![\"s\u00fcgis\"](\"\/pildid\/1560\/IMG_8639-2.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nLinnas asub Bauska linnus. Igal aastal juulikuus toimub seal keskaegse muusika festival.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nBauska asub semgalite Upmale maakonna aladel. Bauskas asus Liivimaa ordu Bauska ordulinnus, mis rajati XV sajandil. Aastal 1445 asustas Heidenreich Vincke von Overberg Bauska \u00fcmbruskonda ligi 3000 s\u00f5jak\u00e4igult Novgorodi vastu kaasa toodud vadjalast, kellest kasvas hiljem v\u00e4lja kreevinite rahvar\u00fchm.<\/p>\n
Linnus oli Bauska foogtide residentsiks. Aastal 1561 sai linnusest Gotthard Kettleri residents ning \u00fcks Kuramaa keskustest. Bauska sai linna\u00f5igused 1609. aastal. Aastal 1640 oli linnas 1500 elanikku, neist kolmandik olid l\u00e4tlased.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nHilisemal ajal asusid Bauskasse elama ka juudid. Aastal 1897 oli linnas 6544 elanikku, neist l\u00e4tlasi 45,6%, juute oli 2745 ehk siis 42,0%, ja sakslasi 536 ehk siis 8,2%.<\/p>\n
Teise maailmas\u00f5ja ajal oli Bauska aastal 1944 m\u00f5nda aega rindelinn. Lahingutegevuse k\u00e4igus h\u00e4vis kolmandik Bauska vanalinnast.
\nBauska loss on ainus arhitektuurim\u00e4lestis L\u00e4tis, kus esineb manerismiaegset lossiarhitektuuri ning Kuramaa hertsogiriigi tarbe ja dekoratiivkunsti ilminguid.<\/p>\n
Bauska lossi vanem osa on tulirelvade kasutamiseks mugandatud Liivi ordu loss ning hea 15.\u201317. sajandi L\u00e4ti s\u00f5jaarhitektuuri n\u00e4ide, samas kui uuem osa moodustab oma bastionide, m\u00fc\u00fcride ja vallikraavidega kindlustatud elamut\u00fc\u00fcpi lossi.<\/p>\n
<\/a><\/center>\nKivid on lossitornil petlikud, l\u00e4hemal vaatlemisel osutusid need pealemaalituteks.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nBauska lossiansambel h\u00f5lmab kahte osa. Vanem osa koosneb 15. sajandi keskpaigas Liivi ordu poolt ehitatud lossist, ent sellest on t\u00e4nap\u00e4eval s\u00e4ilinud vaid varemed. Lossiansambli uuem osa on Kuramaa hertsogi Kettleri jaoks ehitatud residents, mis p\u00e4rineb 16. sajandi l\u00f5pust.
\nBauska asub semgalite Upmale maakonna aladel. Bauskas asus Liivimaa ordu Bauska ordulinnus, mis rajati XV sajandil. Aastal 1445 asustas Heidenreich Vincke von Overberg Bauska \u00fcmbruskonda ligi 3000 s\u00f5jak\u00e4igult Novgorodi vastu kaasa toodud vadjalast, kellest kasvas hiljem v\u00e4lja kreevinite rahvar\u00fchm.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nMusa ja Memele j\u00f5gede ristumiskohale tekkinud k\u00f5rgete kallastega poolsaarel asuva linnuse ehitas Teutooni Ordu 1450-te keskel. Foogti peakorterist sai XVI sajandil m\u00f5nek\u00fcmneks aastaks Kuramaa hertsogi residents, millest annab tunnistust XVI sajandi renessanssne juurdeehitus. Linnus kannatas Rootsi-Poola s\u00f5jas ning j\u00e4eti maha peale P\u00f5hjas\u00f5da, kui suur osa sellest oli lahingute k\u00e4igus purustatud v\u00f5i \u00f5hku lastud. Praegu on juurdeehituse osa restaureeritud ja osaliselt uuesti \u00fcles ehitatud ning vanem osa maalilistes varemetes. Lossis asub ajaloomuuseum. Ent ilmselt nooleotstest, kiivritest ja mortiiridest meeleolukamad on kaunid vaated j\u00f5eorgudele ning linna s\u00fcdame poolt linnusele enesele, kui leida \u00fcles pargis\u00fcgavusse peitunud vaatekohad j\u00f5ekaldal.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nOrdulinnuse ajalugu l\u00f5ppes 1561. aastal, kui koha valis oma residentsiks viimane Liivimaa ordumeister ja esimene Kuramaa hertsog Gotthard Kettler. \u00dcmberehituat\u00f6\u00f6d algasid 1580. aastal ja kestsid 1596. aastani. Eeslinnus kujundati hertsogi elupaigaks. Seal asusid ka majapidamis- ja valitsusruumid, sh saal kuni 1605. aastani koos k\u00e4inud Landtagile. Suurt t\u00e4helepanu osutati dekoratiivsetele elementidele.<\/p>\n
