![\"talv\"](\"\/pildid\/1571\/IMG_2411-2.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nLapsed olid vahepeal kodus ja pidasid vaheaega. Vaheajale j\u00e4rgneb K-l distants\u00f5pe v\u00e4hemalt m\u00e4rtsi l\u00f5puni ja siis vaadatakse asjad \u00fcle. L\u00f5hnab selle j\u00e4rgi, et lihtne see kevad j\u00e4lle ei tule, sest viirus levib nigust jaksab. Meie vanem M ehk siis algklassid, saab aga \u00f5nneks koolis kontakt\u00f5ppes k\u00e4ia. Asi seegi.
\nK kooli p\u00e4rast oluliselt ei p\u00f5e, ta \u00f5pib h\u00e4sti ja iseseisev \u00f5ppimine pole temale keeruline. Pisut hakkab muidugi ka tema vaim v\u00e4sima sellest kodus passimisest ja meeleldi k\u00e4iks ta koolis kohapeal. N\u00e4en paraku seda, et \u00f5ppetunnid pole kaugelt distantsilt nii heal tasemel koolist ette kantud, kui \u00f5petaja seda reaalselt tunnis teeks. Ka kiirelt k\u00fcsimuste tekkimisel k\u00fcsimine j\u00e4\u00e4b enamasti \u00e4ra, mis reaalselt kohapeal oleks lihtne ja asjad kohe selgemad. Juhtub sedagi, et laps teeb juba eelmisel \u00f5htul m\u00f5ne j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5ppet\u00f6\u00f6 hoolikalt valmis, p\u00fc\u00fcab, teeb p\u00f5hjalikult, laeb \u00fcles…ja siis selgub j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, et \u00f5petaja paneb e-koolis T t\u00e4he, mis t\u00e4hendab tegemata t\u00f6\u00f6d. Suur t\u00f6\u00f6 on vett vedama l\u00e4inud, sest mingil p\u00f5hjusel \u00f5petaja t\u00f6\u00f6d ei n\u00e4e. Kas siis on keskkonnas kaduma l\u00e4inud v\u00f5i \u00f5petaja lihtsalt ei m\u00e4rganud. P\u00e4eva l\u00f5puks saab k\u00fcll T-st A ehk arvestatud, aga lapsel on olnud muret rohkem, kui vaja. Eriti murelik on ta aga muusikakooli p\u00e4rast ja just solfed\u017eo p\u00e4rast, sest tundides k\u00e4ia ei saa, aga l\u00f5pueksam tuleb mai keskel teha. Soovitasin tal muretsemine l\u00f5petada, sest on nagu on. Hea v\u00e4hemalt, et klaveris saab k\u00e4ia ja kohati isegi rohkem, kui muidu, sest \u00f5htust vaba aega on rohkem t\u00e4nu solfi ja muusikaloo \u00e4raj\u00e4\u00e4mistele.
\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nVeidi aega tagasi oli selle talve esimene sula. Kasutasime kohe juhust ja sibasin oma kolme piigaga maja taha uurima, kas lumi pakib piisavalt. Vaatamata sellele, et meil ehitusluba puudus, ehitasime valmis v\u00e4iksemat sorti kindluse ja \u00fche lumememme. Tuppa minnes olid lastel \u00f5nneks jalad kuivad, k\u00fclm kellelgi ei olnud, aga minu lambanahksetes saabastes olid paiga sisse v\u00f5tnud kaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset j\u00e4rve. \u00dcllataval kombel jalad siiski ei k\u00fclmetanud, lihtsalt vesim\u00e4rjad olid ja toas l\u00e4hemal vaatlemisel selgus, et ka ligunemisest kortsus. Ei olnud vanaduskortsud.
