{"id":19235,"date":"2025-05-06T15:06:17","date_gmt":"2025-05-06T13:06:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=19235"},"modified":"2025-05-06T15:06:17","modified_gmt":"2025-05-06T13:06:17","slug":"aprill-on-vist-kevadkuu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=19235","title":{"rendered":"Aprill, on vist kevadkuu"},"content":{"rendered":"\n
    \n
  1. aprill, kevadlillede \u00f5itsemise aeg on t\u00e4ies hoos. <\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    2. aprillil t\u00e4histasime Rahvusvahelist lasteraamatute p\u00e4eva. Eestis alates 1991. aastast, maailmas juba alates 1967.aastast. T\u00e4histasime meiegi. Sipsik l\u00e4ks r\u00f5dule p\u00e4ikese k\u00e4tte raamatut lugema ja v\u00f5ttis Poku kaasa. Tegelikult on ilusate ilmadega v\u00e4ga m\u00f5nud seal r\u00f5dul kohvi r\u00fc\u00fcbata ja lehte\/raamatut lugeda, ainus h\u00e4da, et p\u00e4ris kiiresti hakkab palav v\u00f5i kui tuul puhub r\u00f5dule, siis hoia oma piip ja prillid :)<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    T\u00f6\u00f6l avasime kauni n\u00e4ituse.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Reedel, 4. aprillil s\u00f5itsin l\u00f5unast Tallinna. Nimelt Prantsuse L\u00fctseumis toimus kevadball – t\u00e4navuse pealkirjaga “Tuhat ja \u00fcks \u00f6\u00f6d”, mida korraldavad igal aastal 11-ndad klassid ehk siis sel aastal t\u00fctre lend. Linna saabusin vara ja j\u00f5udsin enne suurt \u00f5htut lapsega koos s\u00f6\u00f6mas k\u00e4ia. Miks ma aga sinna ballile \u00fcldse l\u00e4ksin? Lapsed palusid mind balli pildistama. Esmalt \u00fctlesin EI, siis \u00fctlesin, et m\u00f5tlen, l\u00f5puks \u00fctlesin JAH. Kokkuv\u00f5ttes olin aga \u00f5nnelik ja t\u00e4nulik, et mind kutsuti ja kutse vastu v\u00f5tsin, sest ball oli kaunis, v\u00e4ljapeetud ja stiilne. Noored olid ballil intelligentsed ja kaunid. Imekaunis elamus, kuigi tegin t\u00f6\u00f6d. Dekoratsioonid, kost\u00fc\u00fcmid, k\u00f5hutansijad, \u00f5huakrobaat, MUBA noorte big-band, samba, rumba, valss, tango, t\u0161a-t\u0161a. Eesti ja prantsuse vanemad seltskonnatantsud. Ega k\u00f5ike ei j\u00f5ua kirja pannagi. L\u00e4ksin sealt viimase rongiga koju ja terve tee m\u00f5tlesin, kui tore ball see oli.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    Tips ise j\u00e4i Tallinna, et j\u00e4rgmisel \u00f5htul armsa s\u00f5branna 18-ndat s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histada. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Laup\u00e4eval plaanisin tegeleda koduste asjadega, aga inimene plaanib, vanajumal naerab. Hommikul kirjutas minia ja kutsus kaasa IKEA-sse ja sealsetesse teistesse poodidesse. Muidugi ma tahtsin minna. Mingeid ostuplaane mul polnud, aga \u00fchte ja teist leidsin sealt ikkagi kodu v\u00e4rskendamiseks. Elutuba sai uued padjakatted.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Tagasi j\u00f5udsime \u00f5htuks ja plaanis oli hakata pilte t\u00f6\u00f6tlema. Neid eelmise \u00f5htu balli pilte. Hommikul arvuti t\u00f6\u00f6tas, aga \u00f5htul…ei midagi. Nagu lubab ja siis on pilt ees must. Katsetasin oma 10 korda, ikka ei midagi. M\u00f5tlesin, et proovin hommikul uuesti, sest korra on mul sama seis olnud, aga siis l\u00e4ks arvuti teisel katsel t\u00f6\u00f6le. Hommikul aga seis sama. Oma 5 korda proovisin ja ikka t\u00f6\u00f6le ei saanud. Halasin siis \u00fchele pojale ja teisele ja nemadki olid esmalt n\u00f5utud. Noorem helistas linnast tagasi, et ilmselt viga pigem Windowsis, kui arvutis endas. Vanem tuli m\u00f5ne aja p\u00e4rast l\u00e4bi, istus arvuti taha, mina l\u00fckkasin taaskord selle nupust t\u00f6\u00f6le ja….eksole, see l\u00e4ks k\u00e4ima!!! No mida sa oskad \u00f6elda? Igatahes sain \u00f5htul t\u00f6\u00f6d teha ja arvutit enam v\u00e4lja ei l\u00fclita igaks juhuks :p Aga, kuna ta on streikinud juba aastaid, on h\u00e4biv\u00e4\u00e4rselt aeglane ja vanust tal oma 20 aastat, siis…otsustasime, et tuleb osta uus arvuti ja kuvar. Ah jaa, lumi sadas j\u00e4lle maha. \u00d5nneks see kevadine sulab ruttu.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    P\u00fchap\u00e4eval tegin hommikul pildit\u00f6\u00f6tlust ja kui Kirke tuli peale kolme linnast koju, l\u00e4ksime poja juurde sauna. Minu k\u00f5rv on n\u00fc\u00fcd kuu aega lukus olnud ja k\u00e4in seda saunas soojendamas. Kirke j\u00e4i peale balli linna, sest j\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ks s\u00f5branna s\u00fcnnip\u00e4evale. See toimus peenes Swiss Hotelli restoranis ja kestis kesk\u00f6\u00f6ni.<\/p>\n\n\n\n

    Esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6l olles, tundsin poolest p\u00e4evast, et oi sinder, vist on nohu tekkimas. Teisip\u00e4eval l\u00e4ksin peale l\u00f5unat perearstile, sest \u00fcle kuu lukus k\u00f5rvaga elamine hakkas \u00e4ra v\u00e4sitama. Enne kohale j\u00f5udmist juba tundsin, et midagi on viltu. Kohapeal selguski, et palavik, 37,8. Nojah, kas ma sain seal arstil targemaks? Ega mitte v\u00e4ga. Hea uudis oli see, et nohu on ehk vajalik, sest tundub, et ta on istunud mitu kuud kuskil sees ja sellest on arvatavasti ka k\u00f5rv lukus. K\u00f5rvad p\u00f5letikus polnud, muud silmn\u00e4htavat h\u00e4da samuti mitte. Arst tahtis tegelikult mind pikema jututa koju haiguslehele saata, sest mul on ilmselge \u00fclev\u00e4simus ja l\u00e4bip\u00f5lemise oht. Eks see ole ka p\u00f5hjus, miks ma juba neljandat kuud terveks ei saa- p\u00fcstijalu p\u00f5demine. Samas, tuttav apteeker \u00fctles, et aasta aastalt on m\u00e4rgata seda, et haiguskulg pikeneb. Huvitav k\u00fcll millest? Tavaliselt mul isegi nohu aasta jooksul ei ole, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f6hast v\u00f5i muust h\u00e4dast. Ah, mis siin halada. Eesm\u00e4rk on terveks saada ja loodetavasti varsti saabuv kevadsoe seda ka toetab.<\/p>\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Meie pere \u00fcks nupsikutest sai 10. T\u00fcdruk nagu pisike p\u00e4ike! <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    T\u00f6\u00f6l pidasime kahe kolleegi s\u00fcnnip\u00e4evi ja tellisime neile tordi. Ilus tort tehti “Kaire magus maailma” poolt. L\u00f5igata on ainult neid kaunidusi p\u00e4ris keeruline. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    16. aprillil Tallinnas EMTA-s kolleegiga kontserdil.<\/p>\n\n\n\n

    V\u00e4ga m\u00f5nus kontsert oli, kauni ja meloodilise muusikaga. Suurep\u00e4rased muusikud.<\/p>\n\n\n\n

    V\u00e4ike kontserdieelne s\u00f6\u00f6mine sai tehtud Solarise keskuse Da Vinci-s. Maitsev ristotto peedi ja kitsejuustuga. Soovitame.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Arvo Leibur (viiul), Ivari Ilja (klaver)<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    Keelpillikvartett koosseisus Mari Poll, Mariia-Sofiia Dyka (viiul), Johanna Vaherm\u00e4gi (vioola), Henry-David Varema (t\u0161ello)<\/strong><\/p>\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

    Kavas:
    Heino Eller. \u201eKuuvalgel\u201d
    Claude Debussy. \u201eKuuvalgus\u201d
    Ernest Chausson. Kontsert viiulile, klaverile ja keelpillikvartetile<\/p>\n\n\n\n

    \u201eMusica Aeterna\u201d<\/strong> on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontsertide sari, mis toob publiku ette nii klaveri- kui ka kammermuusika\u00f5htuid. Sarja keskmes on k\u00f5rgetasemelised ja mitmek\u00fclgsed kontserdikavad EMTA tunnustatud \u00f5ppej\u00f5udude ja v\u00e4ljapaistvate k\u00fclalisesinejate esituses, pakkudes kuulajatele unustamatuid muusikaelamusi.<\/p>\n\n\n\n

    Arvo Leibur<\/strong> on olnud \u00fcle kahek\u00fcmne aasta Eesti Riikliku S\u00fcmfooniaorkestri kontsertmeister. Lisaks interpreeditegevusele on Leibur Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilli\u00f5ppe juht. 2005. aastal omistati talle Eesti Muusikan\u00f5ukogu interpretatsioonipreemia panuse eest ERSO k\u00f5lapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest. Leibur t\u00f6\u00f6tas 12 aastat Hollandis orkestrite kontsertmeistrina. 2008. aastal omistati talle Hollandi Kuningriigi Oranje-Nassau orden ning 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaaluka panuse eest Eesti muusikaellu ja keelpillikultuuri arengusse.<\/p>\n\n\n\n

    Solisti ja kammermuusikuna on Leibur andnud kontserte kogu Euroopas. Ta on salvestanud sooloplaadi \u201cEuroopa virtuoosid\u201d Corelli, Paganini, Hando\u0161kini, Kuulbergi, Bulli ja Wieniawski muusikaga, koos pianist Vardo Rumesseniga firmale BIS albumi Tubina viiuliteostega, lisaks mitmeid CD-plaate (\u201cViva Espa\u00f1a\u201d, \u201cTango King Astor Piazzolla\u201d, \u201cDrama\u201d) koos Terje Terasmaa ja Heiki M\u00e4tlikuga.<\/p>\n\n\n\n

    Ivari Ilja<\/strong> on andnud soolokontserte paljudes riikides, sealhulgas Eestis, Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal ja Hiinas, ning esinenud solistina mainekate orkestrite ja dirigentidega. Tema repertuaar keskendub romantilise ajastu muusikale, eriti Chopini, Brahmsi ja Schumanni loomingule, kuid h\u00f5lmab ka Mozarti, Prokofjevi, Britteni ning Eesti heliloojate Tubina ja K\u00f5rvitsa teoseid. Ansamblistina on ta olnud klaveripartner maailmakuulsatele lauljatele nagu Irina Arhipova ja Dmitri Hvorostovski.<\/p>\n\n\n\n

    Ivari Ilja on hinnatud rahvusvaheliste klaverikonkursside \u017e\u00fcriiliige ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriprofessor, kelle \u00f5pilased on saavutanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid tulemusi. Teda on tunnustatud Eesti kultuuripreemiaga ning alates 2017. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ja Eesti Muusikan\u00f5ukogu president.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    18.-19. aprill – viimase minuti otsus, ehk koolivaheaja\/p\u00fchade v\u00e4ljas\u00f5it koos t\u00fctrega.<\/p>\n\n\n\n

    Ega meil ikka kahekesi koos midagi viimasel ajal ette v\u00f5tta liiga lihtne ei ole. Minul on t\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6, lapsel kool ja omad kooliv\u00e4lised k\u00e4imised\/tegemised. \u00dchist vaba aega leiab harva. Seda r\u00f5\u00f5msamad olime m\u00f5lemad, et aprilli koolivaheajal tekkis siiski kaks p\u00e4eva, mida saime \u00fchiseks ettev\u00f5tmiseks kasutada. Kolmandat p\u00e4eva ohverdada ei saanud, sest siis oli tagumine aeg tegeleda p\u00e4ev otsa keemia \u00f5ppimisega. \u00d5nneks mitte minul.<\/p>\n\n\n\n

