Kuigi aknast \u00f5ue vaadates sageli sajab ja n\u00e4en vaikselt h\u00e4\u00e4buvat loodust on september siiski alati olnud alguste aeg.
\nEelmisel s\u00fcgisel oli meie peres \u00fcle aastak\u00fcmnete selline september, kus kooli ei l\u00e4inud mitte keegi. P\u00e4ris imelik tunne oli. Pika ajaga on siiski sisse harjunud see, et september t\u00e4hendab \u00fchtlasi ka kooli.
\nT\u00e4navu on meil j\u00e4lle \u00fcks koolilaps. Noorem poeg l\u00e4ks \u00fclikooli. Temal on tegelikult juba n\u00e4dal kooli seljataga. See polnud k\u00fcll p\u00e4ris \u00f5ppet\u00f6\u00f6 n\u00e4dal, aga ikkagi juba koolis. T\u00e4nasest algasid loengud. N\u00e4dalaga on saadud tuttavaks oma kursusekaaslastega ja tutvutud s\u00fcsteemiga. Kui ma n\u00e4dalavahetusel k\u00fcsisin temalt, mis tundub siis \u00fclikoolis temale v\u00f5rreldes keskkooliga teisiti, sain sellise vastuse : ” \u00dclikoolis ei huvita kedagi, kuidas sul l\u00e4heb.” Eks ta t\u00f5si on, \u00fclikool on inimese enda asi ja ise enda eest pead ka alati v\u00e4ljas olema. Kui see arusaamine on algusest peale olemas, siis on kindlasti ka tugevam tunne, ega j\u00e4\u00e4da ootama, et keegi sinu asjadega tegeleks. Eks ta tegeles oma asjadega ka \u00fcldhariduskoolis ise, aga seal oli ikkagi klassijuhataja, kes vahest vajadusel m\u00fcksas.
\nEelmisel n\u00e4dalal viisin pojale linna kotit\u00e4ie joonestustarbeid…..oma \u00fclikooliajast neid ju alles k\u00fcll. Niiet l\u00e4heb joonestamiseks. Tehniline f\u00fc\u00fcsika on arukas valik ja mis ala insener temast siis t\u00e4psemalt saab, n\u00e4itab aeg. Igatahes on ta meil n\u00fc\u00fcd pealinnas elutsev tudeng ja mina ning v\u00e4ike \u00f5eke ootame teda igal v\u00f5imalusel alati koju. Jajah, loomulikult koer ootab ka, sest poiss on ikka ja alati see, kes temaga m\u00fcrab. <\/p>\n
T\u00fctrekesel algas samuti t\u00e4nasest tegus aeg. Suvi on l\u00e4inud puhkamise t\u00e4he all ja lasteaeda pole me oma nina toppinud. T\u00e4na hommikul aeda minnes tervitasid meid lasteaia tuulekoja katusel Naksitrallid. Kolm lahedat tegelast h\u00fc\u00fcdsid igale saabujale personaalse tervituse ja emalegi h\u00fc\u00fcti lahkudes j\u00e4rele head soovid t\u00f6\u00f6p\u00e4evaks. Kirkel on eelviimane lasteaia – aasta. Tuleval s\u00fcgisel on ta juba lasteaia l\u00f5petaja :) Kuhu aeg kadunud on??? Ilmselt ajamerre.
