiroosi Kooli raamatukogu.<\/p>\n\n\n\n Asjalik ja meeleolukas laager oli. Kuigi korraldajana oli sebimist palju, j\u00f5udsin siiski ka osadesse loengutesse ja mis peamine, kohtusin heade kollegidega ning tutvusin uute toredate inimestega. Laager l\u00e4ks h\u00e4sti, tagasiside oli positiivne (ok, \u00fchele inimesele ei meeldinud, et oli selge kalasupp), ilmataat oli meie vastu kena ja juba arutame j\u00e4rgmise aasta laagri toimumispaika. <\/p>\n\n\n\n Peale laagrit oli n\u00e4dalavahetus ja siis algas mul uuesti puhkus! Selle kuu k\u00f5ige magusam aeg. P\u00e4riselt, v\u00e4ga ootasin. <\/p>\n\n\n\n MaryKay-naistega purjetamine lahel ja pildistamine 9.augustil<\/strong> – see oli selle seltskonna nn traditsioon, enne seminariaasta algust teha selline paaritunnine \u00fcritus merel. Kuigi ma olen ka ise selle br\u00e4ndiga varsti 20 aastat seotud, olin ma seal siiski teist korda pigem fotograafina. Merel on alati tore. Pildistades j\u00e4\u00e4b paraku nautimisaega v\u00e4heks. Enamuse ajast v\u00f5imled ja pildistad 12 k\u00e4rsitut maadamit, p\u00fc\u00fcdes sealjuures v\u00f5rgul kaameraga liikudes p\u00fcsti p\u00fcsida ja leida nurka, kus keskp\u00e4evane p\u00e4ike v\u00e4rve ei tapaks. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et inimesel oleks v\u00f5imalik silmi mitte kissitada ja igasuguste purjekatraatide, mastide jne varjud \u00fcle n\u00e4o ei jookseks. Veab, kui saab purje taha pugeda p\u00e4ikese eest.<\/p>\n\n\n\n \u00d5nneks on mul hea tasakaal ja nobedad n\u00e4pud seadistusi muutma. Leppisin siiski endaga kokku, et j\u00e4rgmisel aastal ma sinna enam pildistama ei l\u00e4he. P\u00f5hjus lihtne – korraldaja arvas, et mul on t\u00f6\u00f6l ju nii palju aega, et fotot\u00f6\u00f6tlust teha(ma k\u00e4in vist t\u00f6\u00f6l niisama istumas ja loomulikult tohin ma asutuse arvutisse fotot\u00f6\u00f6tlusprogrammi panna) ja miks mul siis pildit\u00f6\u00f6tlus tervelt 3 p\u00e4eva aega v\u00f5ttis :D Olgu mainitud, et andsin \u00fcle 380 t\u00f6\u00f6deldud pildifaili ja mul pole t\u00f5esti v\u00f5imalik hommikust \u00f5htuni arvuti taga istuda, veel v\u00e4hem teha seda t\u00f6\u00f6l olles. Edaspidi tuleb tal fotograaf mujalt leida, kes mittemillegi eest ennast ribadeks v\u00f5imleb v\u00f5i on n\u00f5us lausp\u00e4ikeses pildistatud musta materjali kohe samal p\u00e4eval \u00fcles laadima. Aga…kui pildid olid k\u00e4es, tekkis eelpoolmainitul k\u00fcsimus – kas see on fotograafi suurep\u00e4rane t\u00f6\u00f6 v\u00f5i ma n\u00e4engi nii hea v\u00e4lja??? – Nuvat, eks arvake ise :D<\/p>\n\n\n\n P\u00e4eva teisel poolel l\u00e4ksin kesklinna, et Flamm-is l\u00f5unat s\u00fc\u00fca ja kui lapsel seal vahetus l\u00e4bi sai, l\u00e4ksime koos LaBoccasse istuma. Lapse s\u00f5branna oli selleks ajaks samuti meie v\u00e4ikese seltskonnaga liitunud. M\u00f5ne aja p\u00e4rast j\u00e4tsin lapsed omapead, k\u00e4isin kaubamajast lapselapsele kingitust ostma ja varsti s\u00f5itsin koju.