    Seega otsustasime eelmisel \u00f5htul, et l\u00e4heme kaheks p\u00e4evaks s\u00f5itma ja \u00f6\u00f6bimispaigaks saab olema Saka m\u00f5is. Otsustasin kohe, et s\u00f5it tuleb \u00f6\u00f6bimisega, sest talvel load saanud neiu v\u00f5iks kaugemale s\u00f5ites vahepeal siiski puhata. Lapsel oli soov k\u00fclastada erinevaid m\u00f5isaid ja kindlasti m\u00f5nda kunstin\u00e4itust. Minule see sobis ja ait\u00e4h papale, kes lubab lapsel kasutada oma autot, et autokoolis \u00f5pitu ei ununeks, vaid kinnistuks.<\/p>\n\n\n\n

    Suure reede hommikul kell 10 asusime teele. K\u00f5igepealt s\u00f5itsime Uus-J\u00e4rvek\u00fclla, kuhu meie pere keskmine laps oma kaasaga ostsid uusarendusse maja. Kirke soovis maja vaadata(mina ja suur venna olime seal k\u00e4inud) ja viisime neile p\u00fchadeks karbit\u00e4ie pruune kodukanamune. <\/p>\n\n\n\n

    Visiit tehtud, suundusime edasi Narva maanteele ja sealt keerasime mingi hetk Kiiu poole, ehk siis esimene peatus Kiiu m\u00f5is ja Kiiu torn<\/strong>. M\u00f5lemad on m\u00e4lestised, aga sisse nendesse ei saanud. M\u00f5is on vallavalitsuse k\u00e4sutuses ja torn on torn, see on lukus ja ei hakanud helistamistega m\u00e4ssama, et korraks sisse astuda. M\u00f5lemad aga ilusad vaadata. Torn n\u00e4gi v\u00e4lja t\u00e4pselt selline, et Tallinna vanalinnast oleks nagu \u00e4ra teisaldatud sinna.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu m\u00f5isapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole. Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu m\u00f5isaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. M\u00fc\u00fcride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine l\u00e4bim\u00f5\u00f5t k\u00fc\u00fcnib 4,3 meetrini. Linnus purustati Liivi s\u00f5ja<\/a> ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami<\/a> juhtimisel 1974<\/a>. aastal.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Kiiu m\u00f5isa on esmamainitud 1418<\/a>. aastal, mil m\u00f5isa omanikud olid vennad Hans ja Klaus Soye<\/a>. M\u00f5isa varasemale eksisteerimisele viitab aga asjaolu, et 1348<\/a>. aastal toimus seal Harju-Viru<\/a> seisustep\u00e4ev<\/a>, mis eeldab \u00fcrituse l\u00e4biviimiseks vajalike ehitiste olemasolu.<\/p>\n\n\n\n

    Juurde lugeda saab Siit<\/a><\/p>\n\n\n\n

    Kiiul k\u00e4idud, v\u00f5tsime suuna Kolga m\u00f5isa<\/strong> poole.<\/p>\n\n\n\n

    Muljetavaldavalt suur m\u00f5isakompleks, kahjuks aga suhteliselt kehvas seisukorras. Tegime \u00fcmber valduse suure tiiru ja uudistasime k\u00f5ike, mis alles. V\u00f5ib ainult aimata, milline oli see peahoone ja kogu m\u00f5is oma hiilgeaegadel. On n\u00e4ha, et osaliselt on pandud uus katus. J\u00e4\u00e4b vaid loota, et kunagi on see kaunis hoone taastatud. <\/p>\n\n\n\n

    Esimesed teated Ida-Harjumaal<\/a> Pudisoo j\u00f5e<\/a> seljandikul asuva Kolga m\u00f5isa kohta p\u00e4rinevad 13. sajandist<\/a>, kui m\u00f5is kuulus Eestimaa hertsogkonda<\/a> valitsenud Taani kuningas Valdemar II<\/a> pojale hertsog Kanutile<\/a>. N\u00f5ukogude okupatsiooni<\/a> saabumisega 1940<\/a>. aastal Kolga maavaldus natsionaliseeriti, ning sinna loodi hiljem Kirovi kolhoosi<\/a> Kolga osakonna keskus.1990<\/a>. aastal ostsid Stenbockid m\u00f5isa tagasi. Lisaks loe siit:<\/a><\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Peale Kolgat hakkasime liikuma Saka poole, aga teele j\u00e4i Sagadi m\u00f5is ja ega me siis sellest m\u00f6\u00f6da ei s\u00f5itnud. L\u00e4hedal asub ka Vihula m\u00f5is, aga seal k\u00e4is t\u00fctar \u00fcsna hiljaaegu tuuritamas, seega valisime Sagadi. Selles m\u00f5isas olen mina k\u00e4inud korduvalt. Ka pidustustel jalga keerutamas omal ajal. Oma pikad kleidid olen just nende pidude tarbeks \u00f5mmelnud. M\u00f5is on kaunis ja RMK poolt h\u00e4sti hoitud.<\/p>\n\n\n\n

    1469<\/strong> \u2013 Sagadi m\u00f5isa kirjalik esmamainimine. P\u00fcha Benedictuse p\u00e4eval ehk 21. m\u00e4rtsil andis Helmeyt Risebiter, tollal juba haige mees, Sagadi (Saccad) m\u00f5isa \u00fcle oma vennale Ottole.<\/p>\n\n\n\n

    Ajalugu ja k\u00f5ike, mida Sagadi m\u00f5is t\u00e4nap\u00e4eval pakub, on lihtne lugeda RMK kodulehel<\/a>t.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Sagadist s\u00f5itsime otse Saka m\u00f5isa. No tegelikult tahtsime k\u00fclastada teele j\u00e4\u00e4vat Aa m\u00f5isa<\/strong>, aga selgus, et see pole ligip\u00e4\u00e4setav. Nimelt paistis seal olevat hooldekodu v\u00f5i pansionaat ja mitme hoone juurest lehvitasid meile l\u00f5busad vanakesed, kes maja ees p\u00e4ikest nautisid.<\/p>\n\n\n\n

