![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/01\/272643155_360018382217982_8480197013286381977_n.jpg\")
<\/a>Jaanip\u00e4evan\u00e4dalast algas mul puhkuse esimene osa ja \u00fcle aastate ei teinud ma need kaks n\u00e4dalat \u00f5ieti midagi. No lihtsalt oli tarvis aeg maha v\u00f5tta. Jah, ma tegin s\u00fc\u00fca, koristasin kui teisiti enam ei saanud, hoolitsesin laste eest, kastsin ja nautisin r\u00f5dul oma umbrohuvaba taimemajandust….aga ma ka lugesin, tegelesin eneseharimisega ehk kuulasin huvi pakkuvaid loenguid, \u00f5ppisin, s\u00f5itsin rattaga, tegin trenni just nii, nagu k\u00e4si lubas, k\u00e4isin \u00f5htuti kiirk\u00f5nnitiirudel, veetsin aega lastega, k\u00e4isin rannas ja meres ujumas, v\u00e4ikesel hotellipuhkusel koos K-ga, sain kokku s\u00f5brannadega ja mida k\u00f5ike veel. Kuid…ma ei istunud kordagi \u00f5mblusmasina taha(mis ei t\u00e4henda, et ma ei tee l\u00f5puks \u00e4ra m\u00f5ndasid tellimust\u00f6id) ega t\u00f6\u00f6delnud kellegi pilte. Ainult m\u00f5ned isiklikud k\u00e4isin \u00fcle. Ma lihtsalt ei suutnud. Ja mis seal salata, puhkus l\u00e4ks h\u00e4sti ja puhkasin m\u00f5nusalt. Ka seda oli vaja. Ei ole tarvis ennast kogu aeg rakkes hoida iseenda arvelt. Ma ei ole osanud seda kunagi teha. Nimelt puhata. Seega viimane aeg on see \u00e4ra \u00f5ppida ja iseenda peale m\u00f5tlema hakata, sest vastasel juhul pole meist keegi just parim kaaslane ei endale, ei kodakondsetele.
![\"\"](\"http:\/\/www.kaldkriips.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/01\/272115135_611529389922825_2013731506795543811_n.jpg\")
\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/a><\/p>\n2018 ja 2019 oli muidugi samuti hea v\u00f5imalus ennast n\u00e4dalaks k\u00f5igest t\u00e4iesti v\u00e4lja l\u00fclitada. Siis, kui k\u00e4isime Kreekas ja 2020 Egiptuses.\u00a0 Aga….seda niisama olemise aega siin ja praegu on siiski pisut enam tarvis, kui napp n\u00e4dal. N\u00fc\u00fcd aga oli teist aastat selline ei liha ei kala \u00fclemailmne supp, et reisima polnud suurt \u00fcldse saanud(v\u00e4ikeste eranditega) ja \u00fcritasime puhata nii h\u00e4sti kui oskasime kodusel Eestimaal v\u00f5i l\u00e4hiriikides, kui \u00f5nnestus minna. Kogu sellest moodsa haiguse jamast olin ma ennast v\u00e4lja l\u00fclitanud ja elasin lihtsalt oma elu. Peale selle, et reisimine oli raskendatud…ma toonitan, et raskendatud, mitte v\u00f5imatu, pole minu elus sisuliselt midagi muutunud, keegi mind ei ahista ja k\u00f5ik on h\u00e4sti. Kui ei lase ennast millestki h\u00e4irida, siis miski ei h\u00e4irigi. Kui aga h\u00e4irib, otsin lahendusi, mitte ei hala ja kiru hommikust \u00f5htuni sotsiaalmeedias. Aga ega ma sellest ei pidanud r\u00e4\u00e4kima. Pigem m\u00f5nest toredast tegemisest puhkuse ajal.<\/p>\n
<\/p>\n
\u00dcks tore ettev\u00f5tmine oli meil K-ga ratastega Tallinnas k\u00e4imine. Nimelt me polnud siiani kunagi v\u00f5tnud rattaid rongi peale ja s\u00f5itnud nendega Tallinna. Ma vist olen pisut peljanud seda suurt rahvahulka, kes pealinnas liigub ja K oli kogu aeg minumeelest liiga v\u00e4ike selleks, et ratastega pealinnas seigelda. No n\u00fc\u00fcd ilmnes, et ta juba t\u00fckk aega suur ja v\u00f5tsimegi sellise seikluse ette. Etteruttavalt v\u00f5in \u00f6elda, et seikluse k\u00f5ige raskem osa oli rongis ratta rattahoidikusse t\u00f5stmine. No ausalt, naisterahvale on see suisa katsumus. Ok, mina olen praegu veidi v\u00e4etike oma haige k\u00e4ega, aga K, tema on noor ja tugev inimene juuu. \u00d5nneks leidusid m\u00f5ned asjalikumad meesinimesed, kes meid aitasid. Alla saada on neid k\u00f5vasti lihtsam, kuigi kojus\u00f5idul enne peatust tuli ka siis \u00fcks krapsakas miis meile appi. Tore, et m\u00f5ned sellised abivalmid isendid on veel s\u00e4ilinud.