\n J\u00e4rgmisel hommikul vaatasime aknast meie ehitisi ja arutlesime lastega, et miks on lumememme porgandist nina maas. Leidsime mitu v\u00f5imalust- sulas k\u00fcljest \u00e4ra, m\u00f5ni lind pani selle p\u00e4nna aga ei pidanud s\u00f6\u00f6misk\u00f5lbulikuks v\u00f5i siis naabrilapsed marad\u00f6\u00f6ritsesid. Eks v\u00f5ta sa kinni, aga maas see “nina” vedeles.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nEsimesel koolivaheaja p\u00e4eval ehk esmasp\u00e4eval k\u00e4isime lastega korraks pealinnas, sest see on vaheaja jooksul ainus p\u00e4ev, kus mul oli endal vaba p\u00e4ev ja sai veidi luftitamas k\u00e4ia. Seda enam, et n\u00fc\u00fcd tuleb igasugusele liikumisele \u00fcldse pikem paus sisse. N\u00e4dala alguses polnud veel suurematest piirangutest r\u00e4\u00e4gitud ja nagu n\u00e4ha, tuleb endiselt elada p\u00e4ev korraga, sest iial ei tea, mis uudist j\u00e4rgmine p\u00e4ev toob. Meie kodu ja kooli vahel on \u00e4ge suusam\u00e4gi, kust said alla tuhiseda nii kelgutajad, kui suusatajad<\/em><\/p>\n Ja suusatajatele olid pikad, kvaliteetsed ja va<\/em>lgustatud suusarajad. <\/p>\n Peale filmi tegime h\u00f5redalt asustatud Vapiano-s \u00fchise l\u00f5una, kus meie K-ga valisime \u00fcksteisest s\u00f5ltumatult erineval ajal tellimas k\u00e4ies t\u00e4iesti \u00fchesugused toidud, mis ei olnud pitsad ja lapsed soovisid j\u00e4nkukujuisi pitsasid. K\u00f5hud t\u00e4is ja uuest energiast pakatamas tegime v\u00e4ikese poetuuri, sest linnas selgus, et lastel on talvek\u00e4pikutega k\u00e4tel hirmus palav. Seega- v\u00f5tsime ette retke l\u00e4himasse kohta, kus kindaid osta saaks ehk siis suund Viru keskus\/Kaubamaja. V\u00f5tsime suuna Kadrioru poole, sest minul oli tarvis oma klubist tuua \u00e4ra perele vajalikud vitamiinid, aga ega praegu polegi asi enam nii nagu kuu tagasi. Trammid Kadriorgu ei k\u00e4i. Seiklesime siis bussiga ja jalgsi ning tuleb t\u00f5deda, et mugav see k\u00fcll ei olnud. Just see jalgsi osa. Linnas olid teed konarlikud ja libedad. <\/p>\n Viimane siht oli pereliikmete k\u00fclastamine. Seega hakkasime Kadriorust seiklema tagasi kesklinna, et s\u00f5ita sealt trammiga edasi Vineeri peatusesse ja vantsida suurema R-i juurde. \u00dclej\u00e4\u00e4nud koolivaheaeg oli vaikne ja kodune. V\u00e4hemalt meil K-ga. V\u00e4iksematel piigadel olid veel omad tegevused ja k\u00e4imised koos isaga. Ilm kiskus tatiseks ja ega v\u00e4ga kuskile ei isutanudki. Las lapsed puhkavad, m\u00e4ngivad ja magavad. K-l tuleb loomulikult usinalt klaverit harjutada, sest l\u00f5pueksamid lausa tuututavad juba ukse taga. Tore m\u00f5elda, et mai teiseks pooleks on k\u00f5ik see eksamite saaga unustatud asi. Omast k\u00e4est tean ja m\u00e4letan aga seda, et eksamitele j\u00e4rgneb tegelikult kurbus, sest p\u00e4riselt on ikka natuke kahju, et muusikakool l\u00e4bi. Lubada v\u00f5in aga seda, et musitseerimisr\u00f5\u00f5m j\u00e4\u00e4b ja keegi ei keela muusikat edasi \u00f5ppida. \u00dchel v\u00f5i teisel moel.<\/p>\n Sel talvel oli meie laste kooli ees tehtud staadionile uisurada. V\u00e4ga \u00e4ge m\u00f5te ja k\u00f5ik kes soovisid, said laenutada spordimajast uiske ning ringi tiirutada. Meie lapsed uisutasid nii koolitundides, kui vabast ajast.