![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/210fa734-1f9f-4207-8824-72d74c57b08d.jpg\")
<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\nRongi oodates astusin l\u00e4bi Balti jaama turult. Sealgi juba j\u00f5ulune.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6l sai kuusk saalinurka \u00fcles. Eks ta selline \u00f5nnetu meil on see t\u00e4navune j\u00f5ulumeeleolu, aga mida sa selle remondi keskel ikka teed. Lugemissaalis see-eest on ilusad Tarvo Mett-i vitraa\u017eid akendel. <\/p>\n\n\n\n 7.12 asutasin ennast Rapla kirikusse kontserdile. Esines ERR-i segakoor ja kuna mul laulab seal \u00fcks peres\u00f5pradest paar, l\u00e4ksin kuulama. Ilus kontsert oli. Peale kontserti ajasime pisut juttu ja koju tagasi, sest ega kirikus istudes soe ei ole. Ruttu koju ennast soojendama. <\/p>\n\n\n\n 6-l kuup\u00e4eval t\u00e4histasime kolleegidega \u00fche t\u00f6\u00f6kaaslase m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcnnip\u00e4eva ja minu kohe saabuvat t\u00e4htp\u00e4eva. M\u00f5nus istumine hommikuh\u00e4maruses. Meil s\u00fcnnip\u00e4evad l\u00e4hestikku, seega mis siin ikka kaks korda j\u00e4rjest torti s\u00fc\u00fca. Ja kolleegid t\u00f5id nii palju toredaid kingitusi :) <\/p>\n\n\n\n \u00d5igel p\u00e4eval- p\u00fchap\u00e4eval, ehk 8. detsembril \u00fcllatasid mind lapsed aga sellega, et palusid ennast 13.30-ks valmis seada ja mingit s\u00f6\u00f6gilauda mitte ette valmistada. Viisid hoopis oma empsi Tallinna vanimasse itaalia restorani. Nii me siis t\u00e4histasime seal kuuekesi minu uut saabunud k\u00fcmnendit. Toit oli v\u00e4ga maitsev ja meil oli l\u00f5bus. P\u00e4riselt, see oli parim kingitus \u00fcldse, mida v\u00f5isin soovida – p\u00e4ev iseendale ja mitte mingit vaaritamist\/koristamist. V\u00e4ikesed piigad olid sel ajal emaga Egiptuses ja meiega koos olla ei saanud. Olen oma lastele l\u00f5pmata t\u00e4nulik.<\/p>\n\n\n\n Uus t\u00f6\u00f6n\u00e4dal oli \u00fcks tamp ja tagaajamine ehk siis lisaks tavat\u00f6\u00f6le hommikuti koolides p\u00e4kapikutunde tegemas. Ei saa salata, et see on kurnav, sest p\u00e4evad on pikad ja intensiivsed, koolist tulles tuleb aga istuda taas letti ja t\u00f6\u00f6p\u00e4evast v\u00f5ib kujuneda 11-tunni pikkune maraton. Kui sedasi on p\u00e4evast p\u00e4eva, l\u00e4heb pisut liiale. Kolmandal kuu n\u00e4dalal k\u00e4isin kahes lasteaias j\u00f5uluhommikuid tegemas ja kui mitmesaja lapsega lugemised, jutustamised, laulmised, kargamised ja piparkoogijagamisest tehtud, v\u00f5is ennast l\u00f5dvemaks lasta. <\/p>\n\n\n\n 23.detsembril k\u00e4isin veel pooleks p\u00e4evaks t\u00f6\u00f6l ja v\u00f5iski alata minu j\u00f5ulupuhkus. Viimaste kuudega oli tekkinud k\u00f5vasti \u00fcletunde, mis andsid v\u00f5imaluse aasta l\u00f5pus pikemaks puhkepausiks. Tihe t\u00f6\u00f6 sai vaba ajaga tasutud, sest uuesti t\u00f6\u00f6le l\u00e4ksin alles 2. jaanuaril.<\/p>\n\n\n\n 23. detsembril s\u00f5itsime Kirkega peale minu poolikut t\u00f6\u00f6p\u00e4eva linna, et veel viimased selle aasta vajalikud ostud \u00e4ra teha.