![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/IMG_7717.jpg\")
<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\nPeale ujumist l\u00e4ks k\u00f5ik kiiremas tempos. K\u00e4belt du\u0161\u0161i alla, viimased asjad kohvrisse kokku, hommikus\u00f6\u00f6k ja asusimegi oma kodinatega marssima t\u00e4navale, kus meid ootas tellitud privaat-transfeeri buss. Liikuda l\u00e4bi liiva kohvritega t\u00e4nava poole oli loomulikult “l\u00f5bus”, aga \u00fcllatus ootas meid tegelikult vahetult enne t\u00e4navale saamist. Varahommikusest t\u00f5usust tingituna, oli sillale saamine kuiva jalaga keeruline ja veel keerulisem oli kuiva jalaga oma pagasi sillale venitamine. Kuid…tegemist on siiski leidlike eesti naistega ja peale m\u00f5ningaid ehitustegevusi, akrobaatiliste harjutuste sooritamisi ning praost l\u00e4bi ronimisi…olime sillale saanud, KUIVA JALAGA…… ja astusime r\u00f5\u00f5msalt t\u00e4navale, kus ootas meid v\u00e4ikebuss. <\/p>\n\n\n\n Pagas peal, k\u00f5ik reisisellid bussis, l\u00e4ks s\u00f5it kell 10.00 lahti. Esialgu Koh Chang-i sadamasse, kust v\u00e4ljus praam mandrile. Saarele tulles randusime \u00fches teises sadamas, aga tagasi l\u00e4ksime sellisest – Ferry Centre Point Pier Koh Chang<\/a>. Ei teagi miks, sest \u00fcles\u00f5idu valis tellitud transpordipakkuja. V\u00f5ib olla oli n\u00e4iteks odavam…kui m\u00f5elda sellele, milline n\u00e4gi v\u00e4lja sadam ja praam. <\/p>\n\n\n\n Olime sadamas aegsasti kohal(kell 10.20) ja kuna v\u00e4ljas\u00f5iduni j\u00e4i meil kena 40 minutit aega, jalutasime lihtsalt ringi. K\u00fclastasime ilmselt kogu reisi k\u00f5ige hirmsamat wc-d(\u00fcldiselt olid saarel wc-d k\u00f5ikjal puhtad ja viisakad), jalutasime merre ulatuval kail ja l\u00e4hi\u00fcmbruses. Kirke leidis endale isegi v\u00e4iksemat sorti katamaraani ja pidas aru, et \u00e4kki paneks selle tuuri ja suunduks \u00fcmbermaailmareisile. K\u00f5ik ju \u00f5petavad, et unista suurelt :P<\/p>\n\n\n\n Sel ajal, kui enamus seltskonda olid kai kaugemas otsas, l\u00e4ksime meie Kirkega uudistama eemalt paistvat mangopuud. Kirke l\u00e4ks varsti teiste juurde ja mina vaatasin k\u00f5rval olevale rannale, et \u00e4kki vaataks, kas risu ja mudru vahel on midagi huvitavat nagu n\u00e4iteks teokarpe(vaata \u00fclemist pilti ja kujuta mind ette vasakul keskel selle punase pisikese moodustise asemele). Oli t\u00f5esti huvitavat, aga kaugelt mitte seda, mida ma lootsin n\u00e4ha. Astusin kaks sammu ranna poole ja m\u00e4rkasin kiirelt liikuvat madu!!!! Musta v\u00e4rvi, priske, vingerdav ja umbes 1,2 m pikk. Oh \u00f5udu, kui kiired jalad mul siis olid :D Praeguseks on juba naljakas, aga seda madu n\u00e4en ma reisi meenutades silmade ees siiani. \u00d5nneks, t\u00f5esti \u00f5nneks, oli see meie reisi ainus madu ja millegip\u00e4rast pidi seda n\u00e4gema kamba suurim madude foobik(nii ma v\u00e4hemalt arvan, kuigi ega teised mulle alla j\u00e4\u00e4nud). L\u00e4ksin seepeale kiiresti teistele j\u00e4rgi kai tagumisse otsa ja hoiatasin, et