<\/p>\n\n\n\n
Rachael Lucas ” Raamatupood vanas postkontoris” <\/strong><\/p>\n\n\n\n Samalt autorilt lugesin kunagi raamatut “Raamatukogu telefoniputkas”. Uue raamatu tegevus toimus samas k\u00fclakeses, m\u00f5ni tegelanegi oli eelmisest raamatust p\u00e4rit, aga lugu oli uus ja muidugi l\u00f5ppes k\u00f5ik h\u00e4sti. Selline tore ja lihtne lugemine. Naisest, kes oli abiellunud ja emaks saanud noorelt ja pikapeale abielus iseennast kaotanud. Kuna teismelise pojaga oli palju probleeme, otsustas v\u00f5tta vastu pakkumise k\u00fclakeses, kus tuli pidada kogukonnapoodi ja muidugi mehest, kes vigastuse t\u00f5ttu pidi loobuma profijalgpalluri karj\u00e4\u00e4rist ning teostas ennast samas k\u00fclakeses kohaliku k\u00fclakoondise uue treenerina. Ehk siis ilus looke elu keerdk\u00e4ikudest ja armastusest. Kui nad surnud pole, elavad nad siiani \u00f5nnelikult koos :)<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Katherine Center “\u00dcks samm korraga”<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lugu sellest, kuidas ideaalne elu v\u00f5ib \u00fche hetkega kokku variseda ja sellest, kuidas sammhaaval sealt august ennast v\u00e4lja kraapida ja kogu oma elu \u00fcmber hinnata. Valus ja \u00f5nnetuses tuleb seegi v\u00e4lja, kes on sind t\u00f5esti armastanud ja kes mitte. \u00dche hinget\u00f5mbega loetav raamat. <\/p>\n\n\n\n Garvis Graves Tracey “Kuulsin seda armulaulus”<\/strong><\/p>\n\n\n\n Nagu ikka, suhtelugu. Muusikakarj\u00e4\u00e4ri igatsenud naise luhta l\u00e4inud abielu ja sellest toibumine. Mees, kes abiellus oma koolikallimaga kohe peale k\u00fcpsuseksameid ja nende lahkukasvamine. Lahutustest toibuvate inimeste arglikud p\u00fc\u00fcded luua uus ja toimiv suhe. <\/p>\n\n\n\n Madis J\u00fcrgen “Rock Hotel. Viimane m\u00e4ng” <\/strong><\/p>\n\n\n\n Kerge ja kokkuv\u00f5tlik Rock Hotel-i lugu. Nii ja naa. Vaimustust ei tundnud, aga omamoodi nostalgiline ja kiire lugemine. Rock Hotel–i osad lood mulle kunagi meeldisid, aga Ivo Linna f\u00e4nn pole ma otseselt kunagi olnud. B\u00e4ndi pillimehed on aga k\u00f5ik klass omaette. V\u00e4ga head muusikud. Tore, et kunagise kultusb\u00e4ndi lugu kaante vahele sai. <\/p>\n\n\n\n Erika Korolkova “Etikett ja head kombed kogu perele”<\/strong><\/p>\n\n\n\n Asjalik ja \u00f5petlik raamat. Tasub just nooremal p\u00f5lvkonnal lugeda. Ja vana t\u00f5de – k\u00f5ik algab kodusest kasvatusest! <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Katie Bishop “Suvet\u00fcdrukud”<\/strong><\/p>\n\n\n\n Algul ei saanud nagu vedama, tundus, et venib ja siis peale esimest kolmandikku tekkis pinge, mis sundis aina kiiremini lugema. Lugu noortest, kes on alles g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petanud, m\u00f5ni nooremgi. Sellest, kuidas vabaduseiha sunnib r\u00e4nnuteedel rumalaid valikuid tegema. Tegusid, mille tagaj\u00e4rjed kummitavad p\u00e4rast terve elu. Sellest, et k\u00f5ik ei pruugi olla alati nii, nagu see esmapilgul paistab. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kadri kassid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Lasin oma ammusel heal s\u00f5brakesel Tartust kasside kollektsiooni saata. Kassikesed peavad saama ju kodustest kappidest ennast tuulutama. Panin nad raamatukogus v\u00e4ljan\u00e4itusele. Viimasel pildil on Kadri enda p\u00e4riskass.