![\"L\u00f5petamine\"](\"\/pildid\/1578\/IMG_3812-3.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\nEnne muusikakooli l\u00f5puaktust sai l\u00e4bi tegelikult kooliaasta. Seitsmes klass, mille ta k\u00e4is uues koolis ja mis oli t\u00e4is distants\u00f5ppe perioode. \u00d5petajad k\u00fcll hoiatasid, et koolivahetus v\u00f5ib m\u00f5jutada hindeid, aga kus sa sellega. Tunnistusel olid ikka k\u00f5ik viied \u00fche erandiga. Kahel trimestril oli geograafia 4, kolmandal viis ja aasta kokkuv\u00f5te, loomulikult 4. Aga ega ei peagi k\u00f5ik viied olema, selline igav tunnistus, eksole :) Vaikselt v\u00f5in muidugi \u00f6elda seda ka, et viit georgaafias n\u00e4evad sel \u00fcldse v\u00e4hesed.
\nKui kool sai l\u00e4bi, siis loomulikult k\u00fcsisin K-lt, kas ta on rahul kooli vahetamisega? Ja vastuseks sain, et rahul 100% ning boonusena saadud v\u00e4ga vahvad uued s\u00f5brad. Uues koolis peab heade hinnete p\u00e4rast rohkem pingutama, kui vanas koolis ja see tegelikult tema eesm\u00e4rk oligi….et liiga lihtne ei oleks.
\nKui meie pere esimese klassi l\u00f5petaja puhul n\u00e4en seda, et kooli viimasel n\u00e4dalal oli v\u00e4ga palju tegevusi ja v\u00e4ljas\u00f5ite, siis seitsmendikel midagi olulist ei toimunud. Jah, spordip\u00e4ev, nagu ikka ja \u00fche v\u00e4ljas\u00f5idu tegid Paunk\u00fcla metsadesse, mingi KIKI -matk vist. See ilmselt kuidagi kooliprogrammiga seotud. Said seal hulgaliselt s\u00e4\u00e4ski s\u00f6\u00f6ta. Ja \u00fche l\u00fchikese jalutusk\u00e4igu meie terviserajal tegid ka, koos pitsa s\u00f6\u00f6misega. Natuke kurb, aga mis seal ikka.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nAga tagasi muusikakooli juurde.<\/p>\n
Oli pikk, aga armas aktus. Kestis kena 3,5 tundi. Igal l\u00f5petajal v\u00f5is olla kutsutud 5 l\u00e4hedast. Olime 12-ks kohal ja v\u00f5tsime kohad sisse- mina, papaa, vanem \u00f5eke, t\u00e4di ja t\u00e4dit\u00fctar. Vennad oma kaasadega j\u00e4id koju k\u00f6\u00f6gitoimkonda. Ma k\u00fcll tegin hommikul varakult enamuse toidust ette valmis, aga poiste osaks j\u00e4i grillimine. Said seda teha kahepeale kolmel k\u00e4el, sest noorem R oli esimest korda elus saanud omal k\u00e4e kipsi. Parema. Pole ikka m\u00f5tet liiga hoogsalt v\u00f5rkpalli m\u00e4ngida :P Ja vennalapsed olid oma t\u00e4dilapse s\u00fcnnip\u00e4eval.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nHommik ei olnud ilma poolest just paljut\u00f5otav ja veel 11 ajal sadas taevast vett alla nagu \u00e4mbrist, aga aktusele minnes vaid \u00f5rnalt udutas ja kuskil poole aktuse ajal hakkas p\u00e4ike v\u00e4lja piiluma.
\nAktus algas meenutusega. Saime vaadata videosalvestusi l\u00f5petajate esimesest kontserdist. Selleks hetkeks olid nad pilli \u00f5ppinud pisut alla \u00fche aasta. Nostalgiline ja armas. Sellega oli esimene nn kontsert l\u00e4bi…ja siis astusid lavale need samad lapsed, kes olid n\u00fc\u00fcdseks 6 aastat vanemad ja 6 aastat osavamad pillim\u00e4ngijad. Oli klaverit, viiulit, fl\u00f6\u00f6ti, t\u0161ellot, kitarri, saksofoni ja oli laulu. M\u00f5ne lugu oli l\u00fchem, m\u00f5ne oma pikem, m\u00f5nel tuli ladusamalt ja m\u00f5nel \u00fcle kivide-k\u00e4ndude ja \u00fcks hetk sai kontsert l\u00e4bi.
