![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lennujaam-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/repsu-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lennujaam2-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lennukiaknasttallinn-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/aknastpilved-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/taanipaistab-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/taanipaistab-1-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/taanipaistab2-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\nKopenhageni oli j\u00e4tkulennuni 4 tundi vaba aega. Veetsime selle lennujaamas ringi jalutades, tegime v\u00e4ikese aasiap\u00e4rase s\u00f6\u00f6gipausi ja aeg lendas suhteliselt m\u00e4rkamatult. Seltskonnaga on ikka ooteaeg l\u00fchem, kui \u00fcksinda. Lennujaam on \u00f5nneks parasjagu selline koht, kust leiab midagi sihtkohamaale omast ja nii tutvusime meiegi kuulsa Taani disaniga ja k\u00f5ige muuga, mida sealt leida v\u00f5ib. R\u00f5\u00f5muga avastan, et head Taani disaini on viimastel aastatel Eesti poodidessegi p\u00e4ris palju j\u00f5udnud.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lennujaam-1-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lennujaamaraamatukohvek-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lennukabaar-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/guchimuchi-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lennujaam2-1-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/sook-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/kuunlad-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/mummuvaasid-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/viltlilled-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/mailegihiired-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/pikendus-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\nM\u00f5ned minutid enne kella 21 t\u00f5usis v\u00e4iksem propellerlennuk koos meiega lennurajalt \u00f5hku, et napilt 40 minuti p\u00e4rast taas rattad maandumisrajal v\u00e4lja lasta. See oli selline suts \u00fcles ja suts alla lend, aga kiirem, kui oleks maadm\u00f6\u00f6da seigelda Kopenhageist \u00c5rhus-i. Vahele j\u00e4\u00e4b ikkagi hunnik saari, poolsaari ja vett. <\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lahme-peale-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/sas-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/juutimaa-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/juutimaa2-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\nMiks me sinna \u00fcldse l\u00e4ksime? Eks ikka kogemusi vahetama, \u00f5ppima, silmaringi laiendama ning vaatama, kuidas teised samas valdkonnas elavad ja t\u00f6\u00f6tavad. Sihiks oli \u00c5rhus-is olev suur raamatukogu-kogukonnakeskus DOKK1, kus \u00fchel p\u00e4eval tutvustati meile seda suurt maja ja nende tegemisi, teisel p\u00e4eval toimus pikk disainm\u00f5tlemise koolitus ja kolmandal p\u00e4eval k\u00e4isime kahes erinevas \u00c5rhus-i linnajaos olevas haruraamatukogus. P\u00e4evad olid vastuv\u00f5tjate poolt v\u00e4ga tihedalt sisustatud, aga \u00f5htud veetsime nii, nagu meile endile meeldis ja sobis. Liikusime ringi nii k\u00f5ik koos, kui ka v\u00e4iksemate seltskondadega. Ikka sel viisil, et k\u00f5igil oleks tore ja miski ei oleks kellelelgi vabal ajal kohustuslik. Mina olen ju teada tuntud seiklusvaimuga tegelinski, kes kaugemale sattudes ei malda \u00f5htuid hotellis veeta, vaid vaatab ringi – kus mida huvitavat oma m\u00e4lestustepagasisse koguda saaks. Seega ei julenud ma loota, et k\u00f5ik teised sama aktiivsed on. \u00d5nneks oli kaasam\u00f5tlejaid ja nii kujunesid \u00f5htud sisukateks ja toredateks. J\u00f5udsime \u00fchte ja teist vaadata ning ka meeldivalt koos kuskil v\u00e4ljas \u00f5tust s\u00fc\u00fca. <\/p>\n\n\n\n
