![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/d96c1d6a-f8a0-4be4-a526-16414ea68690.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nT\u00f6\u00f6l on kiire, mis pole enam mingi uudis. Siin saad 3-4 asjaga \u00fchele poole, kohe s\u00f5idavad uued tegevused ja \u00fcritused ja korraldamised selga. Ainus periood veidikenegi rahu on suvised kuud, aga seal on puhkused, mis t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6tame piiratud koosseisuga ja see on omaette probleem. Suvel on lisaks ka mitmeid muid \u00fcritusi. Nagu n\u00e4iteks kaks laagrit. Tuleb \u00dcleriigiline lasteraamatukoguhoidjate ja kooliraamatukoguhoidjate \u00fchine 3-p\u00e4evane seminar augusti alguses ja kuu l\u00f5pus 2-p\u00e4evane meie maakonna raamatukogude \u00fchine seminar-laager.<\/p>\n\n\n\n
8. m\u00e4rtsi ehk naistep\u00e4eva t\u00e4histasin vanema poja perega. S\u00f5ime seal naisperega sushit ja l\u00f5puks l\u00e4ksime hoopis \u00f5ue t\u00f6\u00f6le. Ega siis imeliselt soe ja p\u00e4ikeseline ilm raisata pole. Poeg pani maja \u00fcmbritsevat kiviteed, meie miniaga tassisime talle kive ette. Vahepeal m\u00f5nnasin lapselastega ja kuue paiku vedasin ennast koju. Tegin endale salatikese, lugesin pisut raamatut ja….\u00e4rkasin hommikul kell 8. Magasin m\u00fcstiliselt 12 tundi!!! Tea kas see oli n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6 ja v\u00e4rske \u00f5hu m\u00fcrgitus v\u00f5i pigem senini kimbutav kopsup\u00f5letikust taastumine.<\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ootasin kuni t\u00fctar linnast koju saabus ja l\u00e4ksime j\u00e4lle poja juurde – seekord oli saunap\u00e4ev. Proovin igasuguste meetoditega haiguse j\u00e4\u00e4nukeid endast v\u00e4lja ajada. <\/p>\n\n\n\n 10-l kuup\u00e4eval k\u00e4isin varahommikul taas pere\u00f5el k\u00fclas, sest no k\u00f6ha juba 2 kuud kestnud ja tagatipuks pea n\u00e4dala vasak k\u00f5rv lukus. Klassikalist nohu pole olnud, aga ninaneelus miski pidevalt segab, ilmselt sellest ka k\u00f5rvaprobleem. K\u00f5rvad iseenesest korras, ei mingit p\u00f5letikku. Tehti uus r\u00f6ntgen, vaatamaks, et kopsup\u00f5letik l\u00e4inud ikka ja andsin uue vereproovi. Praktikant sai minu peal harjutada. Sai kenasti hakkama, isegi klassikalist sinikat ei tekkinud. Kirjutati mingi nohurohi, mis peaks l\u00f5\u00f5rid lahti tegema, aga ka j\u00e4rgmise p\u00e4eva l\u00f5unaks polnud seda digiretsepti veel \u00fcleval :( \u00d5htupoole ma enam ei katsetanud, sest olin t\u00f6\u00f6l kauem, kui apteek avatud. Kui uus p\u00e4ev koitis, l\u00e4ksin uuele katsele ja sain oma allergiarohud + ninaspray k\u00e4tte. N\u00e4dala p\u00e4rast selgus ka see, et kopsudega on k\u00f5ik normip\u00e4raselt, aga mingi puslak on veel sees ja sain uue 3-p\u00e4evase AB kuuri. Ma pole kunagi elus nii kaua haige olnud!!!!!<\/p>\n\n\n\n 13. m\u00e4rtsil oli meil rampsis Andres Ehini 85-s\u00fcnnip\u00e4evale p\u00fchendatud \u00fcritus. V\u00e4ga s\u00fcmpaatne \u00f5htupoolik. Ly Ehin r\u00e4\u00e4kis oma abikaasast ja nende t\u00fctar Piret luges luulet. \u00dclih\u00e4sti luges luulet ka Jaan Urvet ja laulis Ehini tekste viisistanud Vaiko Eplik.