    18. sajandi teisel poolel ehitatud Aa m\u00f5isahoone asub looduslikult kaunis kohas, vaid jalutusk\u00e4igu kaugusel rannast. Alates 1924. aastast tegutseb m\u00f5is hoolekandeasutusena ning selle asub Aa Hooldekodu.
    Aa m\u00f5isa peahoone on suur kahekorruseline tiibehitusega kivihoone. Kuna hoone rajamisel on kasutatud erineva ajastu ehitusdetaile, v\u00f5ib arvata, et hoone ehitati etappide kaupa.
    P\u00f5hikorpus ja tiivad v\u00f5ivad p\u00e4rineda XVIII sajandi l\u00f5pust, omades m\u00f5ningaid barokkstiilile omaseid jooni. Historistlikud frontoon ja puitr\u00f5dud p\u00e4rinevad aga XIX sajandi teise poole l\u00f5pust.
    P\u00f5hikorpusele liituvad samasuunalise pikiteljega kummagil k\u00fcljel kaks eenduvat \u00fchekorruselist tiibhoonet,mille seinte pind on esifassaadil kujundatud p\u00f5hikorpusega samas laadis. Peaukse ette on hiljem ehitatud suur puitr\u00f5du, mis k\u00fclgedelt suletud.
    Fassaadi esik\u00fcljel on neli pilastrit, millised toetuvad k\u00f5rgele soklikorrusele. Pilastrite laiuselt on katusel viil, mille keskel paikneb \u00fcmar aken. Viilu harjal oli tuulelipp munaga ja luige kujutisega.
    Hoone tagafassaadil on kolmeastmeline liigendus.<\/p>\n\n\n\n

    Juurde saab lugeda SIIT<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    Jah, r\u00e4\u00e4kides ilmast, siis 18. aprill oli selle kevade k\u00f5ige soojem p\u00e4ev. Lubadusega kuni +25. Seda see kindlasti ka oli.<\/p>\n\n\n\n

    L\u00f5puks olimegi kohal. Saka m\u00f5is<\/strong> v\u00f5ttis meid vastu linnulaulu ja fantastilise ilmaga. Esmalt tegime territooriumil v\u00e4ikese jalutusk\u00e4igu, seej\u00e4rel registreerisime ennast sisse, k\u00e4isime vaatasime \u00fcle oma toa(saime suurema toa kui algselt lubati, sest meie spa-kellaaega l\u00fckati tund edasi) ja l\u00e4ksime tagasi \u00f5ue, et s\u00f5ita Aa randa jalutama. Ilm soosis. Veetsime rannas k\u00f5va tunnikese nautides merd, p\u00e4ikest ja rahu.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Tagasi Sakas, viisime oma v\u00e4hesed asjad tuppa, puhkasime pooltunnikese ja oligi aeg SPA-sse minna. Spa on seal tagasihoidlik ja kellaaeg vahetati meil just selleks, et saaksime nautida privaatsust. V\u00e4ike \u00fcmmargune basseiniala koos mullinurga ja kontrastdu\u0161\u0161iga, auru- ja soomesaun. Kontrastvannid jalgadele koos kivise p\u00f5hjaga. Kuna tunnist meile piisas, veetsime viimase pool tundi soolakambris. Kui esiotsa m\u00f5tlesime, et relax on meie eesm\u00e4rk ja loodetavasti ei j\u00e4\u00e4 seal kambris tukkuma, siis tegelikkuses oli seal nii hea muusika, et me muudkui laulsime kaasa. Pool tunnikest l\u00e4ks lennates.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Tagasi toas, s\u00e4ttisime ennast valmis ja jalutasime m\u00f5isa restorani. V\u00f5in julgelt \u00f6elda, et see oli viimase aasta \u00fcks parimaid toiduelamusi ja soojemaid teenindusi ja ega me ei olnud kiidus\u00f5nadega kitsid. Meie kindel soovitus 10\/10. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Tagasi toas, l\u00f5bustasime ennast telefonis ERR-i Von Fock-i lingil, kus sai oma pildi AI abil m\u00f5isaprouaks v\u00f5i talupiigaks muuta. P\u00e4ris l\u00f5bus. Passiks m\u00f5isaprowaks k\u00fcll :D, aga eelistan vist siiski elada kaasajal. L\u00f5puks lugesin raamatut ja kesk\u00f6\u00f6 paiku saabus meile uni vaatamata sellele, et ma \u00f5htul kohvi j\u00f5in. Suurep\u00e4rane p\u00e4ev oli \u00f6\u00f6sse veerenud.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Hommikul \u00e4rkasime 8.30 ja kell 9 olime hommikust s\u00f6\u00f6mas. M\u00f5nus ja rikkalik kontinentaalne hommikus\u00f6\u00f6k. Kirsiks tordil kodused vahvlitorbikud. <\/p>\n\n\n\n

    Saka m\u00f5isa ajaloost SIIN.<\/a><\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    Toas lasime leiba luusse ehk siis mina lugesin, Kirke tegeles oma asjadega, pakkisime asjad ja l\u00e4ksime autosse, et s\u00f5ita meie j\u00e4rgmisesse punkti, milleks oli Palmse m\u00f5is<\/strong>. Ilm oli hommikul vaat et veel m\u00f5nusam, kui eelmisel p\u00e4eval. Tuulevaikne ja soe. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Palmse on kindlasti p\u00f5hjarannikul \u00fcks kaunimaid m\u00f5isakomplekse, kuhu kuulub \u00fcle 30 hoone, mis on kenasti korras. Kirke ikka fantaseerib, et ta oli kindlasti eelmises elus Palmse m\u00f5isapreili, sest ta nii v\u00e4ga armastab seda m\u00f5isa. Noh, mine tea, eksole. M\u00f5is on t\u00f5epoolest kaunis ja ka k\u00f5ik muu, mis seal \u00fcmber. H\u00e4mmastavalt liigrikas on sealne \u00f5unaaed. Ma pole paljudest sealsetest sortidest isegi kuulnud.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    Palmse m\u00f5isa on mainitud juba keskajal<\/a>, mil Taani kuningas<\/a> Valdemar II<\/a> kinkis maa-alad tsistertslaste<\/a> Tallinna P\u00fcha Mihkli nunnakloostri<\/a> valdusse. Praeguse h\u00e4rrastemaja rajamist alustas Gustav Christian von der Pahlen<\/a> 1697<\/a>. aastal Jakob Sta\u00ebl von Holsteini<\/a> jooniste j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    P\u00f5hjalikumalt SIIT.<\/a><\/p>\n\n\n\n

    Palmsest suundusime viimasesse sihtkohta – Viinistu Kunstimuuseumi<\/strong>sse.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu k\u00fclas. Muuseum avati 2002. aastal endise kalat\u00f6\u00f6stuse renoveeritud hoonetes. Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte.<\/p>\n\n\n\n

