![\"teatris\"](\"\/pildid\/1566\/IMG_1478-3.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\nTeatrisse j\u00f5udes v\u00f5tsime kohad sisse, esimese rea keskel. Vaade oli suurep\u00e4rane ja minu r\u00f5\u00f5muks polnud tiitrid \u00fcleval lae all, vaid kahel ekraanil k\u00fclgedel. Mina oma umbes -1,5 n\u00e4gemisega n\u00e4gin sealt teksti lugeda k\u00fcll. Prillideta.
\n Esimese rea puhul see oligi ainus hirm, et terve etenduse lae alla passida teksti on paras katsumus. \u00d5nneks oli asi lahendatud uutmoodi ja see oli hea.
\nJ\u00e4rgmine \u00fcllatus tabas meid etenduse alguses, kui saal l\u00e4ks pimedaks. \u00dcht\u00e4kki l\u00e4ksid p\u00f5lema pro\u017eektorid, mis paistsid t\u00e4pselt meie peale…ja peagi saabusid t\u00e4pselt meie ette kolm pidulikult riietatud meest. Kahel olid k\u00e4es \u00fc\u00fcratult suured lillekimbud ja keskmisel mikrofon. Selgus, et meist vasakul istus Anu Kaal perega ja meist paremal Urve Tauts perega. Hiljutised juubilarid, kes m\u00f5lemad laulnud La Traviata-s omal ajal peaosa. See oli siis hetk, kus kahte primadonnat \u00f5nnitleti ja edasi nautisime juba etendust ennast. Etendus muide, vaatamata keerulistele aegadele, oli t\u00e4issaalile. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nVaheajaks olime endale laua ette \u00e4ra tellinud v\u00e4ltimaks j\u00e4rjekorras seismist ja nautisime kerget einet. Etendus oli hea, osat\u00e4itjad priimad. K teatas, et n\u00fc\u00fcd tahaks kohe j\u00e4lle teatrisse, sest pisik \u00e4rkas ellu. Kui kuude viisi ei olnud saanud teatrisse ega kontserdile, unustasid ju \u00e4ra, kui v\u00e4ga seda nautisid. Detsembris ostsin igatahes uued piletid ooperietendusele…maisse. Ehk seekord ei pea j\u00e4lle mai pileteid novembrisse \u00fcmber broneerima. <\/p>\n
K oli mingi aja novembris meil kodus isolatsioonis ehk siis 10 p\u00e4eva distants\u00f5ppel, sest koolis oli poiste kehalise \u00f5petaja positiivse testi teinud. Peale v\u00f5imalikku kokkupuudet poistega kehalise tunnis oli m\u00f6\u00f6das n\u00e4dal, kui terviseamet \u00fcht\u00e4kki \u00e4rkas ja arvas, et aga n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik klassid, kellede poistele see \u00f5petaja tundi andis igaks juhuks isolatsiooni. Nojah, mulle tundus see k\u00fcll l\u00e4inud rongina, aga mis sa ikka teed. \u00d5ppis siis 10 p\u00e4eva kodus. Kevadel oli kogemus omandatud ja uues koolis oli \u00f5pe korraldatud pareminigi, sest paljud tunnid olid nii\u00f6elda otsestuudiost. Ehk siis \u00f5petaja ja \u00f5pilaste vahetu suhtlus \u00fcle veebikaamerate. Ainus h\u00e4da oli, et muusikakoolis ei saanud k\u00e4ia. Samas oli tore rahus \u00f5ppida ja peale vanema M-i koolip\u00e4eva loojuva p\u00e4ikese ajal lastega varjuteatrit teha.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nMuusikakooliga on kohati paras h\u00e4daorg. Katsu sedasi muusikakooli viimases klassis \u00f5ppida, kui kord on muusikakool karantiinis, kord j\u00e4lle ise tavalise kooliga isolatsioonis. Hea v\u00e4hemalt, et n\u00fc\u00fcd, kui \u00fcle Eestimaa koolid taas kinni pandi, v\u00f5ib individuaal\u00f5pe edasi kesta. Ehk siis solfi tunde ei toimu ja pillitunnid toimuvad. Kevadise hullari tuules said 2020 aasta l\u00f5petajad endale v\u00e4hemalt ainult 2,5 kuud rikutud \u00f5ppeaega. T\u00e4navused 2021 l\u00f5petajad….nendel on paraku enamus \u00f5ppeaastast \u00fcks rist ja viletsus. Aga mis seal ikka. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tuleb teha palju iseseisvat t\u00f6\u00f6d ja k\u00fcll tuleb ka kevad ning saab kool l\u00f5petatud. J\u00e4\u00e4b vaid loota, et midagi iseseisvalt vahepeal valesti \u00e4ra ei \u00f5pi, sest seitsmena klassi palad on p\u00e4ris, p\u00e4ris keerulised ja pikad. Oleneb muidugi l\u00f5petajast. M\u00f5ni K-ga samal ajal l\u00f5petaja repertuaar on palju lihtsam. Eks iga\u00fchelt v\u00f5etakse nahk tema v\u00f5imete kohaselt. Meelde j\u00e4\u00e4vad sellised l\u00f5puklassid aga kohe kindlasti terveks eluks.<\/p>\n
<\/a><\/center> <\/p>\nNii. Vahepeal sai meie K s\u00fcnnip\u00e4ev peetud. 14-ne arvab, et see on juba nagu 25 ja et ta on suuuur inimene. V\u00e4ike pole ta enam kindlasti, aga p\u00e4ris suur samuti veel mitte. Me ju k\u00f5ik m\u00e4letame, et 14-selt oli endal samuti selline tunne, et oled juba t\u00e4iskasvanu.