<\/p>\n \u00a0<\/p>\n Ja n\u00fc\u00fcd linnatuurist:<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \u00a0<\/p>\n Linna j\u00f5udes arvasin, et v\u00e4hemalt trammipeatuseni l\u00fckkan ratast enda k\u00f5rval, sest perroonil ja jaama ees on rahvast paljuv\u00f5itu. Kuna me aga v\u00e4ljusime rongist viimaste seas, et rataste alla t\u00f5stmisega inimesi mitte h\u00e4irida, siis perroon oli juba poolt\u00fchi ja nii istusime sadulasse kohe rongist v\u00e4ljudes. Balti jaamast on rattaga v\u00e4ga lihtne s\u00f5ita tegelikult kesklinna ja sealt otsapidi kohe Reidi tee algusesse. Meie esimene eesm\u00e4rk oli k\u00e4ia \u00e4ra Coral Club-is ja siis m\u00f6\u00f6da Reidi teed edasi Pirita teele ning randa. Seega – Reidilt v\u00e4ike k\u00f5rvalep\u00f5ige paremale Narva maanteele, sealt tagasi ja m\u00f6\u00f6da mere \u00e4\u00e4rt edasi.<\/p>\n K\u00fcll seal Reidi teel on m\u00f5nus s\u00f5ita! See on n\u00fc\u00fcd taas see koht, kus inimestel tuleb tuhka p\u00e4he raputada. K\u00fcll oli selle tee \u00fcmber palju kisa ja l\u00e4rmi, aga tegelikkus on see, et seal on v\u00e4ga hea nii jalutada, kui rattaga(v\u00f5i millega iganes) s\u00f5ita. Ilus vaade, m\u00f5nus meretuul, ja kui palju roose oli tee \u00e4\u00e4res!!!! Nagu roosa meri. haljastus on l\u00e4bim\u00f5eldud ja kaunis. Kergtee on piisavalt lai, et s\u00f5ita k\u00f5rvuti ning kel vajadus, mahub vabalt m\u00f6\u00f6dagi. Nii me seal s\u00f5itsime, juuksed tuules lehvimas, kuni j\u00f5udsime Pirita teele. Seal tervitas meid nagu ikka…ilge hais. Ikka see, mis seal aastaid ja aastaid inimesi h\u00e4irinud. Ma ei tea, kuidas k\u00fcll inimesed suudavad sealsamas Russalka juures selle haisu sees p\u00e4evitada ja ujuda. Meie s\u00f5itsime peaaegu \u00fche jutiga kuni rannahooneni v\u00e4lja ja l\u00e4ksime seal l\u00f5unat s\u00f6\u00f6ma. Minule v\u00e4ike spinatisupp ja K-le v\u00e4rske salat kalaga. Edasi kulgesime kuni Regatini m\u00f6\u00f6da rattateed ja sealt keerasime juba m\u00e4ndide vahele metsa endale randa kohta otsima. M\u00f5te oli, et s\u00f5idame, kuni rahvast j\u00e4\u00e4b h\u00f5redaks ja siis keerame randa…aga heaks m\u00f5tteks see j\u00e4igi, sest kuni oli liivast rannariba, seni oli ka inimesi. Palju inimesi. Siiski-siiski, enne l\u00f5ppu leidsime endale koha ja parkisime rattad vastu m\u00e4nde. Viskasime oma tekid maha ning nautisime p\u00e4ikest. Kohe alguses k\u00e4isime koos ujumas, sest siis oli parem olla peale pikka s\u00f5itu ja riided kuivasid linna tagasi minemise ajaks samuti peaaegu \u00e4ra. Vesi, see oli h\u00e4mmastavalt soe. Ma olen 10 aastat samal ajal puhanud oma puhkuse esimest poolt sellisel ajal ja 10 aastat on olnud vaja pigem jopet, kui et ujumisriideid. Sel korral oli aga vesi puhas ja SOE. Nii soe, et ma ei tahtnud isegi v\u00e4lja tulla. Milline nauding!!! Kuigi ma pidin ujudes tegema “haavatud koera”. \u00dcks “k\u00e4pake” k\u00f5hu all