<\/em><\/p>\n Mis puudutab n\u00fc\u00fcd seda alanud aastat \u00fcldiselt, siis aeg on l\u00e4inud kiiresti ja hommikul l\u00e4hevad lapsed kooli juba valges ning \u00f5htul kell pool seitse pole samuti enam kottpime. Ja see on suur asi. Kuidagi oli vaatamata suurele lumele kevade l\u00e4hedus juba nii tuntav, et mul ei tekkinudki t\u00e4navu karukoopas magamise vajadust. Muidu ma ikka ajavahemikus jaanuar\/veebruar eelistaks vahest karu olla, kes talvel pimedal ajal magab. Hetkel on meil k\u00e4imas koos tema j\u00e4rgijatega kevadise uue energia n\u00e4dal ja t\u00e4nasega saab n\u00e4dal l\u00e4bi. P\u00fchap\u00e4eva alustasime \u00fchise live-trenniga ja osales selles umbes 160 naist \u00fcle maailma. \u00dchine j\u00f5ud ja toetus on kogu asja juures enamusele v\u00e4ga oluline. T\u00e4nast hommikust alustasime meditatsiooniga ja homme ootab meid ees kell 6.30 hommiku-live. P\u00fchap\u00e4evasest trenni meenutavad mulle aga siiani kanged kondid, kuid see on ikka t\u00e4itsa minu enda s\u00fc\u00fc. Oleks pidanud usinam v\u00f5imleja olema. Eile \u00f5htul nautisin meditatsiooni. On paastup\u00e4evad. Sotsiaalmeediast paastumine, suhkrust paastumine, kohvi\/karastusjoogid\/mahlad paastumine ja t\u00e4na on p\u00e4ris paastup\u00e4ev. Mina teen selle j\u00e4rgi homme, sest siis ma ei pea olema t\u00f6\u00f6l ja v\u00f5in vabalt v\u00f5tta. Isegi armastuskirju oleme kirjutanud. Kes milliseid ise soovib ja need v\u00f5ib j\u00e4tta endale v\u00f5i anda adressaadile. Armastuskiri endale, mehele, s\u00f5brale, tulevikuinimesele, lastele…<\/p>\n Eelmisel p\u00fchap\u00e4eval tegin ikka p\u00e4ris palju trenni. Enne, kui Shalini laiv algas, tegin trenni \u00fche v\u00e4ga vahva ukrainlannast treeneriga. Tema teeb v\u00e4ga m\u00f5nusaid pooletunniseid v\u00f5imlemisi ja r\u00f5hub mitte rapsimisele\/higistamisele, vaid v\u00e4ga l\u00e4bim\u00f5eldud harjutustele. Omades kahte k\u00f5rgharidust millest \u00fcks on matemaatika ja teine kehakultuur, oskab ta teha t\u00f5eliselt h\u00e4id harjutuste kombinatsioone. Lisaks n\u00e4eb ta oma 40 eluaasta ja kahe lapse juures V\u00c4GA hea v\u00e4lja ja on muidu samuti vahva. P\u00e4rast k\u00e4isin \u00f5ues k\u00f5nnitiirul ja tulemuseks olid j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kanged koivad. \u00d5nneks see ei p\u00fcsi kaua.<\/p>\n Kui trenn j\u00f5uab p\u00f5randale, on mul telefonil vat selline statiiv :P<\/p>\n Talv on olnud tegelikult imeline. Nii palju perede pildistamisi nagu sel talvel, pole mul ammu olnud. Ilusat talve pole lihtsalt pikalt olnud. T\u00e4navu oli aga \u00f5ues ilus ja talvemuinasjutu pildid aina tulid ja tulid. Jooksin koos pildistatavate perede lastega p\u00f5lvini lumes, roomasin k\u00f5huli ja tundsin ennast lustiva lapsena. Mis sellest, et kaamera k\u00e4es. Oli l\u00f5bus peredel, oli l\u00f5bus minul ja kui \u00f5htuti pilte t\u00f6\u00f6tlen, tuleb tahtmatult naeratus n\u00e4ole. Need on hetked, kus taban ennast arusaamiselt, kui v\u00e4ga ma armastan olla osalise ajaga fotograaf. Jah, need tagumikutunnid arvuti taga on pikemad ja piinarikkamad kui fotosessioon ise, aga mis sellest. T\u00e4htis on tulemus ja m\u00f5lemapoolne r\u00f5\u00f5m. <\/p>\n Oma tervist turgutame j\u00e4tkuvalt igal moel, millest \u00fcks on n\u00e4iteks vitamiinikokteil:<\/p>\n Apelsin, sidrun, inger ja naturaalne viinamarjasiirup Petmez minu lemmikutelt kalamatalastelt<\/a>.<\/p>\n Ilusat l\u00e4henevat kevadet meile k\u00f5igile ja palju tervist! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Veebruar on l\u00e4bi. Ja koos sellega tundub, et on l\u00e4bi on saanud ka ilus ja normaalne talv, kus k\u00fclma oli pidevalt \u00fcle -10. Perioodiliselt isegi seal -20 \u00fcmber ja \u00f6\u00f6sel \u00fcle sellegi. Olgem ausad, sellist talve pole ammu olnud ja … J\u00e4tka lugemist