<\/p>\n\n\n Emakeelep\u00e4eva puhul toimus raamatukogus Hedvig Hansoni kontsert – laul ja luule. Rahvast oli palju ja kuuldavasti oli kontsert kena. Ise j\u00e4tsin selle \u00fcrituse vahele ja l\u00e4ksin koju. P\u00e4eval olid ehitajad k\u00e4inud meil ja kubu \u00e4ra vahetanud. Noh, endine oli k\u00f5vasti elegantsem, aga sellele vanakesele polnud neil enam \u00f5igeid filtreid v\u00f5tta. Mul tarvis n\u00fc\u00fcd kubu \u00fcmbrus korda teha ja eks ma pean selle uuega siis kuidagi harjuma. <\/p>\n\n\n\n Kahte filmi tahtsin n\u00e4ha – “Kikilipsuga m\u00e4ssaja” ja “Leelo. \u00dckskord me naerame niikuinii”<\/strong>. Esimene siis eks-president Ilvesest ja teise peategelane on Leelo Tungal. Kodulinna kinos ei \u00f5nnestunud neid dokumentaale n\u00e4ha, tuli pealinna kinno minna.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5igepealt l\u00e4ksin Arsisesse “Leelo” filmi vaatama. Ohsapoiss, sattusin seansile, kuhu tuli mingist koolist 4 klassi ja vabam\u00fc\u00fcgis oli vaid 2 esimest rida. Istusin teises reas keskel ja minu r\u00f5\u00f5muks oli minu seljatagune vaikne. Lapsed vaatasid s\u00fcvenenult ja filmi l\u00f5ppedes oli isegi aplaus. Mulle meeldis v\u00e4ga. Korduvalt oli meeleliigutusest pisar silmas. Kirke k\u00e4is m\u00f5ned p\u00e4evad varem klassiga seda vaatamas ja temale meeldis samuti. Jah, ega Leelost ei saagi kehva filmi teha. Kui \u00fcks kena p\u00e4ev see film j\u00f5uab telesse, vaatan kindlasti uuesti. <\/p>\n\n\n\n Edasi k\u00f5ndisin kohe CocaCola Plazasse, kust tahtsin osta pileti j\u00e4rgmisele filmile, mis pidi algama peale viit. Minu \u00fcllatuseks oli aga olemas ka seanss algusega 15.35. Minule sobis nagu valatult. Ostsin pileti \u00e4ra, k\u00e4isin ostsin l\u00e4himast kohvikust kaks saiakest ja l\u00e4ksin kinno. Lux-saal oli, sai m\u00f5nuleda mugavas nahkistmes. Mida siis \u00f6elda selle filmi kohta? Toomas Hendrik Ilves v\u00f5ib persoonina meeldida v\u00f5i mitte, aga film oli \u00e4ge. Tema arrogantsus on intrigeeriv ja inimesena on ta paras koomik ja krutskimees. Mida olen ma varemgi m\u00f5elnud ja see k\u00f5las l\u00e4bi tema suu filmski, siis see, et poliitikuna on ta v\u00e4lispoliitika osas v\u00e4ga asjalikku t\u00f6\u00f6d teinud, meie riiki seletavaid loenguid pidanud, turvalisuse eest seisnud, aga sellest \u00fcldiselt ei r\u00e4\u00e4gita. Tasub aga ainult leheneegritel genereerida intrigeerivaid pealkirju tema pereelu kohta, siis k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad ja kindlasti mitte head. Eestlasel on ikka hambus tema n\u00e4tsutamine, aga peale filmi j\u00f5udsin ma arusaamale, et ta teeb seda omal p\u00f5hjusel – rahustab n\u00e4rve, sest presidendi amet ON v\u00e4ga stressirikas ja elu killustav. Igatahes on see variant parem, kui pidevalt suitsu kimuda, alkoholi tarbida v\u00f5i hullumajas aega veeta. Ma sain ikka v\u00e4ga temast aru, kui ta omal ajal peale valijakogus l\u00e4bikukkunud presidendivalimisi kulisside taga r\u00f6\u00f6gatas- ma ei taha enam, ma ei taha enam!!! Seega jah, ka see film meeldis mulle v\u00e4ga.<\/p>\n\n\n\n Peale filme p\u00f5ikasin korraks Orangerie-sse s\u00f6\u00f6ma, sest \u00f5htu oli juba k\u00e4es ja k\u00f5ht t\u00fchi. S\u00f6\u00f6mast \u00f5ue tagasi tulles tabas mind v\u00e4ike \u00fcllatus- lumi oli maas. \u00d5nnes \u00f5huke kiht ja kiirelt sulav.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne fakt. 20. m\u00e4rtsil k\u00e4is Eestis 2-p\u00e4evasel visiidil Suurbritannia prints William.