{"id":19859,"date":"2025-08-04T15:50:38","date_gmt":"2025-08-04T13:50:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=19859"},"modified":"2025-08-04T15:57:25","modified_gmt":"2025-08-04T13:57:25","slug":"laulupeo-tuules-juuli","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=19859","title":{"rendered":"Laulupeo tuules – juuli"},"content":{"rendered":"\n

J\u00e4tkus puhkus.<\/strong> 2. juulil oli taas \u00fcks harukordne soe ilm ja seadsin sammud lugemisest lamatiste v\u00e4ltimiseks Tallinna. M\u00f5ned vajalikud ostud olid tarvis teha, m\u00f5eldes l\u00e4henevale laulupeole ja l\u00f5puks leidsin endale ka sobivad teksased jalga. Niisama jalutada tahtsin ka.<\/p>\n\n\n\n

Olin n\u00e4dala t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra olnud ja…olgem ausad, igatsesin tassikest kohvi. Ma olen ju tegelikkuses v\u00e4ike kohvitaja, pigem t\u00f6\u00f6l kolleegiga seltskonna p\u00e4rast joome kohvi lahjemat versiooni ehk kohvilaadset toodet. Kodus ei joo \u00fcldse. Aga…lase mind linna ja siban kohe oma lemmik-kohvikusse kohvi\/koogile. Jah, esimene peatus La Boulangerie. Nende ekleerid on v\u00f5rrratuuud!!! Muud koogid\/saiad muidugi ka. Tatrajahu krepid t\u00e4idisega on lemmikud, kui t\u00f5husamalt s\u00fc\u00fca soovin. See pildil olev vaarika ja keedukreemi lipsuke on suussulav!<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Rotermanni kvartalis armastan ma alati hulkuda ja sealne arhitektuur ei pane \u00f5nneks \u00f5udusest niutsuma. K\u00f5ik, mis sinna ehitatakse, paitab silma ja sobib ansamblisse. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Viimati lisandunud Golden Gate on lausa suurep\u00e4rane. Kui n\u00fc\u00fcd seal Poordi t\u00e4nava pool need mahhinaatorite pooleliolevad majad samuti valmis saaks…oleks eriti \u0161eff.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Ootamatult olid k\u00e4es puhkuse 3 viimast p\u00e4eva ja ees terendas laulupidu<\/strong>. Reedel tegelesin koduste asjadega ja \u00f5htupoole k\u00e4isin poja perega rukkililli, karikakraid ja viljap\u00e4id hankimas. T\u00fctar oli neljap\u00e4evast laululaval proovides. Loomulikult naasis laulupeoks ka sant suusailm, seega-2.juuliks me pruuniks ei saanud ja peaasi, et pidevast vihmast rooste ei l\u00e4heks :P <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Reedel tegin p\u00e4rja valmis, viskasin keebi kotti ja ruttasin l\u00f5unasele rongile. T\u00fctar \u00fchines minuga Saku peatuses ja sai p\u00e4rja p\u00e4he. Tallinna j\u00f5udes loomulikult sadas. V\u00f5tsime suuna Vabaduse v\u00e4ljaku poole lootes saada k\u00e4tte vee rongk\u00e4igu Raplamaa kolonni, kus meie pere kaks neiukest oma kooridega olid, aga v\u00f5ta n\u00e4pust…nagu \u00f6eldakse, n\u00e4gime vaid punaseid tagatulesid. T\u00fctrel oli Leelo kooriga kogunemine alles kell 15, sellest me ka nii hilja linna tulime. Eks ta oleks meeleldi marssinud ka oma kooli segakooriga, aga klooni tal endast veel pole, et kahes kohas korraga olla. Tuli valida ja valis \u00dcle-eestilise neidudekoori Leelo. J\u00e4tsin ta Vabaka tunneli katuse alla oma kooris\u00f5pru ootama, v\u00f5ttes ise suuna kesklinna.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Ma arvasin, et tuginedes eelmise laulupeo m\u00e4rgadele kogemustele, oleks m\u00f5istlik panna jalga kummikud. Nojah, ostsin endale eelmisel p\u00e4eval \u00fched sinised…aga see ei olnud liiga hea m\u00f5te. Kole valus oli nendega kablutada. Sellegipoolest, \u00fcritasin j\u00f5uda Narva maanteele, kus vanem poeg koos kaasaga ootasid rongk\u00e4igus Raplamaa kolonnis oma lapsi. Mingi hetk sain aru, et selleks ajaks ma nende juurde ei j\u00f5ua, et lastele lehvitada ja targem on kohe liikuda T1 keskusesse, kus poja auto seisis. Mis sest autost? Noorem poeg otsustas, et see on k\u00f5ige \u00f5igem p\u00e4ev oma uues majas soolaleivapidu vahmiiliga pidada. Ma k\u00fcll m\u00f5tlesin, et hiilin \u00fcldse k\u00f5rvale ja l\u00e4heme Kirkega m\u00f5ni teine kord, aga…kus sa sellega, poeg helistas ja kamandas kohale, sest tema olla palju s\u00fc\u00fca teinud. Nii ma siis kohtusin T1-s pojaga ja s\u00f5itsime koos Uus-J\u00e4rvek\u00fclla soolaleivapeole. Ah jaa, k\u00f5ndides Majaka t\u00e4naval avastasin, et lillepoes on hea hinnaga ilusad suured \u00f5itsvate lilledega potid. Haarasin sealt kaks kaunitari- jorjenid ja l\u00f5vil\u00f5uad, kaasa, et lapsed saaks need maja terrassile panna. Peaks \u00fctlema, et lillede hind oli seal Majaka t\u00e4naval harukordselt hea. Kui me kohale j\u00f5udsime, olid teised k\u00f5ik kohal ja s\u00f6\u00f6nud. Koorisime oma m\u00e4rjad joped maha ja liitusime seltskonnaga. Mul olid selleks hetkeks teksad m\u00e4rjad ja jalad valusad. Oh ja ah vihmametsas!!! Tore soolaleib oli ja kaunis uus kodu noortel. Tasapisi hakkas seltskond laiali tilkuma ja mina s\u00f5itsin minia vanematega pealinna tagasi, et sealt juba edasi lauluv\u00e4ljakule minna \u00f5htust avakontserti kuulama.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Ilus kontsert oli, vihmane kontsert oli. VIP-ala taga seistes leidsin endale kontserdis\u00f5branna ja meil oli tore koos kuulata ning laulude vaheajal muljetada. Esinesid valikkoorid, kes olidki terve aja laval. L\u00f5puks lisandusid \u00fchendkooride lauljad, et laulda l\u00f5pulaulud. Kirke seisis seal laval algusest l\u00f5puni p\u00fcsti. Laulis valiknaiskooridega, valiksegakooridega ja \u00fchendkooridega. Peale kontserti saime kokku ja hakkasime seiklema Balti jaama. Bussidele saada tundus lootusetu ja hakkasime jalgsi minema. Mingil ajal saime siiski aru, et jalad enam ei kanna ja tellisime Bolt-i. \u00c4ra sa m\u00e4rgi, aga 2 minuti p\u00e4rast oli takso ees ja 5\u20ac-ga olime raudteejaamas.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Jaamas saime pisut oodata ja \u00f5nneks loksus see \u00f6ine lisarong varakult sisse, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud tunni saime istuda v\u00e4hemasti soojas ja kuivas. Ma ei tea mida ja kas \u00fcldse Elronis m\u00f5eldakse, aga…laup\u00e4eval panna kell 00.30 haakes kaks rongi Viljandisse s\u00f5itma oli rumaluse tipp. P\u00f5hip\u00e4ev oli ju p\u00fchap\u00e4ev ja kes ometi s\u00f5idab \u00f6\u00f6sel tagasi Viljandisse? Rongid olid sisuliselt t\u00fchjad. Kui kontsert l\u00f5ppes kell 22.30, siis lisarongile oleks sobinud v\u00e4ljumine pigem hiljemalt kell 23.45. Samas…j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui on teada, et alatiiii laulupeo l\u00f5pp venib, ei pandagi lisarongi, aga…22.27 rongi peale sealt enam l\u00e4bi rahvamasside ja umbes liikluse ei j\u00f5ua ja see on viimane meie suuna rong T\u00fcrini. Seal oleks pidanud olema kell 23.30 v\u00e4ljuv lisarong. Tundub, et otsustajad ei k\u00e4i ise laulupeol ega s\u00f5ida rongiga.<\/p>\n\n\n\n

Igatahes, meie j\u00f5udsime esimesel \u00f5htul(\u00f6\u00f6sel)- v\u00e4sinud, m\u00e4rjad, aga \u00f5nnelikud- koju. Laps v\u00e4ljus Kasemetses, mina Raplas. Magama sain peale 3, seega ees ootas unine hommik, et tagasi linna s\u00f5ita.<\/p>\n\n\n\n

