![\"kohvik\"](\"\/pildid\/823\/IMG_9024.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nKohvikust edasi jalutasime ikka m\u00f6\u00f6da Kalamaja t\u00e4navaid ja vaatasime erinevaid maju – lagunenuid, r\u00e4\u00e4mas ja meeldivalt korrastatuid. Kus oli vanale puitmajale robustne rauduks k\u00fclge l\u00f6\u00f6dud ja kus olid taastatud vanad fantastiliselt ilusad puituksed. Renoveeritud Kalamaja majad on ikka ilusad vaadata.
\nPikapeale oli aeg nii kaugel, et suundusime Telliskivi t\u00e4nava poole ja k\u00fclastasime esmalt “Sidruniga tee” \u00f5dusat poekest. Ajasime seal juttu \u00e4ri perenaistega keraamikastuudios ja vaatasime, kuidas v\u00e4ikesed p\u00f5ngerjad nosisid j\u00e4\u00e4tist ning olid igati kaasatud emmede t\u00f6\u00f6ellu. Nii nagu meiegi – ikka koos, kui teisiti ei saa. L\u00f5puks oli k\u00f5ht nii t\u00fchi, et olimegi otsapidi F – hoones, kus juba p\u00fchap\u00e4eval olid m\u00f5ned h\u00fcvad road \u00e4ra proovitud ning igati rahule j\u00e4\u00e4dud. Kirke on olnud maast madalast k\u00f5iges\u00f6\u00f6ja ja alati uutele maitsetele avatud, seega temaga pole kunagi keeruline s\u00fc\u00fca midagi huvitavat. Meil pole olnud kunagi kombeks s\u00fc\u00fca friikartuleid ja viinereid- seega ta ei oska neid isegi k\u00fcsida :) \u00dckskord ammu peale mingit \u00fcritust istusime \u00f5htul temaga Komeedis ja ma ostsin lapsele pahaaimamatult lasteprae, mis seal oli kartulipuder singikastmega. L\u00f5ppes asi sellega, et laps s\u00f5i \u00e4ra minu \u00fcrtidega p\u00f5neva vormiroa ja kartuliputru tuli mul s\u00fc\u00fca endal. Peale seda olen ma praktiseerinud pigem sellist s\u00f6\u00f6mist, et ostame paar huvitavat rooga kahepeale.
\nValisime siis endale akna alla k\u00f5rgemale m\u00f5nusa p\u00e4ikselise kahese laua ja tellisime toidud \u00e4ra. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nMulle meeldivad v\u00e4ga selle hoone valgustid, millega on nutikalt \u00fchendatud riidenagis\u00fcsteem :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJa siis saabusid toidud….<\/p>\n
V\u00e4ga maitsev “V\u00fcrtsikas kookospiimasupp juurviljade ja krevettidega”. Valida oli ka l\u00f5hega, kanalihaga v\u00f5i seentega, aga laps j\u00e4i kategooriliselt krevettide juurde.
\nSee, et supp oli ikka p\u00e4ris v\u00fcrtsikas, oli temale nohu :P<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nK\u00f5rvale ampsasime erineva kattega bruschettasid. Oli hernepestoga, oliivipastaga, brie juustu\/rabarberimoosiga ja tomati\/balsamicoga. K\u00f5ik eranditult v\u00e4ga maitsvad. Kirke lemmikuks oli oliivipastaga bruschetta. Ainsana ei avaldanud talle muljet tomatikattega bruschetta ja selle ta loovutas lahkelt mulle. \u00dclej\u00e4\u00e4nuid s\u00f5i ja matsutas ning l\u00f5puks parafraseeris telekast n\u00e4htud reklaami ja teatas, et mmm, nurrrrjatult maitsvad v\u00f5ileivad :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJa viimasena muidugi j\u00e4\u00e4tis vaarikakeedisega. Noh, sellest sain mina ikka suurema v\u00e4hemuse :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nK\u00f5ht korralikult t\u00e4is, tehti F – hoone k\u00f5rval \u00fchel kiigel m\u00f5ned hood ja edasi. Kuna olime k\u00f5mpinud juba muljetavaldavalt palju kilomeetreid maha, siis n\u00fc\u00fcd l\u00e4ksime Balti jaamani jalgsi ja sealt s\u00f5itsime kaks peatusevahet Linnahallini trammiga. Edasi j\u00e4lle tipa -tapa. Meil olid raskemad kotid t\u00f6\u00f6asjadega hoiul Euroopa hotelli ilusalongis ning sinna meie tee siis viiski. Oh h\u00e4da, ette j\u00e4i l\u00f5bustuspark :D ja lapse poolt ihaldatud vaateratas. Meil oli aga kokkuleppe, et tuleval n\u00e4dalal on plaan minna vaaterattaga s\u00f5itma ning loomaaeda, seega sel p\u00e4eval j\u00e4tsime selle l\u00f5bu \u00e4ra. Seda enam, et aeg hakkas juba samuti vabategevust piirama. \u00dche m\u00f6\u00f6nduse ma siiski tegin ja laps sai s\u00f5ita roosa autoga :)<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJa nii meie Kalamajaseiklused \u00f5htusse j\u00f5udsidki. V\u00e4sinud aga \u00f5nnelikena j\u00f5udsime t\u00f6\u00f6kohta, viisime koos koolituse l\u00e4bi ja s\u00f5itsime \u00f5htuse rongiga r\u00f5\u00f5msalt koju. Koju j\u00f5uda oli t\u00f5eliselt m\u00f5nus, kui terve p\u00e4eva oled tuulte meelevallas olnud. N\u00e4gu ausalt\u00f6eldes t\u00e4itsa tulitas tuulest ja laps arvas lausa, et tal \u00e4kki palavik. Ei olnud palavik, tuule\u00f5hetus hoopis :) P\u00e4ev oli t\u00e4is emotsioone, nauditavat s\u00f6\u00f6ki, tervislikku liikumist ja r\u00f5\u00f5mu \u00fcksteisest. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Meil on Kirkega ikka olnud tavaks teha aeg ajalt selliseid meie-p\u00e4evi. Sel kolmap\u00e4eval oli see p\u00e4ev \u00fchendatud minu \u00f5htuse t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga pealinnas. Veel k\u00e4ivad viimased kevadised koolitused ja need on teadup\u00e4rast \u00f5htuti. Kuna \u00f5htuks polnud lapsehoidjat, otsustasimegi veeta p\u00e4eva esimese poole … J\u00e4tka lugemist