\nK-st endast kirjutasin juba eespool ja s\u00fcnnip\u00e4evapeod l\u00e4ksid h\u00e4sti. \u00dcks istumine \u00f5igel p\u00e4eval toimus perega koos v\u00e4ikeses ringis ja teine pidu oli koos s\u00f5pradega. See on nende seitsmes aasta koos tiksuv muusikakooli kamp + veel 3 last endisest klassist. Aastatega on need lapsed k\u00f5ik juba nagu oma lapsed. Tulevad varakult meile ja pidu kestab kuni nad jaksavad. \u00d6\u00f6seks on j\u00e4\u00e4dud meile alati ja sel korral j\u00e4id meile juba 5 last. Hiljuti pidas \u00fcks selle kamba noormees enda s\u00fcnnip\u00e4eva ja K teatas, et ta tuleb koju tagasi hommikul. Ok, selge. Pidu on muidugi poisi kodus ja vanemate j\u00e4relvalve all. Aastaid koos pinki n\u00fchitud koolis ja muusikakoolis, siis kasvatakse parasjagu kokku ja see on omamoodi tore. Eks paistab, kas s\u00f5pruskond p\u00fcsib ka siis, kui tuuled neid peale p\u00f5hikooli laiali pillutavad. See on siiski vanus, kus iga\u00fcks l\u00e4heb oma teed ja inimesed arenevad erineva tempoga. Suurem osa eluaegseid s\u00f5pruskondi kipub tekkima siiski vist \u00fclikoolide ajal v\u00f5i siis g\u00fcmnaasiumis. V\u00f5i ei teki neid \u00fcldse. On lihtsalt s\u00f5pru erinevatest eluetappidest, aga mitte konkreetset s\u00f5pruskonda.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nKuusk…saabus sel aastal meile tuppa juba 7-ndal detsembril. Ilus kuusk. Kohe v\u00e4ga ilus kuusk. Aasta aastalt on kuuse ehtimise osas minult s\u00f5na\u00f5igust v\u00e4hemaks v\u00f5etud, kuigi p\u00fc\u00fcan ikka k\u00f5rvalt suunata niigi palju, et kuusest juudi j\u00f5ulupuud ei saaks. Miks sellist tohuvahobu \u00fcldse juudi j\u00f5ulupuuks nimetatakse? Igatahes sel aastal oli mul kuuse ehtijaid rohkem, kui mina ja K ning k\u00f5igil tuli teha kompromisse. L\u00f5pptulemusena sai meil siiski v\u00e4ga ilus kuusk ehitud. Mina pidin k\u00fcll pisut tuledega jantima, sest keegi p\u00f5rguline oli selle k\u00f5ige pikema valgusketi eelmisel aastal kehvalt kokku pakkinud, kuid…lahti ma ta l\u00f5puks harutasin ja pojaga leidsime ka need tulukesed \u00fcles, mis tuli v\u00e4lja vahetada. Koos kuusega saabus j\u00e4rgmisel p\u00e4eval minu s\u00fcnnip\u00e4ev. Ma pole kunagi olnud eriline s\u00fcnnip\u00e4evataja, aga p\u00f5hjusena perel kokku tulla, mulle see meeldib k\u00fcll. Pojad \u00fcllatasid mind sel aastal s\u00fcnnip\u00e4eva puhul uue k\u00fclmkapiga nii, et istusin t\u00f6\u00f6lt tulles t\u00fckk aega riietes esikus ja olin \u00fcllatusest oimetu. Ometi ju \u00fctlesin, et ei taha s\u00fcnnip\u00e4evaks midagi kingiks, k\u00f5ige t\u00e4htsam, et saame kokku ja veedame koos toredasti aega. Ilmselt aga t\u00e4iskasvanud lapsed v\u00f5ivad endale lubada s\u00f5nakuulmatust. Tegelikuuses olen ma neile \u00e4\u00e4retult t\u00e4nulik, sest eks selle k\u00fclmkapivanakese aeg oligi \u00fcmber saanud. <\/p>\n