Hommikul siis toimetused silmad kinni ja taas l\u00f5unasele rongile. Jalad olid kummaritega villi h\u00f5\u00f5rutud igast v\u00e4hegi k\u00f5rgemast kohast, seega loosi l\u00e4ksid vabaaja jalatsid. Mis t\u00e4hendas, et esimese tunniga olid jalad m\u00e4rjad ja \u00f5htuni tatsasin “\u0161vammide” peal. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Linna j\u00f5udes lippasin l\u00e4bi Rottermannist ja ostsin alles \u00fclespandavast uuest kauplusest korraliku vihmakeebi. K\u00fcsi ja sa saad! Edasi bussi peale ja lauluv\u00e4ljakule. Peale m\u00f5ningast sabatamist olin platsil ja otsisin \u00fcles vanema poja oma kaasaga(eelmisest p\u00e4evast targemana oli poeg kalamehe p\u00fckstes ja kummikutes :D). Nendega pisut lobisedes, l\u00e4ksin otsisin \u00fcles tema noorema t\u00fctrekese. Nemad l\u00e4ksid rivistuma, siis jalutasin merev\u00e4ravate poole Kirkele vastu. Saime veel korra rivistusel meie k\u00f5ige nooremaga lobiseda ja juba nad l\u00e4ksid lavale ja…Kirke naiskooridega rivistuma. Suurem v\u00e4ikestest oli sel ajal paviljonides s\u00f6\u00f6mas. Tema sain ma millalgi ka korraks platsil k\u00e4tte, aga selleks ajaks oli noorem mudilaskooriga juba koju s\u00f5itnud. Seega jah…oma kolme piigat ma korraga \u00fchele pildile ei saanudki, sest kogu aeg oli keegi kas laval v\u00f5i s\u00f6\u00f6mas v\u00f5i rivistumas jne. Meie kaks vanemat neidu olid platsil viimase lauluni.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kuna ma sain aru, et viimasele rongile me Kirkega ei j\u00f5ua, leppisime kokku, et peale kontserti l\u00e4hen mina koju oma vanema poja autoga ja Kirke tellib endale s\u00f5bra j\u00e4rgi ning s\u00f5idab \u00f6\u00f6seks j\u00e4lle Kasemetsa, et hommikul tagasi linna t\u00f6\u00f6le s\u00f5ita. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Esimese pildi tegin “Mesipuu poole” laulmise ajal. Imeliselt kaunis oli lauluv\u00e4ljakul tuhandete tulukestega ja laulsid nii koorid kui ka pealtvaatajad. Teise pildi autoriks on Aivar Pihelgas, kes tegi mu piigast pildi laulukaare all peale Grande Finale-t. Viimane pilt aga laval sugulase Anneli Teder poolt tehtud. Juhtusid l\u00e4hestikku laulma. <\/em><\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Telepilti j\u00f5udis meie neiu kahe p\u00e4eva jooksul p\u00e4ris palju :)<\/em><\/p>\n\n\n\n

Lonkisime pool tundi auto juurde- poeg kalamehe p\u00fckstes ja s\u00e4\u00e4rikutes oma kaasaga ees ja mina lapselapsega j\u00e4rel. Olime paras paar, m\u00f5lemal jalad haiged :D Kuigi piiga \u00fctles mulle alguses, et ta ei taha enam kunagi laulupeole tulla, siis k\u00f5ndides sain tal tuju paremaks, autos taandus vaikselt v\u00e4simus ja tunne sai helgem. Tegelikult sain ma aru k\u00fcll, miks 11-aastane laps oli nii v\u00e4sinud ja tuju kehv. Olles ise aastaid olnud erinevas vanuses koorilauljate valveema jagasin \u00e4ra kiiresti, et tema koori lapsed olid terve p\u00e4eva vihmas ja k\u00fclmas ripakil ega olnud hoitud vastutavate inimeste poolt. Loomulikult on lapsed, kes olnud poris ja vihmas juba \u00fcle 12 tunni ja valdava osa ajast oodanud oma p\u00e4eva kahte esinemist, \u00fcdini v\u00e4sinud ja t\u00fcdinenud, porised ja m\u00e4rjad. Nii isa kui mina k\u00e4isime muidugi teda mingitel aegadel vaatamas, aga sellest ei piisanud, sest ega istuda m\u00e4rjaga polnud ikkagi kusagile. Kui Kirke lastekooris laulis, hoidsime me oma lauljaid nii “kaisus”, et keegi polnud \u00f5htuks n\u00f6rdinud ja laulur\u00f5\u00f5m j\u00e4i alles. Laulupidudel esinemise r\u00f5\u00f5m samuti. N\u00fc\u00fcdseks juba 15 aastat. Et siis see kivi on t\u00f5esti selle koori koorijuhi ja valve\u00f5petajate kapsaaeda. Ka see ei ole ok, et lapsed proovip\u00e4eval ei leia oma pesa \u00fcles, sest ei tunne territooriumi ja \u00f5petajad pole jaganud lastele oma telefoninumbreid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

V\u00e4ike l\u00e4bil\u00f5ige t\u00fctre laulupidudest- esimene aastal 2011 olles laulupeo noorim laulja – 4,5 aastane. <\/em><\/p>\n\n\n\n

Mis puudutab laulupeoj\u00e4rgseid avalikke kommentaare, siis…ma parem ei kommetaari, sest inimesed ei jaga tegelikult \u00f6\u00f6d ega m\u00fctsi asjast, millest r\u00e4\u00e4givad. Puudub arusaam koorikultuurist, kultuurist laiemalt ja ka korraldusest. Vingviiulid t\u00f5mbasid ikka eriti haleda sae k\u00e4ima. Ei saanud piletit? Kes k\u00e4skis piletiostu viimasele minutile j\u00e4tta? Mina ostsin piletid vast pool kuud enne laulupidu t\u00e4iesti probeemitult. 8 v\u00f5i 11\u20ac pilet kallis? P\u00e4riselt??? Laulupidu on eliidile, sest k\u00f5ik ei saa laulma ega kuulama….no kuulge, kuidas saab nii \u00fcldse m\u00f5elda? Laulukaare alla saavad ikka need, kes suudavad viisi h\u00e4sti pidada ja \u00f5pivad repertuaari selgeks. Minge proovige seal \u00fchendkooride ajal seista, rohkematele seal lihtsalt ruumi pole. Miks olid pinkidega nn wip-alal kohad mingi aeg t\u00fchjad? Teate, seal ei istunud eliit, mul kaks kolleegi oma peredega istusid seal samuti, piletid ostsid netist ja t\u00f5de on see, et turismifirmad ostavad sinna massiliselt kohti v\u00e4listuristidele, kes pole nii vaprad vihmas istujad, kui eestlased. Nii need t\u00fchimikud tekivad. \u00dches\u00f5naga….piinlik oli lugeda.<\/p>\n\n\n\n

Et l\u00f5petada positiivsel noodil, sest laulupidu oli vaatamata vihmale suurep\u00e4rane ja kontserdid kaunid, panen siia netist kogutud kaunid pildid – droonifotod kindlasti Kaupo Kaldalt, muud fotod Tiina Tuul, Aivar Pihlegas, Sven Zacek ja v\u00f5imalik, et keegi veel – t\u00e4nud k\u00f5ikidele fotograafidele ilusate j\u00e4\u00e4dvustuste eest ja et te oma piltide all ka peost \u00fcliv\u00f5rdes r\u00e4\u00e4kisite! J\u00e4rgmise peoni! Mina piirdusin telefoniga pildistamisega ja seegi sai l\u00f5puks vihmakahjustuse. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Olav Ehala ja Leelo Tungal – viljakad loojad ja eestlaste lemmikud<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

\u00dcle-eestiline neidudekoor Leelo koos oma armsa dirigendi K\u00fclli Kiivetiga, kes oli ka naiskooride liigijuht<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Imeline K\u00fclli Kiivet<\/em><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Peale laulupidu sai puhkus l\u00e4bi. Kaks n\u00e4dalat kui linnutiivul. Ega peale kahte p\u00e4eva vihmas kangelaslikult p\u00fcstijalu k\u00f5ige kiuste kontserti nautides hommikul t\u00f6\u00f6le minna tore ei olnud. Alamagamine ja v\u00e4simus tekitasid tunde, et oleks nagu pastamasina vahelt l\u00e4bi k\u00e4inud. T\u00f6\u00f6le l\u00e4ksin ikka vaid sellep\u00e4rast, et pidin minema. P\u00e4rast v\u00e4sitavat ja keerulist poolt aastat oli 2 n\u00e4dalat puhkust v\u00e4he, aga elame edasi.<\/p>\n\n\n\n