    Kirkel oli suur soov k\u00fclastada reisi jooksul v\u00e4hemalt \u00fchte suuremat n\u00e4itust ja see oli kohe p\u00e4ris pirakas. Oli nii vanemat kui kaasaegset kunsti. K\u00f5ike. Ma arvan me vaatlesime neid kunstiteoseid seal oma 2 tundi. Konrad M\u00e4gi, J\u00fcri Arrak, Viiralt, Soans, Kaido Ole, P\u00f5ldroos jne. <\/p>\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

    <\/p>\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

    Muuseumist v\u00e4lja tulles tabas meid ootamatult halb ilm. Kahe tunniga oli suurest kevadsoojast saanud k\u00fclm, k\u00f5leda tuule ja algava vihmaga ebameeldiv ilm. Kell oli sealmaal, et k\u00f5ht andis endast m\u00e4rku ja suundusime kohe muuseumi vastas olevasse Viinistu restorani. V\u00f5rreldes eelmise \u00f5htu toiduelamusega oli viimane n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti kehvake. Nii toidu kvaliteedilt, kui teeninduselt. Hind oli ainult suhteliselt sarnane. Kui tellid ikka toidu krevettidega, siis ei pea avastama alles s\u00fc\u00fces, et krevette polegi, on mingit kala natuke. Hilisemalt k\u00fcsides selgus, et jah, krevette neil lihtsalt pole hetkel, aga….kas seda ei peaks kliendile siis \u00fctlema kohe, kui ta tellib krevettidega rooga? Ka supp oli nagu ta oli – punast ja valget kala oli t\u00f5esti, aga porgand oli veel k\u00f5vav\u00f5itu ja pipart oli puistatud sinna peoga, kuid soola unustati vist sootuks lisada. \u00dches\u00f5naga 4\/10, aga k\u00f5ht sai sellegipoolest t\u00e4is. Magustoiduga ei julenud riskida.<\/p>\n\n\n\n

    Jooksuga k\u00fclmaks l\u00e4inud ilma eest autosse ja algas s\u00f5it koju. 1 tund ja 35 minutit m\u00f6\u00f6dus lobisedes ja lauldes. Kokkuv\u00f5tteks saab \u00f6elda, et meil oli \u00fclimalt vahva ema-t\u00fctre minipuhkus ja v\u00e4rske juhilubade omanik on igati adekvaatne s\u00f5itja. V\u00f5ib teinegi kord toredaid elamusreise ette v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

    Munade v\u00e4rvimise ja koksimise j\u00e4tsime seekord vahele. Suurem poeg oma naisperega oli P\u00e4rnumaal seiklemas. Tegid esimese mitmep\u00e4evase reisi oma uue suure haagissuvilaga. Sealpool oli meri madalas nii soe, et lapsed lustisid terve p\u00e4eva vees. Sellist asja pole ammu juhtunud 18.aprillil.<\/p>\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

    P\u00fchap\u00e4eval saime korraks kokku. Selgus, et nendelgi munad alles v\u00e4rvimata, aga \u00f5htul hiljem saatis minia pildid, et munad said ikkagi lastega v\u00e4rvitud ja munade aardejahtki korraldatud\/peetud. \u00dclimalt tragi ja armas minia mul. Vaata ja imesta, kuidas ta k\u00f5ike tahab, suudab ja j\u00f5uab. Tegelikult eks mina jaksasin ja tahtsin pea 30 aastat tagasi samamoodi, isegi veel 5 aastat tagasi jaksasin arvestatavalt palju. Lihtsalt…me k\u00f5ik j\u00e4\u00e4me vanaks ja unustame \u00e4ra, kui tegusad ja asjalikud me kunagi olime. Eks oleme n\u00fc\u00fcdki, aga imetleme hardalt noori inimesi ja tunneme nende \u00fcle r\u00f5\u00f5mu. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    K\u00f5ik lapsed, lapselapsed ja miniad said p\u00fchade ajal \u00fcle vaadatud. Super! See teebki \u00f5nnelikuks, kontakt oma k\u00f5ige kallimatega. <\/p>\n\n\n\n

    Nii, aprilli viimane osa k\u00e4es – see sai olema v\u00e4ga t\u00f6\u00f6rohke ja sisutihe. <\/p>\n\n\n\n

    25. aprill, reede, kolleegidega P\u00e4rnus.<\/p>\n\n\n\n

    S\u00f5itsime v\u00e4lja kell 8.30 ja esimene peatus oli Jannseni ja Koidula kodumuuseum P\u00e4rnus. Muuseum oli kahtlemata huvitav, aga…meile oli saadetud giid, kes r\u00e4\u00e4kis v\u00e4ga vigases eesti keeles. \u00dctles, et ta harjutab. Midagi muud, mida me ise poleks saanud seintelt teada ta ei r\u00e4\u00e4kinud ja keel oli ikka nii konarlik ja kehv, et puhuti pani p\u00e4ris m\u00f5tlema, mida ta \u00f5ieti \u00f6elda tahab. Ja kui veel lisada see, et tegemist on siiski kirjandusega seotud muuseumiga ning vaatama tulid raamatukogu t\u00f6\u00f6tajad, kes on keeletundlikud….siis see oli p\u00e4ris kole. Ja seda veel raha eest….<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    J\u00e4rgmisena k\u00fclastasime P\u00e4rnu suurt keskraamatukogu. Direktriss tegi meile majas toreda tuuri ja r\u00e4\u00e4kis maja saamisest, loomisest, \u00fcmberkorraldustest ja t\u00f6\u00f6st. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Seej\u00e4rel k\u00fclastasime direktrissiga koos nende haruraamatukogu ehk siis suhteliselt uut P\u00e4rnu Mai raamatukogu.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    L\u00f5una s\u00f5ime kaubanduskeskuses, kus valikut oli igale maitsele. K\u00f5ik said valida endale meelep\u00e4rase toidukoha. Mina \u00fche kolleegiga maandusin Da Vinci keti itaalia restorani. K\u00e4isime samases alles kuu keskel Tallinnas ja oli selline turvaline valik. Toit v\u00e4ga maitsev.<\/p>\n\n\n\n