\u00c5rhus-ist endast, DOKK1-st ja sekka meie tegemistest:<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Kohalej\u00f5udmise \u00f5htul l\u00e4ks meil oma 45 minutit lennujaamast hotelli s\u00f5itmiseks. Jah, linnast p\u00e4ris kaugel oli see lennujaam, mitte nii nagu Tallinnas – sutsti ja trammiga kohal. Kell 22 \u00f5htul polnudki siis enam muud, kui et saime k\u00e4tte oma toad ja varsti l\u00e4ksime magama, et j\u00e4rgmisel hommikul puhanutena DOKK1-e minna. <\/p>\n\n\n\n
Hommikul \u00e4rkasime varakult ja l\u00e4ksime hotelli viimasel korrusel asuvasse restorani hommikust s\u00f6\u00f6ma. Kuna hotell oli meil otse DOKK1 vastas ja see t\u00e4hendab, et mere \u00e4\u00e4res ja suhteliselt linna tuiksoonel, saime seal m\u00f5nuleda viimase minutini, et siis mantel peale visata ja kella 9-ks \u00fcle tee raamatukogusse minna. Hommikus\u00f6\u00f6k Taanis sisaldab loomulikult hunnikute viisi saiakesi ja mis seal salata, ei olnud meiegi patust vabad. K\u00f5igele muule lisaks kulus \u00e4ra m\u00f5nigi v\u00f5ist n\u00f5retav saiake kohvi k\u00f5rvale. Nautides k\u00f5rgelt kaunist vaadet linnale ei pane t\u00e4helegi, kui \u00fcks saiake teise j\u00e4rel suhu lipsab ja v\u00f6\u00f6joon paisub :P Ah, aga kuna kodus olles ma saiakesi ei s\u00f6\u00f6, siis reisil olles v\u00f5ib seda ometi endale soovi korral lubada. Pealegi- p\u00e4eva jooksul tuli k\u00f5nnikilomeetreid nii palju, et \u00f5htuks polnud saiakestest v\u00f6\u00f6 vahel haisugi. Mis oli omaette kummaline, siis …kohvi pakuti seal sellistest tavalistest veeklaasidest :)<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/kohv-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/hotell-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/hotell2-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\nKella 9-ks olime oodatud \u00fcle tee DOKK1-e. \u00dcsna kohe v\u00f5eti meid vastu ja algasid igasugused kohtumised sealsete t\u00f6\u00f6tajatega, kes iga\u00fcks r\u00e4\u00e4kis meile omast valdkonnast v\u00f5i viis majaga tutvuma. Erialastel n\u00fcanssidel ma oma blogis ei peatu, aga n\u00e4ha-kuulda saime palju huvitavat ja muidugi ka m\u00f5nda, mis imestama pani v\u00f5i siis just t\u00f5dema, et vat see asi on meil kuidagi vist parem. Maja ise on loomulikult muljetavaldav, arhitektuurselt p\u00f5nev ja mitmefunktsionaalne. Tjah, tabasin ennast ka m\u00f5ttelt, et sellises suures ja p\u00f5nevas majas oleks p\u00e4ris huvitav t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/hotell-1-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lahmedokki-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/dokk1-768x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li><\/ul>Pildil tagaplaanil on hotell, kus me \u00f6\u00f6bisime ja esiplaanil paistavadki juba DOKK1 trepid<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n ![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9778-1024x683.