T\u00e4na ma ainult kirjutan. Ei tule \u00fchtegi pilti. Ei ilusat, ega \u00f5\u00f5vastavat, aga ma tahan s\u00fcdamelt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida. <\/p>\n
Eile \u00f5htul l\u00e4ksin ma tegema oma tavap\u00e4rast \u00f5htust k\u00f5nnitiiru. See on kodul\u00e4hedane ring, mis v\u00f5tab kiirk\u00f5nnil l\u00e4bides 20 minutit aega ja mille \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4b minu jaoks palju olulisi kohti. Ehk siis l\u00e4hedaste kodusid, s\u00f5prade kodusid jne. K\u00f5nnin rahulikult, klapid peas ja kuulan enamasti midagi huvitavat ja harivat. Ma ei jookse ega rabele. K\u00f5nnin.
\nKuni j\u00f5udsin eile \u00fche majani, kust tormasid haukudes v\u00e4lja kaks segast koera. Need on need rotim\u00f5\u00f5tu taskukoerad. K\u00f5ndisin mitte maja poolses teeservas, vaid eemal, p\u00f5llupoolses. J\u00e4in seisma, et ehk l\u00e4heb loom minema, aga kus sa sellega. K\u00f5ik k\u00e4is nii kiiresti ja \u00e4kki avastasin, et see hull loom kargas mulle s\u00e4\u00e4rde.
\nT\u00f5siselt, ma v\u00e4ga armastan loomi, eriti koeri, kuigi sellised taskukoerad minu jaoks koeraks ei kvalifitseeru. Mul on endal olnud 12 aastat koer, suur koer, kes ei teinud oma eluajal k\u00e4rbselegi liiga, aga koer oli ka kasvatatud. Ja t\u00e4naval oli ta alati rihma otsas. Igaks juhuks, vaatamata sellele, et teadsin – iga inimene on temale suur r\u00f5\u00f5m ja s\u00f5ber, olgu v\u00f5i paha inimene. Ikkagi, loom on loom ja t\u00e4naval olles vastutan tema k\u00e4itumise eest mina.
\nSestap ei olnud ma valmis ka selleks, et \u00fcks n\u00e4hvits mind alatult r\u00fcndab. Veel v\u00e4hem olin ma aga valmis koera perenaise ja tema ema k\u00e4itumiseks, mis intsidendile j\u00e4rgnes.
\nPerenaine ei arvanud sellest midagi, kui koer kl\u00e4hvides minu poole tormas. Reageeris alles siis, kui ma olin saanud hammustada ja sellepeale r\u00f6\u00f6gatasin, et “kao minema, muidu ma l\u00f6\u00f6n sind jalaga”. Jah, ma \u00fctlesin t\u00f5esti nii, sest milline inimene tahab kahe koera poolt veelkord hammustatud saada? \u0160okiseisundis sa m\u00f5tled ainult enda kaitsmisele ja hinnates koera suurust oli selge, et vaid nii suudangi ma ennast kaitsta. Ma j\u00e4in adekvaatseks, kuigi s\u00fcdamep\u00f5hjani ehmunuks, aga m\u00f5ni meesterahvas oleks ilmselt juba ammu selle peni lennutanud kus seda ja teist. Koer \u00f5nneks v\u00f5i kahjuks minult hoopi ei saanud, k\u00fcll aga sain mina korralikult l\u00f5hkise s\u00e4\u00e4re.
\nParaku sellega lugu ei l\u00f5ppenud. Perenaine sai l\u00f5puks koera k\u00e4tte, nunnutas seda s\u00fcles ja t\u00e4iesti loogiliselt avaldasin ma arvamust, et v\u00f5iks oma koera siiski rihma otsas hoida, kui ta on selline n\u00e4rviline ja r\u00fcndava loomuga.
\n Ja siis hakkas sealt tulema. Ei, mitte vabandust, mitte huvi tundmist, kui palju ma viga sain. Hoopis sain kuulda seda, et mis ma vehin koera peale jalaga (ei, enne hammustamist ei vehkinud, seisin ja lootsin, et l\u00e4heb \u00e4ra). Siis tuli sinna ka neiu ema, kes teatas, et aga mis ma siis k\u00e4in siin t\u00e4naval. Eksole, oleks nagu inimese eratee….aga ei ole ju. Ja seal k\u00e4ib inimesi k\u00f5ndimas kogu aeg. K\u00fcsisin, et kas ta teab, mis tunne on, kui koer hammustab? Ja sain vastuseks, et jah, mind on ka hammustatud, mis siis. Sel kohal sain ma aru, et jah, vanadus ei tule alati koos m\u00f5istusega, tuleb \u00fcksi ka. Sellise suhtumise juures on vanadus ilmselgelt tulnud \u00fcksi.