<\/p>\n\n\n\n 20. detsembril k\u00e4isin samuti linnas, sest soovisin kuulata lapse kooli j\u00f5ulukontserti Kaarli kirikus. Eelmisel aastal tulin sealt \u00fcliilusate muljetega ja selgi aastal oli kontsert v\u00e4ga nauditav.<\/p>\n\n\n\n 12. detsembril oli meil t\u00f6\u00f6kaaslastega j\u00f5uluistumine Raikk\u00fcla m\u00f5isa \u00fches hubases hoones, mis r\u00f5\u00f5mustas meid oma vanaaegse sisustusega. Lisaks maitsvale toidule saime osa m\u00f5isaproua loengust vana m\u00f6\u00f6bli teemal. Oli huvitav ja m\u00f5nus \u00f5htupoolik.<\/p>\n\n\n\n 14. detsembril t\u00f5i poeg meile metsast kuuse ja aitas \u00fcles panna r\u00f5dule j\u00f5ulutuled. Nendega oli seekord pisut nokitsemist, sest remondi k\u00e4igus eemaldati minu naelakesed, millega eelmised tulukesed \u00fcleval rippusid. Tuppa sai l\u00f5puks j\u00f5ulumeeleolu ja helgem olemine. J\u00f5uluks lisasin lauale dekoratsiooni ja nii saab see tuba meid veel t\u00fckk aega r\u00f5\u00f5mustada.<\/p>\n\n\n\n 16. detsembril k\u00e4isin oma \u00f5ega Namaste hiina\/india s\u00f6\u00f6gikohas minu s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamas. See oli mulle lihtsam ja rentaablim valik, kui peale t\u00f6\u00f6d kodus s\u00f6\u00f6gilaua organiseerimine. Saime m\u00f5nusalt lobiseda ja lasta endale s\u00f6\u00f6ki ette kanda. Jaanuarisse j\u00e4id t\u00e4histamised kahe s\u00f5brannaga ja naabrinaisega.<\/p>\n\n\n\n Korra oli meil vanema poja koer hoida. Reedest p\u00fchap\u00e4evani olid noored Lenna juures Ilmaveerel ja meie Kirkega kantseldasime koerakest. Eks ta \u00fcks p\u00e4tu ole, aga see hoidmine on vajalik, et kodus mulle j\u00e4lle seda juttu ei r\u00e4\u00e4gitaks…..ema, v\u00f5tame koeraaaa :P<\/p>\n\n\n\n Vahetult enne p\u00fchi tegime lapsega koost\u00f6\u00f6s korteri uksele j\u00f5ulup\u00e4rja ja j\u00f5udsime surnuaial \u00e4ra k\u00e4ia. Kingituste pakkimine j\u00e4i samuti t\u00fctrele. <\/p>\n\n\n\n P\u00fchad m\u00f6\u00f6dusid meil tegelikult vaikselt, koduselt ja rahulikult. Mingi p\u00e4eva ma k\u00fcll p\u00fchendasin t\u00f5lket\u00f6\u00f6le, aga laias laastus lugesin, vaatasin telekat ja toimetasin. Korra isegi t\u00f5stsin \u00f5mblusmasina v\u00e4lja ja tkkisin kaks nime hommikumantlitele. <\/p>\n\n\n\n 27. detsembril toimus meil pere j\u00f5uluistumine. See oli kuidagi ainus p\u00e4ev, mis meile k\u00f5igile sobis. K\u00fcll ei sobinud \u00fchele lapsele, k\u00fcll teisele jne., aga t\u00e4htis on see, et selle \u00fchise p\u00e4eva ikka alati leiame. M\u00f5nus ja meeleolukas oli. Kirke j\u00f5udis enne seda esimest korda doonoriks k\u00e4ia. Tubli tips!<\/p>\n\n\n\n Kella kahest p\u00e4eval oli kodu rahvast t\u00e4is ja k\u00f5ik midagi askeldasid. K\u00fclmlauaga suutsime k\u00f5hud punni s\u00fc\u00fca, seega enne praadi sahmerdasime pilte teha ja loteriim\u00e4ngu m\u00e4ngida. Lapsed, koer, kingid, fotosessioon, palju s\u00fc\u00fca ja muidu m\u00f5nusaid jutuajamisi. Ja ei \u00fchtegi telefonipilti sellel ajal. Ainult perepildid kuuse all ja need on alles kaameras. <\/p>\n\n\n\n Aasta l\u00f5petasime sel aastal isemoodi. Uurisin juba aegsasti vanema poja