\nJ\u00e4rgnes vaheaeg ja seej\u00e4rel marssisid l\u00f5petajad pidulikult sisse ning jagati l\u00f5putunnistusi, tunnustati vanemaid ja lapsi, peeti k\u00f5nesid. Pidulik osa sai sellega l\u00e4bi ning j\u00e4rgnes ehk k\u00f5ige oodatum ja emotsionaalsem osa. \u00d5petajate ja kaasteeliste \u00f5nnitlemised, \u00fchispildid, pildid lennu maali juures(47. lend) ja muud pildistamised.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nMusakooli s\u00f5pruskond<\/em><\/p>\n 47. lennu \u00fchismaal<\/em><\/p>\n K\u00fcll oli tore, et meie \u00f5petajal l\u00f5petas vaid kaks last. P\u00e4\u00e4ses kiiresti l\u00f6\u00f6gile ja polnud vajadust kiirelt juttu l\u00f5petada. Kui k\u00f5ik see trall l\u00e4bi, kiirustasime koju, kus l\u00e4hedased juba ootasid ja pojad j\u00f5udsid parasjagu lihad-vorstid grillitud. Mina keetsin hommikul potit\u00e4ie kanakarrit valmis, salat ootas hakituna vaid ruccola ja kastme lisamist, pojad olid riisi samuti valmis keetnud ja v\u00f5iski s\u00f6\u00f6ma asuda. Arbuusi voolas ojadena, maasikad said otsa ja viinamarjad ka. Karrit ja liha s\u00f5ime ka j\u00e4rgmisel p\u00e4eval :P<\/p>\n K\u00f5hud said t\u00e4is ja pisut jutustatud-puhatud, l\u00e4ksime \u00f5ue pilte tegema. Ilm oli selleks ajaks soe ja p\u00e4ikeseline ning valgus \u00f5htuselt mahe. Vaikus majas, asusin koristama ja l\u00f5puks tuli veel k\u00f5ne K klaveri\u00f5petajalt ning juttu j\u00e4tkus kauemaks. Ja muusikast veel….. Aastate jooksul oleme hakanud kodus koos musitseerima. Mina klaverdan ja koos laulame. Temaga koos on puhas nauding k\u00e4ia teatris v\u00f5i kontserdisaalis. Ei ole vahet, kas vaatame balletti, ooperit, muusikali, draamaetendust v\u00f5i klassikakontserti- \u00fchtviisi naudib ta neid k\u00f5iki. See muusika, mis kodus k\u00f5lab, paitab ka minu k\u00f5rvu. Naabrid on pidanud 7 aastat kuulama klaveri harjutamist(vedas neil, et K pasunat ei \u00f5ppinud :P) ja vahest ka minu pahandamist. Ikka sellep\u00e4rast, et ma pidin meelde tuletama – \u00f5petaja ei pahanda asjata, vaid sellep\u00e4rast, et harjutama peaks rohkem. Jah, K on olnud 7 aastat usin harjutaja ja nende aastate jooksul pole ta mulle kordagi \u00f6elnud, et ta enam muusikakoolis k\u00e4ia ei taha. Selline suhtumine ei olegi tegelikult tavap\u00e4rane.<\/p>\n Enamusel lastest on 3-4 klassi paiku kiusatus k\u00f5ik kukele saata ja nagu enamik eakaaslasi niisama vabad olla. Paraku vahest j\u00e4i sellestki usinusest puudu, sest kool n\u00f5udis oma osa ja teinekord oli lihtsalt teismelise kass kallal, aga…ta v\u00f5ttis ennast alati k\u00e4sile. K\u00fcllap n\u00e4itab kohusetunnet ja p\u00fchendumust ka kiitusega l\u00f5petamine ning seegi, et on tahe edasi \u00f5ppida, mitte klaveri kaant kinni panna ja unustada. Ma olen oma t\u00fctrele siiralt t\u00e4nulik nende muusikat t\u00e4is aastate eest ja selle eest, et olen seda teed saanud tema k\u00f5rval k\u00e4ia ning muusikast osa saada. Ka minu maailm on k\u00f5vasti rikkamaks saanud ja lisaks oli hea v\u00f5imalus omal ajal \u00f5pitut meelde tuletada. Nii k\u00f5lab meie muusikakooli tunnuslause ja t\u00f5si ta on. Kes muusikakooli kord juba l\u00f5petanud, selle ellu muusika ka j\u00e4\u00e4b. Alati. Igavesti. 13. juunil l\u00f5ppes s\u00fcdamliku aktusega 18 noore inimese 7-aastane muusikakooli teekond. Lapsed omandasid muusikalise p\u00f5hihariduse. N\u00fc\u00fcd on iga\u00fche enda … J\u00e4tka lugemist <\/a><\/center><\/p>\n
