Ja laulust ma tahaksingi natuke kirjutada.
\nEnnast m\u00e4letan ma laulmas ja muusikaga tegelemas ikka v\u00e4ga pisikesest peale.
\nMulle lihtsalt meeldis. Laulma hakkasin varakult ja viiendaks s\u00fcnnip\u00e4evaks kingitud pisikesel akordionil Mal\u00f5\u0161 tulid esimesed lihtsad palakesed \u00fcsna pea. M\u00e4letan v\u00e4ga selgelt, kuidas ma \u00f5ppisin seal ise m\u00e4ngima “Juba linnukesed…” :D Keegi ei \u00f5petanud, sest keegi meie peres polnud pilli m\u00e4nginud. Viisipidajad olid k\u00fcll m\u00f5lemad vanemad. M\u00e4letan ema ja vanaema laulupidudele s\u00f5itmas ja ennast isaga jaamas saatmas. Ikka terve kooriga ja rongiga mindi. Kui vanust oli nii 8 aastat, palusin emal viia mind muusikakooli katsetele. Tol ajal olid suures linna muusikakoolis p\u00e4ris suured katsed ja paljud tuttavad lapsed j\u00e4id paraku ka ukse taha. Minul \u00f5nnestus p\u00e4\u00e4seda \u00f5ppima. Minu \u00f5petaja Malle R\u00e4tsepp, oli \u00fcks v\u00e4ga vahva inimene. Hoolitsev ja samas n\u00f5udlik. Pahandas minu kallal ikka, et sa t\u00fcdruk oled andekas, aga laisk :D Neid lapsi on vist suurem v\u00e4hemus, kes maast madalast tunnevad r\u00f5\u00f5mu tundidepikkustest igap\u00e4evastest pilli harjutamistest. Ei saa \u00f6elda, et terve muusikakooli tee oleks olnud lihtne, sest p\u00f5hikooli koormuse kasvades tekkis periood, kus aega teistega m\u00e4ngida enam nagu polnudki ja see tegi loomulikult lapse pahaseks, aga saime sellest \u00fcle. Vanemate ja \u00f5petaja \u00fchisel kaasabil, sain mina ka aru, et kui alustatud, tuleb viia l\u00f5puni. Muusikakooli ja p\u00f5hikooli l\u00f5petamine k\u00e4isid k\u00e4sik\u00e4es. Viimastel muusikakooli aastatel k\u00e4isin laulmas linna kultuurimaja laste vokaal-instrumentaal ansamblis. Tol ajal oli see v\u00e4ga armastatud ja tuntud kollektiiv ning seal k\u00e4idud aeg oli ikka v\u00e4ga tore. Koos p\u00f5hikooli l\u00f5petamisega seisin ma fakti ees, et …tahtmine oli minna Tallinnasse Otsakooli muusikat edasi \u00f5ppima, aga tol ajal v\u00f5eti sinna alles peale 9 klassi. (Minu ajal oli p\u00f5hikool 8 aastat). Ja nii tekkisidki noore pubeka meeltes teised plaanid ja m\u00f5tted ning otsustatud sai hoopis muude asjade kasuks. Laulmisest aga ei tahtnud kuidagi loobuda. Keskkooli perioodi elasin Tallinnas koolis k\u00e4ies \u00f5e peres Kehtnas ja kuna selle kooli poistega olid meil olnud kohtumis\u00f5htud, tutvustas mind \u00fcks tuttav poiss noormehele, kes oli tolleaegse Kehtna Tehnikumi b\u00e4ndi hing ja mootor :) Lihtsalt \u00fctles, et n\u00e4ed, siin on \u00fcks t\u00fcdruk, kes h\u00e4sti laulab, v\u00f5tke tema ka b\u00e4ndi. V\u00f5etigi :) Sel perioodil \u00f5ppisin omal k\u00e4el ka kitarri m\u00e4ngima. Toredad aastad olid. M\u00f5nus seltskond, palju erinevaid r\u00e4ndamisi ja esinemisi kodumail ja v\u00e4ljapool sedagi. Peale keskkooli juhtus aga see, et \u00fcht\u00e4kki olime sellesama hinge ja mootoriga abielus ja meile oli s\u00fcndimas esimene laps. Kuna tundus, et kaks muusikainimest oleks olnud kodus vist palju, mina loobusin. Sellest ajast sai minu osaks lastele laulmine ja vahest m\u00f5ned \u00fclesastumised kultuurimaja \u00fcritustel. Ma ei saaks \u00f6elda, et see loobumine oli minu jaoks kerge, aga sel ajal tundus mulle perekond olulisemana. On tegelikult praegugi perekond ja lapsed esiplaanil. K\u00fcll andis see loobumine mulle arusaamise hobi olulisusest ja oma pereelus pole ma kunagi seganud ega takistanud tegeleda teist poolt asjadega, mis neil silmad s\u00e4rama panevad.