    Viimasena k\u00fclastasime V\u00e4ndra suhteliselt uut raamatukogu ja nende kunstigaleriid, kus oli parasjagu Epp Maria Kokam\u00e4gi kaunis n\u00e4itus. Raamatukogu direktriss r\u00e4\u00e4kis meile raamatukogu asjadest ja n\u00e4itusel saime kuulata kuraatorit. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Ja n\u00e4itusest:<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Kella 17-ks olime Raplas tagasi ja p\u00e4eva jooksul saime P\u00e4rnumaal kogeda vist k\u00f5iki aastaaegu. Oli vihma, lund, p\u00e4ikest ja tuult, aga p\u00e4ev oli sisukas ja erialaselt huvitav. Uued raamatukogud on uued raamatukogud, kaasaegsed, valged ja helged. V\u00f5ib-olla Mai kogus oli vast pisut h\u00e4mar, aga P\u00e4rnu keskraamatukogu ja V\u00e4ndra olid avarad ning valged. Tingimustele vastav raamatukogu juurde kuuluv kunstigalerii oli muidugi kirss tordil ja v\u00f5iks endalgi selline olla.<\/p>\n\n\n\n

    26.-27. aprill \u00dcle-Eestiline Neidudekoor Leelo etendusega “Kahe maailma vahel”, Euroopa meistriv\u00f5istlused v\u00f5istlustantsus. <\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Laup\u00e4eval olin t\u00f6\u00f6l. T\u00f6\u00f6p\u00e4ev kujunes v\u00e4ga tihedaks. Rahvast oli palju. \u00d5nneks j\u00e4rgnes sellele kaks puhkep\u00e4eva.<\/p>\n\n\n\n

    Millele need kulusid? Noh, kindlasti ma lugesin, pesud tahtsid pesta, \u00fche silmaga j\u00e4lgisin Euroopa meistriv\u00f5istlusi v\u00f5istlustantsus. Kirke oli linnas ja jooksis seal \u00fchest servast teise. Alustas laup\u00e4eva hommikul Pelgulinnas Peeteli kirikus proovidega ja \u00f5htul kell 19.30 andsid nad \u00dcle-eestilise neidudekoor Leeloga ja n\u00e4itlejatega kontsertetenduse “Kahe maailma vahel”. P\u00fchap\u00e4eval kell 13 andsid teise etenduse. Rahvast oli k\u00f5vasti ja etendus emotsionaalselt v\u00e4ga liigutav. Kui ta laup\u00e4eval seal l\u00f5petas, s\u00f5itis kiirelt Kalevi spordihalli oma s\u00f5brannale Euroopa meistrikatel kaasa elama. Juhuu, 50 Euroopa parima tantsija seast valiti Ciara ja Frederik III kohale!!! P\u00fchap\u00e4eval oli lisaks veel \u00fcks v\u00f5istlus samadele tantsupaaridele ja seal tantsisid nad ennast esimesele kohale! Kuidas \u017e\u00fcrii suudab nii suure tantsijate hulga seast parimad v\u00e4lja s\u00f5eluda…nende nahas olla k\u00fcll ei tahaks.<\/p>\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

    Reportaa\u017ei vaatamise k\u00f5rvalt nokkisin aga k\u00e4sitsi Kirke uut jakki. \u00d5mblesin talle nimelt 100% villasest karvasest loodusvalgest kangast voodriga jakki. Teppida seda ei saa, seega k\u00f5ik tepingud on mul k\u00e4sitsi tehtud ja \u00f5mblusvarud k\u00e4sitsi toote k\u00fclge kinnitatud. Tellin n\u00fc\u00fcd kusagilt kinnituseks peenemad sisetrukid, eksklusiivsuse lisamiseks teen natuke p\u00e4rltikandit ja varsti saab laps endale \u00fcli\u00e4geda jaki. P\u00e4ris suur nokitsemine oli, aga tulemus meeldib meile v\u00e4ga. Kangas on p\u00e4rit Narva kangapoest, kust ma viimasel ajal k\u00f5ik oma head kangad olen ostnud. Eks parem jaki pilt tuleb siis, kui see l\u00f5puni valmis saab.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Aprilli l\u00f5pus toimus rahvusvaheline koorikonkurss “Tallinn 2025”. V\u00e4ga tore oli see, et noortekooride kategoorias saavutas t\u00fcre kooli segakoor(kus ta ka ise laulab) auv\u00e4\u00e4rse III koha. Esikolmikus koolikoore rohkem polnudki. Olid ikkagi sellised koorid, kus laulavad valitud noored. Seda \u00e4gedam, et nad oma kooriga kolmandaks tulid.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    29.aprill maakonna kirjanduslik viktoriin.<\/p>\n\n\n\n

    Hommik algas t\u00f6\u00f6l tulet\u00f5rje\u00f5ppustega ehk et harjutasime pulberkustuti kasutamist ja vaatasime \u00fcle majas asuvad juhtpuldid. Edasi letti ja laenutamise k\u00f5rvalt tegin veel kiirelt ettevalmistusi kell 15 algava kirjandusm\u00e4ngu tarbeks. Saal sai hommikul juba korda pandud ja j\u00e4i veel nipet-n\u00e4pet teha. V\u00f5istlema tulid 12 v\u00f5istkonda \u00fcle terve Raplamaa, et selgitada v\u00e4lja parim, kes l\u00e4ks siis meie maakonda juba laup\u00e4eval Tallinna \u00fcleriigilisele v\u00f5istlusele esindama. \u00d5htuks selgus, et edasi p\u00e4\u00e4sesid Kohila M\u00f5isakooli v\u00f5istkonna \u00f5pilased ja mis veel toredam….laup\u00e4eval Tallinnas saavutasid nad 2. koha!!! <\/p>\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

    30.aprill maakondliku Netikirjariini l\u00f5pu\u00fcritus. 13 v\u00f5istkonda kahes vanuseastmes olid v\u00f5istlemas hooaja viiel kuul. L\u00f5pu\u00fcritusel p\u00e4rjati paremaid ja sai m\u00e4ngida kodut\u00f6\u00f6na valminud lauam\u00e4nge, mis olid tehtud hooajal loetud raamatute p\u00f5hjal. Noortele esines meie enda armas noortekirjanik Ene Sepp, kes r\u00e4\u00e4kis nii oma elust kui kirjaniku tegemistest. <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Aprilli raamatud:<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    “Datlitalv”<\/strong> Maija Kajanto<\/p>\n\n\n\n