k\u00e4est, mida nemad perega aastavahetusel teevad ja poiss \u00fctles, et nad ei tea, kas on kodus v\u00f5i k\u00fclapeal. Noorem poeg pidi linnas s\u00f5prade poole naisega minema. Esialgu siis m\u00f5tlesimegi, et oleme Kirkega lihtsalt kodus – vaatame telekat ja logeleme. Siis tuli Kirkele pakkumine s\u00f5brannalt veeta aastavahetus tema perega \u00fches nooblis pealinna hotellis. Vastas s\u00f5brannale, et tuleb siis, kui emme saab suure poja juures olla, aga kui neid pole kodus, j\u00e4\u00e4b minuga. Mina olin teist meelt ja \u00fctlesin, et mingu s\u00fcdamerahus linna, sest mina v\u00f5in r\u00f5\u00f5muga ka \u00fcksi kodus olla. Noored inimesed peavad saama elada noorte inimeste elu. <\/p>\n\n\n\n \u00dcsna enne aasta l\u00f5ppu ei teadnud poeg veel ikka, kus nad aastavahetuse veedavad ja mina ajasin 30-l detsembril juttu linnas elava s\u00f5brannaga ning meil tekkis m\u00f5te, et oleme koos linnas tema juures. Nii, asi tundus olevat lahendatud k\u00f5igi jaoks. K\u00f5igil kolmel lapsel omad tegemised, mis on igati ok ja mina ennast samuti \u00e4ra organiseerinud. Kui s\u00f5itsin aasta viimasel p\u00e4eval linna s\u00f5branna juurde, helistab vanem poeg, et mis teete Kirkega :D Nemad on perega kodus, noorem vend naisega tulevad ka hoopis nende juurde ja saaksime k\u00f5ik koos uut aastat tervitada. Eksole! Noh, esmalt ma muidugi nats ikka kurvastasin, sest mulle meeldib v\u00e4ga koos oma lastega olla, aga siis leidsin, et kui l\u00e4ks nii, siis on nii. K\u00f5igil on niikuinii tore. Poisid muide veetsid ikka \u00fcle v\u00e4ga pika aja aastavahetust koos ja selle \u00fcle oli mul hea meel. <\/p>\n\n\n\n Mina aga sain kokku s\u00f5brannaga, tegime Tallinnas Reidi teel aasta viimase jalutusk\u00e4igu ja p\u00e4rast l\u00e4ksime \u00f5htus\u00f6\u00f6gile kesklinna restorani Plaz. Ranna \u00e4\u00e4res oli v\u00f5imas tuul, liiv tuiskas ja pilti tehes muutusid s\u00f5rmed hetkega j\u00e4\u00e4pulkadeks. Aga…k\u00f5ik l\u00f5ppeva aasta murekohakesed puhus see tuul minema ja pea sai selgeks uutele headele m\u00f5tetele. Peale t\u00f5husat \u00f5htus\u00f6\u00f6ki k\u00f5ndisime kesklinnast jalgsi s\u00f5branna koju Tallinn-V\u00e4ikesesse ja aastal\u00f5pu jalutusk\u00e4iguks sai mul pea 8 km. Pole paha. Ja mis seal kodus ikka – s\u00f5ime, tervitasime uut aastat, vaatasime telekat, ilustulestikku ja ajasime juttu. Meil oli tore!<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n Head Uut Aastat!<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Seis maja remondiga aasta l\u00f5puks:<\/p>\n\n\n\n Korterite uste taga on plaadid maas, seinad v\u00e4rvitud, ennej\u00f5uluks lubati uued astmed paigaldada ja lubadus t\u00e4ideti. Oleks juba varemgi saanud, aga meile saadeti t\u00e4iesti valed astmed, sellised mis \u00f5uetingimustesse sobilikud, mitte siseruumidesse. Eks ikka juhtub. Uued postkastid on seinas, kenasti suurte korterinumbritega. Trepikojas on valgustid seinas, uudsena v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su n\u00e4itavad plafoonid ja korruste numbrid. Uued seadused. Kohe kui ehitajad oma sodi \u00e4ra korjavad, saab l\u00f5puks keldri lukku panna. Ehk saab varsti rattad rattaruumi tagasi panna. M\u00f6\u00f6dunud suvel ei saanudki ratastega s\u00f5ita, sest nende v\u00e4ljakaevamine kuskilt x kohast ja tagasi panemine ehitussegadikus…eiei, pigem k\u00e4isin jalgsi t\u00f6\u00f6le ja koju.