tagasi tulles vaadaku jalgade ette, sest just sinna kai maapoolsesse otsa see sindrinahk vingerdaski. Peale seda juttu ei tahtnud enam keegi millegip\u00e4rast kailt kaldale minna :P \u00d5nneks me teda rohkem ei kohanud ja k\u00f5ik olid ikkagi valmis k\u00fclg ees bussi poole siblima.. M\u00f5ni usin loodusfotograaf oleks kindlasti roomajast ruttu pilti teinud, mina aga vaatasin, et saaks kiirelt s\u00e4\u00e4red teha. Iga\u00fchele oma. Brr. <\/p>\n\n\n\n Nonii – madu l\u00e4ks siiski \u00f5nneks oma teed ja meie oma teed, ehk siis praamile. <\/p>\n\n\n\n See praam oli, ma arvan, suurim romu, mida ma oma elus liikumas n\u00e4inud olen. Roostes, auguline…..eks piltidelt saab aimu. Aga ta liikus!!! Ja see oli k\u00f5ige t\u00e4htsam. Vurinal saarelt \u00fcle mere mandri poole. V\u00e4ljusime kell 11.00 ja 11.45 olime mandril. S\u00f5it j\u00e4tkus maad m\u00f6\u00f6da Bangkoki poole. <\/p>\n\n\n\n Teel(kell 12.30) tegime korra peatuse, mille kestel k\u00e4isime s\u00f6\u00f6mas ja rahuldasime jooksvaid vajadusi. See oli vist reisi jooksul ainus koht, kus s\u00f6\u00f6k oli….noh oli kah. Selline kesisev\u00f5itu t\u00f6\u00f6liss\u00f6\u00f6kla. Hamba all ei karjunud, aga midagi eriti head see t\u00f5esti ei olnud. V\u00e4hemalt nii tundus minule ja ega reisikaaslasedki vaimustusest kiljunud. <\/p>\n\n\n\n S\u00f5ime, ostsime putkast kaasa puuvilju ja s\u00f5itsime edasi. Vahepeal l\u00e4ks pimedaks ja l\u00f5puks j\u00f5udsime Bangkok-i. K\u00fcll mitte keskrongijaama, vaid mingisse vahepealsesse peatusesse, sest just sealt, jaamahoone 0-korruselt, sai Veiko k\u00e4tte meie onlines ostetud piletid. Miks just sealt- hea k\u00fcsimus. K\u00fcllap see online vahendusfirma pidas seal oma putkat. T\u00e4htis oli meil lihtsalt \u00f5igeks ajaks sinna kohale j\u00f5uda – enne putka sulgemist.<\/p>\n\n\n\n J\u00f5udsime, piletid saime k\u00e4tte ja siis l\u00e4ksime otsima m\u00f5nda l\u00e4hedal paiknevat s\u00f6\u00f6gikohta, et enne \u00f6\u00f6s\u00f5itu midagi k\u00f5htu saada. Kimasime kohvrite kolinal treppidest \u00fcles, silda m\u00f6\u00f6da \u00fcle mitmerealise tee, treppidest alla ja j\u00f5udsime l\u00f5puks mingisse rottiderotikasse. Kuna meil oli kiire, v\u00f5tsime ilma aru pidamata Kirkega klassikaliselt – Pad Thai. No ja see osutus t\u00f5esti meie reisi kehvapoolseks toiduelamuseks nr.2. Kui \u00fcldiselt on rotikates toit v\u00e4ga v\u00e4ga hea, siis see oli rotika kiirtoit, mitte p\u00e4ristoit ja omades juba piisavalt v\u00f5rdlusmomenti, andis t\u00f5siselt soovida. K\u00f5htu sai midagi sellegipoolest ja lastel \u00f5nnestus lohutuseks silitada v\u00e4ikest kassipoega.<\/p>\n\n\n\n Ja siis lidusime kiirelt sama teed tagasi raudteejaama platvormile nr.2 – ootama rongi. Rong saabus 15 minutit hiljem, h\u00fcppasime lennult peale ja juba ta liikuski edasi. T\u00e4pseid kellaaegu ma ei m\u00e4leta, aga umbes 20.15 olime alustanud s\u00f5itu.