11-13. juuli – merep\u00e4evad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00fctretirts oli merep\u00e4evadel taaskord t\u00f6\u00f6l vabatahtlikuna, seekord meediatoimetuses. T\u00e4navu ei olnud merep\u00e4evad nii mastaapsed, kui m\u00f6\u00f6dunud aastal. \u00dclisuuri aluseid sadamasse ei tulnud ja TSR Tallinna samuti ei l\u00e4binud. Lapsele pakuti k\u00fcll osalemist TSR etapil kuskil Euroopas(Poola, Prantsusmaa), aga seda ajaakent ta ei leidnudki, et sinna minna. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et see maksab p\u00e4ris kena kopika. Pigem valis siinse kohalike merep\u00e4evade vabatahtliku tegevuse ja suvise t\u00f6\u00f6lk\u00e4imise.<\/p>\n\n\n\n

Ilmateade :)<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Reede(11.07) \u00f5htul oli meil p\u00e4ris karm \u00e4ike. Eelmisel \u00f6\u00f6l samuti, siis l\u00f5i pauguga lausa puusse lastepargis ja \u00e4ratas terve linnakese \u00fcles. Reedel olid taevas \u00f5htul omamoodi pilv – rullpilv ja \u00fcks hetk oli k\u00f5ik must, no nii must, et t\u00f5usin lugemast ja l\u00e4ksin akendest olukorda uurima. Nagu kott oleks majale p\u00e4he t\u00f5mmatud. T\u00f5usis tuul, kallas vihma ja m\u00fcdistas-v\u00e4lgutas s\u00fcdamest. Tore, et selleks ajaks vaibus, kui laps viimase rongi pealt tuli. Huvitav fakt on see, et m\u00f6\u00f6dunud suvel sain tihedasti Telia hoiatuss\u00f5numeid, et sellest selle kellaajani on \u00e4ikeseoht, t\u00f5mba juhe seinast v\u00e4lja :P Mida polnud, polnud \u00e4ikest. Sellel suvel on \u00e4ike vaat et \u00fcle p\u00e4eva ja Telialt ei \u00fchtegi hoiatust :)<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Tagasi merep\u00e4evade juurde…<\/p>\n\n\n\n

Mina t\u00e4navu ainult p\u00f5ikasin l\u00e4bi merep\u00e4evadelt. Pikemalt ei peatunud. Reedesel p\u00e4eval olin t\u00f6\u00f6l ja \u00f5htul enam ei viitsinud linna s\u00f5ita. Laup\u00e4eval s\u00f5itsin k\u00fcll hommikul linna, aga poeg v\u00f5ttis mu Liivalt peale ja s\u00f5itsime otse tema juurde Uus-J\u00e4rvek\u00fclla.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

S\u00f5ime, kohvitasime, noored s\u00e4ttisid ja kui vihm, mis ladistas pool p\u00e4eva, l\u00e4bi sai- s\u00f5itsime V\u00e4\u00e4na-J\u00f5esuu randa pildistama. Sattusime imelisel ajal sinna, sest merelt rullus randa udu ja valgus oli nagu fotograafi unistus. Veetsime seal kena tunni ja kaunid pildid minu noortest said tehtud.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Tagasi J\u00e4rvek\u00fclas, m\u00fcrasin nende m\u00f5nusa kutsaga, kuni minia oli valmis linna s\u00f5itma – s\u00f5brannadega kohvitama ja minu pani sadama juurde, sest plaanisin minna t\u00fctrekest vaatama merep\u00e4evadele kruiisisadamasse. Olin juba sinna teel, kui selgus, et tema \u00e4ra l\u00e4inud – s\u00f5bra s\u00fcnnip\u00e4evale. No mis siis ikka, tegin kruiisialal v\u00e4ikese tiiru ja kuna miski ei k\u00f5netanud, liikusin rongijaama. Turult ostsin mustikaid ja musts\u00f5straid ja siis s\u00f5itsin koju.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

P\u00fchap\u00e4eval ma ei plaaninud merekatele \u00fcldse minna. Tegelesin kodus oma asjadega, t\u00f6\u00f6tlesin eelmise p\u00e4eva pilte, laps pidi tulema viimase rongiga koju. Nagu \u00f6eldakse- inimene plaanib, vanajumal naerab :P Helistab seesamune lapsuke, et eeee, ema kas sa tuleksid linna. ??? Ilmnes, et ta ei tule koju ja kuna hommikul peab olema t\u00f6\u00f6l, olid riided otsa saanud. Mis seal ikka, ema pani lapse riided kotti ja s\u00f5itis seitsmese rongiga linna. Neiuke pidi merelt Noblessnerisse j\u00f5udma pisut peale 21. M\u00f5tlesin kuidas seni aega sisustada…ja kirjutasin s\u00f5brannale. Tema on tore kiirreageerija ja tuli Tallinn-V\u00e4iksest samale rongile. Jalutasime Noblessnerisse, tegime v\u00e4ikse koogi\/kohvi Lore bistroos, andsin lapsele riided \u00fcle ja varsti jalutasime rongijaama tagasi, et saaksin viimase rongiga koju s\u00f5ita. \u00d5htu kujunes pikaks, aga toredaks. Seda Lore Bistrood soovitan aga soojalt. V\u00e4ga m\u00f5nus teenindus, toit ja atmosf\u00e4\u00e4r. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Juuli eelviimasel laup\u00e4eval otsustasime t\u00fctrega s\u00f5ita m\u00f5nda randa. Vaatasime, kus vesi soojem ja nagu ikka…tuli suunata nina P\u00e4rnu poole. P\u00f5hjarannikul oli m\u00f5ne p\u00e4eva eest vesi soe, aga plaanitud laup\u00e4evaks j\u00e4i sellest j\u00e4rgi vaid +16. Otsustasime s\u00f5ites, et kesklinna randa me ei l\u00e4he – liiga rahvarohke, otsi parkimiskohta ja maksa arutut hinda. S\u00f5itsime Lottemaa k\u00f5rvale Reiu randa. No ega see suurem asi rand polnud. Solberdasime seal m\u00f5nda aega madalas ja sogases vees. P\u00e4rnu lahe vesi on alati selline mittefotogeeniline ja porise v\u00e4limusega. Lisaks tuleb ujuda saamiseks k\u00f5mpida pool km v\u00e4hemalt. T\u00fctar plaanis p\u00e4evitada, mina ringi k\u00f5ndida, aga ei suutnud temagi ennast \u00fcle 10 minuti praadida.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Otsustasime s\u00f5ita edasi. Sattusime mingisse nime poolest roosiaeda m\u00e4nnimetsa vahel….kus oli 3 roosip\u00f5\u00f5sast. J\u00e4rgmine peatus oli s\u00f6\u00f6gipeatus, sest k\u00f5ht tuletas ennast meelde ja see oli \u00fcllatuspaik – samamoodi, m\u00e4nnimets, mingid eramud siin ja seal, vist midagi k\u00e4mpingutaolist ja “Toidunaut” s\u00f6\u00f6makoht. Grill ja chill k\u00e4is. Rahvast k\u00f5vasti ja lisaks broneeritud lauad. K\u00f5rval oli veel Austribaar oma pop-up k\u00e4ruga. Olla seal juba neljandat korda sel suvel ja v\u00e4ga populaarne. Minule pole austrid \u00f5nneks kunagi silma pilgutanud ja ega ma neid taha ka. Liiati oli h\u00e4sti meeles, kuidas noorem poistest alles hiljaaegu austritest p\u00e4ris t\u00f5sise toidum\u00fcrgituse sai. S\u00f5ime hoopis \u0161a\u0161l\u00f5kki munderkartuliga ja fish & chips-i. Neiukesele sai alkovaba kokteil ja mulle pool pokaali valget cremant-i. P\u00e4ike k\u00fcttis, tuju oli hea ja k\u00f5ht sai t\u00e4is. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Veidi aja eest kirjutasin messangeris oma \u00f5epojale, et kas ta on kodus. Tekkis m\u00f5te, et me pole nii pikalt kokku saanud ja peaks l\u00e4bi astuma. Andiski just siis teada, kui hakkasime s\u00f6\u00f6mast \u00e4ra minema, et t\u00e4itsa kodus. Poole tunni p\u00e4rast olime kohal ja juttu j\u00e4tkus kauemaks. Meil on k\u00f5igest 4 aastat vanuse vahet ja kasvasime lastena pigem kui \u00f5de-venda. Pilte me seal ei teinudki, sest jutustada oli nii palju. \u00d5htuks koju. P\u00e4ev sai tore.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval k\u00e4isin mina pealinnas ja t\u00fctar Tapal oma noormeest kaitsev\u00e4es koos tema vanematega k\u00fclastamas. Ilmad on j\u00e4tkuvalt kuuuuumaaad. <\/p>\n\n\n\n

Pealinnast tuli leida \u00f5ele s\u00fcnnip\u00e4evakingitus ja kuna mul oli m\u00f5te olemas, seadsin sammud RahvaRaamatusse. Ostsin sealt \u00e4geda viskoosist salli 180×180 m\u00f5\u00f5tudes. Selline v\u00f5iks endalgi olla. Salli looja Piret J\u00fcri\u00f6\u00f6<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

