![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/03\/image.png\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\nKirkel oli sel kuul palju laulmist. Kooridel hakkasid laulupeoeelsed ettelaulmised ja nii peab ta \u00fcles astuma lausa nelja koori ridades. Oma Leelodega, Prantsuse L\u00fctseumi segakooriga, L\u00fctseumi ja TIK-i \u00fchis-neidudekooriga ja Rapla Laulustuudio neidudekooriga. Selles ma ei kahtle aga \u00fcldse, et k\u00f5ik need 4 koori laulupeole ka saavad.<\/p>\n\n\n\n
Kuu alguseks tellisin Lastekirjanduse keskusest meie rampsi lasteosakonda toreda Eesti kunstnike illustratsioonide n\u00e4ituse.<\/p>\n\n\n\n 9. veebruaril viisin l\u00f5puks kuuse v\u00e4lja. Hahaa :D No kuuskedel paistab meeldib meie juures, sest nad ei hakka naljalt pudenema. Veebruaris sai siiski aeg \u00fcmber ja tuli \u00f5ue kolida. J\u00f5ulun\u00e4nn oli muidu juba ammu kokku pakitud ja ainult r\u00f5dul olev valguskett veel p\u00f5les. \u00d5ige pisut aega veel, et \u00f5htul oleks valgem t\u00f6\u00f6lt koju j\u00f5uda ja enne kuu l\u00f5ppu said needki v\u00e4lja l\u00fclitatud. \u00d5htupoole k\u00e4isin poja juures ja viisin pojat\u00fctrele printsessi kleidi. Kleit sai tegelikult lapsele j\u00f5uludeks tellitud, aga saadeti suur number, tellisin siis uue. Ise pole selliseid m\u00f5tet \u00f5mmelda, sest kasvatakse kiirelt v\u00e4lja ja ma ei saa kangastki selle raha eest, mis hinnaga neid kleite osta saab. Lisaks t\u00f6\u00f6aeg. Kurb, aga t\u00f5si. <\/p>\n\n\n\n Kuu alguses l\u00f5ppesid t\u00f6\u00f6d maja trepikojas. N\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik valmis. Tehakse parandust\u00f6id ja korterites kubudega ka veel tegemist. <\/p>\n\n\n\n Ka t\u00f6\u00f6l hakkab remondi esimene etapp valmis saama. Meil on n\u00fc\u00fcd isegi suur r\u00f5du majal ja kevadel saab seal juba hea ilmaga istuda laua taha lehte lugema ja kohvi r\u00fc\u00fcpama. Kuna ka sissep\u00e4\u00e4s on uus, siis juhiks t\u00e4helepani kaunile logo-kujulisele k\u00e4epidemele.<\/p>\n\n\n\n Kuu esimesel poolel k\u00e4isin lausa kaks korda kinos. Esmalt peres\u00f5prade kutsel T\u00e4iesti tundmatu<\/a> ja siis armsa kolleegiga vaatamas Bridget Jones: poisi j\u00e4rele hull<\/a>. <\/p>\n\n\n\n Esimene oli eluloo sugemetel p\u00f5hinev film noorest Bob Dylan-ist. Muusikalegendist. L\u00e4ksin seda vaatama peale \u00f5htust t\u00f6\u00f6vahetust ja kell 20 kinosaali istudes m\u00f5tlesin, et kuidas ma need 2,5 tundi vastu pean ilma tukkumata. Tegelikult oli film nii hea, et \u00fcllatusin, kui see l\u00e4bi sai. M\u00e4rkamatult. T\u00f5siselt hea kinoelamus.