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9658-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9660-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9685-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9722-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9755-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9771-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9801-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9803-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9805-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\nL\u00f5una ajal saime tunnikese omap\u00e4i linnas jalutada ja enne p\u00e4eva j\u00e4tkamist s\u00f5ime DOKK1 kohvikus v\u00e4ikese eine. Polnud mingi maitseelamus, aga n\u00e4lg sai kustutatud ja p\u00e4ev r\u00f5\u00f5msal sammul j\u00e4tkatud. Pilte on sellest \u00fc\u00fcratust raamatukogust mul palju, aga k\u00f5ik nad siia kaugeltki ei mahu, seega teen mingi valiku. Pisut meie l\u00f5unasest jalutusk\u00e4igust tuleb j\u00e4rgmistel piltidel:<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9837-2-1024x683.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9695-1024x683.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9807-2.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9808-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9810-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9812-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9816-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9829-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
Ega see l\u00f5unapaus just \u00fclearu palju aega ringi jalutamiseks ei andnud, aga jalgu \u00f5nnestus sellegipoolest sirutada.<\/p>\n\n\n\n
Tagasi DOKK1-s j\u00e4tkus meie koolitusp\u00e4ev ja majaga tutvumine. Enne uusi pilte aga DOKK1-st<\/p>\n\n\n\n
DOKK1 ehk Dokken<\/strong> on valitsushoone, avalik raamatukogu ja kultuurikeskus Aarhusis. See asub Hack Kampmanns Pladsil kesklinnas, tollimaja k\u00f5rval veepiiril. Dokk1 on osa palju suuremast arendusprojektist Urban Mediaspace Aarhus, mida Aarhusi omavalitsus ja Realdania rahastavad \u00fchiselt 2,1 miljardi Taani krooniga. Selle projekteerisid Schmidt Hammer Lassen Architects ja Kristine Jensen, ehitust juhtis NCC AB. Ehitus algas 8. juunil 2011 ja hoone avati neli aastat hiljem, 20. juunil 2015.<\/p>\n\n\n\n
Hoone nimi m\u00e4\u00e4rati 2012. aasta s\u00fcgisel toimunud avaliku konkursiga. T\u00e4he- ja numbrikombinatsiooni v\u00f5ib h\u00e4\u00e4ldada kui “Dokken”, “Dok-\u00c9t” v\u00f5i “Dok-Een”, mis t\u00e4hendab Dock v\u00f5i Dock One inglise keeles. M\u00f5iste viitab asukohale endises t\u00f6\u00f6stussadamas veepiiril, mis peaks \u00fchendama linna ja merd.<\/p>\n\n\n\n
Dokk1-s asub \u00c5rhusi pearaamatukogu, kohaliku omavalitsuse avalike teenuste osakond, teatristseenid, ettev\u00f5tted ja suur automatiseeritud maa-alune parkla. Hoones on 60 000 m2 p\u00f5randapinda, millest 17 500 m2 kasutab raamatukogu ja 10 500 m2 kuulub ettev\u00f5tetele. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa hoonest on peamiselt maa-alune parkla, kus on automatiseeritud liftis\u00fcsteem ja ruumi 1000 s\u00f5idukile. Struktuur integreeritakse kergraudtees\u00fcsteemiga, kus rongid s\u00f5idavad l\u00e4bi hoone ja selle all, sealhulgas jaam. Parklast viib majja sisse eskalaator.<\/p>\n\n\n\n