<\/p>\n\n\n M\u00e4rtsi viimasel n\u00e4dalavahetusel hakkasin tegelema seisvate k\u00e4sit\u00f6\u00f6kaupadega. Hakkasin neid servast \u00fcle m\u00f5\u00f5tma\/lugema, pildistama ja m\u00fc\u00fcki panema. \u00dckskord saan ma nendest kastidest lahti niikuinii, sest kellelgi on nende sisu tarvis. Igatahes rohkem, kui mul endal. <\/p>\n\n\n\n \u00d5ues on kevad<\/p>\n\n\n\n Samal \u00f5htupoolikul istusin arvutis ja koostasin Canvas \u00fche esitluse tarvis slaidiesitlust. Nimelt pidin ma 28. m\u00e4rtsil ER\u00dc k\u00f5ne- ja \u00fcldkoosolekul Tallinna Tehnika\u00fclikoolis tegema ettekande meie raamatukogu lastet\u00f6\u00f6st. See on minu kui Aasta Lasteraamatukogut\u00f6\u00f6taja 2024 laureaadi kohustus. 7 minutit pabistamist :P \u00d5htu sisustasin aga kauni muusikaga Estonia kontserdisaalis.<\/p>\n\n\n\n Esinemine 28. m\u00e4rtsil l\u00e4ks h\u00e4sti. Pabistasin eelnevatel p\u00e4evadel parasjagu just sellep\u00e4rast, et kas mahun etteantud ajaraami. L\u00f5puks tegin aga nii, et esinema minnes j\u00e4tsin kasutamata 2 A4 suurust lehte, kuhu kirjutasin jutu kondikava ja ei vaadanud ka kella. Ma lihtsalt r\u00e4\u00e4kisin seda, mida ma ju h\u00e4sti valdan ja tean. Jah, vast 2 minutit l\u00e4ksin ajast \u00fcle, aga ei pidanud ajama paberilt n\u00e4puga j\u00e4rge ega vaatama kella, mis oleks pigem seganud ja kokutama ajanud :D Palju olulisem oli see, et n\u00e4gin vastu vaatamas s\u00e4ravaid silmi ja naerusuid. <\/p>\n\n\n\n Kui kell 15.40 koosolekult vabanesin, s\u00f5itsin kesklinna ja kohtusin s\u00f5brannaga P\u00e4ris-e restoranis, et s\u00fc\u00fca \u00f5htuks kerge salati. Sealt edasi l\u00e4ksime kella 18-ks Estoniasse eelkontserdile, kus oli v\u00e4ike kontsertosa ja Indrek Koff r\u00e4\u00e4kis v\u00e4ga k\u00f6itvalt eellugu Bizet muusikale. V\u00e4ike vaheaeg ja algas p\u00f5hikontsert, mis kestis \u00fche vaheajaga kella 21.20-ni. Kontsert oli \u00dcLIHEA!!! T\u00f5siselt vaimustav elamus. Eriti rahul olin sealjuures sellega, et triiki t\u00e4is v\u00e4ljam\u00fc\u00fcdud saali \u00f5nnestus viimasel hetkel osta mingi ime l\u00e4bi piletid teise rea keskele. Estonia teatri galeriis oli seintel v\u00e4gagi kaunis n\u00e4itus. Peeter Musta maalin\u00e4itus “Jalutusk\u00e4igud Pariisis”.<\/p>\n\n\n\n kell 18 \u2013 eelkontsert<\/p>\n\n\n\n Henri Tomasi Esitavad Heli Ernits, Jos\u00e9 Carlos Dom\u00ednguez Almela ja Kristjan Kungla<\/p>\n\n\n\n Indrek Koff r\u00e4\u00e4gib teemal \u201e\u201eT\u00fcdruk Arles\u2019ist\u201c \u2013 novell kui k\u00fcllusesarv\u201c<\/p>\n\n\n\n kell 19 \u2013 s\u00fcmfooniakontsert<\/p>\n\n\n\n Georges Bizet<\/strong> Camille Saint-Sa\u00ebns<\/strong> Claude Debussy<\/strong> Paul Dukas<\/strong> LOUIS SCHWIZGEBEL on rahvusvaheliselt hinnatud pianist.<\/p>\n\n\n\n S\u00fcndis 1987. aastal Genfis \u0160veitsi-Hiina kunstnike segaperekonnas. Ta \u00f5ppis Brigitte Meyeri juures Lausanne’is ja Pascal Devoyoni juures Berliinis, seej\u00e4rel Juilliardi koolis Emanuel Axe ja Robert McDonaldi juures ning Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Pascal Nemirovski juures. Seitsmeteistk\u00fcmneaastaselt v\u00f5itis ta Genfi rahvusvahelise muusikakonkursi ja kaks aastat hiljem New Yorgis toimunud noorte kontserdikunstnike rahvusvahelise kuulamise. 2012. aastal v\u00f5itis ta Leedsi rahvusvahelisel pianistide konkursil teise koha ja 2013. aastal sai temast BBC uue p\u00f5lvkonna artist. Schwizgebeli etteasted on fantaasiarikkad, v\u00e4rvikad ja muusikaliselt \u00fclevoolavad. Viimistletud Pianisti on korduvalt kiidetud tema m\u00e4ngu selguse, viimistletuse ja erakordselt hea s\u00f5rmede t\u00f6\u00f6 eest.