{"id":18436,"date":"2025-01-10T11:58:52","date_gmt":"2025-01-10T09:58:52","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=18436"},"modified":"2025-01-10T11:58:52","modified_gmt":"2025-01-10T09:58:52","slug":"oktoober-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/?p=18436","title":{"rendered":"Oktoober"},"content":{"rendered":"\n

S\u00fcgis on saabunud. Soojad t-s\u00e4rgi ilmad p\u00fcsisid kenasti kalendris\u00fcgise alguseni septembri l\u00f5pus ja m\u00f5ni p\u00e4ev pealegi ning siis l\u00e4ks arvestatavalt k\u00fclmemaks. Kohe oktoobri esimesest p\u00e4evast saabus esimene \u00f6\u00f6k\u00fclm, aga ega see pidama j\u00e4\u00e4nud. Varsti olid j\u00e4lle p\u00e4evased temperatuurid \u00fcle +10 ja loodus oli endiselt kirevalt kaunis. Kuu l\u00f5puni oligi ilm v\u00e4ga m\u00f5nus ja soe. Sellise s\u00fcgise \u00fcle kurta oleks patt.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Septembri viimastel p\u00e4evadel hakati kodus k\u00fctma. Maja soojustamine annab juba tulemusi ja ma p\u00e4riselt loodan, et selle talve k\u00fcttearved saavad olema k\u00f5vasti v\u00e4iksemad, kui nad seni olnud on. Terve oktoobri olid radikad vaid aimatavalt soojad, aga toas oli p\u00e4riselt palav. K\u00fcttearveks kujunes kuu kohta 69\u20ac 93m2 korteri kohta. Pole paha, sest kolleegil oli sama aja eest 32m2 korteri k\u00fcttearve 95\u20ac. <\/p>\n\n\n\n

5. oktoobril l\u00e4ks mehele Kirke pool\u00f5de. Enne seda oli nunnu t\u00fcdrukute\u00f5htu, kust Kirke tuli koju kauni isevalmistatud lillep\u00e4rjaga. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

7.oktoobril vahetati meil \u00e4ra korteri uks. Harjumatu, sest vana uks oli seest valge ja sulandus kenasti meie valgete seintega, aga uus on selline tume mahagon. Kui \u00f5htul esikus pime ja l\u00e4ksin k\u00f6\u00f6ki, tekkis tunne, et korteri uks on lahti, sest pime auk nagu paistis…. Esimesel \u00f5htul olin mitu korda segaduses, et kes ukse lahti j\u00e4ttis? Ja noh, \u00fcks ukse paigaldajatest oli p\u00f5hit\u00f6\u00f6kohaga p\u00e4\u00e4stja ja mina siis uurisin, et mis tsirkus selle uue p\u00e4\u00e4steameti seadusega on, et uksed peavad avanema korterisse? Minu jaoks on see ebaloogiline. Tuli v\u00e4lja, et see pole m\u00f5istlik ka p\u00e4\u00e4stja seisukohast, sest kui ruumis on p\u00f5leng ja inimene on suutnud ehk korteri ukseni roomata, siis tuleb p\u00e4\u00e4stja ja l\u00f6\u00f6b ukse sisse…siis no p\u00e4riselt, l\u00f6\u00f6b selle inimese uksega maha. R\u00e4\u00e4kimata sellest, kui palju ebamugavust see sisse avanev uks p\u00f5hjustab jalatsite seisukohast. Meie ust oli p\u00e4ris keeruline k\u00e4tte saada, sest meil oli korralik turvauks. Peaks \u00fctlema, et see on raiskamine. Naabritel oli samuti alles 2 aastat tagasi vahetatud uks….noh jah. Kredex. Ajapikku selgus, et minu korteri peale kahe uue v\u00e4ljaehitatava korteri uksed sai k\u00fcll panna v\u00e4ljapoole avanema…seega puhtalt \u00fcks tegemata asi \u00fchistu poolt. Enda eest oleks pidanud seisma. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
<\/figure>\n\n\n\n

Samal p\u00e4eval pandi r\u00f5dule plaadid peale ehk siis r\u00f5dud said valmis. N\u00e4dala p\u00e4rast tulid siinid, mis paigutati r\u00f5du piirdele ja siinidel liikuvad klaasid. <\/p>\n\n\n\n