<\/p>\n\n\n\n Rampsis oli aprill meil eriti tihe \u00fcrituste poolest.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Alustasime \u00fche saalin\u00e4ituse avamisega ja j\u00e4rgmisel p\u00e4eval oli kohe Margus Kalam-i raamatu “Minu Aasia saared” esitlus.<\/strong> Vahva \u00f5htu. Olin ise k\u00fcll viiest seitsmeni letis, aga kuna \u00f5htul k\u00e4ijaid v\u00e4he, sain ikka saali kiigata ja \u00fcritusest osa. Margust tunnen isiklikult, raamat samuti loetud ja nii oli lihtne teemas p\u00fcsida ka siis, kui vahepeal \u00e4ra k\u00e4isin. Sai maitsta kuivatatud haisuvilja duriani, juua jasmiiniteed, s\u00fc\u00fca india p\u00e4hkleid mingis kohvipl\u00e4ustis(v\u00e4ga m\u00e4mmad) ja kuulata toredaid lugusid Sumba ja Timori saartelt. Isegi kaunid kangad olid tal vaatamiseks kohal, mis sealsed naised on kudunud. L\u00e4ksime laiali kui kell oli peaaegu kaheksa. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n 25.aprillil oli meil raamatu “Aias sajab saia” esitlus<\/strong>. Raamatu kirjutasid koos minu armas kursa\u00f5de Siire Vanaselja ja Lia Virkus<\/strong>. Sebisin meile ise selle \u00fcrituse ja siis avastasin, et olen samal ajal puhkusel ja Eestist \u00e4ra. Paraku oli see ainus kuup\u00e4ev, mis sobis neile ja meile. <\/p>\n\n\n\n 30.aprillil esitleti meil raamatut “Korrastades elu korda”, autoriks Marie P\u00e4rkma<\/strong>. <\/p>\n\n\n\n Ma ise olen lugenud neid Kon Mari korrastuskunsti raamatuid ja eks Eestis on tekkinud n\u00fc\u00fcd tema j\u00e4rgijaid.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kodu<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kodus k\u00e4ib loomulikult maja renoveerimine. Akna tagant on kadunud r\u00f5du piirded ja vaade on “avardunud”. Koos remondiga on tekkinud igasugused uued veidrused. N\u00e4iteks mingi ametnik on otsustanud, et korterite uksed peavad avanema sissepoole. P\u00fcha porgand, mism\u00f5ttes!!!? Terve elu on normid n\u00e4inud ette uste avanemist v\u00e4ljapoole ja n\u00fc\u00fcd keegi seadis selle kahtluse alla ja teeme k\u00f5ik ringi. Olevat p\u00e4\u00e4steameti n\u00f5uded. Jeebus k\u00fcll. Lukus tulekindlast uksest ei saa niiehknaa sisse ilma suure vaiaga rammimiseta, praktikas tehakse suitsusukeldumist pigem aknast v\u00f5i r\u00f5dult ja kuidas peaks avanema uks sissepoole, kui see ei asu kohe seina \u00e4\u00e4res? Ja kas mitte eelk\u00f5ige inimene ise ei peaks korterist v\u00e4lja saama, kui et p\u00e4\u00e4stemeeskonda oodata ja otsa saada? \u00dches\u00f5naga tulgu keegi ja seletagu mulle see seadus \u00e4ra nii, et see ka usutav oleks – enne ma sellega p\u00e4ri ei ole. See on j\u00e4lle mingite ametnike m\u00f5tteuit, sest oma palga peab millegagi v\u00e4lja teenima. <\/p>\n\n\n\n Ja siis mingi teema nende pr\u00fcgikonteineritega, mida aina juurde n\u00f5utakse. Meie majal on juba klaasi-, papi-, bioj\u00e4\u00e4tmete ja olmepr\u00fcgi konteinerid. N\u00fc\u00fcd tuli juurde pakendikonteiner – kokku 5 konteinerit. Kui ma lugesin l\u00e4bi, mida sinna pakendisse peab panema…siis j\u00e4i k\u00fcsimus, et mida ma siis \u00fcldse olmepr\u00fcgi konteinerisse peaks