\nPildistamise ajal saatsime osad k\u00fclalised juba meie juurde kohvitama ja meie papaaga j\u00e4ime K-d ootama. Mina sealjuures tegin K muusikakoolig\u00e4ngi pilte ja loomulikult pilt \u00f5petajaga.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nMingi aeg hakkasid k\u00f5ik vaikselt kodudesse liikuma. Ees oli esmasp\u00e4ev ja k\u00f5igil tarvidus t\u00f6\u00f6le minna. V\u00e4ike poja oma kaasaga l\u00e4ksid veel koos suure vennaga majaehitust vaatama ja viimaste seas l\u00e4ks isegi K \u00e4ra koos oma t\u00e4di ja t\u00e4dit\u00fctrega. K l\u00e4ks nendele k\u00fclla.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nArutasime k\u00f5ik maailma asjad \u00e4ra. 7 aastaga muutub \u00f5petaja v\u00e4ga l\u00e4hedaseks inimeseks. M\u00e4letan oma ajastki, et minu muusikakooli \u00f5petaja k\u00e4is aeg ajalt meie perega koos kaatriga n\u00e4dalavahetuses\u00f5itudel kaasas. Eks see muusikakool ongi kooli ja kodu koost\u00f6\u00f6. Eriti l\u00e4hedaseks muutuvad just pilli\u00f5petajad. Solfi ja muusikalugu millegip\u00e4rast lapsed lisaaastatel v\u00e4ga \u00f5ppida ei soovi ega j\u00e4\u00e4da ka \u00f5petajatega naljalt suhtlema. Kes teab, miks see nii on. Ehk sellest, et need on grupitunnid, aga pilli\u00f5petajaga on tund alati \u00fcks-\u00fchele v\u00f5i vahest on asi hoopis \u00f5petaja isiksuses. Meie klaveri\u00f5petaja on aga fenomen omaette. Oma 80 eluaasta juures \u00e4\u00e4retult vitaalne ja erudeeritud proua. Range, n\u00f5udlik ja samas hell ning soe. Ega K asjata teda oma muusikaliseks vanaemaks nimeta. Neil on omavahel ikka selline suur armastus, kus vahest t\u00fclitsetakse, aga enamasti armastatakse ja hoolitakse. Polegi siis \u00fcllatus, et s\u00fcgisest j\u00e4tkab K oma \u00f5petaja juures klaveri \u00f5ppimist lisaaastana. Me oleme ikka v\u00e4ga t\u00e4nulikud, et meile sattus just selline \u00e4ge \u00f5petaja. Ta on n\u00f5udnud K-lt ikka rohkem kui peaks, aga seda sellep\u00e4rast, et v\u00f5imekust on rohkem, kui enamusel. Ja nii me seal telefoni otsas siis arutasime, mida K edasi teeb ja muidki maailmaasju. Kuna K on \u00f5petaja arvamust m\u00f6\u00f6da v\u00e4ga musikaalne ja tal on klaverim\u00e4ngul v\u00e4ga hea toon, pedaal, kehakeel, k\u00e4tehoid ja mis k\u00f5ik veel…siis oli \u00fcsna loogiline, et ta j\u00e4tkab klaveris lisaaastaga. M\u00f5tlesime k\u00fcll korra ka teise \u00f5petaja peale, kes \u00f5petaks jazz-klaverit, aga…K teatas, et tema armastab klassikat ja \u00f5petaja \u00fctles, et tema armastab ka :D Sellep\u00e4rast nad koos j\u00e4tkavadki. K\u00fcll aga on \u00f5petaja j\u00e4rjekindlalt seda meelt, et K v\u00f5iks lisaks klaverile v\u00f5tta lisaaasta ka muusikakooli laulu\u00f5petaja juures. Mis seal salata, laulu\u00f5petaja ise samuti juba ootab teda. S\u00fcgis tundub p\u00f5nev tulema igas m\u00f5ttes ja kindlasti saab seal olema palju muusikat.(Peame p\u00f6idlaid, et see mille nime ma parem ei nimeta, ei asu j\u00e4lle sakkima inimeste elu ning sundima k\u00f5iki koduseinte vahele)<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nNeed seitse aastat on suuresti teinud lapsest selle, kes ta on. Kodu k\u00f5rval m\u00f5jutab last paratamatult kool, s\u00f5brad, \u00f5petajad ja lisaks muusikakool ja meil veel n\u00e4iteks laulustuudio. Muusika vastu tekkis K-l armastus v\u00e4ga varakult ja tundub, et see on igavene armastus. Eks muidugi on oma osa sellel, et ma teda beebieast alates muusikaga toitsin. Laulsin talle ise, alates \u00fcheksandast elukuust k\u00e4isime \u00fcle 3 aasta Musamari laulu-m\u00e4ngu koolis(esimese muusika\u00f5petajaga sellest ajast suhtleme siiani), alates 4,5-st aastast on ta k\u00e4inud meie laulustuudios Thea k\u00e4e all kooris ja soolot laulmas ja alates esimesest klassist muusikakoolis klaverit \u00f5ppimas. Eelkoolis, nagu ta s\u00f5brad, K ei k\u00e4inudki. Panin ta muusikakooli otse esimesse klassi. Imelikul kombel ei tulnud mulle see p\u00e4hegi, et eelkoolis last ette valmistada….ja nagu selgus, polnudki see tema puhul oluline.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nMinu tagasihoidlik arvamus on selline, et k\u00f5ik lapsed v\u00f5iksid tegelikult pilli \u00f5ppida – v\u00e4hem v\u00f5i rohkem. Pillim\u00e4ng arendab p\u00fcsivust, kohusetunnet, kuulmist ja kuulamist. Ka vaikselt olemist.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nMuusika j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"