Tasapisi hakkas kogu see remont v\u00e4sitama, sest asjad venisid. Pisiasjad. Ja nende p\u00e4rast ei saanud ma ise m\u00f5ndasi asju kodus edasi teha. Pealegi oli meil ka t\u00f6\u00f6l maja \u00fcmber ja majas sees remont. \u00dcks kolin ja m\u00fcrin, lammutamine ning \u00fchelgi hommikul ei teadnud kust uksest ja kuidas sisse saab – ei meie ei lugejad. Kodus on \u00f5nneks soe, mida ei saanud t\u00f6\u00f6ruumide kohta \u00f6elda. K\u00fcte pandi l\u00f5puks sisse 10. oktoobri paiku ja sealt edasi l\u00e4ks juba eluke t\u00f6\u00f6lgi soojaks.<\/p>\n\n\n\n

Kui kodus saaks need torumehed l\u00f5puks k\u00f6\u00f6gis kubude teema lahendatud ja peale uste vahetamist siseviimistlejad ukse paled korda tehtud, siis oleks peaaegu k\u00f5ik. K\u00fcttetorude otstesse olid panemata veel need \u00fcmmargused plastringikesed ja \u00fchele \u00f5uest tulevale avale v\u00f5iks samuti sissepoole kate pandud saada, sest sealt puhus reaalselt k\u00fclma sisse. Siis oleks korteris sees k\u00f5ik ok ja mina saaks l\u00f5puks k\u00f6\u00f6gi ja esiku \u00fcle v\u00e4rvida. Kui korstnap\u00fchkija pidi tulema, panin kaminasuu kilega kinni…ja j\u00e4tsingi nii. Koos remondiga kipuvad igasugused uued h\u00e4dad tekkima ja nii hakkas j\u00e4rsku minu korstnast sisse tulema alt naabri suitsetamise hais(suitsetas kaminasuu ees) ja ka peale esimest kamina k\u00fctmist korstna pigi hais. Selline probleem pole ainult minul, seega hakatakse asjaga uuel aastal tegelema.<\/p>\n\n\n\n

Trepikojad on m\u00f5nusalt valgeks saanud, sest seinad on krohvitud, pahteldatud ja vist esimene kiht v\u00e4rvigi peal. Kui varem olid seinad tumedamat sorti sinepikollased ja m\u00f5jusid ebameeldivalt, siis n\u00fc\u00fcd on helge ja valge. Selle eest ma seisin arutluskoosolekutel. P\u00e4ris ilusaks saab muidugi siis, kui mademed saavad uued plaadid ja pannakse uued trepid-k\u00e4sipuud.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kuu keskel oli meil alguses plaan Kirkega \u00fcks Rootsi kruiis teha. Mitmel p\u00f5hjusel- et t\u00e4histada tema saabuvat t\u00e4isealiseks saamist, et kasutada \u00e4ra soodustuse voucherid ja et s\u00fc\u00fca uhkes Rootsi lauas viimast korda nii, et tema eest ei pea veel t\u00e4ishinda maksma. Hakkasime neljap\u00e4eva \u00f5htul reedeks pileteid ostma ja selgus, et reedestel v\u00e4ljumistel ei kehti \u00fckski soodustus. Noh, see oli pettumus, sest arvestasime just sellega, et soodushinnaga kannataks \u00e4ra k\u00e4ia ja n\u00e4dala sees ei sobinud meile kuidagi t\u00f6\u00f6lt ja koolist puudumine. Aga mis seal ikka, nii siis nii. Loobusime. Laup\u00e4eva hommikul oli mul siiski motoorne rahutus ja kihk midagi teha, kusagile minna. Koosneb ju minu elu valdavalt t\u00f6\u00f6le-koju rattast ja kodus sageli teen muid t\u00f6id, mis kunagi otsa ei saa. Inimene tahab ennast siiski tuulutada. Otsustasime minna p\u00fchap\u00e4eval linna – k\u00fclastada Fotografiskas paari huvitavat foton\u00e4itust ja k\u00e4ia m\u00f5nes poes.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