<\/p>\n\n\n\n Timothee Hal Chalamet – \u00fcliandekas 29. aastane ameerika\/prantsuse n\u00e4itleja. “Little Woman”, “D\u00fc\u00fcnid”, “D\u00fc\u00fcnid II”, ” Wonka”, “T\u00e4iesti tundmatu”. Viimase filmi puhul Oskari nominent. ma loodan v\u00e4ga, et selle Oskari ta ka saaks, kui see jagamine tuleb. Need on filmid, mis kohe meelde tulevad. Ma usun temalt n\u00e4eme me veel palju h\u00e4id filmirolle. <\/p>\n\n\n\n Bridget Jonesi l\u00e4ksin vaatama arvamusega, et tean, mida vaatan. Kolleeg kutsus ja miks mitte. Ilma suurte ootusteta filmile. Ja j\u00e4lle ma eksisin, sest film oli s\u00fcgavam, kui ma eeldasin. Sai s\u00fcdamest naerda, aga sai ka pisarat poetada. K\u00f5ik vanad n\u00e4itlejad nii tuttavad, aga koos vaatajaga k\u00f5vasti vanemaks j\u00e4\u00e4nud. Ja milline pai k\u00f5rvadele on ameerika filmide k\u00f5rval briti inglise keel!!! J\u00e4lle film otse k\u00fcmnesse. <\/p>\n\n\n\n 12.veebruari hommikuks oli maha sadanud lumi. Polnudki teist juba p\u00e4ris ammu maas olnud. L\u00e4ks m\u00f5nusalt kuivaks ja kevadiseks, aga s\u00e4hh sulle. \u00d5nneks suurem osa lumekuudest hakkab selja taha j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n\n\n\n 13. veebruaril s\u00f5itsime kolleegiga Tallinna kontserdile ja sellele eelnevale \u00f5htus\u00f6\u00f6gile. <\/p>\n\n\n\n S\u00f5itsime Tallinna plaaniga minna s\u00f6\u00f6ma Controvento restorani. Kohale j\u00f5udes selgus, et avamiseni on pool tundi aega. Otsustasime valida plaan B ja seadsime sammud Rottermanni kvartalisse , kus asub kohvik\/restoran Orangerie. Mina olin ammu soovinud seda k\u00fclastada ja nii me seal siis kohal olimegi. Vedas, sest l\u00e4ksime sinna umbes kella 5 ajal, tunni p\u00e4rast polnud seal enam vabu kohti. Rahule j\u00e4ime. M\u00f5nus ja hubane interj\u00f6\u00f6r, hea teenidus ja maitsev toit. Ka mitte \u00fcleliia kallis. Istusime seal pisut \u00fcle tunni, s\u00f5ime ja j\u00f5ime veini. K\u00f5ik oli suurep\u00e4rane. Kindlasti l\u00e4hen sinna ka edaspidi. <\/p>\n\n\n\n Peale 18 hakkasime astuma Estonia poole ja varsti istusime kontserdisaalis. Kontsert meeldis, p\u00f5nev repertuaar ja head artistid. Sten on teadagi meie pere lemmik ja igal v\u00f5imalusel k\u00e4in teda kuulamas, aga v\u00e4ga meeldis ka oboem\u00e4ngija. \u00dclimalt kaunis ja puhas toon. \u00dcllatuslikult polnudki kontsert vaheajaga, nagu kavast sai lugeda.<\/p>\n\n\n Trio Kuljus-Sink- Heinoja<\/p>\n\n\n\n Kalev Kuljus (oboe) Kavas: Triot koosseisus oboe, t\u0161ello ja klaver kohtab kontserdilavadel harva. Seda p\u00f5nevam on koosseisu repertuaar, muusikute \u00fchine hingamine ning muusikatunnetus. Publiku ees kohtusid Eesti parimad instrumentalistid \u2013 kammermuusikud, kes olid \u00fchist musitseerimist pikalt plaaninud. Emotsionaalne ja kaasahaarav muusikaline \u00f5htu.<\/p>\n\n\n\n Pilte Orangeriest.<\/p>\n\n\n\n \u00d5ues oli muinasjutuline ilm, keset veebruari kuud oleks nagu j\u00f5ulud.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4pselt aasta tagasi k\u00e4isime kolleegiga samuti s\u00f5brap\u00e4eva puhul Tallinnas \u00f5htustamas ja kontserdil. Seega ajalugu kordus. V\u00e4ga meeldivalt.