K\u00e4isin \u00e4ra PaperMill-i kohvikus, mida mu kohvigurmaanist poeg soovitas. Sealt pidavat saama v\u00e4ga head kohvi. Oli hea k\u00fcll. K\u00f5rvalt Pavlova kohvikust ostsin \u00fche makrooni kohvi k\u00f5rvale. Teenindus oli armas ja soovitan k\u00fclastada. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Esmasp\u00e4evast, 21. juulist j\u00e4i j\u00e4rgmise puhkusejupini 2 n\u00e4dalat, mille l\u00f5petab \u00fcle-eestiline lasteraamatukoguhoidjate ja kooliraamatukoguhoidjate laager Raplamaal Laukatagusel. See j\u00e4\u00e4b aga augusti algusesse. <\/p>\n\n\n\n

Laup\u00e4eval, 26. juulil, t\u00e4histasime kohalikus Namaste aasia toidu restoranis minu \u00f5e juubelit. Liiga palju s\u00f6\u00f6ki – tulemuseks toidukooma, aga muidu oli tore. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

P\u00fchap\u00e4eval, 27. juulil, t\u00e4histasime maal minu pojade isapoolse vanaisa s\u00fcnnip\u00e4eva. Terve vahmiil oli koos, saime s\u00fc\u00fca, lobiseda, teha traditsioonilisi pilte, natuke vihma saime ka, aga \u00fcldiselt oli kohutavalt palav. Kella viie paiku v\u00f5tsime t\u00fctrega seltskonnast kaks noormeest peale ja s\u00f5itsime Tallinna. Poisid l\u00e4ksid oma koju ja meie kahekesi \u00dclemiste Apollo kinosse filmi vaatama – taas oli ekraanidel “Uhkus ja eelarvamus”. \u00dclikaunis film, mida ma olen kordi n\u00e4inud, aga ilus oli seda suurtelt ekraanilt vaadata. L\u00f5puks l\u00e4ksime veel meie noorema R-i juurest l\u00e4bi, kes oli kaasa ja koeraga maalt koju tagasi j\u00f5udnud. Mina tahtsin tassikest kohvi ja tips arutas oma venna ja vennanaisega edasi\u00f5ppimise valikuid.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kaks esimest pilti on tehtud maal vanade juures ja viimane puhtalt niisama elamukvartalis, kus noorem R elab. Meie lastel on hoopis valge maja :P<\/em><\/p>\n\n\n\n

Nii sai juuli l\u00e4bi. 31. kuup\u00e4eva veetsin Hagudis, kus olin viimast korda asendamas puhkusel t\u00f6\u00f6tajat. T\u00e4na oli \u00f5ues j\u00e4llegi v\u00e4ga palav ja \u00e4ikesepilved hiilisid igast kandist \u00e4hvardades vihmaga. Lehvitame v\u00e4gagi palavale juulile ning tervitame viimast suvekuud. <\/p>\n\n\n\n

Raamatud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“J\u00e4rgmine peatus Hanky\u00fc liinil” <\/strong> <\/strong><\/em>Hiro Arikawa<\/p>\n\n\n\n

Mees ja naine, kes v\u00f5istlevad raamatukogus samade raamatute p\u00e4rast, ilma et nad teineteise olemasolu tunnistaksid; valges kleidis naine, kes on \u00e4sja saabunud oma endise kihlatu pulmast; otsekohese \u00fctlemisega eakas naine ja tema lapselaps, kelle s\u00fc\u00fctud k\u00fcsimused teiste reisijate kohta panevad nii naerma kui ka kohmetuma; t\u00fcdruk, kes ei suuda kuidagi oma v\u00e4givaldsest poiss-s\u00f5brast lahti lasta; pungiliku v\u00e4limusega uje armeefriik ja h\u00e4belik tudengineiu; endast viis aastat vanema mehega suhtes olev keskkoolit\u00fcdruk, kes p\u00fc\u00fcab aru saada, mida oma eluga peale hakata\u2026 Armastuse algus ja lahkumineku m\u00e4rgid, inimhinge peenemad n\u00fcansid\u2026 Lugu reisijatest, kes astuvad Hanky? raudtee Imazu liini rongi. Rong s\u00f5idab, kandes endaga kaasas inimeste lugusid, mis v\u00f5ivad ootamatul hetkel ristuda.<\/p>\n\n\n\n

Mulle jaapani kirjandus meeldib. Meeldis ka see raamat. 9\/10<\/p>\n\n\n\n

“em”<\/strong> Kim Thuy<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5na \u201eem\u201d esimene t\u00e4hendus on v\u00e4ike vend v\u00f5i \u00f5de, aga ka kahest s\u00f5brast noorem v\u00f5i naine paarisuhtes. Mulle meeldib uskuda, et \u201eem\u201d on homon\u00fc\u00fcm prantsuse tegus\u00f5naga aimer (armastama) selle k\u00e4skivas k\u00f5neviisis: aime \u2013 armasta. Armasta. Armastagem. Armastage.<\/p>\n\n\n\n

Kesk kohutavat s\u00f5da toimub tavaline ime: h\u00fcljatud beebi, kelle eest hoolitseb hellalt teine h\u00fcljatud laps, Saigoni t\u00e4navatel elav v\u00e4ike poiss. Poiss on Louis, ammu koju naasnud Ameerika s\u00f5duri laps. Louis kutsub beebit em H?ngiks \u2013 v\u00e4ikeseks \u00f5eks v\u00f5i armastatuks. Kuigi tema h\u00e4lliks on vaid papist kast, on em H?ngi jaoks avatud k\u00f5ik v\u00f5imalused. Paljude omavahel seotud tegelaskujude kaudu jutustab \u201eEm\u201d ajaloolistest s\u00fcndmustest, sealhulgas operatsioon \u201eBabyliftist\u201d, mille k\u00e4igus evakueeriti 1975. aasta aprillis Saigonist tuhandeid segarassist orbusid, ja M? Lai veresaunast, aga ka k\u00fc\u00fcnesalongide t\u00f6\u00f6stuse tekkest, millele panid aluse Vietnami emigrandid. Vietnami p\u00e4ritolu Kanada kirjaniku Kim Th\u00fay \u201eEm\u201d on lummav jutustus, samal ajal j\u00f5uline ja \u00f5rn teos, mis \u00fclistab vastupanu v\u00f5imsaimat relva: armastust. Em t\u00e4hendab vietnami keeles muu hulgas v\u00e4ikevenda v\u00f5i -\u00f5de, selle homon\u00fc\u00fcm prantsuse keeles \u2013 aimer, armastama \u2013 kajab vastu igal lehek\u00fcljel.<\/p>\n\n\n\n

Kim Th\u00fay teoseid on t\u00f5lgitud 31 keelde ning p\u00e4rjatud nii Kanada kui ka rahvusvaheliste kirjandusauhindadega. Kim Th\u00fay deb\u00fc\u00fctromaan \u201eRu\u201d ilmus eesti keeles 2014. aastal (Loomingu Raamatukogu, tlk Triinu Tamm), 2023. aastal valmis romaani j\u00e4rgi samanimeline film.<\/p>\n\n\n\n

Minu kolleegile see raamat ei meeldinud, j\u00e4ttis pooleli. Mulle aga vastupidi, v\u00e4ga meeldis. Maitsed on erinevad. 10\/10<\/p>\n\n\n\n

“Dirigent Neeme J\u00e4rvi. Muusika tahtutd”<\/strong> Koostaja: Sirje Endre<\/p>\n\n\n\n

Mulle raamat kohe v\u00e4ga meeldis, aga eks ma ole ka \u00fcdini muusikainimene ja klassikamuusika on nii minu kui Kirke suur armastus. S\u00fcgisel k\u00e4isin kontserdil, kus J\u00e4rvi dirigeeris ERSO ees. Teda on puhas nauding j\u00e4lgida. Oma v\u00e4hestes liigutustes \u00fclit\u00e4pne ka 88 aasta vanuses. Raamatu lugesin l\u00e4bi vahetult enne laulupidu ja sealgi oli ta suurep\u00e4rane. Oma t\u00e4pse taktikepiga ja vahetu huumoriga Isegi siis, kui ta viimases l\u00f5pus puldis kukkus ja pea 100 000 inimest minutiks ehmatusest kivistusid. Neeme enda s\u00f5nad ajakirjanikule, m\u00f5ni p\u00e4ev hiljem haiglas, olid nii temalikud : “\u00dcksk\u00f5ik mis on, aga siin me, eestlased, oleme k\u00f5ik koos. Siin me armastame \u00fcksteist k\u00f5ige rohkem. Ja laulame nii k\u00f5vasti, kui saame. Aga ma v\u00f5in m\u00f5ned kohad vaikselt ka teha. Jah, see k\u00f5ige vaiksem koht oli siis, kui oli t\u00e4ielik vaikus \u2013 l\u00f5pus, kui ma kukkusin. Siis oli t\u00e4ielik vaikus \u00fcle lauluv\u00e4ljaku. Olete kunagi kuulnud niisugust vaikust?<\/p>\n\n\n\n