N\u00e4itused olid m\u00f5lemad v\u00e4ga p\u00f5nevad, eriti meeldis “In Bloom”. T\u00f5eliselt ilus n\u00e4itus, fantastilised teostused ja visuaalefektid. Teine n\u00e4itus oli ” Nude”. Mulle on alati meeldinud hea, kvaliteetne ja visuaalselt nauditav akt. Akt, kui kunst. Mis seal salata, olen ka ise aktifotot pildistanud. K\u00fcll aga j\u00e4tavad mind k\u00fclmaks t\u00e4nap\u00e4eval popid brutaalsed aktid, mille teostamiseks pole muud tarvis, kui diivanil l\u00e4\u00e4bakil vedelevat alasti inimest, genitaalid vaatamiseks v\u00e4ljas. Isegi foto kvaliteet kui selline, on k\u00fcsitav. Jah, ilu on vaataja silmades ja sellep\u00e4rast ma rohkem sel teemal midagi ei \u00fctlegi, aga j\u00e4tan endale \u00f5iguse omada isiklikku arvamust. Siiski-siiski, n\u00e4itusel oli ka v\u00e4ga nauditavaid ja h\u00e4sti teostatud t\u00f6id. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

L\u00f5puks suundusime poodi, sest ma tahtsin vaadata endale teksaseid. Ma ostan endale \u00fclimalt harva riideid, aga seekord t\u00f5i \u00fcks tuttav mulle oma teksad l\u00fchemaks teha ja vaatasin, et \u00e4kki sobivad sellised mullegi jalga, aga v\u00f5iks olla number suuremad. Noh jah, l\u00f5puks j\u00e4tsin p\u00fcksid poes ostmata, aga lapsele ostsin see-eest talveks kaks m\u00f5nusat villast \u00f5hukest d\u017eemprit ja \u00fched villasest \u00f5hukesest kangast vaba l\u00f5ikega p\u00fcksid. Sellised kapselgarderoobi tooted, mida on hea erinevate asjadega sobitada ja kestavad kaua. Lisaks ihus\u00f5bralikust materjalist(\u00e4\u00e4rem\u00e4rkusena v\u00f5in \u00f6elda, et v\u00e4ga asjalikud ostud, pidevas kasutuses). J\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et enam mujalt poodidest kui sellest konkreetsest v\u00f5i Rottermanni Ivo Nikkolost me riideid ei ostagi, sest nende poodide r\u00f5ivad sobivad omavahel ideaalselt, on kvaliteetsed ja kestavad kaua. Osta millal tahes midagi juurde, ikka sobivad omavahel ka eelmiste ostudega.<\/p>\n\n\n\n

Seega jah, Stockholmi reisi raha j\u00e4i meist poodi ja eks me ole Stockis palju k\u00e4inud ka, mis ei t\u00e4henda seda, et me sinna m\u00f5ni teine kord ei l\u00e4he, sest vaadata on seal l\u00f5putult. :)<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4isin kolleegiga kinos vaatamas v\u00e4rskelt esilinastunud Eesti filmi “Vari”. Huvitav film, tempokas, suurep\u00e4rane n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6, aga…j\u00f5hker, brutaalne. Film meeldis, lastele ei soovita ja teist korda vaadata ei taha.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4dala l\u00f5pus oli Kirkel j\u00e4lle Leelo-laager. Mina l\u00f5petasin laup\u00e4eval t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, kimasin koju, tegin \u00fchele inimesele kiirelt meigi ja lidusin rongi peale, et s\u00f5ita Tallinn-V\u00e4ikesesse, kust poeg mind auto peale v\u00f5ttis ja s\u00f5itsime koos Viimsisse. Artiumis toimus Eesti Naislaulu Seltsi 30. aastap\u00e4eva pidulik kontsert “Aastatel on tiivad”. Kirke laulis seal oma Leelo-kooriga. \u00dcle 600 laulja, s\u00fcmfooniaorkester, saalit\u00e4is kuulajaid ja \u00fclikaunis kontsert. Poeg j\u00e4i minuga koos kontserdile ja temale meeldis samuti. P\u00e4rast viis mind rongijaama ja s\u00f5itsin koju. Kirke j\u00e4i edasi p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htuni leelotama. <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n