<\/p>\n\n\n\n Detsembri teises pooles saabusid l\u00f5puks \u00f5iged trepikoja astmed. <\/p>\n\n\n\n Naabrimees vahetas \u00e4ra mul vannitoa \u00e4ravoolu peenikese tihendi, mis v\u00e4idetvalt oli katki ja sellep\u00e4rast tullagi mulle kusagilt sisse ehe peldikuhais. Ma ikka julgesin kahelda ja \u00fctlesin kohe, et v\u00f5ib seda ju vahetada, aga see hais ei tule trapist, seega viga mujal. Nagu oligi tarvis t\u00f5estada, oli mul \u00f5igus ja tuleb edasi pinda k\u00e4ia, et see korda saaks. Ega v\u00e4ga muud v\u00f5imalust pole, kui et kas minul on t\u00f6\u00f6mehed peale torude vahetust poti nats kehvasti tagasi pannud v\u00f5i siis on see jama seotud minu peal ehitatava uue korteriga ja nende wc-\u00e4ravooludega. Mina arvasin, et minu pott kehvasti tagasi paigaldatud ja mul tegelikult oligi \u00f5igus. Ja oh kui palju n\u00e4rvirakke l\u00e4ks kahe kuuga tuulde, et ma pidin seda selgitama meesterahvale, kes arvas, et ma niisama vingun :D Jah, mehed ja nende egod. Tuleb ette.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Raamatud:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5in \u00f6elda, et lugesin p\u00e4ris palju – aastaga umbes 125 raamatut. K\u00f5ik ei saanudki blogisse kirja. <\/p>\n\n\n\n “Minu Sri Lanka” Merilyn Meristo<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kerge ja ladus lugemine, palju huvitavat infot ja toredaid juhtumisi. Autor oli sinna sattunud valdavalt k\u00fclalislektorina \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d tehes, aga ka muul ajal koos perega. Huvitav oli see, et mul ei tekkinud kordagi tunnet, et tahaks ka Sri Lankale minna. K\u00f5ik need voodis, toas ja \u00f5ues pidevalt r\u00fcndavad putukad ja elukad, pr\u00fcgim\u00e4ed ja parasjagu t\u00fc\u00fctud skeemitajad, et ehteid v\u00f5i mida iganes m\u00fc\u00fca….ei tundunud minu tassike teed. Raamat oli sellegipoolest huvitav ja m\u00f5nus lugeda. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Liiga Hilja” Colleen Hoover<\/strong><\/p>\n\n\n\n Veidi teistsugune Hooveri raamat. Pisut robustsem, veidi kriminaalsem. Aga igati tema enda heal tasemel lugemine. Igavaks kordagi ei kiskunud ja l\u00f5puks sai pahalane surma ja head v\u00f5itsid. Kohati ehk pisut \u00fcllatas, et nii ilmselgelt ja n\u00e4htavalt narkootikumidega tegelev inimene ei j\u00e4\u00e4nud juba ammu seadusesilmale vahele ja oskas neid ikka ja j\u00e4lle \u00fcle kavaldada. Aga jah, meeldis. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “Mina Silvia” Silvia Ilves ja Maarja Savi<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kui muidu j\u00e4\u00e4vad minust lugemata nii igasuused Mallukad, BSH-d ja muud sarnased, siis Silvia raamatut otsustasin lugeda. Ei ole ma ka \u00fcleliia JES kirjastuse raamatute sihtr\u00fchm. Aga Silvia… Ma ei pruugi alati n\u00f5ustuda tema tempudega ja kohatise naiivsusega, aga ma pean temast lugu kui heast muusikust ja veel enam emast, kes on suutnud oma lapsed selle virrvarri sees t\u00f5siselt headeks noorteks muusikuteks kasvatada. Kindlasti pole Silvia laps lihtne olla, aga see-eest on lapsep\u00f5lv neil t\u00f5esti v\u00e4rvikas ja pagasina eluks kaasas suurep\u00e4rane pillim\u00e4nguoskus. Olles ise olnud 9 aastat lapse klaveri\u00f5ppe k\u00f5rval ja isegi omal ajal muusikakooli l\u00f5petanud, olen v\u00e4gagi teadlik sellest \u00fcldse mitte lihtsast teest. Distsipliin, kohusetunne, rutiin…k\u00f5ik sellel ajal, kui valdav osa s\u00f5pru peale kooli puhkab v\u00f5i l\u00f6\u00f6b lulli. Sai m\u00f5ndagi selgemaks ka selles plaanis, miks Silvia isiksusena on just selline, nagu on. Loomulikult s\u00fcnnip\u00e4rane impulsiivsus ja edevus, lapsep\u00f5lvega tekkinud saavutusvajadus, t\u00e4jelepanuvajadus ja piirangutest p\u00e4\u00e4semise vajadus. No ja ma usun et kohati teeb ta trianglit ka puhtalt selleks, et kogu aeg pildis p\u00fcsida, endale reklaami teha ja sel viisil artistina t\u00f6\u00f6d saada. Ladusalt kirjutatud. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n “P\u00f6\u00f6rased p\u00f6\u00f6rded” Anna Jansson<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuskil raamatu esimesel kolmandikult tekkis tunne, et aaaa, tegelased kuidagi tuttavad. Pisut j\u00e4rge ajades tuligi v\u00e4lja, et \u00fche varem loetud raamatu j\u00e4rg. Aga “T\u00f5lkes leitud” sarja raamatud on alati head olnud, seega ei kahelnud seda lugema hakates. <\/p>\n\n\n\n See on raamat armastuse t\u00f5usudest ja m\u00f5\u00f5nadest \u2013 elust inimesega, kes on kaotanud reaalsustaju.<\/p>\n\n\n\n Visbys ilusalongi pidav Angelika Lagermark on abielus Magnusega, kes on bipolaarne, kuid naine ei teadnud seda. Magnus lihtsalt ei maininud seda ja kui ta l\u00f5petas ravimite v\u00f5tmise, keeras elu katastroofiks. Tagaj\u00e4rjed olid hirmsad, kus magnus oma k\u00e4itumisega ei riskinud ainult raha, vaid ka armastusega.<\/p>\n\n\n\n Ka ajalehes ilmunud kuulutusest saavad alguse omap\u00e4rased s\u00fcndmused. M\u00fc\u00fcki tuli maja mere \u00e4\u00e4res, kus Angelika vanavanaema Amalia kogu oma 94-aastase elu elas. Amalia oli tark vana naine ja inimesed k\u00e4isid rasketel hetkedel tema juures n\u00f5u ja abi saamas. Majal olid aga omad saladused…<\/p>\n\n\n\n Samal ajal j\u00e4tkub juuksurisalongis suhtet\u00f6\u00f6 klientidele armastuse leidmisel. See on lihtne. Raske on aga armastust hoida, kui asjaosalisi tabab eba\u00f5nn. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eP\u00f6\u00f6rased p\u00f6\u00f6rded<\/strong>\u201c on j\u00e4rg Anna Janssoni ajaviiteromaanidele \u201eIlusalongi saatusejumalanna\u201c (2019) ja \u201ePiirideta \u00e4mmad\u201c (2023). Lisaks p\u00f5nevale ja s\u00fcdamlikule loole leiab raamatust ka valiku toiduretsepte Angelika Lagermarki kokaraamatust.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n “P\u00e4ikeset\u00f5us safiirinisel lahel” Holly Martin<\/strong><\/p>\n\n\n\n “Kalliskivisaare” sarja romaan.