Teisel poolel p\u00e4evast saime pisut tutvuda siset\u00f6\u00f6ruumidega ja kuulata mitut huvitavat esinemist maja t\u00f6\u00f6tajate poolt. <\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9720-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
Selle \u00fclemise pildiga oli isev\u00e4rki lugu. Tegin selle pildi nii telefoni kui kaameraga ja postitasin telefonipildi Instagrami kontole @ingridgotod<\/a>. Pealel\u00f5unal liikusime koos maja t\u00f6\u00f6tajaga ringi ja \u00e4kki m\u00e4rkasin maja fuajees suuuuurel ekraanil samasugust pilti. M\u00f5tlesin, et oh, huvitav, samasugune v\u00f5te. Tea kas need seal siis papist inimesed, et nii \u00fchtemoodi kukub pilt k\u00f5igil v\u00e4lja :D \u00d5htul naistega juttu ajades selgus aga t\u00f5siasi, et minu pilti seal n\u00e4idatigi :P Oli kenasti n\u00e4ha minu Instagrami nimi ja puha. DOKK1-l on lihtsalt v\u00e4ga operatiivne sotsiaalmeediaga tegeleja. Mina m\u00e4rkisin DOKK1-e \u00e4ra ja nemad korjasid kohe \u00fcles ja jagasid suurel ekraanil, et neil on majas k\u00fclalised Eestist. Ja mina, l\u00fchin\u00e4gelik naiivitar k\u00e4isin pool p\u00e4eva ringi teadmisega, et keegi on samal ajal samasuguse pildi teinud. <\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9733-2.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9724-683x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9769-683x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9678-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9727-683x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9762-683x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9774-683x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9804-683x1024.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
Aarhus-ist:<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Taani suuruselt teine linn asub J\u00fc\u00fctimaa idakaldal Kattegati meres, umbes 187 kilomeetrit (116 miili) Kopenhaagenist loodes.<\/p>\n\n\n\n
J\u00fc\u00fctimaa suurim linn Aarhus on Kesk-Taani piirkonna ja statistilise piirkonna Landsdel \u00d8stjylland (L\u00d8) (Ida-J\u00fc\u00fctimaa provints). L\u00d8 on rahvaarvult teine statistiline piirkond Taanis, hinnanguliselt 903 974 elanikuga (seisuga 1. jaanuar 2021). \u00c5rhus on linn, mille hinnanguline elanikkond on 285 273 elanikku (2022. aasta seisuga), seega Taani suuruselt 2. linn.<\/p>\n\n\n\n
Aarhus p\u00e4rineb v\u00e4hemalt 8. sajandi l\u00f5pust ja on \u00fcks Taani vanimaid linnu. See asutati sadamaasulana Aarhusi j\u00f5e suudmes ja muutus kiiresti kaubanduskeskuseks. Esimene kristlik kirik ehitati siia umbes 900. aastal ja hiljem viikingite ajal kindlustati linn kaitsevallidega. Viikingite aeg oli rahutu ja v\u00e4givaldne ka Aarose jaoks, nagu linna tollal kutsuti, kuid vaatamata raskustele kasvas \u00c5rhusi piiskopkond pidevalt tugevamaks ja j\u00f5ukamaks, ehitades varakeskajal linna mitmeid usuasutusi. Kaubandus arenes j\u00e4tkuvalt, kuigi alles 1441. aastal anti \u00c5rhusile turulinna privileegid ja \u00c5rhusi rahvaarv p\u00fcsis suhteliselt stabiilsena kuni 19. sajandini. Eelk\u00f5ige 1600. aastad olid \u00c5rhusi jaoks rasked ajad, kuna linn kannatas mitmete s\u00f5dade ja katku all ning riik p\u00e4rssis ka kaubandust Kopenhaageni kuningliku asukoha kasuks. Sellegipoolest kasvas \u00c5rhus selle aja jooksul Taani suuruselt teiseks linnaks ja 1700. aastate keskel taastus kunagine j\u00f5ukas kaubanduse. T\u00f6\u00f6stusrevolutsioon sai 19. sajandil p\u00f6\u00f6rdepunktiks, kuna t\u00f6\u00f6stus ajendas kiiret rahvaarvu kasvu, edestades piirkondlikke rivaale ning 1862. aastal ehitati siia J\u00fc\u00fctimaa esimene raudteeliin. 