<\/p>\n\n\n\n Teda kiidetakse tasakaalukuse, elegantsi, fantaasia, ekspressiivse l\u00fc\u00fcrika ja kristalse artikulatsiooni eest. Ta esineb regulaarselt kontserttuurides ja parimate orkestritega \u00fcle maailma ning on p\u00e4lvinud oma salvestuste eest kriitikute tunnustust.<\/p>\n\n\n\n Aastal 2023\/24 on Schwizgebeli tipphetkedeks ringreis Birminghami linna s\u00fcmfooniaorkestriga Kazuki Yamada juhatusel (Victoria Hall Geneva, Z\u00fcrich Tonhalle, Casino Bern, KKL Luzern) ja kontserdid koos Tonk\u00fcnstler-Orchesteriga (esinevad Oxfordi Philadelphias, Vienna Mussikveres. Dortmunder Philharmoniker, Belgrade Philharmonic, Sao Paulo Symphony Orchestra, Bangkok Royal Symphony ja Orchestre national de Metz (esinevad Amsterdami Concertgebouw’s), samuti Mozarti m\u00e4ngu- ja dirigeerimisprojektid Puplinge’i festivalil ja Genfi rahvusvahelise orkestriga Piano \u00e0 Saint-Ursanne’i festivalil.<\/p>\n\n\n\n Dirigent YAN PASCAL TORTELIER<\/p>\n\n\n\n Tortelier on oodatud k\u00fclaline maailma prestii\u017esemate orkestrite ees. Ta on BBC Filharmooniaorkestri emeriitdirigent, viimati aga t\u00f6\u00f6tas Islandi S\u00fcmfooniaorkestri peadirigendina. <\/p>\n\n\n\n Pariisis s\u00fcndinud Tortelier on t\u0161ellist Paul Tortelieri poeg ja Maria de la Pau vend. Tortelier alustas klaveri- ja viiuli\u00f5pinguid 4-aastaselt. 14-aastaselt v\u00f5itis ta Pariisi konservatooriumi viiulim\u00e4ngu esimese preemia.<\/p>\n\n\n\n Laup\u00e4eval, 29. m\u00e4rtsil oli kolmeni t\u00f6\u00f6l ja s\u00f5itsin j\u00e4lle otse Tallinna. Poeg oma kaasaga ootasid mind Tallinn-V\u00e4ikese jaamas Tai s\u00f6\u00f6gikohas. S\u00f5ime \u00fcpriski autentsest tai toidust k\u00f5hud t\u00e4is ja s\u00f5itsime edasi Uus-J\u00e4rvek\u00fclla vaatama nende v\u00e4rskelt ostetud maja. Sain pildi selgeks, milline maja see on ja nii saame juba paremini m\u00f5elda, kuidas seal asju sisekujunduslikult lahendada. Noored kibelevad kolima, aga esmalt tuleb tegeleda maja sisustamisega. Maja meeldib mulle kohe v\u00e4ga. <\/p>\n\n\n\n 18.30-ks viisid noored mu linna tagasi, sain Kirkega kokku ja sammusime Estoniasse. Seekord teatrisaali poolele. Nimelt oli neil kooli vanema astmega “Kabaree” etenduse \u00fchisk\u00fclastus ja lapsel \u00f5nnestus mulle \u00fcks vabaks j\u00e4\u00e4nud pilet sebida. Pikk etendus. Lavastuslikult mulle meeldis v\u00e4ga, dekoratsioonid olid v\u00e4gevad. Mmm, vokaalselt ei olnud asi just k\u00f5ige parem. Eriti lahjaks j\u00e4i selle muusikali tuntuim lugu “Money, money, money…” Seal oleks tahtnud suuremat energiat ja vokaalset v\u00f5imekust. Muidu oli aga Priit V\u00f5igemast konferansjee rollis igati arvestatav. Aplaus kannatliku k\u00f5rgetel kontsadel sebimise eest! Sally rollis Hanna-Liina V\u00f5sa oli muidugi hea. Artist muusikaliharidusega, pole ka ime. Katrin Karisma maadam Schneideri rollis ja Jassi Zahharov h\u00e4rra Schultzina olid toredad. K\u00fcll aga j\u00e4i h\u00e4irima lavastuse l\u00f5pp, mis oli lahendatud originaalist erinevalt ja kahjuks mitte paremini. See t\u00e4nap\u00e4eva probleem, muudkui uuendame klassikat ja sageli kipub see olema \u00e4mber. Kui ikka etendus saab l\u00e4bi sellega, et osalejad v\u00f5tavad riided seljast ja k\u00f5nnivad gaasikambrisse ning linal hakkavad jooksma nn hukatavate numbrid….kellele ja mille peale ma siis peaksin plaksutama hakkama? Ma usun, et teatripublik on teadlik, mida juutidega omal ajal tehti. Kas aga peab teatris etenduse l\u00f5pus tekitama publikule s\u00fc\u00fctunnet, mida tal pole p\u00f5hjust tunda? Kas meelelahutusetendus on see koht, kus teemat sellisel viisil esile t\u00f5sta? \u00d5igem koht oleks selleks ikkagi koolis ajaloo tund. <\/p>\n\n\n\n Kevad ajab s\u00fcgelema. Hullult tahaks kusagile reisida, aga…kuhu ja millal?