<\/p>\n\n\n\n Flamm ja La Bocca<\/p>\n\n\n\n Puhkuse esimestel p\u00e4evadel \u00f5mblesin t\u00fctrele neljakordsest valgest musliinist sallkraega hommikumantli ja tutikale beebile trikotaa\u017eist teki.<\/p>\n\n\n\n 15. augustil laadisime vajalikud asjad autosse ja s\u00f5itsime meie v\u00e4rskete vanemate juurde katsikule ja beebit pildistama. No on ikka armas beebi k\u00fcll. Pikkade s\u00fcsimustade juustega printsess.<\/p>\n\n\n\n 16. augustil pildistasin toredat perekonda Kadrioru pargis. Anu perega olen ma tuttav v\u00e4ga ammu. Sellest ajast, kui \u00fcks minu k\u00e4sit\u00f6\u00f6-fb-s\u00f5ber kinkis minu fotosessiooni nende perele. Noorim laps oli sel ajal p\u00e4ris tilluke. L\u00e4bi aastate on nad ikka minu kaamera ette sattunud ja n\u00fc\u00fcdseks k\u00f5ik lapsed suureks sirgunud. Omakorda kinkis Anu minu pildisessi oma venna perele ja neidki olen aastate jooksul palju pildistanud. Sel aastal teeme seda j\u00e4lle. \u00d5igemini need kaks perekonda kinkisid mind j\u00f5ulude ajal vastamisi \u00fcksteisele. Teise perega pildistame lihtsalt s\u00fcgisel v\u00f5i talvel vahelduseks suvistele kohtumistele. Perest pilte ma arusaadavalt siia ei postita, k\u00fcll aga jooksvaid telefonipilte kaunist kadriorust, kus me pildistasime.<\/p>\n\n\n\n Lastega Soome 18. augustil.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Varahommikul pakkisime t\u00fctrega noored pojapiigad autosse ja s\u00f5itsime Tallinna. Parkisime auto \u00fcsna A-terminali l\u00e4hedale ja varsti olime kell 7 v\u00e4ljuva punase Vikingi laeva pardal. Parkisime ennast hommikus\u00f6\u00f6gi buffeesse ja s\u00f5ime k\u00f5igepealt k\u00f5hud t\u00e4is. Pisikese aja j\u00e4tsime laevapoodides k\u00f5ndimiseks ja varsti sildusime Helsingis. Eesm\u00e4rk oli meil l\u00f5bustuspark ja sinna l\u00e4ksime avamise ajaks, kella 13-ks. Seni nautisime Helsingi kesklinna. Peale trallitamist k\u00e4isime kesklinnas s\u00f6\u00f6mas ja 19.30 laevaga kenasti tagasi Tallinna. Autoga sadamast koju ja magama. Pikemalt sellest s\u00f5idust kirjutan eraldi postituses.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4dal hiljem olin tagasi Helsingis, aga siis juba \u00fcksi. Ka selle k\u00e4imise liidan eraldi postituse k\u00fclge koos l\u00f5bustuspargip\u00e4evaga. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Raplamaa raamatukoguhoidjate \u00fchisseminar Pihali Hea Elu Keskuses.<\/strong><\/p>\n\n\n\n See oli siis meil kolmas maakondlik seminar\/laager. Nagu ikka- tore oli ja targemaks sai, kuigi \u00f6\u00f6sel tahaks magada alati kodus. :D<\/p>\n\n\n\n Pikk p\u00e4ev ja osa teisest p\u00e4evast m\u00f6\u00f6dusid koolitusel istudes, \u00fcli\u00e4gedat kohaliku trupi etendust vanas m\u00f5isas vaadates, pisikest kontserti kuulates, saunatades, vesteldes, Hageri muusemi ja kirikut k\u00fclastades ning l\u00f5puks j\u00e4\u00e4tist s\u00fc\u00fces. Hea Elu Keskuse territoorium on \u00fc\u00fcratu ja seal oleks rohkemgi jalutanud, kui vihm poleks seganud.