1928. aastal asutati \u00c5rhusis J\u00fc\u00fctimaa esimene \u00fclikool ja t\u00e4na on see \u00fclikoolilinn ja J\u00fc\u00fctimaa suurim kaubanduse, teenuste, t\u00f6\u00f6stuse ja turismi keskus.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9832-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\nGlobaliseerumise ja maailmalinnade uurimisv\u00f5rgustiku poolt “piisavuse” \u00fclemaailmseks linnaks m\u00e4\u00e4ratud linna peamised kultuuriasutused on Den Gamle By, ARoS Aarhusi kunstimuuseum, Moesg\u00e5rdi muuseum, Kvindemuseet, Musikhuset ja Aarhusi teater. Tuntud kui Smilets By (lihtsalt naeratuste linn), on see Taani linn, kus on noorim ja k\u00f5ige kiiremini kasvav demograafia ning kus asub Skandinaavia suurim \u00fclikool Aarhusi \u00fclikool. Kaubanduslikult on linn riigi peamine konteinersadam ja siin asuvad suuremad Taani ettev\u00f5tted, nagu Vestas, Arla Foods, Salling Group ja Jysk.<\/p>\n\n\n\n
Nimi p\u00e4rineb linna asukohast Aarhus \u00c5 (Aarhusi j\u00f5e) suudmes.] See on \u00fchend kahest s\u00f5nast \u00e1r, genitiiv s\u00f5nadest \u00e1 (“j\u00f5gi”, t\u00e4nap\u00e4eva taani \u00e5) ja oss (“suu”, t\u00e4nap\u00e4eva islandi keeles kasutatakse seda s\u00f5na, kirjutatud \u00f3s, endiselt “j\u00f5e delta” kohta). Valdemari loendusraamatus (1231) nimetati linna Aruks ja islandi keeles Aros, hiljem kirjutati Aars.<\/p>\n\n\n\n
Kirjapilt “Aarhus” leiti esmakordselt 1406. aastal ja muutus j\u00e4rk-j\u00e4rgult tavaks 17. sajandil. 1948. aasta Taani \u00f5igekirjareformiga muudeti “Aa” s\u00f5naks “\u00c5”. M\u00f5ned Taani linnad olid muudatusele vastu, kuid \u00c5rhusi linnavolikogu otsustas nime muuta. 2010. aastal h\u00e4\u00e4letas linnavolikogu selle poolt, et alates 1. jaanuarist 2011 muutuks nimi tagasi \u00c5rhusist Aarhusiks.<\/p>\n\n\n\n
Siiski – endiselt on grammatiliselt \u00f5ige kirjutada geograafilised nimed t\u00e4hega \u00c5 ja kohalikel volikogudel on alternatiivina lubatud kasutada Aa kirjaviisi ning enamik ajalehti ja avalikke asutusi aktsepteerib m\u00f5lemat. M\u00f5ned ametlikud ametiasutused, nagu Taani keelekomitee, Taani \u00f5igekeelsuss\u00f5nastiku v\u00e4ljaandja, s\u00e4ilitavad endiselt p\u00f5hinimena \u00c5rhusi, pakkudes sulgudes teise v\u00f5imalusena Aarhusi, ja m\u00f5ned institutsioonid kasutavad endiselt oma ametlikus nimes s\u00f5naselgelt s\u00f5na \u00c5rhus. nagu kohalik ajaleht \u00c5rhus Stiftstidende ning koolid \u00c5rhus Kunstakademi ja \u00c5rhusi Statsgymnasium. “Aa” kasutasid ka m\u00f5ned suuremad asutused aastatel 1948\u20132011, nagu \u00c5rhusi \u00fclikool v\u00f5i suurim kohalik spordiklubi Aarhus Gymnastikforening (AGF), mis pole kunagi kasutanud “\u00c5”-kirja. Teatud geograafiliselt seotud nimesid on v\u00e4rskendatud, et need kajastaksid linna nime, n\u00e4iteks \u00c5rhusi j\u00f5gi, mis muudeti \u00c5rhus \u00c5 asemel Aarhus \u00c5.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9828-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\nAlates aastatuhande vahetusest on Aarhusis olnud enneolematu ehitusbuum, mille ajal on tekkinud palju uusi asutusi, taristuprojekte, linnaosasid ja puhkealasid. Mitmed ehitusprojektid kuuluvad Euroopa suurimate hulka, n\u00e4iteks Uus \u00dclikooli haigla (DNU) ja sadama\u00e4\u00e4rne \u00fcmberehitus.<\/p>\n\n\n\n