1705. aastal langes linnus Vene v\u00e4gede k\u00e4tte, kes selle \u00f5hkisid. Alles 1973. aastal alustati linnuse uurimist, konserveerimist ja restaureerimist.<\/p>\n
Praegu tegutseb linnuses muuseum.<\/p>\n
Muuseumis on eksponeeritud ajastutruud r\u00f5ivad. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nEdasi ruumid ning m\u00f6\u00f6bel.<\/p>\n
Esimesena \u00fched tooli jalad, mis mulle silma j\u00e4id.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJa n\u00fc\u00fcd korraks k\u00f6\u00f6ki.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nRuumid olid seal suured ja lagedad<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nOli seal paraadruume, n\u00f5upidamiste ruume ja magamisruume. K\u00f5ik oli aga kuidagi pisut steriilne ja elutu. Lossis liikusid k\u00fcll ajastutruudes teenijar\u00f5ivastes daamid\/muuseumit\u00f6\u00f6tajad, aga ikkagi \u00f5hkkond oli liiga …ma ei teagi milline. Ka selles kompleksis k\u00fcsiti piletit ostes, kas soovime pildistada ja jaatava vastuse korral tuli osta selleks luba. Seal maksis see \u00f5nneks vaid 1.50\u20ac, mitte 70\u20ac, nagu lavendlitalus.
\n
<\/a><\/center>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJa oligi lossil tiir peal. J\u00e4i vaid imetleda tammeparki.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nPeale hommikul k\u00fclastatud Rundale lossi oli Bauska muidugi lahjav\u00f5itu, kuid huvitav siiski.
\nP\u00e4ev oli alles poisike ja nii otsustasime v\u00f5tta suuna Leedu poole, et k\u00fclastada \u00fchte v\u00e4ga v\u00f5imsat m\u00f5isakompleksi, kus toimus lilleskulptuuride festival. <\/p>\n
\u00dcle piiri j\u00f5udes, tervitasid meid haned.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nMa olen mitmeid kordi Poola ja saksamaale s\u00f5ites Leedut l\u00e4binud ja alati on millegip\u00e4rast j\u00e4\u00e4nud Leedu \u00e4\u00e4remaadest nukker pilt. Paraku nii ka sel korral. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nK\u00fcll aga oskavad nad ka r\u00e4\u00e4mas majade vahele teha kauneid lilleskultuure. Nendest seal puudust ei ole.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nSoovitud paika j\u00f5udsime \u00fcsna kiiresti, kuigi tee sinna polnud just k\u00f5ige parem. Kohati oli enam v\u00e4hem korras kruusateele pandud maha \u00fcks autolaius asfaltteed.
\nJah, s\u00f5ita tuli meil vaid 50 km, et n\u00e4ha oma silmaga midagi v\u00e4ga kaunist, aga…..sellest j\u00e4rgmises postituses. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Rundale lossist s\u00f5itsime tagasi Bauskasse. Bauska on maakonnakeskus L\u00f5una-L\u00e4tis, otse s\u00f5ites umbes tunniajase autos\u00f5idu kaugusel Riiast. Bauska (saksa Marienland v\u00f5i Bauske, poola keeles Bowsk, jidi\u0161i keeles Bojsk) on linn L\u00e4tis Zemgales, Bauska piirkonna keskus. Bauska kohal saab Musa ja Memele … J\u00e4tka lugemist