<\/p>\n\n\n\n Mimmu 12<\/strong><\/p>\n\n\n\n Poja vanem t\u00fctar sai JUBA!!!! 12. T\u00e4histasime seda lastega ja perega. J\u00e4rgmisel aastal v\u00f5ib juhtuda, et neiu on minust pikemaks kasvanud :) Kaunis piiga…aga selles vanuses ei saa nad veel ise sellest aru. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Ja veel augustis…… m\u00f5ned pealinnas jalutamised, kvaliteetaeg s\u00f5brannaga, t\u00fctrega koos pitsa s\u00f6\u00f6mine ja kohvikus istumine. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Erakordselt kaunid \u00f5itsejad on teede \u00e4\u00e4res. Augustis pildistatud pere ema kinkis mulle \u00fclikauni enda tehtud vaagna ja muidugi ostsin ma s\u00fcgiseks paar villast p\u00fcksikangast :P Kust tuleks k\u00fcll aeg \u00f5mblemiseks???<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Raamatud, mida lugesin:<\/strong><\/p>\n\n\n\n ” Armastus halbadel aegadel”<\/strong> Ewald Arenz<\/p>\n\n\n\n V\u00e4ga liigutav raamat. Selline, mida ei saa kuidagi viuhhh l\u00e4bi lugeda, vaid tuleb rahulikult s\u00fcveneda, m\u00f5tiskleda, aga l\u00f5puks ikkagi hakkad neelama, sest pinge kruvib, tunded l\u00e4hevad intensiivsemaks ja raamat r\u00e4\u00e4gib ju armastusest. Igasugusest. 10\/10<\/p>\n\n\n\n …\/”Ma arvan, et oluline on see, et see on ilus. Jah, t\u00f5esti. See on oluline. K\u00f5ike, mis on ilus, peaks kaasa v\u00f5tma, \u00fcles korjama. Liiga palju seda ju ka pole, v\u00f5i kuidas?” <\/p>\n\n\n\n Nad seisid k\u00f5rvuti ja vaatasid m\u00f5lemad linna peale. Clara t\u00f5stis fotoaparaadi. Olgugi et foto ei saanuks iial olla selline kui see, mida ta praegu n\u00e4gi. Ei mingi panoraamfoto, lainurkv\u00f5te. Ta sai j\u00e4\u00e4dvustada ainult \u00fche l\u00f5igu korraga. Tervikut ei n\u00e4inud kaamera kunagi, nii nagu ei saanud see ka tundeid salvestada.”\/…<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u00d5ige elu jaoks pole kunagi liiga hilja. Elias on n\u00e4itleja, Clara fotograaf. Juhuslikult tutvunud, teavad nad ometi kohe, et nad on teineteise jaoks loodud \u2013 ja et sellega muutub nende elus k\u00f5ik. Clara on p\u00e4rast abikaasa surma olnud juba pikka aega \u00fcksi ning seni kindlalt veendunud, et ei taha ega suuda enam alustada uut suhet, Elias aga ei saa kauem maha suruda m\u00f5tet, et elab oma s\u00f5bratariga valet elu. Ent kumbki ei jaksa vastu seista tundele, et koos olles on k\u00f5ik \u00f5ige, hea ja imeline. Nende p\u00f6\u00f6rane, nii ootamatult leitud \u00f5nn pannakse paraku peagi proovile ning m\u00f5lemal tuleb heidelda k\u00f5hklustega, omavahel ja teineteise p\u00e4rast. Kas siis, kui kogunenud juba \u00fcksjagu eluaastaid ja elukogemust, saab veel kord v\u00f5i \u00fcldse esimest korda leida suurt armastust? <\/p>\n\n\n\n Ewald Arenz, s\u00fcndinud 1965 N\u00fcrnbergis, on \u00f5ppinud inglise ja Ameerika kirjandust ja ajalugu. Ta t\u00f6\u00f6tab \u00f5petajana \u00fches N\u00fcrnbergi g\u00fcmnaasiumis. Kirjanikuteed alustas ta 1990ndate algul, n\u00fc\u00fcdseks on Arenz \u00fcks produktiivsemaid ja menukamaid autoreid Saksamaal, kelle romaane ja n\u00e4idendeid on tunnustatud ka arvukate auhindadega. Eesti lugejale on ta tuttav romaaniga \u201eSuur suvi\u201d. Kirjanik elab oma perega Baieri liidumaal F\u00fcrthi linna l\u00e4histel.