\nL\u00f5puks l\u00f5in k\u00e4ega ja luupasin pisar silmas kodu poole. \u0160okiseisundis ei tulnud ma isegi selle peale, et minna k\u00f5rvalmajja oma s\u00f5prade juurde.
\n\u00dcht\u00e4kki kuulsin, et keegi selja taga jookseb mulle j\u00e4rgi. J\u00e4in seisma ja avastasin, et mulle jooksis j\u00e4rgi neiu elukaaslane, kes oli j\u00e4\u00e4nud etendusest ilma, aga sai teada, mis juhtus. Ilmselt m\u00f5jutas ka see, et peale s\u00fcndmuspaigalt lahkumist olin ma seisma j\u00e4\u00e4nud ja teinud nende majast pilti.
\nIlmnes t\u00f5siasi, et meespool oli mulle tuttav tore inimene. Tema siis tuli ja palus kahe naise p\u00e4rast ja koerte p\u00e4rast vabandust. Kirjutas mulle ka p\u00e4rast messangeri vabanduse ja k\u00fcsis, kas saab kuidagi aidata. Miks peab keegi kolmas vabandama teiste rumaluse ja hoolimatuse p\u00e4rast?<\/p>\n
No kuidas ikka aidata, haavu pean lakkuma ikka ise. Lappisin ja tohterdasin oma tarkusega ja loodetavasti pole sellest midagi, et EMO j\u00e4tsin k\u00fclastamata. T\u00e4na hommikul igatahes endiselt olid haavad veritsevad, aga side on peal ja k\u00fcll l\u00f5puks paraneb. Kahtlen vaid natuke selles, et \u00e4kki oleks pidanud \u00f5mmelda laskma, \u00e4kki sellep\u00e4rast veritseski veel hommikul?<\/p>\n
Mis ma aga kogu selle loo l\u00f5puks olen m\u00f5elnud.
\nSee koera perenaine, nagu ilmnes, ta t\u00f6\u00f6tab tervisekeskuses \u00f5ena. Kui sellisel inimesel on 0 empaatiat viga saanud inimese suhtes, siis kas sellised meie meedikud ongi? Kas sellep\u00e4rast ma kuulengi pidevalt lugusid meedikute \u00fcleolevast ja \u00fclbest k\u00e4itumisest? Kas sellep\u00e4rast ma l\u00e4hengi \u00fcle haigemaja ukse ainult \u00e4\u00e4rmisel vajadusel? Kas selline inimene ei oleks pidanud viskama oma koera \u00fcle aia ema juurde ja tulema vaatama kannatanut, vabandama eelk\u00f5ige ja vaatama \u00fcle haava, et kohe kohapeal abi anda, haava puhastada jne? Aga kui seal tee \u00e4\u00e4res oleks jooksnud v\u00e4ike laps? K\u00f5rvalmajas muide elab \u00fcks pisike kahene ja kes \u00fctleb, et ta ei v\u00f5iks oma maja l\u00e4hedal mingil p\u00f5hjusel liikuda? See oli k\u00fclavahetee, mitte linn.<\/p>\n
Kui ma n\u00fc\u00fcd tahaksin \u00f5el olla, siis jah, paneksin loo koos nimedega ja pildiga jalast suure kella k\u00fclge, sest selline asi ei ole OK!!! Aga ma ei tee seda. K\u00fcll aga soovitasin kirjavahetuses neiu elukaaslasele, kuidas v\u00f5iks k\u00e4ituda, kui selline asi on juhtunud ja kuidas tuleks oma koera valvata, kui sel on kalduvusi olla n\u00e4rviline ja r\u00fcndav. <\/p>\n
Ma olen t\u00e4nulik l\u00e4hedastele, kes t\u00e4na hommikul olid minu p\u00e4rast mures. Olen t\u00e4nulik, et olen t\u00e4na teises kohas t\u00f6\u00f6l, kus saan rohkem istuda ja mitte haige jalaga ringi kepselda. Ja l\u00e4hen paranedes j\u00e4lle k\u00f5ndima, lootuses, et maailm pole l\u00f5plikult lolliks l\u00e4inud. Olge hoitud ja ettevaatlikud!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4na ma ainult kirjutan. Ei tule \u00fchtegi pilti. Ei ilusat, ega \u00f5\u00f5vastavat, aga ma tahan s\u00fcdamelt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida. Eile \u00f5htul l\u00e4ksin ma tegema oma tavap\u00e4rast \u00f5htust k\u00f5nnitiiru. See on kodul\u00e4hedane ring, mis v\u00f5tab kiirk\u00f5nnil l\u00e4bides 20 minutit aega ja mille … J\u00e4tka lugemist