<\/a><\/center> <\/p>\nT\u00f6\u00f6l on olnud j\u00f5ulukuu v\u00e4ga sisutihe, kuna teist aastat on saanud \u00f5hinap\u00f5hiselt teha j\u00f5uluhommikuid. Vaatamata igasugustele piirangutele saime esimese n\u00e4dala j\u00f5uluhommikud k\u00f5ik kenasti tehtud. J\u00f5ulujutud ette loetud, j\u00f5uludest vesteldud, j\u00f5ululaulud lauldud, ringm\u00e4ngud tantsitud ja sel aastal k\u00fcpsetasime isegi piparkooke igal hommikul ise. Ikka selleks, et piparkookide l\u00f5hn v\u00f5taks lapsi vastu ja p\u00e4rast jutu kuulamist oleks mida maiustada. Teisel n\u00e4dalal l\u00e4ks asi veidi nahka, sest koolid saadeti distants\u00f5ppele ja sellel n\u00e4dalal olidki meil ennast kirja pannud p\u00f5hiliselt just koolide klassid. Seega saime v\u00f5\u00f5rustada vaid \u00fchte lasteaialaste r\u00fchma. Tore oli. J\u00f5ulutunne puges p\u00f5ue ja k\u00fclastajad polnud kiidus\u00f5nadega kitsid. Eks see oli paljudele ainus v\u00f5imalus, kus \u00fcldse j\u00f5ulude ajal lastega k\u00e4ia, sest kaugemaid s\u00f5ite pole v\u00e4ga julenud ette v\u00f5tta ei koolid ei lasteaiad.
\nRaamatukogud on teise laine ajal lahti t\u00e4iesti tavap\u00e4raselt. V\u00e4hemalt meie raamatukogu. Pakume k\u00fcll ettetellimisel pakitud reserveeringute v\u00f5imalust, aga \u00fcldiselt inimesed seda v\u00e4ga ei kasuta. \u00dcks koht, kus inimestel ikkagi veel k\u00e4ia lastakse ja seal nad ka ohjeldamatult k\u00e4ivad. Mul tekkis t\u00e4na isegi k\u00fcsimus, et kas raamatukogu t\u00f6\u00f6taja kvalifitseerub eesliini t\u00f6\u00f6tajaks v\u00f5i mitte (peale meedikute ja pedagoogide), sest kibedamatel p\u00e4evadel k\u00fclastab isegi meie rampsi kena 250 inimest p\u00e4evas tavap\u00e4rase poole v\u00e4iksema numbri asemel.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJa siis saabusidki j\u00f5ulud. Mul \u00f5nnestus j\u00f5ulun\u00e4dalal vaid \u00fchel p\u00e4eval t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia ja seel\u00e4bi rohkem aega kodus veeta. <\/p>\n
J\u00f5ulun\u00e4dala esmasp\u00e4eval k\u00e4isin oma kahe v\u00e4ikeste pojat\u00fctardega pealinnas j\u00f5ulutulesid imetlemas. L\u00e4ksime l\u00f5una paiku linna, et pimedat aega ei peaks liiga kaua ootama ja siis muudkui k\u00e4isime ringi siin ja seal. L\u00f5unane rong oli suhteliselt t\u00fchi, ei mingeid inimmasse. Korra p\u00f5ikasin lastega Viru keskusesse ja viisin nad kaubamaja lasteosakonda m\u00e4ngunurka m\u00e4ngima. Uhkes \u00fcksinduses nad seal m\u00f5ne aja m\u00e4ngisid, kuni mina kappasin l\u00e4bi kaubamaja laster\u00f5ivaste osakonna ja Viru keskuses need poed, kus laste r\u00f5ivaid m\u00fc\u00fcakse. Tahtsin osta neile midagi ilusat, mugavat ja ihus\u00f5bralikku selga ja ….ei leidnud sealt midagi. Uskumatu, aga t\u00f5eliselt silma ja ihu paitavadi r\u00f5ivaid lastele peale pikkust 122 enam naljalt ei leidu. Muidugi pole see mulle tegelikult uudis. Sama kogesin siis, kui K kasvas \u00fcle 122 cm pikaks. Hakkas peale \u00fcks maitsetu bling-bling ja imelike kirjadega r\u00f5ivaste valik. Niiet jah, tegin jooksuga tiiru peale, v\u00f5tsin lapsed m\u00e4ngimast \u00e4ra ja l\u00e4ksime tagasi \u00f5ue. <\/p>\n