ja teisega kraapsasin vett. Kannatas nii ujuda k\u00fcll, kuigi mitte pikalt. No mis sa teed, kui k\u00e4si otsustab m\u00e4kra m\u00e4ngida. V\u00e4ga kaua me muidugi seal ei olnud, sest palav oli, kohutavalt palav ja ega see enda pikalt praadimine pole samuti teab mis arukas tegevus. Umbes 4 ajal panime asjad kokku ja hakkasime tuldud teed tagasi v\u00e4ntama. Esialgne plaan oli tegelikult Viimsisse v\u00e4lja p\u00f5rutada, aga kell oli juba sealmaal, et aeg tagasi linna s\u00f5ita. Plaan oli siiski ka nooremat R-i k\u00fclastada.<\/p>\n Esimese hooga s\u00f5itsime Ol\u00fcmpia Purjespordikeskuseni, kus minu m\u00e4letamistm\u00f6\u00f6da oli viimati \u00fcks vegan-kohvik Vigri. Seal sai v\u00e4ga maitsvalt s\u00fc\u00fca, kui me kord seal noorema R-i ja K-ga k\u00e4isime. Kahjuks oli koroona selle kena kohaga oma t\u00f6\u00f6 teinud ja paik koos n\u00e4rbunud lilledega oli t\u00e4iesti maha j\u00e4etud. Puhkuse ajal Ol\u00fcmpia hotellis K l\u00f5petaise t\u00e4histamisest ma juba kirjutasin, aga puhkuse l\u00f5pus k\u00e4isime \u00e4ra ka P\u00e4rnus. \u00a0<\/p>\n Muul ajal kohtusime K-ga nagu koit ja h\u00e4marik. Ok, nii hull asi ka polnud. V\u00e4hemalt minu puhkuse kahe n\u00e4dala sees olime palju koos, ajasime juttu, naersime, jalutasime, seiklesime. Kui ma n\u00fc\u00fcd tagasi t\u00f6\u00f6l olen, siis kohtume v\u00e4hem. Lahkusin t\u00f6\u00f6le, kui noor inimene magas ja kui saabusin, on ta oli enamasti s\u00f5pradega ratastega s\u00f5itmas. Muusikakooli l\u00f5petamise puhul isalt kingiks saadud ratas on ennast igati \u00f5igustanud. Kilomeetrid on sellega l\u00e4bitud t\u00e4itsa arvestatav hulk.<\/p>\n Ja teistega oli samuti k\u00f5ik toredasti. Pojat\u00fctred nunnud, p\u00e4ikesest pruunid, issil oli neil minuga samal ajal puhkus ja nemad seiklesid ringi omadel radadel. Isegi Narvas k\u00e4isid \u00e4ra. Kui koju sattusid, tekitasid tubades segadust ja ehitasid r\u00f5dule lebolat, aga see on asjade normaalne kulg.<\/p>\n Suvi on m\u00f5nus, kuigi sel suvel olid temperatuurid absoluutselt \u00fcle v\u00f5lli. \u00dclipalavaid p\u00e4evi oli terve kuu ja peale ja jahedamaks ei paistnudki minevat. Telia hoiatas mind \u00fcle p\u00e4eva \u00e4ikese eest…aga mida ei polnud, oli \u00e4ike. Vihma ka polnud. Ainult kuum ja veelkord kuum oli. T\u00f6\u00f6l +35, \u00f5ues p\u00e4ikese k\u00e4es veel rohkem ja p\u00e4ris t\u00f5siselt, see ei olnud kohe \u00fcldse tore. P\u00e4ev otsa oli kere m\u00e4rg, pea \u00f5hupuudusest uimane ja \u00f5htuks sooda. Ah, aga sellegipoolest oli suvi nii m\u00f5nus. kannatasin selle juuli \u00e4ra ja siis tiuli vaadata, mida augustis toredat ette v\u00f5tta.<\/p>\n \u00a0<\/p>\n Piltidega on n\u00fc\u00fcd jah veidi \u00f5nnetult. Telefonipildid. Palavaga viitsib suhteliselt harva rasket kaamerat kaasas kanda :(<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \u00a0<\/p>\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00a0 Taragntj\u00e4rgi lugu. Suvi oli nagu suvi ikka. Selles m\u00f5ttes, et oli t\u00f6\u00f6d ja oli puhkust.K\u00fcll aga v\u00f5tsin ma teadlikult\u00a0 eelmisel suvel sellise slowly tempo, et rohkem, kui t\u00f5esti pidi, ennast keerdu ei rabelenud. Eksole. Nii lihtsalt peab, sest muidu … J\u00e4tka lugemist <\/a><\/p>\n<\/a><\/a><\/a>