Muutus nii siselinna siluett kui ka maakasutus, kuna endised t\u00f6\u00f6stusobjektid kujundati \u00fcmber uuteks linnaosadeks. Alates 2008. aastast muudeti endised dokkialad, mida tuntakse De Byn\u00e6re Havnearealeri nime all (linna\u00e4\u00e4rsed sadamapiirkonnad) ja mis on linna mere\u00e4\u00e4rele k\u00f5ige l\u00e4hemal, uuteks segakasutusega piirkondadeks. See on \u00fcks suurimaid sadama\u00e4\u00e4rseid projekte Euroopas. P\u00f5hjaosa nimega Aarhus \u00d8 (Aarhus Docklands) on 2018. aasta seisuga peaaegu valmis, samas kui l\u00f5unaosa nimega Sydhavnskvarteret (L\u00f5unasadama naabruskond) alles v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel. Frederiks Pladsi naabruses asuvat endist DSB remondihoonet ehitatakse alates 2014. aastast uue \u00e4ri- ja elamukvartalina. L\u00e4hedal asuv peamine bussiterminal on plaanis kolida keskraudteejaama ja koht kujundatakse \u00fcmber uueks elamurajooniks. Mujal s\u00fcdalinnas kujundati endiste Cerese \u00f5lletehaste asukoht aastatel 2012\u20132019 \u00fcmber uueks segakasutusega linnaosaks, mida tuntakse CeresByeni nime all.<\/p>\n\n\n\n
Riigi esimese kergraudtees\u00fcsteemi Aarhus Letbane ehitamist alustati 2013. aastal ja esimene samm viidi l\u00f5pule 2017. aasta detsembris. Sellest ajast alates on kergraudtee teenust laiendatud kahe linnadevahelise l\u00f5iguga vastavalt Odderi ja Gren\u00e5 linnadesse ning h\u00f5lmab ka p\u00f5hjasuunalist l\u00f5iku Lisbjergi eeslinnani. Tulevikus plaanitakse kergraudtees\u00fcsteemiga siduda paljud teised eeslinnad \u00c5rhusi kesklinnale l\u00e4hemale, kusjuures j\u00e4rgmine etapp h\u00f5lmab kohalikke liine idas Brabrandi ja p\u00f5hjas Hinnerupi poole.<\/p>\n\n\n\n
Alates 2000. aastate algusest kiirenev kasv t\u00f5stis siselinna piirkonna 2014. aastaks ligikaudu 260 000 elanikuni. Kiire kasv peaks j\u00e4tkuma v\u00e4hemalt 2030. aastani, mil \u00c5rhusi vald on seadnud ambitsioonika eesm\u00e4rgi 375 000 elanikuks.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
\u00c5rhus asub \u00c5rhusi lahe \u00e4\u00e4res ja on idas Kattegati mere poole ning \u00fcle lahe kirdes asuvad Molsi ja Helgen\u00e6si poolsaared. Mols ja Helgen\u00e6s on m\u00f5lemad osa suuremast Djurslandi poolsaarest. Mitmed suuremad linnad ja asulad on \u00c5rhusist maanteed ja raudteed m\u00f6\u00f6da h\u00f5lpsasti ligip\u00e4\u00e4setavad, sealhulgas Randers (38,5 kilomeetrit (23,9 miili) maanteed m\u00f6\u00f6da p\u00f5hja pool), Gren\u00e5 (kirdes), Horsens (50 kilomeetrit (31 mi) l\u00f5unas) ja Silkeborg ( 44 kilomeetrit (27 miili) idas).<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Kliima<\/strong><\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Piirkonna geograafia m\u00f5jutab linna kohalikku kliimat, \u00c5rhusi laht avaldab m\u00f5\u00f5dukat m\u00f5ju madalale orup\u00f5hjale, kus asub \u00c5rhusi kesklinn. L\u00e4\u00e4nes asuv Brabrandi j\u00e4rv aitab sellele m\u00f5jule veelgi kaasa ja selle tulemusena on orus suhteliselt pehme ja parasv\u00f6\u00f6tme kliima. Orup\u00f5hja liivane maa kuivab p\u00e4rast talve kiiresti ja suvel soojeneb kiiremini kui \u00fcmbritsevad niiskust s\u00e4ilitavad kivisavist k\u00fcnkad. Need tingimused m\u00f5jutavad p\u00f5llukultuure ja taimi, mis sageli \u00f5itsevad orus 1\u20132 n\u00e4dalat varem kui p\u00f5hja- ja l\u00f5unapoolsetel n\u00f5lvadel.<\/p>\n\n\n\n