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Tegevus toimub Jewel Islandi saarekesel, kus safiirsinine meri s\u00e4deleb ja p\u00e4ike soojendab p\u00f5ski \u2026(kas ta seda just iga p\u00e4ev teeb, on iseasi.)<\/p>\n\n\n\n Aria Philips on kogu oma elu elanud sellel v\u00e4ikesel Jewel Islandil. Isegi siis, kui tema \u00f5ed Clover ja Skye loobusid saare vapustavatest randadest suuremate ja paremate asjade nimel, j\u00e4i Aria sinna, et aidata oma isal nende perehotelli juhtida. Suurep\u00e4rane ajaviiteromaan. Polekski paremini seda s\u00f5nastanud, kui kirjastus ise. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n “S\u00fcgistaevas kose kohal” Holly Martin<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eelmise raamatu j\u00e4rg, aga need kaks on ka t\u00e4iesti eraldi loetavad.<\/p>\n\n\n\n Clover Philips on tagasi kodus Jewel Islandil kaunis Sapphire Bay hotellis, mida ta peab koos oma \u00f5dede Skye ja Ariaga. Tema elu on t\u00e4iuslik, v\u00e4lja arvatud \u00fcks asi \u2026<\/p>\n\n\n\n Kui Clover lahkus enne koju tagasip\u00f6\u00f6rdumist Londonist, j\u00e4ttis ta seljataha ka alatu reetmise. Sellest ajast peale ei ole ta suutnud kohtamas k\u00e4ia, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et lubada endal armuda. See, mida ta vajab, on \u00fcks p\u00f5gus suhe, mis aitaks tal taas kohtingute lainele saada, ja Cloveri \u00f5nneks on parasjagu saarel n\u00e4gus Angel Mazzeo, Cloveri \u00f5e kallima ja hotelli kaasomaniku Noah-i parem k\u00e4si.<\/p>\n\n\n\n Cloveri ja Angeli vahel on alati s\u00e4demed lennanud ning kuigi Angel on seni leppinud s\u00f5brastaatusega, on ta enam kui valmis aitama Cloveril uut enesekindlust leida. Kui eesm\u00e4rk ei ole t\u00f5sisem suhe, peaksid asjad ju lihtsad olema, aga m\u00f5nikord on t\u00f5mme sedav\u00f5rd tugev, et s\u00fcgavamatest tunnetest ei ole p\u00e4\u00e4su.<\/p>\n\n\n\n Kas Clover ja Angel leiavad julguse \u00f6elda teineteisele, mida nad tegelikult tunnevad? Ja kas Clover on valmis uuesti armuma, kuigi vandus, et ei tee seda enam kunagi?<\/p>\n\n\n\n Eks ole n\u00e4ha, kas “Kalliskivisaare”sarjale tuleb lisa. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n “Viimane suudlus” Liis Raamets<\/strong><\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
Aasta p\u00e4rast isa surma on Aria teinud k\u00f5ik endast oleneva, et hoida hotelli k\u00e4igus, kuid k\u00fclastajate v\u00e4hesuse t\u00f5ttu v\u00f5ib naine kaotada ainsa kodu, mis tal olnud.
Seega p\u00f6\u00f6rdub ta Noah Campbelli poole. Mees, kes on teeninud terve varanduse hotellide k\u00e4imal\u00fckkamisega, on tema viimane lootuskiir. Ehkki too suudles Ariat eelmisel aastal pajupuu all ja kadus p\u00e4rast seda nagu vits vette \u2026
Nii vapustav ja v\u00f5luv, kui Noah ka ei ole, t\u00f5otab Aria endale, et nende suhe on edaspidi rangelt t\u00f6\u00f6alane. Kuid Noah on viimase aasta jooksul hoidnud suurt saladust ja tema tagasip\u00f6\u00f6rdumine Jewel Islandile muudab Aria elu igaveseks.<\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n