Kusagile siia vahele j\u00e4i Kirke kooli juubel, koos traditsioonilise kontserdiga s\u00fcnnip\u00e4evahommikul koolimaja r\u00f5dult ja l\u00f5una ajal kooliperega Estonia kontserdisaalis, kus kooli segakoor laulis koos ERSO, Tiit Kuusiku ja Elina Nechajevaga.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Majas kuu l\u00f5puks:<\/p>\n\n\n\n

Kruntv\u00e4rviga said v\u00e4rvitud trepikodade seinad. Selle p\u00e4risv\u00e4rvi valimisega oli paras ooper. L\u00e4ks peaaegu vale v\u00e4rv, aga sain sabast kinni ja meestele aru p\u00e4he. N\u00fc\u00fcd sai ilus v\u00e4rv valitud ja novembri alguses v\u00f5\u00f5batakse sellega trepikojad \u00fcle. Majal said uued v\u00e4lisuksed ette. Noh, ehmatavalt suurte klaasidega. Leppisime kokku, et nendele t\u00f5mbame ikka spetskiled peale, et seest v\u00e4lja n\u00e4eks, aga sisse mitte. V\u00e4lisukse tagune sisep\u00f5rand on valatud, sissep\u00e4\u00e4sup\u00f5rand samuti korras. Treppide l\u00f5puni vahetamiseks l\u00e4heb ilmselt alles novembris, sest ehitaja j\u00e4i tellimisega hiljaks. Kuu teisel poolel aga lammutati trepikojas p\u00e4ris hullusti. V\u00f5eti \u00fcles mademetelt kahhelkive ja eemaldati treppide sisud, vahetati \u00e4ra talad ja astmed asendati ajutiste puitastmetega. No ikka paras kunstt\u00fckk oli seal liikuda. 23. 10 said meie r\u00f5dule klaasid ette. N\u00fc\u00fcd oleks kohe nagu \u00fcks lisatuba. P\u00e4ikesega oli seal megasoe ja k\u00fclma ilmaga piisavalt soe, et seal vajadusel toariietes liikuda. Vast novembri l\u00f5puks on k\u00f5ik korras ja j\u00f5ulud v\u00f5ivad tulla. Kirke s\u00fcnnip\u00e4evaks kahjuks ilmselt esiku ja k\u00f6\u00f6gi seinu v\u00e4rvitud ei j\u00f5ua, sest nendes ruumides on m\u00f5ned asjad ehitajate taga ja vaevalt ka vannitoas uus lagi pandud saab.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

21.10 k\u00e4isin Lastekirjanduse keskuses “Laps kirjanduses” seminaril, kus fookuses just t\u00f5lkekirjandus. Valdavalt olid huvitavad ettekanded. Majas oli kaunis n\u00e4itus.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

P\u00e4rast liikusin veidi linnas ringi ja k\u00e4isin hea tuttavaga kohvi-kooki nautimas samas kohas, kus p\u00e4eval \u00fcksi l\u00f5unapakkumist s\u00f6\u00f6mas k\u00e4isin. Ikka oma lemmikus. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

25. oktoobril Estonias kontserdil<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Lihtsalt imeline kontsert! K\u00e4isin oma armsa kolleegiga. K\u00f5igepealt tegime m\u00f5nusa kohvikutuuri, kuni maandusime Levier Cafe-s. Terve Rottermanni kvartali jooksime l\u00e4bi, et leida koht kus oleks meeldiv ja taskukohane. Kontsert oli suurep\u00e4rane, ERSO-t dirigeeris maestro Neeme J\u00e4rvi ise. Venemaalt Ameerikasse emigreerunud pianist Olga Kern m\u00e4ngis suurep\u00e4raselt ja kandis koos orkestriga ette Rahmaninovi klaverikontserti nr.2 c-moll op.18(1901). \u00dcks minu suuri lemmikuid. Teises osas m\u00e4ngis orkester Antonin Dvorak-i s\u00fcmfooniat nr.9 e-moll, op.95 ” Uuest maailmast”(1893). Uimasena kaunist muusikast s\u00f5itsime viimase rongiga koju. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Kirke oli \u00e4ra… s\u00f5prade perega esmalt Tallinn Fashion Week-il Liina Stein-i kollektsiooni esitlemist vaatamas ja n\u00e4dalavahetusel teise s\u00f5bra perega Vihula m\u00f5isas s\u00fcnnip\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