    J\u00e4tk sama autori raamatule “Kaneelisuvi”. <\/p>\n\n\n\n

    Peategelane Krisse on lisaks kohvikupidamisele rentinud j\u00e4rve \u00e4\u00e4res asuva vana koolimaja ja muudab selle hotelliks, kus peatuvad peamiselt talispordiharrastajad ja matkajad. M\u00f5nikord on tal jaks sellest r\u00e4hklemisest p\u00e4ris otsas. Eriti hull on lugu Soome iseseisvusp\u00e4eval, kui kohvikus on plaanis seda t\u00e4histada 25 k\u00fclalisega, hotellis ootavad samal ajal \u00f5htus\u00f6\u00f6ki 15 suusatajat \u2013 ja keset vaaritamist \u00fctleb \u00fcles kohviku n\u00f5udepesumasin. S\u00f5brad tulevad appi, kuid Krisse on l\u00f5puks kokku kukkumas. Tore on teada saada, kuidas iseseisvusp\u00e4eva Soome v\u00e4iksemates kohtades peetakse. Kohviku \u00f5htune men\u00fc\u00fc oli \u00fcpris auahne: eelroaks keerukad suupisted, n\u00e4iteks punapeet suitsujuustuga ja rukkin\u00f6\u00f6bid k\u00fclmsuitsu-p\u00f5dralihav\u00f5idega; pearoaks p\u00f5drapraad ning magustoiduks salmiaagikattega mokaampsud ja mustika-mascarpone-juustukook. Raamatus antud retsepti j\u00e4rgi saab iga\u00fcks seda k\u00fcpsetada. \u00dcks m\u00f5nusa soome huumoriga romaan ei saa l\u00e4bi suheteta \u2013 vallavanem Tommi tuleb P\u00fchaj\u00f5ele tagasi ja tekib lootus, et \u00e4kki j\u00e4\u00e4vad nad Krissega n\u00fc\u00fcd kokku. Ka Krisse vanaema isiklikus elus puhuvad salap\u00e4rased tuuled. Kuidas laheneb j\u00f5ulu\u00f5htu, kui elekter on \u00e4ra, kuid Krisse ootas hotelli hollandlasi, kelle tarvis toidudki olid hakkama pandud…. 9\/10<\/p>\n\n\n\n

    Krisse lugu j\u00e4tkub romaaniga \u201eSafranis\u00fcgis\u201c, mis ilmub eesti keeles s\u00fcgisel. Ootan siis j\u00e4rge. <\/p>\n\n\n\n

    “Minu Belgia”<\/strong> Johanna Adojaan<\/p>\n\n\n\n

    Noore kunstitudengi elu, kes koos perega Belgiasse kolib ja ise seal vanematest eraldi teise linna \u00f5ppima kolib koos peikaga. Hoogne, v\u00e4rvikas, nooruslik. Kohati lugesin diagonaalis, kohati rida-realt. 7\/10<\/p>\n\n\n\n

    “Ainult koos \u00f5ega. Fj\u00e4llbacka \u00f5ed” <\/strong>Asa Hellberg.<\/p>\n\n\n\n

    \u00d5ed Anna ja Cornelia kasvavad \u00fcles v\u00e4ikeses L\u00e4\u00e4ne-Rootsi k\u00fclas. Perekond on vaene, kuid sellest hoolimata saavad kaks noorimat t\u00fctart v\u00f5imaluse \u00f5ppida halastaja\u00f5eks. L\u00e4inud p\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5ppemist t\u00f6\u00f6le suurlinna, ootab neid ees t\u00e4iesti teine maailm arstide, nais\u00f5iguslaste ja p\u00f5nevate patsientidega. T\u00f6\u00f6 on raske, aga nende usk tulevikku vankumatu, sest uks vabadusse on juba paokil. Nad tahavad saada kaasaegseteks naisteks, kuigi selle eest tuleb maksta k\u00f5rget hinda. M\u00f5ni aasta hiljem nende lootused purunevad \u2013 sohilaps, vastutustundetu mees ja keelatud armastus kisuvad \u00f5ed lahku. Trag\u00f6\u00f6diatele j\u00e4rgnevad rasked aastad. \u00d5dede tugev side \u00e4hvardab \u00f5nnetuste, kaose ja leina t\u00f5ttu katkeda. Kuidas taastada nende suhe ja leida elus r\u00f5\u00f5mu, kui igasugune lootus paistab olevat kadunud? \u00c5sa Hellberg (snd 1962), kes on seni olnud Rootsi niinimetatud hea tuju raamatute laine eesotsas, keeras m\u00f5ni aasta tagasi t\u00e4iesti uue lehek\u00fclje ja otsustas lugejateni tuua oma suguv\u00f5sa naiste haaravad lood. Need r\u00e4\u00e4givad naistest, kes tahavad saada \u00f5igust ise oma elu \u00fcle otsustada. \u201eFj\u00e4llbacka \u00f5ed\u201d on eelmise sajandi Rootsi naiste elu kirjeldav triloogia, millest esimene osa on \u201eAinult koos \u00f5ega\u201d . <\/p>\n\n\n\n

    V\u00e4ga meeldis ja ootan lubatud j\u00e4rge.10\/10<\/p>\n\n\n\n

    Flanagansi hotelli sari oli samalt autorilt ja meeldis v\u00e4ga.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    Kolm raamatut Varraku ajaviiteromaani sarjast. <\/p>\n\n\n\n

    “Unistus \u00f5mblusmasinast”<\/strong> Bianca Pitzorno<\/p>\n\n\n\n

    Kunagi oli aeg, mil polnud veel pr\u00eat-\u00e0-porter\u2019d ega odavaid moekette ning j\u00f5ukamad pered lasid oma r\u00f5ivad ja pesu \u00f5mmelda kodu\u00f5mblejannadel. Sageli eraldati selleks otstarbeks tellija majas \u00fcks ruum, kus v\u00f5eti m\u00f5\u00f5tusid ning traageldati ja \u00f5mmeldi r\u00f5ivad kokku, aga sosistati ka saladusi ja jagati unistusi. K\u00e4esoleva romaani minategelane on 19. sajandi l\u00f5pul vaeses itaalia peres s\u00fcndinud nooruke kodu\u00f5mblejanna, kes \u00f5pib omal k\u00e4el lugema ja jumaldab Puccini oopereid, kuid eelk\u00f5ige unistab isiklikust \u00f5mblusmasinast: progressi ja vabaduse s\u00e4ravast s\u00fcmbolist, imep\u00e4rasest leiutisest, mis suudab omanikule tagada majandusliku s\u00f5ltumatuse. \u00d5mblust\u00f6\u00f6d tehes puutub noor neiu kokku paljude inimestega ja kuuleb nende lugusid: markiis Ester, kes ratsutab, \u00f5pib mehaanikat ja vanakreeka keelt; ameeriklanna Miss Lily Rose, ajakirjanik ja teisitim\u00f5tleja; \u00f5ed Proverad oma skandaalsete Pariisi r\u00f5ivastega; vaeslaps Assuntina. Rangelt seisustesse l\u00f5henenud \u00fchiskonnas saabub ka \u00f5mblejanna elus hetk, mil tal tuleb leida oma tee, tuginedes tarkusele ja oma k\u00e4teosavusele. <\/p>\n\n\n\n