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “\u0160veitsi t\u00fctar”<\/strong> Soraya Lane<\/p>\n\n\n\n See on selle autori neljas raamat nn \u00f5dede saagast. Lihtne lugemine, aga \u00f5htuks suurep\u00e4rane ajaviide. Eelnevad olid “Itaalia t\u00fctar”, “Kreeka t\u00fctar” ja “Kuuba t\u00fctar”. Tundub, et neid tuleb ka juurde. J\u00e4lle sellised ajas r\u00e4ndavad jutustused ja juurte otsimised. P\u00f5nevad, kohati kurvad saagad, aga l\u00f5ppevad ikka h\u00e4sti. 8\/10<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Genfi j\u00e4rv, 1951: Delphine vaatas mehele otsa, puudutas s\u00f5rmeotstega ta p\u00f5ske ja suudles teda. Safiiridega tiaara s\u00e4deles nende k\u00f5rval. \u201eJah,\u201c sosistas ta viimaks mehele. \u201eMa abiellun sinuga, Florian. Kui sa leiad selleks v\u00f5imaluse, siis ma luban, et abiellun sinuga.\u201c London, olevik. Georgia hoiab haruldast roosat safiiri peopesal ja silmitseb s\u00e4delevat kivikest hommikuvalguses. See j\u00e4eti talle Hope\u2019s House\u2019i, mis oli hooldekodu vallalistele emadele, kelle beebid anti lapsendada. Kuidas on see seotud tema suguv\u00f5sa minevikusaladustega? Georgia \u00fcritab safiiri unustada, sest ta s\u00fcda on kunagistest haavadest alles hell. Kui aga selgub, et juveel on p\u00e4rit hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega tiaara k\u00fcljest, mis kuulus kunagi Itaalia kuninglikule perekonnale, hakkab seda \u00fcmbritsev salap\u00e4ra teda paeluma. Ainus v\u00f5imalus on s\u00f5ita Genfi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, et kohtuda seal mehega, kes p\u00e4ris selle vapustava tiaara oma vanaisalt. J\u00e4rve kaldal asuvasse linna j\u00f5udes r\u00e4\u00e4gib s\u00fcmpaatne Luca talle, et on aastaid kadunud juveeli otsinud. Ta kibeleb teada saama, kuidas see Hope\u2019s House\u2019i sattus. Veetes koos p\u00e4ikselisi p\u00e4evi muutuvad Georgia ja Luca l\u00e4hedasteks. Nad avastavad Delphine\u2019i ja Floriani kirgliku ning traagilise armastuse loo ja saavad teada, miks oli Delphine sunnitud langetama h\u00e4vitavate tagaj\u00e4rgedega valusa otsuse. Kas aastak\u00fcmneid vana saladus l\u00f5hub k\u00f5ik, mida Georgia enda elu kohta teadis? V\u00f5i aitab Delphine\u2019i vaprus ka temal avada oma s\u00fcda ning rajada koos Lucaga uus elu?<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Rannakohvik”<\/strong> Lucy Diamond<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n \u201eRannakohvik\u201d on Lucy Diamondi klassikaline menuk, lugu uutest algustest, armastusest ja seiklustest.