30. oktoobril k\u00e4isin kolleegidega Tapal maaraamatukogu p\u00e4eval. Oli selline…on ja ei ole \u00fcritus, aga m\u00f5ned ettekanded olid huvitavad kuulata ja s\u00fc\u00fca anti. Kultuurikojas ja raamatukogus olid toredad kooli\u00f5pilaste kunstin\u00e4itused.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

Oktoobri lugemised<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Lugemislaager”<\/strong> Ketlin Priilinn<\/p>\n\n\n\n

Suvitusromaani sarja raamat. Lihtne, meeleolukas v\u00e4ikese p\u00f5nevusmomendiga. Vaimustusest lakke ei h\u00fcppa, aga tore lugemine oli siiski. Priilinnal on see juba mitmes selline lihtne krimilugu ja t\u00f5epoolest, suvitushooajaks igati sobiv. V\u00e4ike formaat ja l\u00e4bi saab kiiresti, olulist s\u00fcvenemist samuti ei vaja. 7\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“Oota mind”<\/strong> Santa Montefiore<\/p>\n\n\n\n

Montefiore raamatutega kunagi \u00e4mbrisse ei astu. Seekord oli t\u00f5estis\u00fcndinud loole ilukirjanduslik tegelaskond \u00fcmber kirjutatud ja tulemuseks nii haarav raamat, et lugesin selle l\u00e4bi \u00fche hinget\u00f5mbega. Lugu liigub erinevate aegade vahel. Algab 1937, siis on aastas 1944, siis vist 1985 ja 1995. Raamat armastusest ja taass\u00fcnnist. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“Erakordselt taibukad olevused”<\/strong> Van Pelt, Shelby<\/p>\n\n\n\n

Alguses nagu natuke lohises, aga p\u00e4rast l\u00e4ks heaks ja oli ladus lugemine. Huvitava \u00fclesehitusega. Lugu nagu mitmest vaatenurgast ja kuidas siis k\u00f5ik l\u00f5puks keskele kokku jookseb….see oli huvitav. \u00dcks tegelane oli hoopis hiidkaheksajalg ja nunnu oli, kuidas see kolme s\u00fcdamega intelligentne vee-elukas juhatas omamoodi seal v\u00e4gesid. Aga loo s\u00fcda oli siiski kurb. Inimesed, nende l\u00f5hkised elusaatused. \u00d5nneks l\u00f5ppes k\u00f5ik h\u00e4sti. Omal moel. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Juhuslik kohtumine”<\/strong> Raamtes Liis<\/p>\n\n\n\n

Natuke p\u00f5nevik ja natuke romaan. Polnud just wow, aga meeldis ja oli m\u00f5nus lugemine. Ootamatute p\u00f6\u00f6retega s\u00fcdamlik lugu sellest, kuidas juhuslikust kohtumisest alguse saanud armastus v\u00f5ib muuta t\u00e4ielikult kahe inimese elu. Lool on j\u00e4rjed, seega \u00fcks hetk loen edasi. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

” Viini muusa”<\/strong> Caroline Bernard<\/p>\n\n\n\n

S\u00e4ravate naiste sarjas on \u00fcldiselt v\u00e4ga head lood, nagu ka see, kus juttu Almast, kes oli suure muusikageeniuse Gustav Mahleri tugi ja seljatagune. Lugu \u00fchest 19\/20. sajandi vahetuse p\u00f5nevamaist naisest Viinis. Alma oli muusik, muusa, armastatu.<\/p>\n\n\n\n

Maalikunstnik Emil Jakob Schindleri ja Anna Sophie vanim t\u00fctar Alma (1879\u20131964) kasvas \u00fcles Viini boheemlaste keskel. Ta oli kodus sealsetes salongides, inspireeris ja v\u00f5rgutas. Tema esimene kiindumus oli Gustav Klimt. Alma oli kirglik klaverim\u00e4ngija ja helilooja, kuni tutvus Gustav Mahleriga ja temasse \u00fclepeakaela armus. Gustav vastas tema armastusele, kuid selle eest tuli Almal maksta k\u00f5rget hinda \u2013 tal tuli oma muusikast loobuda. Enne Mahleriga abiellumist l\u00f5i Alma Schindler teadaolevalt \u00fcle 50 muusikapala h\u00e4\u00e4lele ja klaverile, s\u00e4ilinud on neist 17. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“Pitsid ja pitsud”<\/strong> Siiri Julge<\/p>\n\n\n\n

