![\"l\u00f5petamine\"<\/a\/](\"\/pildid\/1557\/IMG_6859-3.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\nMeie preilidest suurim, ehk K, l\u00f5petas t\u00e4navu kuuenda klassi. K\u00e4idud on seega pool \u00fcldhariduskooli 12-st klassist. Natuke veider tunne on k\u00fcll, sest minumeelest alles ta s\u00fcndis…ja siis alles ta l\u00f5petas lasteaia….ja n\u00fc\u00fcd kuidagi juba kuus aastat koolis k\u00e4idud. Edukalt k\u00e4idud. Sihikindlus ja t\u00f6\u00f6kus viivad ju ikka igava tunnistuseni, ehk siis viielisuseni. L\u00e4bi on samuti ka muusikakooli 6 aastat klaveri\u00f5pet ja septembrist seisab ees viimane \u00f5ppeaasta. Kuu aja p\u00e4rast selgub, mida uus aasta endast saab kujutama. On erinevaid v\u00f5imalusi.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nKui v\u00e4ike preili l\u00f5petas kevade lasteaia, ei tundund ta sugugi l\u00e4heneva koolip\u00f5lve suhtes suurt r\u00f5\u00f5mu. Nii kahju oli ju, et lasteaed sai l\u00e4bi. Kurb oli, et enam ei saagi koos s\u00f5pradega alustada p\u00e4evi hommikus\u00f6\u00f6gilauas ja p\u00e4evad pole enam t\u00e4is m\u00e4ngimisi vaid hoopis vaikselt pingis istumist ja \u00f5ppimist. Ma saan temast t\u00e4iesti aru, sest kooli minnes on ta vaid 4 ja pool p\u00e4eva saanud olla seitsme aastane. Suure t\u00f5en\u00e4osusega klassi noorim. N\u00fc\u00fcd m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi aga \u00fctles mulle, et juba ootab kooli. Uhiuus koolikott s\u00e4rab uue kirjutuslaua k\u00f5rval, kooliasjad on ostetud ja kui parima s\u00f5brannaga on minek \u00fchte klassi, l\u00e4heb nukrus m\u00f6\u00f6da. Tragi t\u00fcdruk loeb ammu kirjat\u00e4htedes raamatuid ja ma usun, et kooliski l\u00e4heb tal h\u00e4sti. Ambitsioonikusest tal igatahes puudust ei ole.
\nR\u00e4\u00e4kisime siin hiljuti K ja noorema R-iga nende koolir\u00f5\u00f5must ja nemad t\u00f5desid, et kool on olnud lahe. Kumbki neist pole k\u00e4inud seal vastumeelselt ja pigem leitakse k\u00f5vasti positiivset. Eks oma rolli m\u00e4ngib sellistes m\u00e4lestustes muidugi ka hea \u00f5ppeedukus, suhtlemisoskus, oskus eristada olulist ebaolulisest ja v\u00f5ime k\u00f5ige selle vahel oskuslikult navigeerida. Kui \u00f5ppimisega pole probleeme, siis ongi koolis k\u00e4imine tavaliselt tore. Ja see ei ole kuulekus, allumine…see on hoopis soov teada saada ja areneda. <\/p>\n
<\/a><\/p>\n
<\/a><\/center><\/a><\/center><\/p>\nEdasi oligi varsti k\u00e4es jaanip\u00e4ev ja minu puhkuse esimesed 2 n\u00e4dalat. Jaanip\u00e4evast olen juba kirjutanud SIIN<\/a> ja puhkuse kaks n\u00e4dalat pole enam v\u00e4ga meeleski. M\u00f6\u00f6dusid suhteliselt vaikselt ja puhkuse l\u00f5pus alustasime K toa remondiga. Korra k\u00e4isime selle 2 n\u00e4dala jooksul isegi linnas ja veetsime selle koos minu k\u00f5ige pikemaaegse armsa s\u00f5branna Airega. Pikk ja sisukas p\u00e4ev l\u00f5ppes meres jalutamisega ja viimase rongiga koju s\u00f5ites valdas mind suur r\u00f5\u00f5m ja t\u00e4nutunne. P\u00e4ev pole dokumenteeritud fotodega, aga vahest mulle meeldibki lihtsalt olla, ilma selleta, et p\u00e4ev otsa vaatan k\u00f5ike kaamerasilmast.