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6l t\u00e4histasime samuti s\u00f5brap\u00e4eva :)<\/p>\n\n\n\n J\u00f5udis veebruaris t\u00fctreke korra isegi suuskadele, kuigi lund polnud \u00fcleliia palju ja rada kehv. Mina k\u00e4isin sabas k\u00f5ndimas. \u00d5ues olid aga ilusad p\u00e4ikeselised ilmad ja h\u00e4rmas puud. <\/p>\n\n\n\n Kuu keskel toimus Eesti laul, vaatasin seda koos poja koeraga. Peale t\u00f6\u00f6d l\u00e4ksin tuisku trotsides ja t\u00f5in koera enda juurde. Poeg oli perega ise Tartus lastega v\u00f5istlustel. <\/p>\n\n\n\n Hommikul oli muidu tore. Hakkasime katsetama probiootilist Ferla jooki, nautisin raamatut ja smuutit ning l\u00f5unaks kerget salatit. <\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6l sain peale remonti taas korda laste m\u00e4ngutoa. <\/p>\n\n\n\n Ostsin Kirke tuppa sametised kardinad ja pojat\u00fctred k\u00e4isid k\u00fclas. Tegime pannkooke ja veetsime toredasti aega.<\/p>\n\n\n 24. veebruaril, ehk meie armsa Eesti Vabariigi 107. aastap\u00e4eval v\u00f5tsime varahommikul suuna Tallinna poole. Auto parkisime kooli hoovi ja varsti l\u00e4ksime koos \u00f5pilaste, \u00f5petajate ja vanematega k\u00f5ik Toompeale p\u00e4ikeset\u00f5usul lipu heiskamisele. Ilm oli \u00f5nneks kuiv ja ehk \u00fche plusskraadiga. Rahvast nagu ikka, palju, aga \u00f5nnestus saada seisukohad \u00fcsna ette lippude taha. Meie siis Prantsuse L\u00fctseumi lipu juures. Liputoimkond v\u00f5ttis ennast platsi juba veidike varem. Peale viimast \u00fchist laulu hakkasime tagasi kooli minema ja teel kohtusime lapse s\u00f5branna ja tema isaga.<\/p>\n\n\n\n Nagu ka eelmisel aastal, oli meil plaan koos aega veeta. Esmalt s\u00f5itsime nende autoga kooli, s\u00f5ime seal kiluv\u00f5ikusid ja j\u00f5ime sooja jooki ja siis s\u00f5itsime kahe autoga Poordi t\u00e4nava parklasse Boulangerie kohvikusse hommikust s\u00f6\u00f6ma. Olime esimestena ukse taga kohal ja hea, et olime. Avamise ajaks oli seal v\u00e4ga rahvarohke. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Peale laiska hommikus\u00f6\u00f6ki j\u00e4tsime meie auto parklasse seisma ja l\u00e4ksime \u00fche autoga kesklinna tagasi, et juba rivistuse ajal endale paraadi vaatamiseks hea koht saada. Saimegi, Jaani kiriku trepil. Suurep\u00e4rane vaade. Lisaks meile neljale liitusid kaks Kirke klassivenda ja nii me seal siis 6-kesi paraadi vaatasime. T\u00e4iesti ebareaalne kogus inimesi. Valdav osa seisis ja vaatas, aga suur osa saagis olematul ruumil edasi tagasi, h\u00e4irides teiste olemist ja tallates varvastel. Eriline tase olid beebivankritega emad, kes rammisid l\u00e4bi tihedate rahvamasside. Isegi kaksikutek\u00e4ruga. P\u00e4riselt, tase. Mis juhtuks, kui noor ema j\u00e4taks m\u00f5nel aastal paraadile minemata ja l\u00e4heks uuesti siis, kui beebi suuremaks kasvanud? Lisaks ebaadekvaatsed purjus isendid. Ja kas keegi vabandas, kui ta varvastel tallus v\u00f5i \u00fcritas sinust l\u00e4bi rammida? Ei maksa unistadagi :) Selline siis see rahvaste paabel ongi. \u00d5nneks oli suur osa t\u00e4iesti viisakaid ja intelligentseid inimesi samuti platsil. See tasakaalustas.