<\/p>\n\n\n\n Vagunisaatja – kes sealmaal on \u00fcldiselt meesterahvas- kontrollis pileteid, saatis \u00f5igetele kohtadele ja varsti tuli meile voodeid tegema. Tegemist oli \u00f6\u00f6rongiga. Selle otsuse tegime s\u00f5itu planeerides kohe, et kui rongiga, siis magamisvagunis. See 12,5 tundi on v\u00f5imalik l\u00e4bi liikuda ka istudes, aga parem on siiski rongi kasutada liikuva hotellina ja magada ennast niiv\u00f5rd kuiv\u00f5rd hommikuks v\u00e4lja. Jah, v\u00f5imalus oleks olnud s\u00f5ita Chang Maisse ka bussiga, mis oleks v\u00f5tnud pisut v\u00e4hem aega + oleks veidike odavam variant, aga j\u00f5udnud kohale meie jaoks ebamugaval kellaajal + pikk tee kitsal istekohal. Loomulikult oleks \u00fcks v\u00f5imalustest veel s\u00f5it lennukiga(k\u00f5igest tund ja 15 min), mis oleks k\u00f5ige kulukam ja k\u00f5ige kiirem liikumisviis. \u00dcksi s\u00f5ites poleks asi \u00fcldse probleem, kui aga tuleb pere peale osta 4 piletit, v\u00f5ib see olla juba teema. Miks meie otsustasime s\u00f5ita \u00f6\u00f6rongiga? See variant juhtus seltskonnale olema taskukohane(Chiang Maisse maksis \u00fche t\u00e4iskasvanu pilet 27.50\u20ac(koos online broneeringutasuga), tagasi Bangkok-i 26.40) + lastele oli lubatud \u00f6\u00f6rongiga s\u00f5itmist, mis ongi omamoodi seiklus ja meeldis ka minu teismelisele v\u00e4ga. SIIT<\/a> saab veidi rongiinfot. Rong Chiang Maisse v\u00e4ljub v\u00e4ga sobival kellaajal. <\/p>\n\n\n\n \u00dches\u00f5naga olime rongis, onkel tegi meile voodid \u00e4ra, sakutasime vooditele kardinad ette ja eraldusime iga\u00fcks oma pesasse. V\u00e4ikesed lapsed kopereerusid veidikeseks ajaks \u00fchte pessa m\u00e4ngima ja meie Kirkega istusime samuti mingi aja koos, vaatasime aknast v\u00e4lja ja ajasime juttu. <\/p>\n\n\n\n Piletid muide tasub alati ette osta, sest enne reisi jaamast pileti ostmisele lootes, v\u00f5ib sellest ilma j\u00e4\u00e4da. <\/p>\n\n\n\n L\u00f5puks ronisin mina \u00fcles(Kirke pelgas alla kukkud ja magas all :D) ja s\u00e4ttisin magama. K\u00fclmavarestele teadmiseks, et ventilatsioon on seal v\u00f5imas, eriti \u00fclemises naris. Ja tekid \u00f5hukesed. Rongis tulesid \u00f6\u00f6seks v\u00e4lja ei l\u00fclitata – turvalisuse kaalutlusel, et kellelgi poleks v\u00f5imalust v\u00f5\u00f5ra pagasi kallale nokitsema minna. Tuled segavad just \u00fclemisel naril magajat ehk siis segasid mind. Lahendasin selle asja loovalt- salongis kasutusel olnud maski l\u00fckkasin lihtsalt silmadele ja saabus pilkane pimedus. K\u00fclma vastu ma aga ei saanud, sest soojad riided olid kohvri p\u00f5hjas ja sinna ma ei viitsinud ronida – seega l\u00f5disesin ja \u00fcritasin magada. Ok, m\u00fcts oli peas ja sall kaelas, aga sellest oli v\u00e4he. Hommikul ei saanud Kirke k\u00fcll kuidagi aru, miks ma tema juurde alla sooja ei roninud….ja ma ei osanudki talle vastata. K\u00fcllap unesegasena oli k\u00fclm m\u00f5tlemisv\u00f5ime \u00e4ra viinud. Kirke magas muidugi \u00f5ndsat teismelise und ja ei saanud minu probleemist \u00fcldse aru.