Mitte keegi, Neeme, polnud sellist vaikust kunagi laulupeol kuulnud!<\/p>\n\n\n\n

No n\u00e4ed, aga seda mina tahtsin, et \u00fckskord kuulata seda vaikust. Ei pea k\u00f5vasti laulma, m\u00f5nikord v\u00f5ib \u00fcldse mitte laulda ja natuke istuda t\u00e4ielikus vaikuses.”\/Eesti P\u00e4evaleht, Tiina Kruus<\/p>\n\n\n\n

Raamat minule 10\/10<\/p>\n\n\n\n

Neeme J\u00e4rvi lapselapsed, nelja-aastased t\u00fcdrukud Lydia ja Elsa omavahel: Lydia: Kas sa tead, et sinu vanaisa on maailmakuulus dirigent? Elsa (m\u00f5tleb t\u00fckk aega): Ma usun sind.<\/p>\n\n\n\n

Raamat \u201eDIRIGENT. Muusika tahutud Neeme J\u00e4rvi\u201d on filosoofilist laadi reis l\u00e4bi aja, muusika ja elu koos maestro J\u00e4rvi ja tema teekaaslastega. Kuna Neeme J\u00e4rvi dirigendina armastab ise oma tuleviku kontsertide kohta naljatamisi \u00f6elda, et kavas tuleb \u00fcllatusi, siis sobib niisugune \u00fctlemine ka selle raamatu kohta. Jah, v\u00f5ib \u00f6elda, et leiate siit \u00fclevaate Neeme J\u00e4rvi viimaste hooaegade tegevusest, mil ta on juhatanud Eestis v\u00f5i maailma suurtes kontserdisaalides peamiselt vaid t\u00f5elisi suurteoseid. Aga mis imekunst see \u00f5ieti on \u2013 dirigeerimine? L\u00fchike vastus maestrolt endalt: \u201eDirigeerimine, see on loo jutustamine muusikas.\u201d \u2013 Kuidas nii?! \u2013 \u201eMa ei saaks Mahleri s\u00fcmfooniaid muidu juhatada, kui poleks enne lugenud Goethe \u201eFausti\u201d.\u201d Jah, muidugi on raamatu peategelane maestro J\u00e4rvi, kelle r\u00f5\u00f5msa elufilosoofiaga saate tutvuda m\u00f5ttetelje NEEME S\u00d5NA kaudu. Kuid samah\u00e4sti on raamatu \u201eosat\u00e4itjad\u201d k\u00f5ik need, kes siin oma s\u00f5na \u00fctlevad alates Andres Mustonenist, Arne Mikust, Ruth Alak\u00fclast, Toomas Velmetist, Margus Mikom\u00e4est, Heili Sibritsast, Hubert Kahnist, Kristjan J\u00e4rvist\u2026 ja l\u00f5petades klaverivirtuoosi Anna Shelesti, filmimehe Erik Norkroosi, viiuldaja Triin Ruubeli, esseist Joonas Hellerma ja paljude teistega. Ka muusikavaatlejad kodumaalt, Inglismaalt, Ameerikast, Rootsist, Saksamaalt on oma lugudega J\u00e4rvist leidnud raamatus iseenesest m\u00f5istetavalt koha. (J\u00e4rvi (naerdes): \u201eKriitikuid ma armastan, nii palju kui j\u00f5uan! Sest nendel on hea maitse, ja hea maitsega ma olen ometigi v\u00e4ga rahul!\u201d) See on Eesti raamatuaasta 2025 raamat. (\u201eK\u00f5ige rohkem olen oma elus lugenud partituure\u2026\u201d). Kuid Goethe \u201eFaust\u201d, Nietzche \u201eN\u00f5nda k\u00f5neles Zarathustra\u201d, Oskar Lutsu \u201eKevade\u201d, \u201eSuvi\u201d ja \u201eS\u00fcgis\u201d ning Tammsaare teosed p\u00fcsivad truult maestro l\u00e4heduses. Loeme neid raamatuid j\u00e4lle! on koguni peat\u00fckk Neeme uues raamatus. Leiate siit n\u00e4iteks toreda loo, kuidas Toots toob p\u00f5ues kutsika kooli ja mis Kiirel selle kohta \u00fctlemist on. Kui lasete oma kujutlusv\u00f5imel vabalt liikuda, v\u00f5ite raamatu lehek\u00fclgi keerates nautida muusikat. S\u00f5na keele ja muusika keele t\u00e4iuslik koosk\u00f5la on unustamatu. Rahutud leiavad rahu, unistajad ilu, pessimistid v\u00f5i muidu nukrad \u00f5nnelikkuse valemi. Mis on inspireerinud heliloojaid ja ka maestro Neeme J\u00e4rvit, kui ta r\u00e4\u00e4gib Mahleri 2. ja 8. s\u00fcmfoonia seostest Goethe \u201eFaustiga\u201d? Mil moel on R. Straussi teos \u201eAlso sprach Zarathustra\u201d seotud Nietzsche kujutlusega \u2013 Tuleviku poolt tulevad tuuled salajasel tiivasahinal ja \u00f5rnad k\u00f5rvad kuulevad h\u00e4id s\u00f5numeid (\u201eN\u00f5nda k\u00f5neles Zarathustra\u201d)? \u2013 Vastused on raamatus. Eesti Riiklik S\u00fcmfooniaorkester vajab uut kontserdisaali ja Rahvusooper uut ooperimaja! Kas sel v\u00e4ga tulisel teemal on raamatus juttu? Jah, k\u00fcllaltki. On eraldi peat\u00fckk \u2013 ERSO. Leiate raamatust ka saaga J\u00e4rvide kokkuhoidvast perekonnast, kelle vaieldamatult k\u00f5ige kesksem isik on Neeme abikaasa Liilia. (\u201eTa vaatab, et k\u00f5ik saaks tehtud ja kord oleks majas.\u201d) Neeme J\u00e4rvi, kes t\u00e4na on paljude tipporkestrite aupeadirigent, \u00fctleb: Mu lapsed on mu suurim inspiratsioon. Ja vastupidi, kui lugeda Paavo, Kristjani ja Maarika J\u00e4rvi m\u00f5tteid. Raamatu vahel on CD-plaat \u201eGreat Maestros\u201d eesti muusikaga (ERR, Estonian Record Productions, SE&JS).<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Kogu see aeg”<\/strong>  Mikki Daughtry, Rachael Lippincott <\/p>\n\n\n\n

Hea noortekas. Ootamatute p\u00f6\u00f6retega. Sobib lugeda ka vanematel inimestel. 8\/10<\/p>\n\n\n\n

Kyle ja Kimberly on olnud kogu keskkooli v\u00e4ltel t\u00e4iuslik paar, aga kui Kimberly l\u00f5pupeo \u00f5htul temast lahku l\u00e4heb, p\u00f6\u00f6rdub Kyle\u00b4i maailm pea peale \u2013 s\u00f5na otseses m\u00f5ttes. Nende auto satub avariisse ja kui Kyle \u00e4rkab, on tal ajukahjustus. Kimberly on surnud. Ja keegi tema elus ei suuda seda m\u00f5ista. Kuni tema ellu saabub Marley. Marley on \u00fcle elanud oma kaotuse \u2013 ja ta s\u00fc\u00fcdistab selles iseennast. Kyle n\u00e4eb Marleys k\u00f5iki neid asju, mida ta tunneb, aga ei suuda s\u00f5nadesse panna. Sedam\u00f6\u00f6da, kuidas Kyle ja Marley t\u00f6\u00f6tavad \u00fcksteise haavade parandamise nimel, kasvavad ka nende tunded teineteise vastu tugevamaks. Kuid Kyle ei suuda maha raputada tunnet, et ta on suundumas j\u00e4rjekordse katastroofi poole, mis purustab tema elu niipea, kui tal on \u00f5nnestunud see taas kokku lappida. Ja tal on \u00f5igus.<\/p>\n\n\n\n

Daughtry ja Lippincott on kirjutanud muinasjutuliselt romantilise loo lugejatele, kes usuvad teistesse ja kolmandatesse v\u00f5imalustesse, samuti ebat\u00f5en\u00e4olisse, kuid saatuse m\u00e4\u00e4ratud armastusse. Mikki Daughtry l\u00f5petas Brenau \u00fclikooli, kus ta \u00f5ppis teatrikunsti. Ta on stsenarist ja romaanikirjanik. Rachael Lippincott \u00f5ppis loovkirjutamist Pittsburghi \u00fclikoolist. Nende sulest on varem ilmunud rahvusvaheline menuk \u201eKolm sammu sinuni\u201d.<\/p>\n\n\n\n