\nIgatahes….valisime sellise rongiaja, kus s\u00f5itjaid v\u00e4he. Mina ja K olime maskeeritud ja kohale j\u00f5udes suundusime k\u00f5igepealt neljakesi kohe kinno. Kesklinna, Solarisse. Kinos oli muide v\u00e4ga hea k\u00e4ia. Rahvast sisuliselt polnud. Istusime peaaegu nagu privaatseansil ja vaatama l\u00e4ksime filmi “Hing”<\/a>. Julgen seda filmi v\u00e4ga soovitada. Ma ei ole eriline lastefilmide f\u00e4nn, sest mida aeg edasi, seda m\u00fcrarikkamad ja j\u00f5hkramad nad kuidagi on, aga see film, see….oli midagi hingele. Ka mu teismeline K kiitis selle superheaks filmiks. V\u00e4iksemad vaatasid hoolega, eriti k\u00f5ige v\u00e4iksem, aga nendega me peale filmi arutlesime sisu \u00fcle, sest tekkis tunne, et see point ei pruukinud nendele p\u00e4ris kohale j\u00f5uda, l\u00e4htuvalt nende noorest east ja v\u00e4hesest elukogemusest. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nSisenesime l\u00e4bi Sportlandi v\u00e4lisukse ja K leidis endale loomulikult kohe midagi ostmisv\u00e4\u00e4rset. Ehk siis leidis ammu vaja oleva spordikoti. Seni on kasutuses olnud mul ammu Mary Kay-st saadud v\u00e4ike spordikotike, millega on m\u00f5nus ujumas k\u00e4ia, sest trikoo, r\u00e4tt ja pesemisvahendid mahuvad sinna h\u00f5lpsalt, aga v\u00e4ikeseks j\u00e4\u00e4b see siis, kui K-l on koolis kehaline kasvatus, kuhu on vaja v\u00f5tta rohkem igasugust kraami. Liiati hakkas see kott vaikselt lagunema. Poes oli kott oli parasjagu sooduses, hind m\u00f5istlik ja koti ta sealt siis saigi. Edasi l\u00e4ksime enam v\u00e4hem \u00fcle aatriumi Zarasse, saime sealt suuremale pisipiigale m\u00f5nusad s\u00f5rmikud, milledel k\u00e4pikuosa k\u00e4ib eraldi peale, K nuias endale \u00fche kollase m\u00fctsi, mis on t\u00e4pselt sama v\u00e4rvi ja n\u00e4gu nagu tema soe kampsun ning \u00fcks piigadest sai peenikesest velvetist pikema seeliku ning teine imepehme puuvillasest musliinist vanaroosat v\u00e4rvi kleidi. Kleit on nii m\u00f5nus, et pere k\u00f5ige noorem tips andis mulle sisse tellimuse veel samasugusele kleidile. Lihtsalt m\u00f5ned lilled v\u00f5iksid seal peal \u00f5itseda tema meelest. Aga…isegi K arvas, et selline kleit oleks \u00fclim\u00f5nus ja mugav. Ok, mulle endale meeldiks samuti selline. Kaubamaja lasteosakonnast saime sama t\u00fc\u00fcpi kindad ka v\u00e4iksemale ja siis oli mul m\u00f5\u00f5t t\u00e4is…ruttu \u00f5ue. Siseruumides on jopes ja maskis koletult palav.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nV\u00e4ikesed t\u00fcdrukud polnud seal siiani k\u00e4inud ja nii me l\u00e4ksimegi \u00f5htul peale t\u00f6\u00f6p\u00e4eva nooremale R-ile ja tema kaasale k\u00fclla. Jalgu puhkama ja teed jooma. Vineeri trammipeatusest on sinna umbes 1,2 km jalgsi minna ja tagasi l\u00e4ksime hoopis jalgsi otse Tallinn – V\u00e4ikese rongipeatusesse, kuhu on 1,5 km.