<\/p>\n\n\n\n Olime teel P\u00f5hja Taisse. <\/p>\n\n\n\n Myanmari(endise Birma) ja Laosega piirnevas ning suure Mekongi j\u00f5e kaldajoont j\u00e4rgivas Tai p\u00f5hjaosas leidub imekauneid maastikke. Kunagi oli ala jagatud v\u00e4ikesteks v\u00fcrstiriikideks, mis olid \u00fcksteisest k\u00fcngastega eraldatud ja ligip\u00e4\u00e4setavad vaid elevandi seljas. T\u00e4nini r\u00e4\u00e4givad selle piirkonna inimesed iseloomulikku birma ja lao keelest m\u00f5jutatud murrakut ning s\u00e4ilinud on siin ka erip\u00e4rane k\u00f6\u00f6k. T\u00e4nap\u00e4eval on piirkonda kohalej\u00f5udmine muidugi lihtsam, kui kunagi varem. Thai Airways International lendab Bangkokist Chiang Maisse v\u00e4hem kui tunniga, \u00f5hukonditsioneeriga ekspressbuss l\u00e4bib sama vahemaa umbes 9 tunniga ja \u00f6ine kiirrong 12-14 tunniga. Hommikuvalguses on rongi aknast p\u00f5nev j\u00e4lgida lopsakaid maastikke ja avastada m\u00f5ne m\u00e4e otsas \u00fclisuuri valgeid budakujusid. <\/p>\n\n\n\n Iidsel ajal P\u00f5hja-Tais asunud Lanna kuningriigi kunagistes pealinnades Chiang Mais ja Chiang Rais v\u00f5ib veel t\u00e4nap\u00e4evalgi kohata omaaegseid m\u00e4lestusm\u00e4rke ja saab k\u00fclastada kohaliku erip\u00e4raga kanga- ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6turgusid. P\u00f5hja -Tai maastik on h\u00e4mmastavalt mitmekesine: m\u00e4ed, tiikpuumetsad, haljendavates orgudes asuvad riisip\u00f5llud, mitu suurt rahvusparki. Mitte kusagil mujal Tais ei ole k\u00e4sit\u00f6\u00f6d ii kergesti k\u00e4ttesaadavad kui Chiang Mais ja selle \u00fcmbruses. <\/p>\n\n\n\n Hommik saabus varakult, vagunisaatja tegid voodist taas istekohad, liikuma hakkasid toidupakkujad ja osta sai kohvi v\u00f5i kakaod. Ostsime hommikus\u00f6\u00f6giks kanakintsu ja kakaod(1.90\u20ac), sest \u00f5htul olime viimase karbit\u00e4ie puhastatud mangosid \u00e4ra s\u00f6\u00f6nud. Vaatasime aknast P\u00f5hja-Tai loodust ja nautisime hommikus\u00f6\u00f6ki. Raudteejaamad, kus rong peatus, olid k\u00f5ik kenad ja lilledega kaunistatud. M\u00f5ne aja p\u00e4rast j\u00f5udsime Chiang Maisse – kell oli 9 hommikul. <\/p>\n\n\n\n Chiang Mai<\/p>\n\n\n\n Chiang Mai on Tai p\u00f5hjaosa pealinn, k\u00f5rgub Pingi j\u00f5e kallastel, mis on kevadeti ehitud kaunite lilledega. Eriti orhidee\u00f5itega. Varem tagasihoidlik m\u00e4en\u00f5lval asuv linn Dhangri-la on kiiresti kasvanud ning muutunud turismimagnetiks ja suurlinnaks koos selle juurde kuuluva liikluse ja \u00f5husaastega. Linnas on tuhendeid luksusnumbreid hotellides, odavaid k\u00fclalismaju, euroopalikke baare ja restorane, kaubakeskusi, aga ka v\u00e4ga palju kohalikku autentsust. Soovi korral saab teha v\u00e4ljas\u00f5ite v\u00e4rvik\u00fcllastesse k\u00e4sit\u00f6\u00f6k\u00fcladesse, m\u00e4gitemplitesse ja m\u00e4gih\u00f5imude juurde. <\/p>\n\n\n\n Erinevalt Bangkoki r\u00f5huvast leitsakust on parasv\u00f6\u00f6tmelisema Chiang Mai mahedam kliima m\u00f5ningaseks leevenduseks. S\u00fcgistalvisel perioodil on seal tuntavalt jahedam, kui l\u00f5unapoolsetel aladel ning oktoobri-jaanuari vahel v\u00f5ib vaja