<\/a><\/center>\n Arutasime lastega selle \u00fcle, kes see Tammsaare ikka oli ja miks talle nii suur ausammas on p\u00fcstitatud. Kogu jutu peale tahtsid lapsed kindlasti koos t\u00e4htsa kirjanikuonuga pilti teha.<\/em><\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nVahepeatusena k\u00fclastasime veel s\u00f6\u00f6gipausiks Basiiliku restorani Rottermanni kvartalis ja saime seal m\u00f5nusa personaalteeninduse maitsva toiduga. S\u00f6\u00f6gikohad olid ikka t\u00e4itsa inimt\u00fchjad, aga eks selleks oligi mitu p\u00f5hjust. Esiteks paha haiguse paanika, teiseks turistide puudus ja kolmandaks esmasp\u00e4evane \u00f5htupoolik. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nIgatahes oli p\u00e4ris tore k\u00e4ia vahelduseks restoranis nii, et teenindajad ongi vaid sinu p\u00e4ralt. Restoran oli ilusa vaatega \u00f5ue, kus j\u00f5ulutuledega poldud mitte kohe koonerdatud. Nii m\u00f6\u00f6dus ka ooteaeg libedalt, sest aknast oli palju vaadata.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nK\u00f5ht korralikult t\u00e4is, l\u00e4ksime tagasi \u00f5uepimedusse ja k\u00f5igepealt vaatasime \u00fcle Rottermanni \u00f5ue.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nNoorem M k\u00e4is murelikult \u00fcmber karu ja arutles, ega m\u00f5mmikul k\u00fclm pole. <\/em><\/p>\n Leidsime l\u00f5puks isegi \u00fche saani ja ronisime korraks varju alla, sest selle aja peale kui me s\u00f6\u00f6mas k\u00e4isime, saabus linna kohale vihmake. Mitte v\u00e4ga suur vihm, aga m\u00e4rjaks kippusime saama ikka. Eriti minu kaamera.<\/p>\n J\u00e4rgmine siht oli meil Raekoja plats ja enne seda muidugi Viru t\u00e4nav. <\/p>\n Enne Viru t\u00e4nava l\u00e4bimist p\u00f5ikasime korraks sisse Lindex-i poodi, sest ma olin lubanud ikkagi pojale t\u00fcdrukute jaoks m\u00f5ned r\u00f5ivat\u00fckid osta, mis pidid kingipakki minema. Ja sealt ma l\u00f5puks leidsin ka selliseid riideesemeid, mis kanda k\u00f5lbavad. Aga…katsu sa neid salaja osta, kui kaks sabarakku kogu aeg sabas k\u00e4ivad. Nii ma siis k\u00e4isin ja vaatasin ja uurisin, kuni valisin midagi v\u00e4lja. \u00d5nneks juhtus sel hetkel, kui lapsed paar vahet edasi midagi uudistasid \u00f5iges kohas seisma \u00fcks teenindaja. Ulatasin talle need kaks asja ja \u00fctlesin, et v\u00f5ib need kassasse viia ja mina ei tea neist midagi. Kena proua m\u00f5istis mind poolelt s\u00f5nalt. P\u00e4rast lubasin lastel valida endale m\u00f5nusad pehmed patsikummid ja nii me sealt poest v\u00e4ljusimegi ostes laste meelest vaid patsikummid. Missioon \u00f5nnestus.