<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Raamatud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n “Kuninganna.Elizabeth II-valitseja, kes juhtis oma rahva uude ajastusse”<\/strong> Eva-Maria Bast<\/p>\n\n\n\n See oli n\u00fc\u00fcd siis Elizabethist kolmas raamat. Eks valitsemisaeg oli ka pikk, ei mahu kuidagi \u00fchte raamatusse. See “S\u00e4ravad naised” sari on m\u00f5nus ja lihtne lugeda. Konkreetse sarja puhul \u00fctleksin, et esimene ja kolmas osa meeldisid v\u00e4ga, teine osa oli pisut kesisem. Kolmas osa jutustas sellest perioodist, kus kuninganna lapsed olid juba suureks kasvanud, t\u00fctre peres sirgus kaks last ja Charles-i ellu oli tulnud Diana. Paljud s\u00fcndmused on l\u00e4bi meedia tuttavad olnud, palju sellist, millest polnud aimugi. Tegelikult oleks tore, kui ilmuks ka neljas osa. 8\/10<\/p>\n\n\n\n “Kuni ma veel elan”<\/strong> Heidi Mclaughlin<\/p>\n\n\n\n Oh kui kurb raamat. ma \u00fcldiselt ERSEN-i kirjastuse raamatuid ei loe, aga vahest satub sinnagi paremaid palasid. See raamat on \u00fche ravimatu ajukasvajaga 37-aastase lastekodus kasvanud naise lugu ja parameedikust meesterahva lugu. V\u00e4ga empaatiline lugu. Pisarakiskuja. Lugu t\u00e4iel rinnal elamisest ja v\u00e4ikeste hetkede nautimisest. 9\/10<\/p>\n\n\n\n “Lumekass”<\/strong> Junko Oyama<\/p>\n\n\n\n Mulle ikka v\u00e4ga meeldivad Jaapani autorite raamatud. Nad on sellised omamoodi kiiksuga, sageli s\u00fcrreaalsed, aga samas v\u00e4ga s\u00fcgavad. Antud raamat kubises kassi filosoofiast. Lugu keerles l\u00e4bi kassi silmade, t\u00f5estades meile, et kassi armastus oma inimese vastu v\u00f5ib olla piiritu ja ennastsalgav. Seda enam, kui see inimene on p\u00e4\u00e4stnud kassi surmasuust. T\u00fcdruk, kes kassi leidis, pani kassipojale nimeks Valge, kodus aga \u00fctles vanaema, et see pole kassi nimi, ning kass saab olema Tamao. Kiisu oli lumivalge. Kass t\u00f5stis t\u00fcdruku jumalanna staatusesse. Lugu algaski sellega, et 7-aastane Ririko leidis mustast pr\u00fcgikotist tillukese lumivalge vasts\u00fcndinud kassipoja. Loos ei puudu fantaasiaelement- kui kass saab 10 aastaseks, saab ta endale \u00fche v\u00f5ime. Mitte aga iga kass, vaid selline, kellel on oma inimese vastu j\u00e4\u00e4gitu armastus. Valge saab oskuse muutuda teatud tingimustel inimeseks. Jah, loos on seiklusi ja p\u00f6\u00f6rdeid, huvitavaid inimkaraktereid, r\u00f5\u00f5mu ja kurbust. \u00d6eldakse, et kassid k\u00f5nnivad omapead, kuid on kasse, kes siiski armastavad ja jumaldavad oma inimest. <\/p>\n\n\n\n Inimeseks muutumise juures oli \u00fcks konks, kassi elu l\u00fchenes seda kiiremini, mida rohkem ta inimeseks muutus. Kassina oleks elu pikem. Tamaolgi oli dilemma, kas elada kassina kauem, v\u00f5i valida muundumiste tee ja elada v\u00e4hem?<\/p>\n\n\n\n Kass arutleb selles loos sageli inimps\u00fc\u00fchika \u00fcle ja tal on alati huvitavaid m\u00f5tteid: “Enne, kui oma tingimustel surra, tuleb oma tingimustel elada.”