\nILmselt oli see loobumine kusagil hinges mulle nii valus, et palju aastaid ma ei laulnud enam \u00fcldse. Tagasi tuli muusika minu ellu aga t\u00e4nu t\u00fctrele. Esimestel aastatel ma ei saanud p\u00e4ris sotti, kas Kirkest tuleb viisipidajat v\u00f5i ei. Lihtsalt k\u00e4isin lapse r\u00fctmika arendamiseks ja seltskonna pakkumiseks temaga 10-st elukuust peale Musamaris. \u00dcks hetk enne kolmandat eluaastat hakkasin m\u00e4rkama, et laps laulab \u00fcllatavalt hea viisipidamisega pisikese inimese kohta. Kirke oli saanud just novembris 4, kui tegi detsembris viimase etteaste koos Musamarikatega Estonia laval. Sellega me l\u00f5petasime Musamari perioodi. K\u00e4is rahaliselt \u00fcle j\u00f5u ja l\u00f5puks oli ta sellises vanuses, et sai ta panna juba Rapla Laulustuudiosse. Nii ta seal alustaski, noorima liikmena 4 a ja 3 kuusena. L\u00fchikese ajaga v\u00f5ttis ta j\u00e4rgi koori laulupeolaulud ja suvel marssis koos teistega noorima osalejana laulupeo rongk\u00e4igus ning laulis rinna r\u00f5\u00f5msaks laulukaare all.
\nT\u00e4navuse hooaja algusest, kuskil oktoobri l\u00f5pust, k\u00e4ib Kirke Thea juures soololaulu tunnis. Detsembris oli esimene avalik suure lava esinemine solistina Lalustuudio j\u00f5ulukontserdil.
\nKorra laulsid solistid veel \u00fche asutuse j\u00f5ulupeol ja rohkem neil paraku soleerimiskogemust polegi. Just noorimatel.
\nEile oli siis see p\u00e4ev, kus tuli \u00fcles astuda Rapla Valla Laulukarussellil. Vanuser\u00fchmad on seatud nii, et ega neil seal k\u00f5igil p\u00e4ris v\u00f5rdsed v\u00f5imalused kahjuks pole. On ikka suur vahe, kas laulab viiene v\u00f5i seitsmene, kes \u00fches vanuser\u00fchmas, v\u00f5i seitsmene ja k\u00fcmmnene, kes samuti \u00fches pajas. Eks selle asjaga nii ongi, et t\u00e4htsam on osav\u00f5tt ja kogemus, mitte alati v\u00f5it.
\nV\u00f5istlustules oli palju lapsi ja h\u00e4id lauljaid oli \u00fcllatavalt palju. Kirkega r\u00e4\u00e4kisime juba kodus, et me l\u00e4heme osa v\u00f5tma ja l\u00e4heb kuidas l\u00e4heb, tubli on ta ikka. Kui meie vanuser\u00fchma kolmas koht h\u00f5igati v\u00e4lja, k\u00e4is minu peast l\u00e4bi m\u00f5te, et kas n\u00fc\u00fcd v\u00f5i mittemidagi. Meie r\u00f5\u00f5muks ja \u00fcllatuseks tuligi auv\u00e4\u00e4rne teine koht. Esimese korra jaoks ehk olekski olnud esimene koht liiga palju :D Esikoha piiga laulis t\u00f5esti h\u00e4sti, mis aga minu jaoks oli miinus, siis \u00f5petaja lauluvalik. Ei ole just s\u00fcmpaatne, kui viiene laps laulab suure osa laulust s\u00f5nadega – k\u00e4ttemaks, k\u00e4ttemaks :(
\n\u017d\u00fcrii oli tugeva koosseisuga. Oli seal Siiri Sisask ja oli seal ka rahvusvahelise mainega ooperilaulja Angelika Mikk.
\nTerveks \u00f5htuks jagus siis m\u00e4ngimist auhinnaks saadud voolimiskomplektiga. Lapse r\u00f5\u00f5m laulust ja heast tulemusest oli silmn\u00e4htav. Ilus kingitus iseendale, sest Kirke saab mai alguses viiepooleseks :) Voolimise taustaks m\u00e4ngitati endale terve \u00f5htu Siiri Sisaski laule Youtube -st :D N\u00fc\u00fcd ootab meid ees maakonna Laulukarussell.<\/p>\n
![\"laulukarussell\"](\"\/pildid\/817\/IMG_8755.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ja laulust ma tahaksingi natuke kirjutada. Ennast m\u00e4letan ma laulmas ja muusikaga tegelemas ikka v\u00e4ga pisikesest peale. Mulle lihtsalt meeldis. Laulma hakkasin varakult ja viiendaks s\u00fcnnip\u00e4evaks kingitud pisikesel akordionil Mal\u00f5\u0161 tulid esimesed lihtsad palakesed \u00fcsna pea. M\u00e4letan v\u00e4ga selgelt, kuidas … J\u00e4tka lugemist