<\/p>\n Igasugused skulptuurid pakkusid lastele kogu aeg huvi. Nii ka see suur pullike Viru t\u00e4naval. Kohe seisti platsi ja tee neist pilti. <\/p>\n Ja nii j\u00f5udsimegi raekoja platsile, kuhu me pikemaks peatuma ei j\u00e4\u00e4nud. Tegime v\u00e4ikese tiirukese ja l\u00e4ksime kohe edasi. Aeg oli hiline, lapsed hakkasid v\u00e4sima ja ilm polnud kiita. <\/p>\n K\u00f5ige enam avaldas lastele muljet aga sugugi mitte vanalinna keskv\u00e4ljaku suur kuusk napi j\u00f5uluturuga(m\u00fc\u00fcgiputkaid oli teadagi miks v\u00e4he, aga miks nad olid kuuse alla kokku surutud???), vaid Vabaduse plats oma tuledes\u00e4raga. Seal l\u00e4ks neil isegi v\u00e4simus meelest \u00e4ra. Ronisime vabaduse risti treppidest \u00fcles ja siis j\u00e4lle alla ning kaunistustele tehti mitu tiiru peale. <\/p>\n Kui v\u00e4simus hakkas juba kollitama ja aeg hiline, l\u00e4ksime rongi peale ja s\u00f5itsime koju. <\/p>\n Ja peaaegu et oleksin unustanud. Mis j\u00f5uluaeg see oleks, kui sellega ei kaasneks piparkookide k\u00fcpsetamist ja kaunistamist? Seda on meie koju sel aastal jagunud ikka kohe p\u00e4ris, p\u00e4ris k\u00f5vasti. Juba ennem, kui isetehtud tainas valmis sai k\u00e4is ahjus \u00e4ra ei tea mitu pakki poetainast. Lastel l\u00f5bu laialt ja eriti lahe on ju kaunistamine. Mis sest, et piparkook p\u00e4rast glasuuri alt v\u00e4lja ei paistagi.<\/p>\n L\u00f5puks j\u00f5ulud.<\/p>\n 24.detsembri veetsime K-ga kahekesi kodus. Tegime hommikul jalutusk\u00e4igu nii 6 km ja sealhulgal p\u00f5ikasime l\u00e4bi Selverist, et midagi endale \u00f5htuks lauale osta. Ei isutanud liha, ega vorstid. Ostsime kapsast, sest see on prae k\u00f5ige parem osa. Eks me veidi kummalised vist ole, aga \u00f5htul s\u00f5imegi ahjujuurikaid ja kapsast ning sushit. Suu tegime magusaks viinamarjadega. P\u00e4eval olime usinad ja koristasime toad \u00e4ra ning vaatasime filmi “Eia j\u00f5ulud Tondikakul”. See on kujunenud meie j\u00f5ulufilmiks mida kord aastas meeleldi vaatame.<\/p>\n Kui kell sai \u00f6\u00f6sel \u00fcks, olime j\u00f5udnud valmis teha isegi piparkoogitaigna. Tervelt 4,5 kg. Tegin piparkoogitainast esimest korda ja ma ei tea, oli see algaja \u00f5nn v\u00f5i miski muu, aga tainas sai valmis ilma viperusteta ja v\u00e4ga hea. Varasematel aastatel on meile piparkoogitaigna teinud ikka laste armas vanaema, aga n\u00fc\u00fcd on saabunud aeg, kus iga\u00fcks hoolitseb oma piparkookide eest ise. Pelgasin k\u00f5ige enam seda suhkru k\u00f5rvetamist siirupiks…aga k\u00f5ik \u00f5nnestus h\u00e4sti. Oleme n\u00fc\u00fcd sellest ise k\u00fcpsetanud ja tainast ka laiali jaganud. <\/p>\n 25.detsember oli mul nii t\u00f6ine, et l\u00f5unat s\u00f5in esimest korda \u00f5htul \u00fcheksa ajal. Nimelt \u00f5mblesin kingitusi j\u00f5uluvana kotti ja K k\u00fcpsetas ning kaunistas piparkooke. Igatahes hilis\u00f5htuks olid valmis kaks \u00fcle pea k\u00e4ivat dressikat ja kolmed retuusid. J\u00e4i veel k\u00f5ik asjad enne \u00f6\u00f6d kingitusteks pakkida ja meie pere j\u00f5ulupiduline p\u00e4ev v\u00f5is saabuda. Muud riiete juurde kuuluvad kingitused olid juba pakkimiseks valmis. Aga kingitused…need on j\u00f5ulude juures \u00fcks minu suurim r\u00f5\u00f5m. Mulle kohe v\u00e4ga meeldib m\u00f5elda ja tegutseda selle nimel, et k\u00f5igil oleks kuuse alt midagi lunastada ning mille \u00fcle r\u00f5\u00f5mu tunda. \u00dcksk\u00f5ik kuidas me suurte lastega ka ei plaani