<\/p>\n\n\n\n “Lahked olendid lasevad tervel maailmal helgemana paista”<\/p>\n\n\n\n “Kas polnud see mitte \u00f5nn, et said nendega(oma inimestega) eluajal koos olla? Vaata sellele ajale tagasi. Sa olid \u00f5nnega koos!”<\/p>\n\n\n\n “Head uudised v\u00f5i halvad, keelt pekstakse niikuinii.”<\/p>\n\n\n\n “Kuuldavasti on selline inimene nagu Nietzsche. Ja tema olla \u00f6elnud, et pole olemas fakte, on t\u00f5lgendused. Kui tema s\u00f5nu prktikas rakendada, siis “pr\u00fcgkott” on fakt, aga t\u00f5lgendus on “must \u00fcsk”, ja kui m\u00f5elda n\u00fc\u00fcd, et sealt v\u00e4ljumise hetk on \u00fchtlasi ka hetk, mil ma s\u00fcndisin, siis tundub see ka t\u00e4iesti t\u00f5ene. Kuigi ma pole Nietzschet kunagi oma silmaga n\u00e4inud, olid just tema s\u00f5nad need, mis aitasid v\u00f5tta s\u00fcnguse pitseri minu p\u00e4ritolult. Veelgi enam, seda \u00fctlemist saab rakendada v\u00e4ga paljudele asjadele, see on t\u00f5eliselt universaalne.” 10\/10<\/p>\n\n\n\n “T\u00f5epoolest t\u00e4iuslik p\u00e4ev”<\/strong> Holly James<\/p>\n\n\n\n On Lucy Greeni 30. s\u00fcnnip\u00e4eva eel\u00f5htu ja ta loodab, et pidup\u00e4ev toob talle v\u00e4ljateenitud ametik\u00f5rgenduse ja oodatud abieluettepaneku. Lucy saadab kesk\u00f6\u00f6l universumile teele soovi, et homne p\u00e4ev oleks t\u00e4iuslik. Ent soovidel on teatavasti kombeks t\u00e4ide minna etten\u00e4gematul moel \u2026<\/p>\n\n\n\n S\u00fcnnip\u00e4eval hommikul ei suuda Lucy millegip\u00e4rast tavap\u00e4raseid iluprotseduure teha ega kurnavasse trenni minna \u2013 kuigi oli endale alati kinnitanud, et naudib neid. Tal pole mingit isu s\u00fc\u00fca hommikuks vaid pisike jogurt ega tahtmist kanda kontoris \u0161ikke ebamugavaid r\u00f5ivaid.<\/p>\n\n\n\n Suhtekorraldusfirmasse t\u00f6\u00f6le j\u00f5udes avastab ta, et ta ei ole enam v\u00f5imeline valetama mitte ainult iseendale, vaid \u00fcldse kellelegi. Ei klientidele, poiss-s\u00f5brale ega ahistajast \u00fclemusele. Kuna ta ei saa enam oma t\u00f5elisi tundeid varjata, tuleb Lucyl astuda vastu kogu eba\u00f5iglusele, millega ta p\u00e4eva jooksul kokku puutub.<\/p>\n\n\n\n Holly Jamesi s\u00e4rtsakas deb\u00fc\u00fctromaan v\u00f5tab sihikule k\u00f5ik valed, mida naistelt t\u00e4nap\u00e4eva maailmas hakkamasaamiseks oodatakse, ja n\u00e4itab, millise vabanemise toob puhta t\u00f5e r\u00e4\u00e4kimine.<\/p>\n\n\n\n Teemaks on seega raamatus naiseks olemine ja kui palju n\u00f5uab \u00fchiskond naiselt, et n\u00f6 sobituda. Raamatus saab korralikult “peksa” ka ahistajast \u00fclemus ja seda ahistamise teemat kajastatakse laiemalt. Tegelikult lugusid elust enesest. <\/p>\n\n\n\n Raamat on nutikas, meelelahutuslik, inspireeriv ja ka m\u00f5tlemapanev. Lucy suutmatus \u00f6elda v\u00e4lja asju, mida temalt oodatakse, v\u00f5ib ohtu seada kogu tema karj\u00e4\u00e4ri, tema suhte ja \u00fcldse k\u00f5ik, mille nimel on ta aastaid t\u00f6\u00f6d teinud. \u00d5nneks on see aga ka meelerahu toov. T\u00f5de teeb tegelikult l\u00f5puks hoopis vabaks, kui ei pea enam teesklema ega m\u00f5tlema teiste inimeste arvamusele. <\/p>\n\n\n\n Intelligentne, provokatiivne, v\u00e4rske, m\u00f5tlemapanev, \u00e4ratav ja h\u00e4sti kirjutatud. <\/p>\n\n\n\n Nauditvalt hea huumoriga kirjutatud, pisut kergemeelne, aga t\u00f5sise alatooniga. Tugev naispeategelane ja mitmed tugevad k\u00f5rvaltegelased. Ka t\u00f5siseid teemasid – nagu n\u00e4iteks seksuaalne ahistamine t\u00f6\u00f6kohal, on k\u00e4sitletud l\u00e4bi huumoriprisma. Lucy suhteid baarmen Adamiga on k\u00e4sitletud just nii v\u00e4he, et asi ei muutuks piinlikuks. <\/p>\n\n\n\n “Mis toimub? V\u00f5i \u00e4kki see, et tuleb ootamatult ausalt hakkama saada, ongi \u00f5nn…?”