P\u00f5hjalaiuskraadi t\u00f5ttu varieerub p\u00e4evavalgustundide arv suvel ja talvel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Suvisel p\u00f6\u00f6rip\u00e4eval t\u00f5useb p\u00e4ike kell 04:26 ja loojub kell 21:58, andes p\u00e4evavalgust 17 tundi 32 minutit. Talvisel p\u00f6\u00f6rip\u00e4eval t\u00f5useb kell 8.37 ja loojub kell 15.39, p\u00e4evavalgust on 7 tundi ja 2 minutit. Suviste ja talviste p\u00f6\u00f6rip\u00e4evade p\u00e4evade ja \u00f6\u00f6de pikkuse erinevus on 10 tundi ja 30 minutit.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9820-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\nSadam<\/strong><\/p>\n\n\n\n
\u00c5rhusi sadam on \u00fcks suurimaid t\u00f6\u00f6stussadamaid P\u00f5hja-Euroopas koos Taani suurima konteineriterminaliga, mis t\u00f6\u00f6tleb enam kui 50% Taani konteinerveost ja majutab maailma suurimaid konteinerlaevu. Tegemist on omavalitsuse iseseisva finantseerimisega sadamaga. Rajatised k\u00e4itlevad ligikaudu 9,5 miljonit tonni lasti aastas (2012). Teravili on peamine ekspordiartikkel, samal ajal kui s\u00f6\u00f6t, kivi, tsement ja kivis\u00fcsi on peamised imporditud kaubad. Alates 2012. aastast on sadam seisnud silmitsi kasvava konkurentsiga Hamburgi sadama poolt ning kaubaveomahud on v\u00f5rreldes 2008. aasta tipptasemega m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4henenud.<\/p>\n\n\n\n
Parvlaevaterminal on ainus alternatiiv Great Belt Linkile J\u00fc\u00fctimaa ja Meremaa vaheliseks reisijateveoks. See on teenindanud erinevaid parvlaevafirmasid alates esimese Kopenhaagenisse suunduva aurulaevaliini avamisest 1830. aastal. Praegu opereerib Mols-Linien seda marsruuti ja veab igal aastal umbes kaks miljonit reisijat ja miljon s\u00f5idukit. T\u00e4iendavad ro-ro-kaubaparvlaevad teenindavad igan\u00e4dalaselt Soomet ja Kalundborgi ning ebaregulaarsete ajavahemike tagant v\u00e4iksemaid Taani sadamaid. Alates 2000. aastate algusest on sadam muutunud \u00fcha enam L\u00e4\u00e4nemerel tegutsevate kruiisiliinide sihtkohaks.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Turism<\/strong><\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9834-3.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
ARoS-i kunstimuuseum, vanalinna muuseum ja Tivoli Friheden on Taani suurimad turismiobjektid. Peaaegu 1,4 miljoni k\u00fclastajaga on nad turismi liikumapanev j\u00f5ud, kuid populaarsed on ka teised kohad, nagu Moesg\u00e5rdi muuseum ja Kvindemuseet. V\u00e4idetavalt on turistide jaoks suureks atraktsiooniks ka linna ulatuslikud ostuv\u00f5imalused, nagu ka festivalid, eriti NorthSide ja SPOT. Paljud k\u00fclastajad saabuvad kruiisilaevadega: 2012. aastal k\u00fclastas sadamat 18 alust \u00fcle 38 000 reisijaga.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcle linna on rohkem kui 30 turismiinfopunkti. M\u00f5ned neist on varustatud t\u00f6\u00f6tajatega, samas kui teised on lihtsalt v\u00f5rgus, varustatutena avalikult juurdep\u00e4\u00e4setavate puuteekraanidega. \u00c5rhusi ametlikku turismiinfoteenust korraldab VisitAarhus. <\/p>\n\n\n\n