“Valge surm” <\/strong>Ragnar Jonasson<\/p>\n\n\n\n

Ma loen krimkasid \u00fcldiselt v\u00e4ga harva. Islandi autoritel on aga selline mingi oma veider stiil, mis mulle istub. Ei pidanud kahetsema, et v\u00f5tsin ette. Hea lugemine ja l\u00f5pp oli \u00fcllatavalt ootamatu. Ootan n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmiseid osasid. 9\/10<\/p>\n\n\n\n

\u201eValge surm\u201c on esimene osa sarjast, mille peategelaseks on nooruke kriminoloogiat \u00f5ppinud uurija Helgi, kes v\u00f5tab teatepulga \u00fcle pensionile minema sunnitud Hulda Hermannsdottirilt. <\/p>\n\n\n\n

1983 Islandi p\u00f5hjaosas asuvast endisest sanatooriumist, kus n\u00fc\u00fcdseks asub haigla, leitakse m\u00f5rvatuna vana p\u00f5etaja Yrsa. Surmajuhtumit saadetakse uurima Hulda Hermannsd\u00f3ttir ja ta \u00fclemus Sverrir. Nad leiavad eest viis kahtlusalust: peaarsti, kaks noorem\u00f5de, noore tohtri ja majahoidja. Veidi v\u00e4hem kui n\u00e4dal p\u00e4rast m\u00f5rva leitakse surnult ka pealtn\u00e4ha r\u00f5dult alla kukkunud peaarst. Sverrir j\u00f5uab j\u00e4reldusele, et tegu on enesetapuga, ja eeldab, et mees oli \u00fchtlasi m\u00f5rva toimepanija. Juhtum l\u00f5petatakse.<\/p>\n\n\n\n

2012 Peaaegu kolmk\u00fcmmend aastat hiljem otsustab \u00dchendkuningriigis kriminoloogiat \u00f5ppinud noor politseinik Helgi Reykdal kolida tagasi Islandile, kus talle pakutakse t\u00f6\u00f6d Reykjaviki politseijaoskonnas \u2013 sedasama ametikohta, kust Hulda Hermannsd\u00f3ttir pensionile valmistub minema. Noormees kogub \u00fchtlasi kuldajastu krimiromaane ja kirjutab teadust\u00f6\u00f6d 1983. aastal Islandi p\u00f5hjaosas aset leidnud m\u00f5rvast. S\u00fcgavamale minevikku sukeldudes ja samal ajal uuel t\u00f6\u00f6kohal alustades otsustab ta kohtuda esialgsete kahtlusalustega. Kuid aastatetagust saladust lahendada p\u00fc\u00fcdvat uurijat ootavad igal sammul vaikimine ja kahtlustused.<\/p>\n\n\n\n

“Imelaps. Kelly Sildaru lugu”<\/strong> Kalle Muuli<\/p>\n\n\n\n

Meeldis. Ja nii kahju on, et raha ajab ka k\u00f5ige l\u00e4hedasemad inimesed t\u00fclli ning ahnus paneb katuse s\u00f5itma. Nii s\u00f5itma, et ka iseenda lapses n\u00e4hakse vaid rahamasinat. 8\/10<\/p>\n\n\n\n

Pekingi taliol\u00fcmpialt Eestile ainsa medali toonud Kelly Sildaru pole lihtsalt \u00fcks sportlane paljudest. Teda on juba pisikesest peale peetud imelapseks. Ta on \u00fcles kasvanud meie k\u00f5igi silme all ja aastaid s\u00e4ranud \u00fcle v\u00e4ikese Eesti piiride. Aga imelapse elu ei ole alati imeline. Vaid v\u00e4hesed inimesed teavad, kui okkaline on olnud Kelly teekond tippu tegelikult, sest pikka aega k\u00f5neles Kelly eest tema treenerist isa, kelle tegusid uurib n\u00fc\u00fcd prokuratuur. Selles raamatus r\u00e4\u00e4gib oma loo ausalt ja avameelselt Kelly ise.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Nutivaba”<\/strong> Hugo Vaher<\/p>\n\n\n\n

Auhinnatud kirjaniku Hugo Vaheri humoorikas romaan r\u00e4\u00e4gib kolmest s\u00f5brast, kes v\u00f5tavad ette p\u00f6\u00f6rase road trip?i, et p\u00e4\u00e4sta \u00fche noormehe suhe. Kui kokku saavad bemmivend Remm, temast pisut noorem punkar P\u00e4ss ja nende \u00fchine s\u00f5ber furry-curious Pontu, v\u00f5ib kindel olla, et k\u00f5ik ei l\u00e4he plaanip\u00e4raselt.<\/p>\n\n\n\n

Raamat sobib nii vanematele teismelistele kui ka t\u00e4iskasvanud lugejale.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4sikiri on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse T\u00e4nap\u00e4ev 2024. aastal korraldatud noorteromaani v\u00f5istluse esikohat\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n

Mulle pole kunagi meeldinud, kui raamatutes ropendatakse. Selles raamatus ropendab \u00fcks tegelane ka, aga ta teeb seda nii oma karakteri sees ja kontekstis, et mind isegi ei h\u00e4irinud. Noortekaid ma loen t\u00f6\u00f6alaselt ja seda oli lugeda hea. Pole ammu nii head elulist huumorit lugenud. Sihtgrupp alates p\u00f5hikooli l\u00f5pupoolest ja eriti hea “poistekas”. Mid t\u00e4na mind aga h\u00e4mmastas oli see, et selle raamatu v\u00f5ttis koju lugemiseks ema esimesse klassi minevale pojale. Polevat m\u00f5tet peita, loeb salaja. K\u00fcsimus pigem selleks, miks seda \u00fcldse koju viia, kui see pole eakohane? Soovitasin lugeda v\u00e4hemalt koos, et laps ei saaks asjadest valesti aru. Ei ole \u00fcldse kohe sellise vanuse lekt\u00fc\u00fcr. Peategelasedki 17-18 aastased poisid. Aga muidu hea raamat. 9\/10<\/p>\n\n\n\n

“Catherine. Walesi printsess”<\/strong> Robert Jobson<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nusalt ja kergelt loetav. Tahad v\u00f5i mitte, kuninglikud persoonid on ikka meie silme all kasvanud ja Catherine on mulle kuidagi alati s\u00fcmpaatne olnud. Huvitav oli lugeda, kuidas ta on kujunenud selliseks, nagu ta praeguseks on. 9\/10<\/p>\n\n\n\n

\u201eMa \u00fctlesin Williamile, et kui sa leiad kellegi, keda armastad, siis pead sellest armastusest kinni hoidma ja selle eest hoolitsema. Pead seda kaitsma.\u201d Diana, Walesi printsess<\/p>\n\n\n\n

Kate Middletoni elu n\u00e4ib kui t\u00e4nap\u00e4eva muinasjutt. Kaunis, tark ja ambitsioonikas t\u00fcdruk kohtub \u00fclikoolis printsiga ja armub temasse. Tavalisest perest p\u00e4rit Catherine ja tulevane Inglismaa kuningas prints William abielluvad 29. aprillil 2011. Sestpeale on Catherine v\u00f5itnud kogu maailma inimeste s\u00fcdame oma v\u00f5luva naeratuse, stiilitunde ja kahe jalaga maa peal olekuga. Koos prints Williamiga moodustavad nad d\u00fcnaamilise duo ja on saanud kuningliku perekonna k\u00f5ige populaarsemateks liikmeteks. Kuid k\u00f5ik see pole tulnud ilma skandaalideta.
Kasutades kuningakojale l\u00e4hedasi allikaid, jutustab raamatu autor, kuidas on Catherine\u2019ist saanud naine, kes ta t\u00e4na on.
Robert Jobson on auhinnatud ajakirjanik ja kuninglik korrespondent. Ta on kirjutanud raamatuid nii printsess Dianast, prints Williamist, kuningas Charles III-st kui ka prints Philipist. Wall Street Journalilt kuningliku ajakirjanduse ristiisa h\u00fc\u00fcdnime saanud Jobson on Briti kuningakoja tegemisi kajastanud alates 1991. aastast.<\/p>\n\n\n\n

“Eeterlikud \u00f5lid koduapteegis. Igap\u00e4evane kiire leevendus”<\/strong> Maria M. Kettenring<\/p>\n\n\n\n

Pealkiri \u00fctleb juba k\u00f5ik, Raamat eeterlike \u00f5lide kasutamisest. Noh, oli ja ei olnud ka. Siiski parem, kui mittemidagi. 7\/10<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Paradiisiaed”<\/strong> Elena Fischer<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga meeldis. Ega “punases” sarjas naljalt kehva raamatut polegi. 10\/10<\/p>\n\n\n\n