Lihtsake suvitusromaan t\u00f6\u00f6ga l\u00e4bip\u00f5lenud noorest \u00fcksildasest naisest, kes kukub pealinnas keset trammiteed kokku ja \u00e4rkab haiglas peatraumaga. Kui arst saadab naise neljaks kuuks haiguslehele, pakub otsene \u00fclemus taastumiseks oma Hiiumaa suvilat. Siililegi selge, et puude taga talus elab nooremapoolne mees – \u00fcksik, keraamikakunstnik… <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“Eesti peakokkade lugu”<\/strong> Heidi Vihma<\/p>\n\n\n\n

Omamoodi huvitav lugemine vanematest ja uuematest aegadest restoranimaastikul. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“7 p\u00e4eva” Helen Moss<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Charlotta ja Danieli lugu. “Aga kas pole nii, et mida kauem inimene pimedas on, seda enam tema silmad sellega harjuvad, ning ta hakkab n\u00e4gema. N\u00e4gema, et midagi polegi karta? V\u00f5ites sealhulgas olematut kolli, mille nimeks teadmatus? “<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nus lugemine, kuigi ma Helen Mossi raamatuid polegi varem lugenud. Kogu lugu on paigutatud 7 p\u00e4eva sisse ja lisaks l\u00f5ik ajast aasta hiljem. Jah, elus on k\u00f5ik v\u00f5imalik. P\u00e4riselt. Lihtsalt me ei tea, mis hiljem edasi sai. 8\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“K\u00fcpressilab\u00fcrint” Fion Valpy<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eelmised sama autori raamatud mulle meeldisid. See meeldis ka. Jagad kirjastuse kirjeldust:<\/p>\n\n\n\n

1943. aasta Toscana. Puruneb s\u00f5jast r\u00e4situd Itaaliasse l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud Beatrice\u2019i unistus veeta aasta inglise keelt \u00f5petades. Beatrice leiab varjupaiga Francesca ja Edoardo kauni aiaga Villa delle Colombes ning s\u00f5ja algusp\u00e4evil rajavad nad m\u00f5isa s\u00fcdamesse keeruliste k\u00e4ikudega k\u00fcpressilab\u00fcrindi. Salap\u00e4rase lab\u00fcrindiga m\u00f5isas otsivad s\u00f5ja eest varju paljud teisedki \u2013 Francesca on oma turvalisse majja toonud varjule nii lapsi kui ka t\u00e4iskasvanuid.
***
2015. aastal saabub villasse abikaasa hiljutisest surmast muserdatud Tess. Beatrice, kes n\u00fc\u00fcd m\u00f5isa eest hoolitseb, aitab naisel leida tr\u00f6\u00f6sti m\u00f5isa aias ning v\u00e4hehaaval hakkab Tess taas elule naasma. Kuid lootus rahu leida kaob, kui ootamatult saabub m\u00f5isa maavalduste uus omanik Marco, kelle ainus soov on m\u00f5isa aedadest buldooseriga \u00fcle s\u00f5ita.
Beatrice m\u00f5istab, et kui tahab m\u00f5isa p\u00e4\u00e4sta, ei j\u00e4\u00e4 tal muud \u00fcle kui teha avalikuks villa r\u00e4nk saladus. Beatrice\u2019i erakordset lugu kuulates taipab Tess, et Villa delle Colombe pole mitte \u00fcksi pelgupaik, vaid ka lootuse majakas k\u00f5ige raskematel aegadel.
Kas tal \u00f5nnestub veenda Marcot, et villa v\u00e4\u00e4rib uut elu, ja leida ka ise taas tee \u00f5nnele?<\/p>\n\n\n\n