minna isegi sooja kampsunit. Peaaegu aastaringselt on seal k\u00fclluslikult puuvilju, k\u00f6\u00f6givilju ja lilli. Meie k\u00fclastasime Chiang Maid siiski suviselt soojal perioodil. <\/p>\n\n\n\n Chiang Mai t\u00e4hendab t\u00f5lkes “uut linna” ning selle rajas kuningas Mengrai Suur 13. sajandi l\u00f5pus. Legendi j\u00e4rgi ehitasid linnam\u00fc\u00fcri(millest osa on veel t\u00e4nap\u00e4evani s\u00e4ilinud ja mille \u00e4\u00e4res oli ka meie hotell) 90 000 \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt vahetuste kaupa t\u00f6\u00f6tanud meest. Mengrai laskis ehitada ka mitu templit(antud ajal linna lausa kubiseb templitest) ja muid kauneid hooneid, millest t\u00e4naseni s\u00e4ilinuid on v\u00f5imalik k\u00fclastada jalgsi v\u00f5i \u00fc\u00fcritud s\u00f5idukiga. Mengrai v\u00f5imu all muutus Chiang Mai teravaada budismi keskuseks. Sel ajal ja j\u00e4rgmise kuninga Tiloki valitsemisajal ehitati m\u00fc\u00fcriga \u00fcmbritsetud linna hulgaliselt ilusaid wat`e . Ajaloolist keskust piirav vallikraav on veel terve, kuid m\u00fc\u00fcrid said II maailmas\u00f5ja ajal kannatada. Tasub sisse astuda ka l\u00e4hedal olevatesse k\u00e4sit\u00f6\u00f6keskustesse, et imetleda ja osta siidi, maalitud p\u00e4evavarje ja lakitud tiikpuust esemeid. K\u00e4sit\u00f6\u00f6m\u00fc\u00fcjatel l\u00e4heb Chiang Mais v\u00e4ga h\u00e4sti, kui otsustada Waroroti-ja \u00f6\u00f6turu ning Tha Phae t\u00e4nava suure kaubavaliku p\u00f5hjal. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Chiang Maisse j\u00f5udes, ostis Veiko meile esimese asjana tagasis\u00f5idupiletid. Rongijaamas oli k\u00f5vasti taksoteenuse pakkujaid ja nii rabas l\u00f5puks ka meie kamba endale \u00fcks punane takso koos saatva t\u00e4dikesega, kes tr\u00fcgis meie kuuti kaasreisijaks ja teel hotelli \u00fcritas igasuguseid tuure maha m\u00fc\u00fca. Meil olid paraku omad plaanid ja nii j\u00e4i meil \u00fcle jutukale t\u00e4dile vaid noogutada ja lubada, et v\u00f5ib-olla hiljem helistame talle. See oli vist kahe n\u00e4dala peale ainus pisut agressiivne m\u00fc\u00fck. Meie siiski pressingule ei allunud ja j\u00e4ime oma plaanide juurde. H\u00e4tta seal aga kindlasti ei j\u00e4\u00e4, sest v\u00f5imalusi, kuidas huvitavaid paiku k\u00fclastada, on igasuguseid. <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n M\u00f5ne aja p\u00e4rast j\u00f5udsime eelmisel p\u00e4eval Bookingus broneeritud hotelli, kus peatusime kahel j\u00e4rgneval \u00f6\u00f6l. Nimeks hotellil S.K.House 2<\/a> – hea valik, kui tahad \u00f6\u00f6bida linna suhtes mugavas kohas(kesklinn). See hotell asub vanalinna m\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res ja sealt on lihtne igale poole liikuda. Tuba oli meil Kirke ja Pirkoga kolmepeale ja maksis kaks \u00f6\u00f6d inimese kohta 25\u20ac. Ehk siis inimesele \u00fcks \u00f6\u00f6 12.50\u20ac. \u00dctlen kohe alguses \u00e4ra, et Chiang Maisse tuleb minna kindlasti pikemaks ajaks, kui 2 p\u00e4eva. Meie ajakava lihtsalt enamat ei