panema :D Ja mul peaks vist \u00fcks p\u00e4ris eraldi tuba olema kodus, kuhu ma erinevatesse kastidesse pr\u00fcgi kogun. Olme, pakend, klaas, papp, bio ja lisaks veel taara…ei mahu kuidagi kraanikausialusesse kappi. \u00dches\u00f5naga \u00fcks rist ja viletsus. Ilmselt tuleb kana s\u00fc\u00fces minna kohe koos taldrikuga \u00f5ue ja panna kondid olmesse ja nahad biosse :D Aga…ma tahaks nii v\u00e4ga, et pr\u00fcgikuningad mulle \u00e4ra t\u00f5estaksid, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5tteks k\u00f5ik need asjad suht \u00fchte patta ei l\u00e4he. Pakend aga…oi kui mitu korda inimene selle risu kinni maksab. Esmalt poest ostes, siis pr\u00fcgivedu makstes ja lisaks veel kulutan ja maksan vee eest, et pakendid puhtaks pesta. Kuna sinna pakendisse k\u00e4ib palju erinevaid pakendivorme-konservikarp, kilekott, \u0161ampoonipudel, hambapastatuub, kosmeetikapakendid jne…no n\u00e4idake mulle see koht, kus nad p\u00e4rast erineva numbrim\u00e4rgistusega plasti j\u00e4rgi laiali sorteeritakse ja plekkpurgid plastist eraldatakse. Aga jah, meil tekib veel v\u00e4he pr\u00fcgi, aga mida teevad need, kel suured pered? Meil l\u00e4heb erineva pr\u00fcgi vedamine kortermaja elanike vahel jagamisele, aga vaesed eramaja omanikud… Kuid …maja k\u00f5rvale kerkis kuu jooksul pr\u00fcgimaja konteinerite tarbeks. Vat siis. Plaaditud p\u00f5randaga ja puha. Uks k\u00e4ib ainult arusaamatult sissepoole. Tea kas p\u00fcr\u00fcgivedajatele on see ikka mugav? Jah, h\u00fcvasti pr\u00fcgi\u0161aht, mis toimis meie majas ideaalselt. <\/p>\n\n\n\n 29. aprillil oli mul kodus lahtiste uste p\u00e4ev. No selles m\u00f5ttes, et mina hommikul t\u00f6\u00f6le ja laps kooli, aga t\u00f6\u00f6mehed pidid terve p\u00e4eva sisse p\u00e4\u00e4sema. Kuni kella 18-ni. Laps j\u00f5udis tagasi peale kuut ja mina lausa tund hiljem. V\u00f5eti maha radiaatoreid ja puuriti l\u00e4bi lagede\/p\u00f5randate uute keskk\u00fcttetorude tarbeks auke. Need augud on pisut selgusetud – korterites on tegelikult seinte sees torude \u0161aht. Miks n\u00fc\u00fcd torud seinte peale tuuakse, on hea k\u00fcsimus. Hm, meie kodus on n\u00e4iteks ripplaed tubades ja …peale puurimisi said ripplaed nurgast rikutud ja l\u00e4bi aukude puhus k\u00fclm tuul. Aga…pidavat olema v\u00e4hem tegemist, kui et olemasolevatesse \u0161ahtidesse uute k\u00fcttetorude paigaldamine. <\/p>\n\n\n\n Rattakuuri on valatud uus p\u00f5rand. Tundub, et sama toimus majaalustes garaa\u017eides. Maja taha tekkisid erinevad ehitusmaterjalid. Selle aja sees, kui me n\u00e4dala reisil \u00e4ra olime olid garaa\u017eidele pandud ette uued uksed. Rattaruumi paigaldati igasuguseid kommunikatsioone(elekter, k\u00fcte jne), maja taga meie p\u00fcstakule tekkisid uued aknapesad, seinale paigutati s\u00f5restik, kuhu pandi soojustus, r\u00f5dul v\u00f5eti seina seest v\u00e4lja katusevee \u00e4ravoolutorud ja ehk oli muudki tehtud, mida silmaga ei n\u00e4e. Katusel n\u00e4iteks k\u00e4isid t\u00f6\u00f6d kogu aeg, paigaldati p\u00e4ikesepaneelid, aga sinna ma ei n\u00e4inud. \u00dches\u00f5naga tasapisi kogu aeg midagi tehti ja “\u00fcllatustest” puudu polnud. Lisaks k\u00f5igele pandi k\u00fcte kuu l\u00f5pus kinni ja v\u00f5in \u00f6elda, et hullult k\u00fclmetasime mai keskpaigani, sest \u00f5ues oli k\u00fclm ja tubane temperatuur langes l\u00f5puks +15C -ni. Aga inimene harjub k\u00f5igega. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Kirke ball<\/p>\n\n\n\n Koolis toimus kuu keskel g\u00fcmnaasiumi ball, teemaks Moulin Rouge. T\u00e4nu t\u00e4nap\u00e4eva sotsiaalmeediale \u00f5nnestub vanematel koduski sellest natuke osa saada. Piltide ja storyde p\u00f5hjal v\u00f5in \u00f6elda, et \u00fcks igavesti \u00e4ge \u00fcritus oli. Ikka kabaret\u00fcdrukute ja kankaaniga, \u00e4geda b\u00e4ndi ja teemakohase milj\u00f6\u00f6ga. Mis eriti tore, siis noored oskavad tantsida seltskonnatantse. Ka perekonnavalssi ja mingit prantsuse ringtantsu n\u00e4gin. Eks koolis tehakse selle nimel ka t\u00f6\u00f6d – tatsukursused :) Ja milline uhke paraad pikkades kleitides t\u00fctarlapsi ja \u00fclikondades noormehi :) Imeline! <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Aasta alguses toimus \u00fcleriigiline Nukitsa konkurss. Lapsed valisid raamatukogudes kahe viimase aasta sees ilmunud Eesti autorite lasteraamatute seast parimat raamatut ja parimat illustraatorit. Kui konkurss l\u00e4bi, toimub alati Lastekirjanduse Keskuses t\u00e4nupidu, kus parimaid autoreid\/kunstnikke tunnustatakse ja peost saavad osad ka h\u00e4\u00e4letusel osalenud lapsed. Muidugi mitte k\u00f5ik, sest osales lapsi h\u00e4\u00e4letamisel \u00fcle riigi 6707. Kuid…igast maakonnast sai minna t\u00e4nupeole k\u00e4put\u00e4is lapsi ikka. Need, kel loosi\u00f5nn naeratas. Mina k\u00e4isin siis meie kogust kahe t\u00fcdrukuga. Toimus autasustamine – v\u00f5itsid tavap\u00e4raselt Lotte raamatu autorid, sest alati kui nad \u00fcllitavad raamatu, nad ka v\u00f5idavad. Lotte ju, lastele nii tuttav, et muudesse raamatutesse v\u00e4ga ei s\u00fcvenetagi. Siiski, siiski…konkursil osalenud 100-st raamatust \u00fckski h\u00e4\u00e4lteta ei j\u00e4\u00e4nud. Lastele esines Improteater Impeerium. L\u00f5bus oli, kuigi mina olen neid nii palju juba juhtunud n\u00e4gema…et ei \u00fchtegi \u00fcllatusmomenti. P\u00e4rast jalutasin lastega vanalinnas, ostsin neile maiustamiseks makroone ja peagi s\u00f5itsime rongiga koju tagasi. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ehk p\u00fchap\u00e4eval s\u00f5itsin uuesti Tallinna, sest pidin saama kokku oma s\u00f5brannaga, kellega pikemat aega olime reisi planeerinud. Lihtsalt et koos aega veeta ja natuke reisi \u00fcksikasju arutada. Saime kokku Fotografiska kohvikus ja p\u00fchap\u00e4eval kell 12 oli seal muljetavaldav hulk inimesi s\u00f6\u00f6mas. Hea, et vaba laua leidsin. <\/p>\n\n\n\n Jutud aetud, lippasin kella 14-ks Virku keskuse RahvaRaamatu poodi Literaadi kohvikusse, sest siis pidin saama kokku oma teise armsa s\u00f5brannaga, kel oli just eelmisel p\u00e4eval s\u00fcnnip\u00e4ev ja otsustasime seda kahekesi t\u00e4histada. Nagu ikka, juttu jagus kauemaks. L\u00f5puks vaatasin raamatupoes ringi sellise pilguga, et lapselapsele s\u00fcnnip\u00e4evakingitus osta ja \u00f5htul pool kaheksa olin kodus tagasi. <\/p>\n\n\n\n T\u00fctrekesel oli \u00fcks Leelo koori n\u00e4dalal\u00f5pp ja p\u00fchap\u00e4eval peale proove l\u00e4ks ta sealt otse s\u00f5branna