\u00c5rhus-i linn on arenenud etappide kaupa, viikingiajast t\u00e4nap\u00e4evani ja see k\u00f5ik on t\u00e4nap\u00e4eval linnas n\u00e4htav. Erinevates linnaosades on esindatud paljud arhitektuuristiilid, nagu romaani, gootika, renessanss, barokk, rokokoo, rahvusromantika, p\u00f5hjamaade klassitsism, neoklassitsism, impeerium ja funktsionalism. Linn on kujunenud \u00fcmber peamiste transpordis\u00f5lmede \u2013 j\u00f5e, sadama ja hiljem raudteejaama \u2013 ning selle tulemusena on vanimad linnaosad ka t\u00e4nap\u00e4eval k\u00f5ige kesksemad ja liiklusrohkemad.<\/p>\n\n\n\n
Voldeni (vall) ja Graveni (vallikraav) t\u00e4navad annavad tunnistust esialgse viikingite linna kaitsest ning Midtbyenis asuv All\u00e9gaderingen j\u00e4rgib ligikaudu selle asula piire. Keskajal kujunes s\u00fcdalinna t\u00e4navav\u00f5rk kitsaste k\u00f5verate t\u00e4navate ning madalate tihedate elamutega j\u00f5e ja ranniku \u00e4\u00e4res. Vesterport (Westward Gate) kannab endiselt keskaegse linnav\u00e4rava nime ning kitsad t\u00e4navad Posthussm\u00f8gen ja Telefonsm\u00f8gen on sellest ajast p\u00e4rit tasuliste jaamade j\u00e4\u00e4nused. Siselinnas on vanimad s\u00e4ilinud hooned, eriti Ladina kvartal, mille majad p\u00e4rinevad 17. sajandi algusest Mejlgades ja Skolegades. Keskaegseid hoovidega kaupmeeste h\u00e4\u00e4rbereid saab n\u00e4ha Klostergades, Studsgades ja Skolegades. \u00dclekaalukalt on suurem osa praegusest linnast ehitatud 1800. aastate l\u00f5pu industrialiseerimise ajal ja p\u00e4rast seda ning t\u00e4nap\u00e4eval on k\u00f5ige enam esindatud arhitektuuristiilid historitsism ja modernism, eriti Taani funktsionalismi alam\u017eanr, millest on palju h\u00e4id n\u00e4iteid. 2000. aastate ehitusbuum on \u00c5rhusi j\u00e4ljendanud \u00fcmberarendatud sadamaala, paljude uute linnaosade (ka s\u00fcdalinnas) ja taaselustatud avaliku ruumiga. Samuti hakkab see siluetti muutma mitme domineeriva k\u00f5rghoonega.<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/IMG_9814-2-1024x644.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/p>\n\n\n\n
Ja meie reisi p\u00f5hieesm\u00e4rk, ehk raamatukogud<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Raamatukogud ja rahvamajad<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Dokk1, kuhu esmalt suundusime ka meie. <\/p>\n\n\n\n
Taani rahvaraamatukogud on ka kultuuri- ja kogukonnakeskused, m\u00e4ngivad aktiivset rolli kultuurielus ja korraldavad palju \u00fcritusi, n\u00e4itusi, vestlusringe, t\u00f6\u00f6tubasid, koolitusi ning h\u00f5lbustavad igap\u00e4evast kultuuritegevust kodanike jaoks ja pakuvad ruume. 2015. aasta juunis avati sadama ees Dokk1 – suur keskraamatukogu ja kultuurikeskus. Dokk1 h\u00f5lmab ka tsiviilasutusi ja -teenuseid, \u00e4rib\u00fcroode rentimist ja suurt maa-alust robotparklat ning selle eesm\u00e4rk on olla linna maam\u00e4rk ja avalik kohtumispaik. Dokk1 hoonet, sellega seotud v\u00e4ljakuid ja t\u00e4navapilti nimetatakse \u00fchiselt ka Urban Mediaspace Aarhusiks ning see on suurim ehitusprojekt, mille Aarhusi vald on seni ette v\u00f5tnud. Peale selle suure pearaamatukogu on \u00c5rhusi linnaosades kohalikud raamatukogud, mis tegelevad sarnase kultuuri- ja haridustegevusega, kuid kohalikul tasandil.<\/p>\n\n\n\nRiigiraamatukogul (Statsbiblioteket) \u00fclikoolilinnakus on rahvusraamatukogu staatus. Linn on ICORN organisatsiooni (International Cities of Refuge Network) liige, et pakkuda turvalist varjupaika autoritele ja kirjanikele, keda kiusatakse taga nende p\u00e4ritolumaal.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/lennujaam.jpg\")
<\/a><\/figure><\/li>