v\u00f5imaldanud, aga linn meeldis meile v\u00e4ga. Chang Mais ja selle \u00fcmbruses on nii palju, mida teha ja kus k\u00e4ia. <\/p>\n\n\n\n Ega me hotellis pikalt ei molutanud. \u00dcsna pea saime k\u00e4tte toad neljandal korrusel(trepid, trepid), kolisime kodinatega sisse ja saime all korrusel uuesti kokku. Lapsed kasutasid esimesel v\u00f5imalusel juhust, et basseinis ennast jahutada(Chiang Mai ainus puudus on sisemaal paiknemine ehk siis mere puudumine) ja meie \u00fclej\u00e4\u00e4nud istusime niisama. Kes j\u00f5i teed, kes kohvi, kes smuutit ja kohtusime seal samal ajal \u00fche Taani abielupaariga, kes viibis pikemalt Chiang Mais t\u00f6\u00f6asjus ning peatusid alati just selles hotellis. Mugav asukoht, suurep\u00e4rane lahke teenindus ja odav hind. Selle aja jooksul j\u00f5udis taanlane jagada meile k\u00f5vasti teavet kus mida teha. Kuhu tasub minna ja kuhu mitte. \u00dcle millise summa ei tasu taksos maksta ja tuk-tuki ei tasu \u00fcldse v\u00f5tta. Ainult punane takso. Veiko tegi l\u00e4bi hotellipealiku diili samal t\u00e4naval elava vanemapoolse taksojuhiga, kes oli meie k\u00e4sutuses ka viimasel Chang Mai p\u00e4eval. Meie olime rahul ja mees oli happy happy man- nagu ta ise meile korduvalt kinnitas. Happyman-i kohustuseks oli olla terve p\u00e4eva meie taksojuht. Veiko leppis temaga kokku p\u00e4eva hinna ja kohad, kuhu ta meid viib ning mees oli siiralt t\u00e4nulik ja \u00f5nnelik. Temal j\u00e4i \u00e4ra terve p\u00e4eva l\u00fchikeste odavate s\u00f5iduotste otsimise vajadus, s\u00f5itis vaid m\u00f5nda meie poolt valitud kohta ja lisaks sai v\u00f5tta kaasa s\u00f5bra, kellega ajas juttu sellel ajal, kui meie ringi kolasime. Meile oli see mugavam ja odavam moodus liikumiseks, kui et iga koha juures uut taksot sebida. <\/p>\n\n\n\n Mis meil siis sellel esimesel p\u00e4eval plaanis oli? K\u00f5igepealt lasime ennast s\u00f5idutada Chiang Mai loomaaeda. J\u00e4rgmiseks peatuseks sai Huay Kaew Waterfall<\/a> ja p\u00e4ikese loojumise ajaks laisme ennast s\u00f5idutada k\u00f5rgele m\u00e4ele ehitatud Doi Suthep v\u00f5imsa templi juurde. <\/a><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n K\u00f5igepealt tuli siiski k\u00f5ht t\u00e4is s\u00fc\u00fca ja selleks l\u00e4ksime hotellist v\u00e4lja, keerasime \u00fcmber nurga ja leidsime endale l\u00f5unaks v\u00e4ga meeldiva s\u00f6\u00f6gipaiga nimega The Chef<\/a>. Saime seal v\u00e4ga h\u00e4sti s\u00fc\u00fca ja nii maandusime selles kena teenindusega ja hea toiduga kohvik\/restoranis veel j\u00e4rgmiselgi \u00f5htul ja \u00e4ras\u00f5idup\u00e4eval. Kusjuures k\u00f5igil kolmel korral olime ainsad k\u00fclalised. Loodame, et neil oli sellest r\u00f5\u00f5mu. Turistidega on praegusel ajal k\u00f5ikjal kitsas k\u00e4es. <\/p>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n<\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/a><\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n
![](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/05\/chef.jpg\"){kind=link}