<\/p>\n\n\n\n Evie Flynn on alati olnud perekonna must lammas \u2013 unistaja ja triivija, kes erineb oma edukatest vanematest \u00f5dedest. Ta on \u00fcritanud teha endale nime n\u00e4itleja, fotograafi ja lauljana, kuid sellest ei ole midagi v\u00e4lja tulnud. N\u00fc\u00fcd elab ta asendust\u00f6\u00f6taja p\u00f5rgulikku elu ja jagab kodu m\u00f5istliku, juba varakult penisonip\u00f5lveks valmistuva elukaaslasega. Eviel on tunne, et ta on elust k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n\n\n\n Siis hukkub tema armastatud t\u00e4di Jo auto\u00f5nnetuses ja j\u00e4tab Eviele ootamatu p\u00e4randuse \u2013 oma armsa rannakohviku Cornwallis. Evie otsustab esimest korda elus milleski edu saavutada ning suundub Cornwalli, et kohvik ja oma elu j\u00e4lle j\u00e4rje peale saada. Ent nii t\u00f6\u00f6s kui ka armastuses ootab teda ees rohkem, kui ta loota julges \u2026<\/p>\n\n\n\n Lucy Diamond kasvas \u00fcles Nottinghamis ja \u00f5ppis Leedsi \u00fclikoolis inglise kirjandust. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist tegeles ta kirjastamisega ja t\u00f6\u00f6tas ka BBC-s ning hakkas vabal ajal erinevate varjunimede all lasteraamatuid kirjutama. N\u00fc\u00fcdseks on Lucy avaldanud juba neliteist romaani.<\/p>\n\n\n\n “Elu parim elu”<\/strong> Kertu Jukkum<\/p>\n\n\n\n Ma olen seni k\u00f5ik Kertu raamatud l\u00e4bi lugenud ja see oli n\u00fc\u00fcd esimene, kus ma l\u00f5puks hakkasin lugema diagonaalis. Miks? Ilmselt sellep\u00e4rast, et r\u00e4ndamise lood k\u00f5netavad mind rohkem, kui sportlikud saavutused, millest see viimane raamat koosneski. Kuigi ta v\u00e4idab, et on tervem, kui 15 aastat tagasi, julgen ma v\u00e4ita, et selline eluviis on oma keha l\u00f5hkumine. Jah, praegu on veel ok. K\u00f5ik need traumad hakkavad endast tunda andma vanemas eas. Nojah, aga ei saagi <\/p>\n\n\n\n See on kirglik lugu sporti vihkavast elup\u00f5letajast, piiride \u00fcletamisest ja eneseleidmisest. Maratonide, triatlonide, suusamaratonide, m\u00e4evallutuste ja ultrav\u00f5istluste kaudu viib teekond tahtej\u00f5u s\u00fcgavustesse ja n\u00e4itab, et suurimad takistused oleme seadnud endale ise. Ole valmis inspiratsioonivalanguks, mis innustab tossud jalga t\u00f5mbama ja \u00fcletama end ses p\u00f6\u00f6raselt mugavas elus.<\/p>\n\n\n\n Spordibioloog Kristjan Port :<\/p>\n\n\n\n Haarav Ameerika m\u00e4gede laadne reisikirjeldus algab kitsikusest p\u00e4\u00e4senud, taltsutamatust kirest tulvil 18aastase neiu seiklustega seal, kus pole sporti, ja j\u00f5uab sinna, kus on v\u00e4he peale spordi. Avameelne p\u00e4evik avab napsulembust mitte varjavast meediategelasest ootamatult triatloni patrooniks sattunu vaikse, aga j\u00e4rjekindla kulgemise amat\u00f6\u00f6r-vastupidavusspordi maailma, l\u00e4bides maratone, triatlone ja \u00fclimalt n\u00f5udlikke matku. Valmistuge avastama, kui paljude f\u00fc\u00fcsiliselt ja vaimselt hirmutavate saavutusteni saab j\u00f5uda enne v\u00f5imatuid. Olenemata sellest, kas otsite inspiratsiooni alustamiseks v\u00f5i ihkate lihtsalt elavaid lugusid sellest, kuidas sport saab rikastada elu, tervist ja \u00f5nne \u2013 see memuaarraamat pakub seda k\u00f5ike.