<\/p>\n\n\n\n Jah, film hakkas peas kerima k\u00fcll :) 10\/10<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “S\u00fcdametammide taga”<\/strong> Kristiina Ehin <\/p>\n\n\n\n M\u00f5tlesin t\u00fckk aega, kas v\u00f5tan selle raamatu lugemisse v\u00f5i j\u00e4tan tulevikku. Noh, \u00fcks p\u00e4ev j\u00f5udis ta j\u00e4rjekorraga minuni ikka. Hakkasin lugema. Alguses ei l\u00e4inud nagu vedama, aga l\u00f5puni ma ta lugesin ja v\u00f5in \u00f6elda, et oli omap\u00e4rane lugemine. Ilusas eesti keeles kirjutatud. Ja see viimane on eriti oluline. Autor jutustab kogu aeg t\u00f5sielu ja v\u00e4ljam\u00f5eldu piiril, et ei saagi l\u00f5puks aru, palju oli selles p\u00e4riselu ja palju fantaasiat. Kellele s\u00fcgavamad tekstid meeldivad, sellele soovitan. 8\/10<\/p>\n\n\n\n “Varjud kuuvalguses”<\/strong> Santa Montefiore<\/p>\n\n\n\n Raamat Montefiore headuses. Nagu j\u00e4rels\u00f5nas selgus, tuleb sellele raamatule j\u00e4rg. Seekord on tegevus toimumas pisut esoteerilises v\u00f5tmes. Tegevus t\u00e4nap\u00e4eval ja selgeltn\u00e4gija “libisemine” teise ajastusse teise inimese kehasse, et saada j\u00e4lile toimunud \u00f5nnetusele, mis aitaks omakorda saata teele l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud hinge vaimude maailma. P\u00f5nev, huvitav. Vahepeal olin h\u00e4das, et tahaks kiiremini teada, kui lugeda j\u00f5uan. Igal juhul ootan j\u00e4rgmist osa. 10\/10<\/p>\n\n\n\n \/”Elu ei peagi kerge olema. Elu peab t\u00e4is olema auke ja r\u00f6\u00f6paid, et kasvaksime targaks ja kaastundlikuks. Kui elu oleks kerge, oleksime k\u00f5ik isekad ja tundetud.”\/ <\/p>\n\n\n\n \/”Silmitsen hauakirju, kivisse raiutud daatumeid, numbreid, mida eraldab m\u00f5ttekriips. Esimest korda m\u00f5tlen, kui sobimatu on see m\u00f5ttekriips terve elatud elu m\u00e4rkimiseks. See ei r\u00e4\u00e4gi midagi armastusest, r\u00f5\u00f5must ega trag\u00f6\u00f6diast, mitte midagi t\u00f5usudest ja langustest, s\u00fcdamevalust, naudingust, puhtast elut\u00e4iusest. Numbrid, mis ei anna kunagi edasi silmade rukkilillesinist v\u00e4rvi v\u00f5i inimese seiklusjanu.”\/<\/p>\n\n\n\n “Iiris, ilu ja instapildid”<\/strong> Reeli Reinaus<\/p>\n\n\n\n Peategelase Iirise elu keerles Instagrami ja sealt saadava t\u00e4helepanu ning tagasiside \u00fcmber. Varem v\u00f5i hiljem juhtub see, mis noortega kipub juhtuma – Iiris ei teadnud enam ise ka kes ta on, vaid tegutses ainult raha ja kuulsuse nimel. Ta ei teadnud enam, mida ta tahab v\u00f5i kes ta \u00fcldse on. Raamatus p\u00fc\u00fctakse saada selgust, kui oluline on v\u00e4line ilu ja teistele meeldimine ning kui kaugele ollakse valmis selle nimel minema. Kas see k\u00f5ik aga midagi v\u00e4\u00e4rt on? Ainus, kes n\u00e4eb Iirist lihtsalt t\u00fcdrukuna on Joonas, aga temalegi oli Iiris valetanud. T\u00e4nap\u00e4evaprobleemide noortekas. 9\/10<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Emadep\u00fcha”<\/strong> Graham Swift<\/p>\n\n\n\n Raamat Moodsa klassika sarjast. Esialgu ei saanud ma asjale pihta, aga siis saabus selgus ja lugu hakkas jooksma. Nagu sarjale kohane, selline pisut s\u00fcgavam kirjandus. Orvust teenija Jane lugu. Tema elu lugu ja kirjanikuks saamise lugu. Huvipakkuv seik, et raamatu autor on mees, lugu jutustatud aga nais-minategelase poolt. 