\u201eParadiisiaed\u201c on liigutav, intelligentne ja kurbnaljakas lugu neljateist-aastasest Billiest ja tema perekonnast. Billie, kelle nimi on tegelikult Erzs\u00e9bet, elab oma s\u00fcdamliku ning m\u00e4ngulise ema Marikaga kasinalt \u00fches korrusmajas. Siis saabub neile soovimatu k\u00fclaline, emapoolne vanaema Ungarist, ning k\u00f5igi elud p\u00f6\u00f6ratakse pea peale. \u201eParadiisaed\u201c on lugu emadest, t\u00fctardest ja vanaemadest, identiteedist, kaotusest ja suureks kasvamisest.<\/p>\n\n\n\n

Elena Fischer (snd 1987) on \u00f5ppinud kirjandust ja filmi ning elab Saksamaal Mainzis. \u201eParadiisiaed\u201c on tema esimene romaan ning see p\u00e4lvis kiirelt palju t\u00e4helepanu, nomineeriti v\u00e4\u00e4rikale Deutscher Buchpreisi auhinnale, j\u00f5udis m\u00fc\u00fcgiedetabelite tippu mitmetes riikides ja on t\u00f5lkimisel paljudesse keeltesse.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Kevad Applemore`is<\/strong>” Rachel Lucas<\/p>\n\n\n\n

Appelmore lugude j\u00e4rg. M\u00f5nus ja lihtne lugemine, kui ei taha midagi s\u00fcgavat lugeda. 8\/10<\/p>\n\n\n\n

Beth Fraser on \u00f5ilmitsevat lillekasvatustalu pidav \u00fcksikema. Ootamatult keset tema armsaid istikuid maanduvat Jack MacDonaldit tal k\u00fcll vaja ei ole, niisiis pole imestada, et nende tutvuse algus on pisut konarlik.<\/p>\n\n\n\n

Beth on paar viimast aastat keskendunud oma \u00e4rile, Applemore House\u2019i rohtunud ja umbe kasvanud aiast kauni ja tegusa aiandi tegemisele. K\u00f5ik sujub suurep\u00e4raselt. Jah, ta s\u00f5brad leiavad k\u00fcll, et ta peaks hakkama uue kallima j\u00e4rele ringi vaatama, kuid ei, tal pole v\u00e4himatki kavatsust seda teha. K\u00f5ik on tema meelest parimas korras, kuni ta endine abikaasa annab ootamatult teada, et naine peab leidma viisi aiandi tulu teenima panemiseks \u2013 ja k\u00e4hku.<\/p>\n\n\n\n

Linnapoiss Jack MacDonald tuleb Applemore\u2019i sooviga midagi t\u00f5estada. Teda ajendab selleks minevikusaladus ning mees on otsustanud oma uuest seiklusest eduloo teha. Ehkki Jacki naabrit Bethi mehe saabumine kuigiv\u00f5rd ei vaimusta, annab ta v\u00e4ikeses k\u00fclakohvikus tublisti k\u00f5neainet. Kas ta suudab n\u00e4idata Applemore\u2019ile, et tema t\u00f6\u00f6 probleemsete teismelistega on elut\u00e4htis \u2013 ja kas ta tunnistab endale, et Bethi arvamus temast on tema jaoks olulisem, kui see talle meeldiks?<\/p>\n\n\n\n

“Kummaline Sally Diamond”<\/strong> Liz Nugent<\/p>\n\n\n\n

Vat see oli raamat! Emotsioonidest laetud, pingeline, \u00e4ngistav, otsast l\u00f5puni enda k\u00fcljes hoidev, traagiline, valus…ja l\u00f5pp oli kahetine. \u00dchtepidi l\u00f5ppes kurvalt, teistpidi hea, et keegigi seotutest sellest jamast vaimselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt tervena v\u00e4ljus. 10\/10<\/p>\n\n\n\n

Sally Diamond ei suuda m\u00f5ista, miks tema tegu nii kummaliseks peetakse. Ta tegi ju lihtsalt nii, nagu isa oli k\u00e4skinud: viis ta p\u00e4rast surma koos pr\u00fcgiga v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n

Ja ometi on Sally n\u00fc\u00fcd t\u00e4helepanu keskpunktis, tema vastu ei tunne huvi mitte ainult politseiuurijad ja k\u00f5mun\u00e4ljas meedia, vaid ka kurjakuulutav h\u00e4\u00e4l tema minevikust, mida ta ise ei m\u00e4leta. Kui ta hakkab tasapisi oma lapsep\u00f5lves juhtunud kohutavatest s\u00fcndmustest teada saama, avab Sally end esimest korda elus uutele kogemustele, leiab s\u00f5pru ja langetab t\u00e4htsaid otsuseid, kuid m\u00e4rkab ka seda, et inimesed v\u00f5ivad nii m\u00f5nigi kord \u00f6elda \u00fcht, ent m\u00f5elda hoopis teist.<\/p>\n\n\n\n

Aga kes on see inimene teisel pool maakera, kes Sallyt j\u00e4lgib? Ja miks \u00fcks \u00e4sja naabruskonda kolinud mees tema vastu nii suurt huvi tunneb? Sally niigi v\u00e4hene usaldus inimeste vastu pannakse t\u00f5siselt proovile \u2026<\/p>\n\n\n\n

Liz Nugent<\/strong> s\u00fcndis 1967. aastal Dublinis ning tegutses enne kirjanikuks hakkamist filmi, teatri ja televisiooni valdkondades. Ta on kirjutanud viis romaani, mis k\u00f5ik on p\u00e4lvinud suure lugejamenu, neli neist on v\u00f5itnud Iiri Raamatuauhinna. Eesti keeles on varem ilmunud \u201eOliver, kildhaaval\u201d.<\/p>\n\n\n\n

Muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa soovitab<\/a>: \u201eMa tahan, et mul oleks alati k\u00e4sil \u00fcks ilukirjanduslik raamat, mida oleks hea vabadel hetkedel telefoni asemel k\u00e4tte haarata. Selle p\u00f5nevikuga oli mul see probleem, et ei suutnud k\u00e4est \u00e4ra panna. Lugu, mis t\u00f5mbas nii endasse oma valus, vastikuses, s\u00fcgavuses ja ilus.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Igal j\u00e4rgmisel suvel”<\/strong> Carley Fortune<\/p>\n\n\n\n

Varraku ajaviiteromaanide tuntud kvaliteet. M\u00f5nus lugemine. Lugu kahes ajas, mis ajab paljusid segadusse, aga mulle meeldib see ajas siia ja sinna h\u00fcppamine. 13-aastaselt alanud armastus, eksimused, taaskohtumised ja arusaamised, et m\u00f5ni armastus ei l\u00e4he kunagi s\u00fcdamest minema. 9\/10<\/p>\n\n\n\n

Kuus suve, et armuda. Hetk, et riidu minna. N\u00e4dalavahetus, et parandada, mis parandada annab.<\/p>\n\n\n\n

\u00d6eldakse, et koju tagasi ei saa, ja just nii on lugu Persephone Fraseriga, kes tegi k\u00fcmne aasta eest elu suurima vea. Enam ei veeda ta s\u00e4delevaid suvep\u00e4evi lapsep\u00f5lveaegsel j\u00e4rvekaldal, vaid p\u00fcsib oma stiilses linnakorteris ega lase endale mitte kedagi t\u00f5eliselt s\u00fcdamesse.<\/p>\n\n\n\n

Kuni tuleb telefonik\u00f5ne, mis sunnib kibek\u00e4hku Barry\u2019s Baysse kihutama, ja seal on ka Sam Florek \u2013 inimene, kelleta elu tundus v\u00f5imatu.<\/p>\n\n\n\n

Kuus suve, uduvinestel p\u00e4rastl\u00f5unatel j\u00e4rvel ja soojadel suve\u00f5htutel Florekite pererestoranis t\u00f6\u00f6d rabades, olid Percy ja Sam lahutamatud. S\u00f5prus arenes viimaks millekski enamaks ja l\u00f5ppes siis j\u00e4rsult.<\/p>\n\n\n\n

Kui Percy Sami ema leinatalituseks j\u00e4rvelinna naaseb, on nende side sama vaieldamatu nagu enne. Ent kuni Percy ei suuda kunagi tehtud otsuseid \u00fcmber m\u00f5testada, pole veel teada, kas nende armastus ikka on suurem, kui oli nende suurim minevikueksimus.<\/p>\n\n\n\n

Kuut mineviku suve ja \u00fcht oleviku n\u00e4dalavahetust h\u00f5lmav \u201eIgal j\u00e4rgmisel suvel\u201d on h\u00f5rgult nostalgiline pilguheit armastusele ning \u00fchtlasi inimestele ja valikutele, mis m\u00e4rgistavad meid igaveseks.<\/p>\n\n\n\n