<\/p>\n\n\n\n Paraad oli siiski tore vaadata. Kaitsev\u00e4e pealiku k\u00f5ne mulle meeldis. Hommikul Toompeal Lauri Hussari k\u00f5ne j\u00e4ttis minu jaoks soovida. Aga peale paraadi suundusime otsima kohvikut, kus saaks varbaid soojendada koos m\u00f5ne tassi sooja joogiga. Vaatamata imelisele p\u00e4ikeselisele ilmale hakkasid kahe tunni seismise peale varbad k\u00fclmetama, mis sellest, et kogu aja tegime kohal marssimist. \u00d5nneks p\u00fcsis keha endiselt soojana. L\u00e4him koht, kust saime viimase laua viiele, oli Pegasus. Seal me siis m\u00f5nulesime ja j\u00f5ime kes mida. Soe kehas taastatud, l\u00e4ksime tagasi v\u00e4ljakule, kus oli rasketehnika n\u00e4itus. P\u00e4rast seda l\u00e4ksid s\u00f5brad k\u00f5ik oma teed ja meie jalutasime kahekesi Poordi parklasse oma auto juurde. Kirke viis mu Balti jaama rongi peale ja ise s\u00f5itis s\u00f5bra juurde.<\/p>\n\n\n\n Koju j\u00f5udsin pisut peale nelja. Vaatasin televiisorist teemakohaseid saateid ja aastap\u00e4eva kontserti. K\u00e4tlemistseremoonia ajal helistas Kirke ja…see oli hetk, kus mul k\u00e4is hetkega sada stsenaariumi peast l\u00e4bi, mis v\u00f5is juhtuda, sest laps nuttis kogu s\u00fcdamest. Algaja autojuht Tallinnas, mida k\u00f5ike j\u00f5udis ema s\u00fcda tunda…aga tegelikult oli p\u00f5hjus mujal. Taevastele teedele l\u00e4ks meile v\u00e4ga oluline ja armas inimene. Kirke klaveri\u00f5petaja Edith Siff. 7 aastat muusikakooli, 2 aastat lisa\u00f5pet ja pikki aastaid s\u00fcdamlikku s\u00f5prust. Edith oli rohkem kui \u00f5petaja, ta oli s\u00f5ber, \u00d5petaja suure t\u00e4hega ja lapsele nagu hea vanaema, kellega sai k\u00f5ike arutada. N\u00f5udlik, range, aga alati toetav ja m\u00f5istev. Mina olin \u00f5pingute ajal lapse tugi kodu poolt, aga ma j\u00e4\u00e4n siiralt igatsema pikki ja s\u00fcdamlikke vestlusi Edithiga. Me r\u00e4\u00e4kisime ikka maast ja ilmast, elust, ilust ja valust. Edithi lahkumine on p\u00e4riselt valus. Kirke \u00fctles ilusad s\u00f5nad – Et klaveriklahvid oleksid sul seal kergemad…. 9. veebruaril, kui Edith sai 84, oli Kirkel temaga viimane vestlus, kus nad pidasid plaane. Edith arvas, et ta saab varsti haiglast koju ja siis kutsus Kirket endale k\u00fclla. 12 p\u00e4eva hiljem(21.02) ta lahkus…ja 26. veebruaril saatsime ta P\u00e4rnam\u00e4e krematooriumis valguse poole. K\u00f5las Chopin….Loodetavasti m\u00e4ngib ta meile sealt kergel k\u00e4el kauneid klaveripalu, sest lisaks \u00f5petamisele oli ta ka ise suurep\u00e4rane pianist.<\/p>\n\n\n\n Peale \u00e4rasaatmist l\u00e4ksime Kirke ja tema muusikakooliaegse laulu\u00f5petajaga, kes oli samuti matustel, s\u00f6\u00f6ma. Mere \u00e4\u00e4rde, et tuulutada oma kurbust. J\u00e4ime sinna Patrik-usse mitmeks tunniks. Meenutama Edithit ja r\u00e4\u00e4kima muusikast, laulupeost, laulmisest, elust. <\/p>\n\n\n\n 28. veebruaril toimus Raplas ER\u00dc 2024 Aasta auhindade pidulik \u00fcleandmine. Sain sinna minagi kutse. Minu \u00fclemus oli esitanud mind Aasta parima lasteraamatukoguhoidja nominendiks ja see ongi \u00fcks selle aasta siiani saladuses hoitud lugu, et k\u00f5rgeaulise ER\u00dc otsuse ja \u00fcleriigilise h\u00e4\u00e4letamise tulemusena otsustati auhinna saajaks