8\/10<\/p>\n\n\n\n “Napoli ei lase \u00fcksindust tunda”<\/strong> Evelin Ojamets<\/p>\n\n\n\n Selline nii ja naa lugu. P\u00e4ris palju Napoli kohta, napoli toitude, kultuuri ja eluolu kohta, aga l\u00e4bi raamatu jooksis j\u00e4tkuvalt nutt itaallasest kallimaga lahkumineku p\u00e4rast. \u00dcldiselt aga igati loetav, kuigi mitte p\u00e4rl. P\u00e4ris t\u00e4pselt ei saanudki aru, kas autor soovis kirjutada Napolist v\u00f5i enda elust. V\u00f5imalik, et nii \u00fchest kui teisest. 7\/10<\/p>\n\n\n\n “Kui peaks juhtuma” Rebecca Yarros<\/p>\n\n\n\n Lendamine tekitab 18-aastases Izzy Astoris kabuhirmu, kuid lennukile minna tal tuleb. Peagi on neiu t\u00e4helepanu mujale juhitud, sest tema k\u00f5rval istuvast Nate Phelanist \u00f5hkub k\u00fctkestavalt karmi v\u00f5lu. Nende vahel tekib otsekohe side. See on m\u00fcstiline, defineerimatu, ent ometi vaieldamatult olemas. Vaid \u00fcheksak\u00fcmmend sekundit p\u00e4rast \u00f5hkut\u00f5usmist kukub nende lennuk alla Missouri j\u00f5kke. Izzy ja Nate\u2019i elu muutub. Nate alustab s\u00f5jav\u00e4ekarj\u00e4\u00e4ri ja Izzy leiab tee poliitikasse. Nad kohtuvad aastate jooksul mitu korda, ent aeg pole nende jaoks kunagi \u00f5ige. Siiski ei suuda kumbki oma eluga ka edasi minna. K\u00fcmme aastat p\u00e4rast esmakohtumist viib elu nad j\u00e4lle kokku s\u00f5jakoldes. Izzy on tulnud Afganistani otsima oma fotoreporterist \u00f5de ja Nate m\u00e4\u00e4ratakse Izzy turva\u00fclemaks. Nate teeb k\u00f5ik, et naist kaitsta. Kuid Afganistan on kohe-kohe Talibani k\u00e4tte langemas, Izzy keeldub ilma \u00f5eta riigist lahkumast ning tema ja Nate\u2019i l\u00e4bisaamist varjutavad aastate jooksul tekkinud haavumised ja pettumised. Menuromaani \u201eNeljas tiib\u201c autori uus teos \u201eKui peaks juhtuma\u201c r\u00e4\u00e4gib v\u00f5imsa loo k\u00f5ikevaldavast armastusest, mis v\u00f5ib inimest tabada vaid kord elus.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Omap\u00e4rane ja p\u00f5nev raamat, kust ei puudu igikestev armastus. Inimesed, kelle vahel oleks justkui magnet, mis ei lase lahti. 9\/10<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n M\u00e4rts algas tegelikult mitte niiv\u00e4ga plirts-pl\u00e4rts, vaid k\u00fcll pilves, aga suhteliselt mitmed soojap\u00fcgalad \u00fcle nulli. M\u00f5nus, kevadine, lumetu ja k\u00f5ndides samm kindel. Kohati lausa +11. Pilvisele ilmale vahelduseks p\u00e4kesepaistelised p\u00e4evad. 4. m\u00e4rtsil oli Tallinna p\u00e4ev. Kolm koosolekut j\u00e4rjest ja \u00f5htuks … J\u00e4tka lugemist <\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\nKava<\/h2>\n\n\n\n
<\/strong>\u201eConcert Champetre\u201c oboele, klarnetile ja fagotile (1938)<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>Katkendid muusikast n\u00e4idendile \u201eT\u00fcdruk Arles\u2019ist\u201c<\/p>\n\n\n\n
<\/strong>Klaverikontsert nr 2 g-moll, op<\/em>. 22 ~25?<\/em><\/p>\n\n\n\n
<\/strong>S\u00fcmfooniline tript\u00fchhon \u201eNokturnid\u201c ~26?<\/em><\/p>\n\n\n\n
<\/strong>S\u00fcmfooniline poeem \u201eV\u00f5luri \u00f5pilane\u201c ~11?<\/em><\/p>\n\n\n\n
LOUIS SCHWIZGEBEL klaver, t\u00fctarlastekoor Ellerhein, ERSO, dirigent YAN PASCAL TORTELIER<\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"