Carley Fortune<\/strong> on avaldanud kolm raamatut: \u201eThis Summer Will Be Different\u201d, \u201eMeet Me at the Lake\u201d (\u201eKohtume j\u00e4rve \u00e4\u00e4res\u201d) ja \u201eEvery Summer After\u201d (\u201eIgal j\u00e4rgmisel suvel\u201d). Enne kirjanikuks hakkamist oli ta auhindu v\u00f5itnud ajakirjanik ja Kanada oluliste v\u00e4ljaannete toimetaja. Carley Fortune elab koos abikaasa ja kahe pojaga Torontos.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Neko Cafe”<\/strong> Anna Solyom<\/p>\n\n\n\n

Selline nunnu raamat. M\u00f5nus lihtne lugemine, kuhu on sisse p\u00f5imitud kasside elufilosoofiat. Tegevus toimub Barcelonas, kuhu \u00fcks jaapanlanna tegi kasside kohviku ja parasjagu t\u00f6\u00f6tu ja kaaslaseta Nagore, kes on illustraator, satub sinna t\u00f6\u00f6le. 10\/10<\/p>\n\n\n\n

Raamatus olev tsitaat teisest raamatust ehk siis “Dalai-laama kass”<\/p>\n\n\n\n

“Teate, professor, sel \u00e4raeksinud kassipojal ja teil on midagi v\u00e4ga olulist \u00fchist.”<\/p>\n\n\n\n

“Ei kujuta k\u00fcll ette, ” vastas professor k\u00fclmalt.<\/p>\n\n\n\n

“Teie elu on teie jaoks maailmas k\u00f5ige t\u00e4htsam,” \u00fctles Tema P\u00fchadus. ” Sama lugu on kassipojaga”.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Ja teisest raamatust – “Mina olen kass”<\/p>\n\n\n\n

“Kui mul oleks aega p\u00e4evikut pidada, kasutaksin seda pigem verandal pikutamiseks”. <\/p>\n\n\n\n

Ja veel \u00fcks:<\/p>\n\n\n\n

” Enne kui Mick Jaggerist rokkstaar sai, laulis ta:”Mul ei ole raha, aga tean, kuidas seda kulutada.”<\/p>\n\n\n\n

Nagore elu on p\u00e4rast lahkuminekut ja t\u00f6\u00f6lt lahti laskmist koosnenud \u00fcksteisele j\u00e4rgnevatest probleemidest. Viimase h\u00e4da veerel leiab vana s\u00f5ber talle t\u00f6\u00f6koha ettekandjana Neko Caf\u00e9s, kus seitse kassi loodavad k\u00fclastajate seast leida uue peremehe. Lapsest peale kasse kartnud Nagore peab nendega toime tulema ning l\u00f5puks \u00f5petab iga\u00fcks neist seitsmest talle midagi elamise kunstist. <\/p>\n\n\n\n

“Ps\u00fchholoog”<\/strong> Kristi Raava<\/p>\n\n\n\n

\u00dcle ootuste hea lugemine. Kahjuks ka t\u00f5demine, et nii paljud inimesed on kurjad, hoolimatud ja k\u00e4ttemaksuhimulised. Ikka mina ja mina. See pole k\u00fcll mingi uudis, aga ikkagi….valus. Oma naiivsuses kipun ikka m\u00f5tlema, et inimesed on enamasti head… Sain teada ps\u00fchholoogi erinevatest tegutsemisv\u00f5imalustest.<\/p>\n\n\n\n

“Olin rahuldanud nii koolis ps\u00fchholoogina kui kodus pereemana teiste vajadusi. Ma ei olnud endale aastaid esitanud k\u00fcsimust: Mida ma ise tahan teha ja kogeda?”<\/em><\/p>\n\n\n\n

See koht raamatus oli mulle nii tuttav, ainsa vahena, et ps\u00fchholoogi asemel k\u00e4iks sinna ettev\u00f5tjana ja palgat\u00f6\u00f6tajana \u00fchel ajal…et ma t\u00f5esti ei osanud enam aru saada, mida ma ise tahan teha ja kogeda. Ei tea vist siiani. <\/p>\n\n\n\n

“Esimene v\u00e4ike muutus, mida meist iga\u00fcks saab teha, on luua kodus vaikuse ja rahu oaas<\/strong>. Kui muu maailm on m\u00fcrarikas, tuleb seda kuskil tasakaalustada ja kodus on selleks suurep\u00e4rane koht.”<\/em><\/p>\n\n\n\n

T\u00f5si, seda tuleb teha. M\u00e4letan aegu, kui meie pere koosnes 5-st inimesest. Koju tulles pandi igasugused helitekitajad t\u00f6\u00f6le. Mina k\u00e4isin tiiru sabas ja l\u00fclitasin k\u00f5ik v\u00e4lja :P Olmem\u00fcra meie \u00fcmber muutub aasta-aastalt aina hullemaks. Kohati ei kuule enam oma m\u00f5tteid ja siis tahakski kodus v\u00e4hemalt vaikus. Praegu kahekesi elades meil ongi vaikne, kui just korterinaabrid ei tee l\u00f5putut remonti v\u00f5i naabermaja krundil ei niideta muru(meil ka) v\u00f5i naabermaja prowa ei karju \u00fcle terve auuli ja kolgi oma sulast. Eiei, sinna appi minna pole m\u00f5tet, naabrimees l\u00e4ks, sai prowa k\u00e4est kaikaga ja politsei \u00fctles, et nemad ei saa midagi teha :) Seega jah, vaikus on defitsiit. <\/p>\n\n\n\n

10\/10<\/p>\n\n\n\n

Pikaaegse kogemusega laste- ja noorteps\u00fchholoog KRISTI RAAVA annab lugejale v\u00f5imaluse piiluda ps\u00fchholoogi t\u00f6\u00f6 salap\u00e4rasesse ja varjatud maailma. Kuidas see t\u00f6\u00f6 tegelikult k\u00e4ib, kui uksest astub sisse klient, kes keeldub r\u00e4\u00e4kimast, v\u00f5i noor, kellel on kadunud elutahe?
Mida kogeb ps\u00fchholoog ise seda t\u00f6\u00f6d tehes? Milliseid v\u00f5luv\u00f5tmeid peab ps\u00fchholoog valdama, et klient leiaks uuesti elu m\u00f5tte, motivatsiooni l\u00f5petada kool, tasakaalu oma elus v\u00f5i teineteisem\u00f5istmise vanemaga? Mis on selle t\u00f6\u00f6 hind ps\u00fchholoogi enda jaoks ja kuidas tulla toime oma vaimse tervisega? Mis viib \u00fche ps\u00fchholoogi selleni, et ta vahetab koolikabineti metsakabineti vastu ja v\u00f5tab endale abiterapeutideks loomad?<\/p>\n\n\n\n

See on raamat ps\u00fchholoogiks olemisest ja kujunemisest l\u00e4bi isiklike v\u00e4ljakutsete ja klientide lugude. Autor Kristi Raava r\u00e4\u00e4gib otse ja ausalt oma 20aastasest t\u00f6\u00f6st ja kogemusest ps\u00fchholoogi ning terapeudina. Raamatust leiab vastuse k\u00fcsimusele \u2013 mis siis ikkagi p\u00e4riselt toimub meie laste vaimse tervisega?<\/p>\n\n\n\n

\u2013 Mul endal on olnud k\u00f5ik h\u00e4ired, mis saavad olla \u00fchel normintellektiga inimesel: raske depressioon koos suitsidaalsete m\u00f5tetega, \u00e4revush\u00e4ire, posttraumaatiline stressih\u00e4ire, paanikahood, anoreksia. Olen teadlikult pikki aastaid nende teemadega tegelenud: k\u00e4inud teraapias, vajadusel saanud antidepressante, \u00f5ppinud ja teadvustanud, mis minuga toimub, ja muutnud need kannatused \u00f5ppetundideks ning enda t\u00f6\u00f6ks. Praeguseks on minu kui ps\u00fchholoogi t\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk igap\u00e4evaselt leida \u00fcles inimese enda ressursid, teha need n\u00e4htavaks ja kinkida need kliendile tagasi. T\u00e4nu elus l\u00e4bielatud katsumustele saavad mu kliendid \u00f6elda: \u201eMa saan aru, et sa saad minust aru.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kristi<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

J\u00e4tkus puhkus. 2. juulil oli taas \u00fcks harukordne soe ilm ja seadsin sammud lugemisest lamatiste v\u00e4ltimiseks Tallinna. M\u00f5ned vajalikud ostud olid tarvis teha, m\u00f5eldes l\u00e4henevale laulupeole ja l\u00f5puks leidsin endale ka sobivad teksased jalga. Niisama jalutada tahtsin ka. Olin n\u00e4dala … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-19859","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19859"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19859"}],"version-history":[{"count":21,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19859\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20127,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19859\/revisions\/20127"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19859"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19859"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19859"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}