valida nominentide seast just mind. Ohsapoiss. Ega ma ei osanud seda oodata k\u00fcll. Ma sain teada sellest otsusest k\u00fcll juba varem, aga paluti see kuni autasustamiseni saladuses hoida. Ma siis pidasingi kenasti suu kinni ja m\u00f5tlesin omaette- ei v\u00f5i olla!!! Lugesin vist kuus korda seda meile ja ei uskunud oma silmi. <\/p>\n\n\n\n Olen s\u00fcgavalt t\u00e4nulik m\u00e4rkamise ja tunnustuse eest ja olen ikkagi seda meelt, et head t\u00f6\u00f6d ei tehta kunagi p\u00e4ris \u00fcksi. Jah, sul v\u00f5ivad olla ideed, sa organiseerid, korraldad viid l\u00e4bi asju jne, aga vahest on olemas ka taustaj\u00f5ud. <\/p>\n\n\n\n Loetud raamatud<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sel kuul oli mul vajadus lugeda ka laste- ja noorteraamatuid. Nendest alustan. Esimest viit lugesin kindlal p\u00f5hjusel. Kevadel on tulemas vabariiklik kirjanduslik m\u00e4lum\u00e4ng 3.-4. klassidele ja mul oli tarvis koostada k\u00fcsimusi maakondliku vooru tarbeks. <\/p>\n\n\n\n “Lugu kajakast ja kassist, kes ta lendama \u00f5petas”<\/strong> Luis Sepulveda<\/p>\n\n\n\n \u00dcliarmas lugu. Hoolimisest, empaatiast, s\u00f5prusest, s\u00f5napidamisest. Inimlikest v\u00e4\u00e4rtustest l\u00e4bi loomade. \u00dche koduse kassi r\u00f5dule maandus kajakas, kes oli inimtegevuse tagaj\u00e4rjel hinge vaakumas. Nimelt sukeldus ta mere kohal kala p\u00fc\u00fcdma ja sattus suurde \u00f5lilaiku. Linnu sulestik sai kahjustada. Oma viimase j\u00f5uga lendas ta eelpoolnimetatud r\u00f5dule, munes muna ja suri kahjuks \u00e4ra. Enne surma aga v\u00f5ttis ta kassilt t\u00f5otuse, et ta hoiab muna soojas, kaitseb kajakatibu ja \u00f5petab ta lendama. Kuidas lugu edasi l\u00e4ks, lugege aga ise. 10\/10<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Liisu laseb jalga”<\/strong> Tiina Laanem<\/p>\n\n\n\n 12. aastase Liisu vanemad elavad lahus ja Liisu elab kordam\u00f6\u00f6da nii ema kui isa juures. Isa juures Tallinnas muidugi valdavas osas, sest Tallinnas k\u00e4ib ta koolis. Koolivaheaegadel on ta ema juures V\u00f5rus. Ema uus elukaaslane on hispaanlane ja neil on kolmene t\u00fctar. Ema tegeleb alternatiivteraapiaga ja on alailma kuskil \u00e4ra. Liisu isa on sportlane ja treener, tagatipuks ilmneb, et isale on tekkinud uus armastus, kel kaksikud volaskid pojad. Liisu on v\u00e4sinud kolimistest ja \u00fcmberkorraldustest ja tahaks elada koos Mammaga, ema emaga. Paraku on ema mammaga riidu l\u00e4inud ja mamma Soome Turu linna kolinud. Nii v\u00f5tab Liisu ette salajase reisi Soome Mamma juurde koos oma V\u00f5ru s\u00f5branna ja tema t\u00e4iskasvanud vennaga. 