\nKoju j\u00f5udsime k\u00f5ik \u00fchel ajal. Meie neljakesi linnast ja suur R t\u00f6\u00f6lt. Vanem M k\u00fcsis rongis, kas kodus \u00f5htust s\u00fc\u00fca saab? Mina k\u00fcsisin vastu, et kes tegi s\u00fc\u00fca seal? Seda ta ei osanud arvata. Seega j\u00f5udsime k\u00f5ik koju ja meie n\u00e4ljast kampa p\u00e4\u00e4stis vaid 3 pakki pelmeene, mis s\u00fcgavk\u00fclmas kriisiolukordadeks seisid.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nKoroonast on n\u00fc\u00fcd tegelikult k\u00f5vasti isu t\u00e4is ja rohkem veel. Kohe saab aasta sellest p\u00e4evast, kui see sinder maakera h\u00f5ivas. No ja kujutad sa ette, laiutab siiani, ega kavatsegi taanduda. Olukorrad on maailmas tegelikult suhteliselt erinevad ja t\u00e4nu sellele, et ma j\u00e4lgin instas m\u00f5nda teise maa inimest, olen m\u00f5negi asjaga kursis. Prantsusmaal oli n\u00e4iteks s\u00fcgisest mitu pikemat lockdown-i, aga koolid t\u00f6\u00f6tasid. Praeguseks on juba t\u00fckk aega avatud ka s\u00f6\u00f6gikohad ja poed, aga maskikohustus on j\u00e4\u00e4nud. Itaalias on elu veel vabam, kui Prantsusmaal. Jutt pole k\u00fcll pealinnadest, aga Prantsusmaal n\u00e4iteks Toulouse ja Itaalias Milano. M\u00f5lemad suurlinnad. Meil seevastu oli s\u00fcgis suht rahulik ja peale j\u00f5ulu hakkas vaikselt haigestumine t\u00f5usma.
\nAga ma tahan reisima, nii v\u00e4ga tahan. Unistan siin omaette, et kui l\u00f5puks v\u00f5imalus avaneb, peaks lausa pikemaks ajaks kusagile minema p\u00f5rutama, et kogu sellest jamast puhata. Ma ei tea isegi mis koht see v\u00f5iks olla, aga tahaks lihtsalt mingit suuremat vaheldust ja stabiilset ilma. Rutiinist v\u00e4lja.
\nKoroona on teinud inimesed kurjaks. \u00d5nn seegi, et selliseid ps\u00fchhopaatseid “maailmaparandajaid” ja k\u00f5iketaedjaid on valdav v\u00e4hemus. Paraku kostab nende kisa k\u00f5vasti v\u00e4lja, sest normaalsed inimesed ei pea vajalikuks nendega jaurata. See muutub t\u00fc\u00fctuks. Jah, \u00f5nneks on neid v\u00e4he.
\nJa muidu…paar korda on K olnud distants\u00f5ppel oma klassiga, sest keegi kuskil klassis koolis oli koroonas, aga muidu on k\u00f5ik rahulik olnud. Mina k\u00e4in samuti igap\u00e4evaselt t\u00f6\u00f6l ja k\u00f5ik lastele suunatud tegevused on siiani toiminud.
\nSelleks aga et “kass” hinge ei poeks, tuleb midagi teha ja suurep\u00e4rane tegevus selleks on trenn. Minul on sellega paremaid ja kehvemaid p\u00e4evi. \u00dcldiselt p\u00fcsin reel, aga vahest muutun laisaks v\u00f5i juhtub elu ja lihtsalt ei j\u00f5ua. Kuigi \u00fcks treeneritest, kelle abi ma kasutan \u00fctleb v\u00e4ga \u00f5igesti, et kuidas sa ei leia p\u00e4evas 15 minutit, et ennast natukenegi liigutada. Jah, ka 15-st minutist on kasu.
\nMina v\u00f5imlen endiselt Shaliniga koos. \u00dc\u00fc\u00fc\u00fc\u00fc\u00fcber\u00e4ge treener ja fantastiline inimene. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n