s\u00fcnnip\u00e4evale. Kui tema koju j\u00f5udis, olin mina talle kleidi v\u00e4lja l\u00f5iganud ja prooviks kokku traageldanud. Tegime proovi \u00e4ra ja l\u00e4ksimegi magama, sest ees oli t\u00f6\u00f6\/kooli n\u00e4dal. T\u00e4nu taevale minul viimane enne puhkust ja lapsel viimane t\u00e4isn\u00e4dal enne koolivaheaega. Aprilli l\u00f5pus oli tal veel \u00fcks koorilaager, sest olulised esinemised, salvestamised ja konkursid olid peagi tulemas. <\/p>\n\n\n\n Noorem M sai meil 9 aastaseks.<\/p>\n\n\n\n Jah, pisikesed nupsikud polegi enam v\u00e4ga pisikesed. Noorem pojat\u00fctar sai 9 aastaseks. K\u00e4isime peale t\u00f6\u00f6d k\u00fclas ja patsutasime s\u00fcnnip\u00e4evalapse \u00e4ra. Kooki s\u00f5ime muidugi ka ja kook oli v\u00e4ga hea. Lapsed kasvavad kiiresti ja…proportsionaalselt sama kiirusega vananeme me ise – mis pole \u00fcldsegi hea uudis. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Enne reisi pidin loomulikult \u00f5mblema. P\u00f5hiliselt t\u00fctrele, aga osasid riideid saame me \u00f5nneks ka jagada. <\/p>\n\n\n\n Alustasin \u00f5hukestest l\u00fchikestest p\u00fckstest. P\u00fckstele ma l\u00f5iget ei v\u00f5ta, konstrueerin otse kangale. Kuna ta tahtis ka pikki linaseid suvep\u00fckse, l\u00f5ikasingi esmalt need pikad v\u00e4lja ja siis panin samad detailid teise kanga peale, keerasin pikkuse s\u00e4\u00e4rest parajaks ja l\u00f5ikasin v\u00e4lja l\u00fchikesed p\u00fcksid. Millele ma aga ei m\u00f5elnud, et sel viisil j\u00e4\u00e4vad l\u00fchikesed p\u00fcksid s\u00e4\u00e4rest v\u00e4hem avarad, kui sooviks. Nojah, \u00f5mblesin \u00fche soojaga l\u00fchikesed p\u00fcksid valmis, panin all\u00e4\u00e4re t\u00e4psustamiseks p\u00fcksid lapsele jalga ja ilmnes….et v\u00f5iks t\u00f5epoolest avaramad olla. Just s\u00e4\u00e4rest. Eks ma olin alguses enda peale kuri, et ei m\u00f5elnud oma peas seda piisavalt l\u00e4bi. Panin p\u00fcksid jalga ja …sain endale samuti midagi uut ja m\u00f5nusat. P\u00fcksid minule t\u00e4iesti parajad. Sellest sain aga aru, et tuleb v\u00f5tta minu ja lapse puusa\u00fcmberm\u00f5\u00f5du vahe ja see number liita tema m\u00f5\u00f5dule juurde, et saada konstrueerides paraja avarusega l\u00fchkarid. Esimesed olid tumedamad hallid, n\u00fc\u00fcd sai paraku helekreemid p\u00fcksid. M\u00f5lemad materjalid m\u00f5nusad. Pikkade p\u00fckstega polnudki mingeid probleeme. Need istusid kenasti jalas. <\/p>\n\n\n\n Kortsuline \u00f5huke puuvillkangas on p\u00e4rit kauplusest Kangan.<\/em> <\/p>\n\n\n\n See tume, linase ja puuvilla segu on olemuselt vedelam kangas, aga jalas v\u00e4ga mugavad ja pehmed. Kunagi Karnaluksist ostsin, et teha lapsele pluus…aga no hiir r\u00e4tsepaks :P. N\u00fc\u00fcd on p\u00fcksid.<\/em> <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Seega – \u00f5mblesin peale enda ja Kirke l\u00fchkarite lapsele veel – pikad linased p\u00fcksid, \u00f5hukesest batistist triiks\u00e4rgi, mummulise siidise bikiinide peal kantava seeliku, pitsist tuunika, kortsukangast valge moonidega kleidi, itaalia flanellist pid\u017eaamap\u00fcksid(pluus on veel kokku \u00f5mblemata) ja endale \u00fche seotava viskoosist pluusi. <\/p>\n\n\n\n Heledad l\u00fchikesed p\u00fcksid on superm\u00f5nusad- pilt