N\u00fc\u00fcd muidugi otsustas Elron hakata ratastega s\u00f5itmist piirama, tekitades rattale pileti, mis ei v\u00f5i alla 1\u20ac maksta, mis t\u00e4hendab seda, et kui rattahoidikus kohta pole, siis v\u00f5ib klienditeenindaja saata ratturi kukele. Reaalsus on see, et sageli polegi v\u00f5imalik ratast hoidikusse panna, sest \u00fche rea all istub keegi vankriga, teise all keegi ratastooliga ja kolmanda all on veel m\u00f5ni takistus ning rattaga inimestel polegi muud valikut, kui seista keset vagunit k\u00f5igil jalus. Ma m\u00f5istan, et ratastooliga ja k\u00e4ruga on eelis\u00f5igus, aga kurb on see, kui l\u00e4hed lapsega n\u00e4iteks ratastega linna, kuid tagasi rongi peale ei mahu :( Kuidas siis asja lahendada? LuxEkspress v\u00f5tab lahkelt rattad tasuta peale, aga see nimetatud bussifirma ei l\u00e4bi meie linnakest. Siiski loodan, et meie liinil on asi veidi parem. Suurem tundub probleem olevat linnal\u00e4hiliinidel.<\/p>\n<\/a> <\/a> <\/a><\/p>\n
Aga rannas oli m\u00f5nus ja ilus. \u00dcmberringi m\u00e4nnid, minu lemmikud ja siis need sitked ja h\u00e4sti l\u00f5hnavad rannakibuvitsad. Sillerdav vesi ja p\u00e4ike ning oma armas laps. Puhkus, eksole. Oled seal ja nii ongi, ei midagi muud ja ei mingeid muid m\u00f5tteid. Peale nende, mis \u00fcmbrust puudutasid.<\/p>\n<\/a> <\/a> <\/a><\/p>\n
S\u00f5itsime siis edasi kuni Reidi teeni, uudistasime seal veidi laevu ja puhkasime pinkidel jalgu ning seej\u00e4rel s\u00f5itsime Nautika keskuseni, kus s\u00f5ime \u00f5htust. Poest ostsime suure karbi magusaid kirsse ning edasi v\u00f5tsime suuna R-i juurde. Sadamast oli meil siis tarvis l\u00e4bi linna j\u00f5uda Baltika kvartali paralleelt\u00e4navasse. Umbes.
S\u00f5itsime Ol\u00fcmpia hotelli poole, p\u00f6\u00f6rasime \u00fcmber kohtumaja ja siis algas katseeksitusmeetodil edasi liikumine. Suunda teadsin, kuidas t\u00e4pselt kohale j\u00f5uda…ei teadnud. Aga…oma \u00fcllatuseks kui tekkis tunne, et oleme vist eksinud…keerasin vaistlikult t\u00e4iesti \u00f5igele t\u00e4navale ja avastasin, et olemegi kohal. L\u00e4henesime lihtsalt teiselt poolt, kui tavaliselt.
Oma lastel k\u00fclas k\u00e4ia on alati tore. Juttu j\u00e4tkus kauemaks ja j\u00f5udsime isegi \u00f5ues \u00fche jalutustiiru teha. L\u00f5puks s\u00f5itsime sealt kenasti Tallinn-V\u00e4ikse rongipeatusesse ja s\u00f5itsime peale\u00fcheksase rongiga koju.
M\u00f5nus seiklus oli ja leidsime, et ratastega v\u00f5ib teinegi kord linna minna, kui just pole plaan kaubakeskuses ostlemas k\u00e4ia. \u00d5nneks selliseid plaane tuleb meil ette harva. \u00dcks asi aga j\u00e4lle selles nimekirjas tehtud – nimelt “esimest korda”nimekirjast.<\/p>\n<\/a> <\/a> <\/a><\/p>\n
H\u00fcppasime hommikul rongijaamas P\u00e4rnu bussi peale, elasime \u00fcle 2 tundi loksumist 1 euro eest ja olimegi suvepealinnas.
See oli selline lihtsalt niisama olemise p\u00e4ev. Mingi aeg rannas(kohutavalt rahvast ja liiv talumatult kuum), taaskord ujumas k\u00e4idud, v\u00e4ike kehakinnitus, korraks kaubanduskeskuses kuuma eest peidus, jasmiini\u00f5ite nuusutamine, naermine ja \u00f5htuse bussiga tagasi koju. Eks paistab, \u00e4kki k\u00e4ime ka augustis uuesti P\u00e4rnus, kui mul on teine puhkusejupp. K on muidugi sel suvel juba mitu korda ennem s\u00f5brannaga samuti P\u00e4rnus k\u00e4inud ja l\u00e4heb veel. S\u00f5branna perel on seal nimelt suvekorter.<\/p>\n<\/a><\/a><\/a><\/p>\n