Fiona Valpy on tunnustatud menuraamatute autor, keda inspireerivad lood tugevatest naistest. P\u00f5hjalikkus, millega Valpy taustainformatsiooni kogub, rikastab tema romaane ja aitab lugejal paremini tajuda olustikku, milles s\u00fcndmused aset leiavad. Kaunis ja meeleline jutustus \u201eK\u00fcpressilab\u00fcrint\u201c rullub lahti maalilises Toscanas. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“Kojutulek” Kate Morton<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Oli k\u00fcll korralikult paks j\u00f5mikas, aga pinge p\u00fcsis viimaste lehek\u00fclgedeni. J\u00e4lle \u00fcks korralik perekonnasaaga, kust ei puudunud ka krimielement. Elus v\u00f5ivad ikka asjad uskumatult viltu minna ja katsus siis see segapuder lahti harutada. Nauditav ja p\u00f5nev lugemine, h\u00e4sti mitmekihiline. 10\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

“Igavene p\u00e4ev suvilas. Minu Keenia” A.M. Tammesaar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

…”Egiptuses saab lennujaamas mingi lipaka, kuhu v\u00f5ib suvalisi t\u00e4hti ritta panna. Viimasel korral kirjutasin s\u00fcnnikohaks loss, nimeks Okasroosike ja elukohaks Kuningriik. Viisa on lihtsalt \u00fcks v\u00f5imalus raha k\u00fcsida.”<\/p>\n\n\n\n

…”Kui enne man\u00f6\u00f6vri l\u00f5ppu tuleb vastu samasugune teed \u00e4\u00e4rest \u00e4\u00e4reni t\u00e4itev liiklus, siis tasandatakse rahulikult niigi tasast kiirust ja j\u00e4lgitakse, et k\u00f5igile turvaliselt ruumi jaguks. Mitte keegi ei t\u00f5mble, mitte keegi ei kiru, mitte keegi ei tr\u00fcgi. Ma lihtsalt ei saa aru. Ma saan aru neist: nad on hoolivad, s\u00f5bralikud, toimivad, Selles kontekstis ei saa ma aru meist! Oma t\u00f5de ja \u00f5igust n\u00f5udes kihutame vastu vihkamisele, hoolimatusele, julmusele….oma \u00fcliheadel teedel m\u00f5tleme ainult kohalej\u00f5udmisele. Teel olemine, mis on elu ekvivalent, tundub meile karistusena. Polepole<\/em>. Kirstu hiljaks ei j\u00e4\u00e4.”<\/p>\n\n\n\n

Selline tore, humoorikas ja m\u00f5nus lugemine. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

“S\u00fcdametuksed” Katarina Widholm <\/strong><\/p>\n\n\n\n

30-ndate aastate teisel poolel l\u00e4heb noor 17-aastane Betty Rootsi kaugest v\u00e4ikelinnast Stockholmi koduabiliseks doktori perekonda. Uued s\u00f5brad, esimene armastus, ootamatu rasedus, kohanemine pealinna eluga, \u00fcllatuslik abiellumine….m\u00f5nusalt ladus ja hea lugemine. Novembris loen teist osa ja loodan, et peagi t\u00f5lgitakse ka kolmandat, neljandat. \u00c4ratuntavalt p\u00f5hjamaine kirjandus. 9\/10<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

“Virvarebane” Sjon<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See on n\u00fc\u00fcd raamat, mida lugesin puhtal sel eesm\u00e4rgil, et kasutame seda varsti P\u00f5hjamaade kirjanduse n\u00e4dalal. Omap\u00e4rane. Islandi autor ja Islandi olustikud. Peaks kasutama sealt ettelugemiseks mingit osa, aga kui osa sellest v\u00e4lja v\u00f5tta, saab tervik segane olema. Et pilti saada, peab ikka terve raamatu l\u00e4bi lugema. Selline islandlikult unine ja kohati robustne, samas nii detailne. 9<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00fcgis on saabunud. Soojad t-s\u00e4rgi ilmad p\u00fcsisid kenasti kalendris\u00fcgise alguseni septembri l\u00f5pus ja m\u00f5ni p\u00e4ev pealegi ning siis l\u00e4ks arvestatavalt k\u00fclmemaks. Kohe oktoobri esimesest p\u00e4evast saabus esimene \u00f6\u00f6k\u00fclm, aga ega see pidama j\u00e4\u00e4nud. Varsti olid j\u00e4lle p\u00e4evased temperatuurid \u00fcle +10 … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-18436","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-mina-ise-ja-muud-loomad"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18436"}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18436"}],"version-history":[{"count":26,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18436\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18681,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18436\/revisions\/18681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18436"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18436"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18436"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}