on eespool. Materjal puuvillane, aga hoiab ennast kenas vormis, ei kortsunud isegi palavas kliimas ja peale pesu vaja vaid puu peal kuivatada ja ei mingit triikimist. <\/p>\n\n\n\n Heledad pikad linased p\u00fcksid on samuti supermugavad ja itaalia linane materjalina \u00fctlemata m\u00f5nus. Peale pesu k\u00e4itub samuti h\u00e4sti. P\u00fckste taga olevad sinepikollased p\u00fcksid on paksemast pestud puuvillasest kangast. Ostetud kunagi ammu Karnaluksist seeliku tarbeks, aga l\u00f5puks sai kangast hoopis mugav taskutega ja seosega p\u00fcksipaar. Heledad p\u00fcksid on etteruttavalt \u00f6eldes suvisel ajal olnud tihedas kasutuses ja ega kollasedki kapis seisa. <\/p>\n\n\n\n Batistist triiks\u00e4rk oli reisil v\u00e4ga vajalik. Esiteks on batist h\u00e4sti \u00f5huke, teiseks- teda on lihtne pesta ja kuivab kiiresti. Kliimas, kus p\u00e4ike tahab \u00e4ra naksata, on selline pluus igati abiks. Nahk j\u00e4\u00e4b terveks ja palav ka ei hakka. Teemasse sobis ideaalselt – pluus \u00f5rnalt m\u00fcndirohekas, mustriks palmid ja sisalikud -k\u00f5ik see, mis iseloomustab Kanaari saari. Triiks\u00e4rgi \u00f5mblemine v\u00f5tab k\u00fcll omajagu aega, aga tasub ennast \u00e4ra. Meile m\u00f5lemile meeldib triiks\u00e4rke kanda nii soolor\u00f5ivana, kui toppide v\u00f5i ujumisriiete peal kantuna. Pluus on tagant on kahekordse passega, kannaga kraega ja l\u00f5hikutega mansetiga varrukatega. <\/p>\n\n\n\n Pitsist tuunika materjali sain \u00fckskord Nymfist, kui Triin kutsus mind oma j\u00e4\u00e4ke vaatama. Imeline pits. See kulus meil reisil \u00e4ra siis, kui d\u00fc\u00fcnides pildistamas k\u00e4isime ja seda on muidu ka m\u00f5nus kanda. Kuna kangast oli \u00fcks konkreetne jupp, siis varruka pikkust j\u00e4i pisut puudu, aga lahendasin selle probleemi \u00e4ra \u00f5mmeldes vahele pitsiriibad. Nii varrukatel, kui k\u00fclje\u00f5mblustes on l\u00f5hikud. <\/p>\n\n\n\n Moonidega kleit on \u00fclikaunist, puuvillasest, 1,5 cm tagant peenikese kummiga l\u00e4bi \u00f5mmeldud kangast. Selga reisi ajal see aga ei j\u00f5udnud. Polnud lihtsalt kohta, kus seda kanda v\u00f5i oli lihtsalt liiga palju riideid kaasas. <\/p>\n\n\n\n Millised r\u00f5ivad veel valmisid?<\/p>\n\n\n\n Mummuline kunstsiid seisis mul kodus ammu – mustal foonil valged umbes cm-sed mummud. Mulle lihtsalt meeldivad mummud ja kui mummud kangal j\u00e4\u00e4vad n\u00e4ppu hea hinnaga, ostan nad \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd sai sellest bikiinide peal kantav pikem seelik, aga kangast j\u00e4i j\u00e4rgi, et midagi saaks isegi veel \u00f5mmelda. Juhtus nii, et reisil seda tarvis ei l\u00e4inudki, sest kui me ujumas k\u00e4isime, vahetasime kohe riided \u00e4ra ja l\u00e4ksime mujale liikuma. No ei ole me rannas lebotajad. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Itaalia flanellist tudup\u00fcksid saavad varsti pluusi juurde, aga p\u00fckse kiidab laps v\u00e4ga. Flanell on h\u00e4sti pehme ja ihus\u00f5bralik. Ehk siis millalgi saab terve komplekt ka pildile. <\/p>\n\n\n\n Endale \u00f5mmeldud viskoosist pluus on \u00fclimalt lihtne. \u00dcks ristk\u00fclik, kus keskel ovaalne auk. Kahes servas on seotavate otstega v\u00e4rvel, kaks pikemat serva on lihtsalt puhtaks \u00f5mmeldud. \u00dched paelad seod ette, teised taha ja ongi pluus olemas. V\u00e4ga mugav ja tundub, et selliseid v\u00f5iks juude \u00f5mmelda. Kuidas ta v\u00e4lja n\u00e4eb, saab n\u00e4ha m\u00f5nes reisipostituses. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Reisilt tulles ootas mind ees veel kaks vaba p\u00e4eva, aga need kulusid \u00e4ra mitte reisist toibumiseks vaid maja remondiga seotud sehkendusteks. Esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6le minnes olin v\u00e4sinud ja p\u00f5lved roomamisest valusad. Kuna selsamusel esmasp\u00e4eval hakati meie trepikojas korteritest eemaldama radiaatoreid ja puurima l\u00e4bi lagede\/seinte uute torude jaoks auke….nojah, tuli terve elamine kokku l\u00fckata ja \u00e4ra katta ning radikate esised panin samuti ehituspapiga \u00fcle, sest ega ehitajad midagi v\u00e4ga s\u00e4\u00e4sta. Seinad olid peale torude eemaldamist jubedad ja laed peale uute aukude puurimist samuti :(<\/p>\n\n\n\n Selline oli aprill. Sagimist t\u00e4is, reisimisest r\u00f5\u00f5mus, remondist v\u00e4sitav ja heitlike ilmadega.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Aprill saabus vaba p\u00e4eva ja v\u00e4ga tavatult sooja ilmaga, aga ega see soe pidama ei j\u00e4\u00e4nud. Juba 4-l ja 6-l sadas mis sadas- tuiskas lund. \u00dctlemata ebameeldivad ilmad, aga needki m\u00f6\u00f6dusid. Eks tegelikult aprillis on selline aeg, kus ilm pendeldabki … J\u00e4tka lugemist ![\"\"](\"https:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/2e91d883-4a9f-4f57-bd82-423ee59df256-1.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul>
Puhkus ja reis Gran Canariale<\/strong>
Puhkust olin ma oodanud eelmise suve augusti keskpaigast. Nimelt siis ma viimati puhkasingi. Septembrist algas t\u00f6\u00f6l hooaeg ja hoog polnud siiani raugenud. Lisaks olin talvel haige ja k\u00e4isin olude sunnil haigena t\u00f6\u00f6l, mis venitas taastumise pikemaks, kui ma oleksin soovinud. Seega p\u00e4riselt, ma olin v\u00e4ga v\u00e4sinud ja vajasin pausi. Ma lihtsalt nii v\u00e4ga tahtsin keskkonnast v\u00e4lja.
Et me aprilli koolivaheajal reisile l\u00e4heme, teadsin muidugi eelmise aasta juulist, sest just siis ostsime \u00e4ra lennupiletid Gran Canariale. Kraapisin k\u00f5ik s\u00e4\u00e4stud kokku ja ostsime hea hinnaga piletid. Ostsime otselennu, mida on harva saada ja arvestusega, et lastel vaid \u00fcks koolip\u00e4ev l\u00e4heb raisku. Nimelt me l\u00e4ksime neljakesi- meie Kirkega ja meie s\u00f5brad ehk ema t\u00e4pselt sama vana pojaga, kui Kirke. 5 tundi neil vanusevahet ongi. Poolteist kuud enne reisi teatas muidugi Air Baltic, et otselend t\u00fchistatud ja selle asemel l\u00e4heb lend hommikul kell 9.10 ja GC-le saame kahe \u00fcmberistumisega. No eksole! Esiteks l\u00e4ks lastel veel \u00fcks koolip\u00e4ev raisku ja lisaks ebamugavused ehk \u00fcmberistumised Riias ja Billundis. Noh, aga nii siis nii. Mis seal ikka.
Majutus ja autorent oli meil samuti eelmise aasta juulis bronnitud, seega saime needki v\u00e4ga hea hinnaga ja minu suureks r\u00f5\u00f5muks kattis tulumatsutagastus selle suuremas osas \u00e4ra. Reisist endast juba eraldi postitustes.
<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n