    Mulle t\u00e4itsa meeldis. Ei saa mitte meeldida raamat, kus r\u00e4\u00e4gitakse nii kaunilt \u00f5mblemisest. Kohati endalgi kahju, et “t\u00e4nu” kiirmoele see imeline oskus aastatega tegelikult aina h\u00e4\u00e4bub. J\u00e4\u00e4vad vaid need, kes eelistavad massmoele individuaalsust. \u00d5nneks j\u00e4\u00e4vad ka need osavn\u00e4pud, kes \u00f5mblevad teatrikost\u00fc\u00fcme ja k\u00f5rgmoodi. Teenus kui selline…noh, sellega on nagu on. M\u00e4letan oma noorusajast \u00fctlust, et selle oskusega ei j\u00e4\u00e4 \u00fchegi valitsuse ajal n\u00e4lga. Jah, pikalt see nii t\u00f5esti oli. Praegusel ajastul \u00f5mblusoskustega inimestele sellist klientuuri ei jagu, et korralikku palka teenida. Jah, kes hakkavad nn individuaal\/massmoodi \u00f5mblema, nendel midagi ehk koguneb. V\u00f5i siis lennukate ideedega n\u00e4itsikud, kes \u00f5mmelda ei oska, aga loovad r\u00f5ivabr\u00e4ndi ja palkavad \u00f5mblejad. T\u00e4nulik olen ma aga endale k\u00fcll, et omal ajal \u00f5mblemise selgeks \u00f5ppisin. Praegu enam sellega ammu elatist ei teeni, aga toetuseks on k\u00fcll. Teinekord \u00f5mblen pulmakleidi, vahest l\u00f5pukleidi ja loomulikult riietan oma perekonda ja ennast. 9\/10<\/p>\n\n\n\n

    Autorist: 1942. a Sardiinias Sassari linnas s\u00fcndinud Bianca Pitzorno on unustamatute tegelaskujude looja ning ka ise kogemustega \u00f5mblejanna. Jutustades k\u00fcll selle raamatu lehek\u00fclgedel enam kui sajandivanust lugu, vaatab ta sellele n\u00fc\u00fcdisaegse pilguga. R\u00e4\u00e4kides omaaegsest kodu\u00f5mblejast, r\u00e4\u00e4gib autor ka t\u00e4nap\u00e4eva naistest ja suurtest unistustest, millest peaksid saama \u00f5igused \u2013 \u00f5igus vabadusele, t\u00f6\u00f6le, \u00f5nnele.<\/p>\n\n\n\n

    “So long, Marianne” Sylvia Frank<\/h2>\n\n\n\n

    Leonard Cohen ja tema suur armastus.<\/p>\n\n\n\n

    Kanada muusik Leonard Cohen ja tema p\u00f5hjamaine muusa Marianne Ihlen kohtusid 1960. aastal Kreekas \u00dddra saarel. Nende esmakohtumisest t\u00e4rganud vastastikune hoolimine ja hingesugulus j\u00e4id p\u00fcsima kuni surmani. Romaan maalib tundek\u00fcllase pildi s\u00fcndmustest, mis suunasid noore kirjaniku muusikuteele. Coheni sugestiivsel moel esitatud s\u00fcgavalt poeetiliste laulude austaja saab aimu, kuidas kulges autori loominguline r\u00e4nnak alates tema esimesest hitist \u201eSuzanne\u201d sellele raamatule pealkirja andnud lauluni ning milline hingeseisund v\u00f5is panna ta peas helisema t\u00e4nini tuntud ja armastatud laulud \u201eBird on the Wire\u201d v\u00f5i \u201eHallelujah\u201d:<\/p>\n\n\n\n

    Ja isegi kui elu lahku meid viis,<\/p>\n\n\n\n

    n\u00fc\u00fcd laulude jumala ees seisan siin<\/p>\n\n\n\n

    ja mu huultel pole muud kui Halleluuja.<\/p>\n\n\n\n

    Autoritest: Sylvia Frank<\/strong> on Galast ja Dal\u00edst jutustava romaani \u201eLahutamatud\u201d kaudu eesti lugejale juba tuttavaks saanud kirjanikest abielupaari pseudon\u00fc\u00fcm. Sylvia Vandermeer on \u00f5ppinud bioloogiat, ps\u00fchholoogiat ja kauneid kunste, Frank Meierewert on doktorikraadiga etnoloog.<\/p>\n\n\n\n

    Lisaks ametlikule tekstile:<\/p>\n\n\n\n

    Olen lugenud selle autoritepaari lugu Galast ja Dalist . V\u00e4ga meeldis. Ja ka seekordne romaan on k\u00fctlestav, tundeline, huvitav. Aina imestan, kuidas saavad kaks erinevat inimest koos sellise harmoonilise loo kirjutada. P\u00e4risinimestest on muidugi huvitav lugeda, kuigi ilukirjanduslikus teoses pole kunagi 100% t\u00f5tt. Ametlikus tutvustuses ei mainita \u00fcldse Norra kirjanikku Axel Jensenit, kes oli \u00e4\u00e4retult keeruline natuur, aga koos temaga Marianne Ydra saarele Kreekas \u00fcldse sattuski. Kaunis lugu armastusest ja loovinimeste keerukusest. Pisut asja uurides selgus, et raamatu p\u00f5hjal on v\u00e4ndatud ka seriaal. <\/p>\n\n\n\n

    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    Pilte Mariannest ja Leonard Cohenist <\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n
    \n
    \"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    M\u00f5ned pildid Mariannest koos tema ja kirjanik Axel Jenseni pojast Axel Joachim Jensenist<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

    M\u00f5ned pildid Axel jensenist ja tema hilisemast kunstnikust kaaslasest.<\/p>\n\n\n\n

    \n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
    \"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

    Ja muidugi “Halleluujah” – kes siis seda laulu lugematutes versioonides ei teaks. Siin aga autori enda lauldud.<\/p>\n\n\n\n

    \n