\nKuu keskpaigast k\u00e4ime j\u00e4lle nagu kord ja kohus laulustuudios laulmas. Seda ootab laps juba ammu. Kui mai l\u00f5pus l\u00e4ks laulustuudio puhkusele, siis esimest aega laps seda t\u00e4iesti nautis. Peale jaanip\u00e4eva aga hakkas juba igatsema tundidesse tagasi. Laulustuudio kontserdite plaadid on suvega isegi minule p\u00e4he j\u00e4\u00e4nud, sest neid on kuulatud ikka eest taha ja tagant ette. Laulmist pole ta suvega unustanud ja laul saadab teda enamuse p\u00e4evast. Kui aga vanaema r\u00e4\u00e4kis temaga \u00fche suve\u00fcrituse teemal, millest me kahjuks ei saanud osa v\u00f5tta ja kus vanaema arvates Kirke oleks v\u00f5inud esineda…teatas laps resoluutselt, et SUVEL tema ei esine, temal on suvel PUHKUS!<\/p>\n
Kogu elu l\u00e4heb j\u00e4lle suvisest tohuvahobust kindlatesse r\u00f6\u00f6bastesse ja tekib mingi v\u00e4ike p\u00e4evakava. Kui muidu sai hommikuti ikka pikemalt magatud ja t\u00f6\u00f6asjad kiskusid v\u00e4gisi \u00f6\u00f6tundidesse, siis n\u00fc\u00fcdsest on meil ikkagi j\u00e4lle mingi v\u00e4ike rutiin – lapsed l\u00e4hevad kell 9 tuttu ja pole siin mingit juttu :) Nii karm asi muidugi pole, aga kell 9 on jah pessuminek ja kiiresti teki alla, sest unejutud ootavad. Minule j\u00e4\u00e4b p\u00e4rasts seda m\u00f5nus enda aeg, kus saab rahulikult tegeleda t\u00f6\u00f6asjadega. P\u00fchap\u00e4evast algab meil j\u00e4lle trennihooaeg ja seda va pepukeerutamistrenni me juba oi kuidas ootame. Kirke k\u00e4ib r\u00f5\u00f5msalt latinotantsu trennis kaasas ja p\u00e4rast on meil m\u00f5nus sauna\u00f5htu.
\nEga n\u00fc\u00fcd see, et s\u00fcgis k\u00e4es, ei t\u00e4henda aga sugugi seda, et elu muutub vaiksemaks. Pigem lisandub igasuguseid tegevusi. Laup\u00e4eval n\u00e4ed juba plaanime minna koos linna \u00fchele Sadolini korraldatud kursusele, kus saab \u00f5ppida midagi p\u00f5nevat. Ja muidugi t\u00f6ised asjad. Vaatamata sellele, et pildistamise k\u00f5rghooaeg on suvi, projektid j\u00e4tkuvad. Lisaks hakkavad j\u00e4lle peale kursused, kus minu osaks on kursuslasi r\u00f5\u00f5msalt \u00f5petada. Otseloomulikult kavatsen n\u00fc\u00fcd suurema hoo anda sisse ka oma ideeprojektile, mis peaks valmis saama t\u00f5en\u00e4oliselt kevadeks. Niiet ikkagi alguste aeg. <\/p>\n
Reedel oli meil Kirkega pikk linnap\u00e4ev. Hommikul k\u00e4isime vaatamas kinos laste filmi ” Vaprake”. Laps tahtis seda ammu n\u00e4ha ja film osutus v\u00e4gagi armsaks. V\u00f5ib soovitada t\u00e4itsa julgesti. N\u00fc\u00fcd s\u00fcgisel kiikame juba Estonia poole, et mis balletti v\u00f5iks vaatama minna….teatergi ju suvel puhkas.
\nPeale filmi oli meil kohustuslik k\u00e4ik raamatupoodi, kus seekord j\u00e4i n\u00e4ppu \u00fcks eesti t\u00e4hestiku l\u00f5bus m\u00e4ng ja sealt edasi juba \u00f5htuni v\u00e4lja mere \u00e4\u00e4rde koos modelliga pildistama. Augusti viimane p\u00e4ev oli mere \u00e4\u00e4res t\u00e4iesti fantastiliselt soe ja vaikne ning t\u00f5desin veelkord, et see suvi hellitas meid sajaprotsendiliselt ilusate ilmadega, kui meil neid tarvis oli.
\nS\u00fcgisel aga – pole olemas kehva ilma, on valesti valitud riided :)<\/p>\n
Muide, ka soparallit v\u00f5ime me sel s\u00fcgisel s\u00fcdamerahuga teha, sest ma v\u00f5itsin eile terve ploki Mayeri pesugeeli. Minu lemmikut!<\/p>\n
Ilusat algust k\u00f5ikidele!<\/p>\n
![\"meri\"](\"\/pildid\/886\/IMG_0457.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi aknast \u00f5ue vaadates sageli sajab ja n\u00e4en vaikselt h\u00e4\u00e4buvat loodust on september siiski alati olnud alguste aeg. Eelmisel s\u00fcgisel oli meie peres \u00fcle aastak\u00fcmnete selline september, kus kooli ei l\u00e4inud mitte keegi. P\u00e4ris imelik tunne oli. Pika ajaga on … J\u00e4tka lugemist