<\/p>\n\n\n\n Andres Sild, ps\u00fchhiaater, ps\u00fchhoterapeut:<\/p>\n\n\n\n Kuidas muuta harjumusi? Kuidas saavutada tervislik toitumine? Kuidas tulla v\u00e4lja mugavast tugitoolist ja l\u00fclitada oma elustiili piisav f\u00fc\u00fcsiline koormus? Usun, et enamik meist tegeleb sarnaste k\u00fcsimustega korduvalt. Ajakirjad, spetsialistid ja \u00f5petused annavad ohtralt tarku soovitusi. Ometi on iseenda muutmine tegelikkuses \u00fcks \u00fctlemata keeruline asi.<\/p>\n\n\n\n Ps\u00fchhiaater J. L. Moreno on \u00f6elnud, et oleme k\u00fcll harjunud kaasa tundma ohvrile, aga peaksime \u00f5ppima kaasa elama loovale inimesele. Ehk siis inimesele, kes julgeb olla aktiivne, katsetada uusi asju, julgeb teha vigu ja minna edasi.<\/p>\n\n\n\n See raamat on \u00fcks \u00fcdini aus lugu sellisest julgest muutusest. Iga teekond, ka t\u00f5elise muutuse poole, on keerukas, t\u00e4is okkaid ja roose, v\u00e4ga isiklik ja ainulaadne. Teiste muutumise ja arengu ainulaadsed lood annavad meile endile j\u00f5udu ja julgust leida ja arendada oma lugu. Me ei saa k\u00fcll kopeerida teist, aga v\u00f5ime leida inspiratsiooni ja julgust oma rajal. Ja veel \u2013 teekonnal peavad olema \u00f5iged kaaslased. Ka selle kohta leiad elujaatavat inspiratsiooni ja eeskuju siit raamatust. See on p\u00e4ris lugu. Nii k\u00e4ivad muutused p\u00e4riselt.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Elevandi silm”<\/strong> Delia Owens, Mark Owens<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rast menuki \u201eKalahari karje\u201c<\/strong> kirjutamist naasevad loodusteadlased Mark ja Delia Owens<\/strong> Aafrikasse, et j\u00e4tkata oma uurimist\u00f6\u00f6d. Nad arvavad, et on avastanud Sambias uue loodusparadiisi \u2013 P\u00f5hja-Luangwa oru, kus j\u00f5gedes sulistavad j\u00f5ehobud, p\u00f5\u00f5sastes luuravad l\u00f5vid ja elevandid jalutavad laagrisse, et maiustada puuviljadega. Ent selle rahuliku id\u00fclli purustavad peagi piirkonnas tegutsevad arvukad salak\u00fctid, kes hakkavad elevante massiliselt tapma. Owensid asuvad loomade eest vapralt v\u00f5itlusse, p\u00fc\u00fcdes samal ajal aidata ka kohalikke k\u00fclaelanikke. See on haarav lugu nende pingutustest p\u00e4\u00e4sta nii org kui omaenda elu.<\/p>\n\n\n\n Delia Owensilt<\/strong> on varem eesti keeles ilmunud \u201eKalahari karje\u201c <\/strong>ja rahvusvaheline hitt \u201eKus laulavad langustid\u201c<\/strong>, mille p\u00f5hjal on valminud ka samanimeline m\u00e4ngufilm.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/08\/the-summer-book_poster_0.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n