seda, et teeme sel aastal kinke vaid lastele…ei tule sellest midagi v\u00e4lja. Ikka on kuuse all k\u00f5igile midagi. L\u00f5ppude l\u00f5puks on nad mulle ju k\u00f5ik lapsed. Ka suured. No ja pojad seda ette aimates…kipuvad mullegi midagi salaja kuuse alla poetama :D Vanem poeg on mul selline kuldsete k\u00e4tega ja meisterdas mulle imekauni hoidiku ehete jaoks. Mul oli seda h\u00e4dasti vaja, et kuskil oma keesid-k\u00e4ev\u00f5rusid hoida. Muidu on ehtealusel alati \u00fcks suur sasipesa. <\/p>\n 26.detsember…meie pere traditsiooniline j\u00f5ulu\u00f5htu. See on meil nii juba aastaid olnud, et p\u00fchade aegu \u00fchel p\u00e4eval tulevad k\u00f5ik kodakondsed meile kokku ja veedame koos tegutsedes ning kokates \u00fche toreda pika p\u00e4eva. Seekord juhtus nii toredasti, et isegi Saaremaal pesitsev kasulaps tuli oma perega l\u00e4bi ja k\u00f5ik said \u00fcle pika aja meil kokku. Noorem poeg saabus oma kaasaga koos lihak\u00e4ntsakaga ja asus kohe seda ahuju panemiseks ette valmistama. K\u00f5ik koogilised olid mul juba eelnevalt valmis. Piparkoogid, ohtra konjakiga immutatud puuviljakeeks ja prantsuse k\u00fcpsised. Viimaseid valmistas seekord K sel ajal, kui mina \u00f5mblesin. Mina masina tagant juhendasin ja tema muudkui tegi. P\u00e4eval tegime ooteks \u00fchte minu lemmikut – paneeritud ja praetud feta-juustu viinamarjasiirupi ja pistaatsiap\u00e4hklitega. Hea, et on olemas Kalamata armsad inimesed, kes meid ikka hea Kreeka autentse kraamiga varustavad. J\u00f5ulumemme osa tuli laste soovil t\u00e4ita seekord minul. Panin siis soojad lambanahksed lohisevad sussid jalga ning kuulasin laste salme ja laule.<\/p>\n Selline oli siis laias laastus meie detsember. Eks ma kogun ennast ja panen mingi aja p\u00e4rast kirja \u00fche tagasivaate m\u00f6\u00f6dunud aastale ja uued m\u00f5tted algavaks aastaks. Just m\u00f5tted ja soovid, mitte lubadused. <\/p>\n Aeg on loksunud sujuvalt aasta l\u00f5ppu ja j\u00e4\u00e4nud on veel vaid uus aasta vastu v\u00f5tta.<\/p>\n Mingu meil k\u00f5igil saabuv aasta t\u00f5usvas joones! Helget ja selget saabuvat! <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Detsember on tegelikult sisuliselt l\u00e4bi. T\u00e4na on aasta viimane p\u00e4ev. Eelmisest monoloogist hulk vett merre voolanud ja t\u00e4nasel p\u00e4eval hulbime siis selles kurikuulsas teises laines. Ah, peaasi, et \u00fcheksandat ei tuleks. K\u00f5ik on \u00fcleelatav, kui s\u00e4ilitada optimism ja r\u00f5\u00f5mus meel. … J\u00e4tka lugemist <\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nEnne lauda istumist k\u00e4isime enamuse seltskonnaga \u00f5ues. Tegime terviserajal m\u00f5nusa tiiru ja \u00f5htu oli selleks super. Lumi maas ning t\u00e4iesti tuulevaikne.
\nNii j\u00f5udis k\u00e4tte lauda istumise aeg ning p\u00e4rast meeleolukas kinkide jagamine ja traditsiooniline kuuse juures pildistamine kambas ja grupiti. T\u00f5epoolest, see on aasta lemmik\u00f5htu.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n