9\/10<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Ingmar ja meri”<\/strong> Mari Teede<\/p>\n\n\n\n Rahulikult kulgev ja s\u00fcdamlik lugu Ingmarist, 10.aastasest poisist, kelle vanemad l\u00e4ksid lahku ja poiss kolis koos emaga Kopli poolsaarele vanasse majja, kus kunagi elas poisi vanaisa. Kohanemine uue kooliga, kus ta ei leidnud uusi s\u00f5pru vaid oli pigem kiusatava rollis. Meri oli poisi s\u00f5ber. Reaalne elu reaalses \u00fcmbruskonnas mida me k\u00f5ik teame. Loos oli \u00fcks peat\u00fckk, kus poiss p\u00e4\u00e4stis vette kukkunud terviserikkega mehe, kutsudes talle kiirabi ja s\u00e4ttides pea alla oma ranitsa, et mees vees \u00e4ra ei upuks. \u00d5pikud-vihikud said m\u00e4rjaks. Kuivatas laps k\u00fcll neid asju, aga koolis oli piisavalt tagasihoidlik, et juhtunu p\u00f5hjusest r\u00e4\u00e4kida ja \u00f5petaja l\u00e4ks kahjuks seda teed, et m\u00f5nitas last ja kirjutas talle m\u00e4rkuse. Hiljem k\u00e4is isa koolis ja r\u00e4\u00e4kis sellest direktoriga. \u00d5petaja palus klassis Ingmaril seda lugu r\u00e4\u00e4kida ja kiitis poissi. Mis aga mind v\u00e4ga h\u00e4irima j\u00e4i siis see, et \u00f5petaja ei suvatsenud vabandada oma ebapedagoogilise k\u00e4itumise p\u00e4rast. 9\/10<\/p>\n\n\n\n “Annie. P\u00e4rituul taskus”<\/strong> Roberta Balestrucci Fancellu<\/p>\n\n\n\n Ei saa j\u00e4tta m\u00e4rkimata ka illustraatorit, sest raamat koosneb suures osas illustratsioonidest – Luogo Comune. Ilus lugu naisest, kes s\u00f5itis rattaga \u00fcmber maailma ajal, kui naised selliseid asju \u00fcldiselt ei teinud. H\u00e4sti m\u00f5nus lugemine, ka t\u00e4iskasvanutele. 9\/10<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Uskumatud lood Baskerville Hallis”<\/strong> Ali Standish<\/p>\n\n\n\n Natuke Harry Potterit, aga muidu igati tore laste fantasy. Nutikad lapsed ja eriline kool, saladused ja segadused. \u00d5ppej\u00f5ududeks n\u00e4iteks Watson…<\/p>\n\n\n\n Kui noorele Arthur Conan Doyle\u2019ile pakutakse kohta Baskerville Halli andekate laste koolis, tunneb ta eneseteostuse v\u00f5imaluse \u00fcle uhkust. Arthur saab koolis s\u00f5braks vapra tegutseja Irene Eagle\u2019iga ja Jimmie Moriartyga, kes on andekuse poolest Arthurile konkurendiks. Koos avastavad nad, et nende kool on kummaline koht, mis pakub kodu \u00fcliharuldastele olenditele, kus toimuvad seletamatud plahvatused ning varjudes varitsevad vaenlased. “Iiris, ilu ja instapildid”<\/strong> Reeli Reinaus<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Edasi juba t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud raamatud.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n
Theodor Sink (t\u0161ello)
Sten Heinoja (klaver)<\/p>\n\n\n\n
H\u00e4ndel. Oboesonaat B-duur HWV 357
T. K\u00f5rvits. \u201eKolm pala\u201c
T. K\u00f5rvits. \u201eWild Birds\u201c (\u201eMetsalinnud\u201c)
Debussy. Sonaat t\u0161ellole ja klaverile d-moll L.135
Bozza. \u201eFantasie Pastorale\u201c op. <\/em>37
Poulenc. Trio oboele, fagotile ja klaverile FP 43 <\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n
Kui kolmik kutsutakse v\u00f5imsasse Ristikheina sala\u00fchingusse, peavad nad l\u00e4bi tegema kolm vastuv\u00f5tukatset. Sellega tegeldes aga avastab Arthur saladuse, mis toob kaasa suure seikluse \u2026 ja veel suurema h\u00e4daohu.<\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n
![](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/9789916145364-1.jpg\"){kind=link}