<\/p>\n \u00dcks tore asi oli suve alguses muidugi veel. Saatsin siis valiku fotosid ja …minu \u00fcllatuseks tuligi \u00fchest esikaas ja teine foto laiutas ajakirjas lausa \u00fcle kahe lehek\u00fclje. Mis seal salata, tundisn siirast r\u00f5\u00f5mu – Helena p\u00e4rast ja enda p\u00e4rast. Kui vaadata suve n\u00fc\u00fcd veidi looduse poolt, siis k\u00f5igepealt olid kuninglikud pojengid. Nende imetlemisest ei v\u00e4si vist kunagi. Tassisin neid igal v\u00f5imalusel tuppa vaasi, sest \u00f5ues maja taga ei n\u00e4inud neid peaaegu keegi. Pealegi sadas pidevalt suure tuulega vihma ja peksis nad lihtsalt puruks. <\/p>\n Nii ma neid siis imetlesin ja pildistasin terve \u00f5itsemise aja. Neid, mis mul maja taga ja neid, mida kohtasin mujal.<\/p>\n Kui neid on hulgim ja erinevaid v\u00e4rve, siis krabaks nad k\u00f5ik endaga koju kaasa, aga eks m\u00f5istus tuleb appi ja piirdud vaid pildi tegemisega. <\/p>\n See eelmine kose pilt, kirjude pojengide pildid ja ka j\u00e4rgmised kosepildid said tehtud tegelikult mai viimastel p\u00e4evadel \u00fche fotosessi raames. K\u00e4isin pildistamas noorpaari ja seda retke alustasime Tallinna kesklinnast Rotermanni kvartalist ning l\u00f5petasime Keila-Joal. Ilm oli ilus, kehtis alles 2+2 reegel, tuul oli v\u00f5imas…ja Keila-Joal oli selline rahvaste paabel, et sellist pole ma seal veel kunagi n\u00e4inud. Pildistamise teed on mind sinna aga viinud \u00fcsna palju kordi. <\/p>\n Assistent ikka kaasas. Kui vaja tassida, hoida, helestada v\u00f5i pisikeste laste t\u00e4helepanu objektiivile p\u00fc\u00fcda.<\/p>\n Mis siis veel? <\/p>\n Muidugi k\u00e4isime vanaisa s\u00fcnnip\u00e4eval, sest 81-ne s\u00fcnnip\u00e4ev on sama t\u00e4htis, kui iga muu s\u00fcnnip\u00e4ev ja peale 80-ndat aastat eriti t\u00e4htis. Selle p\u00e4eva pilte pole ma aga isegi veel arvutisse j\u00f5udnud t\u00f5mmata.<\/p>\n Kui pojengid hakkasid l\u00e4bi saama, tulid p\u00e4evakorda minu j\u00e4rgmised suvelemmikud – lupiinid.<\/p>\n Siis remont K toas, mis tundub kohati juba l\u00f5putuna, sest pole siiani p\u00e4ris l\u00f5petatud ja ega ta niipea ei saa ka. Piiranguid seab nii aeg kui finatsv\u00f5imalus, mis tuleb mitme kuu peale laiali jaotada ning lisaks minu kiiks leida \u00fcles just need k\u00f5ige k\u00f5ige sobilikumad detailid ja aksessuaarid. Siiski…tapeet on seinas, p\u00f5rand maas, lambid seinas tagasi. Hetkel vanad lambid, aga uued tuleb alles leida ja lampide valikul olen ma \u00fcks kohutav pirtspepu. Pealegi l\u00e4heb neid sinna tuppa seina lausa 5 t\u00fckki + n\u00fc\u00fcd tuli mul p\u00e4he, et vaja oleks ka p\u00f5randalampi. Sellist, mis mul peas. K\u00fcsimus on…kust ma selle leian. Kui mul esineb mingeid v\u00e4ikeseid vabu hetki suuremate tegemiste vahel, teen ma ehteid. Ma ei ole \u00fcleliia suur ehete kandja, aga…on teatud t\u00fc\u00fcpi ehted, mida ma v\u00e4ga armastan ja need on puidust ning poolv\u00e4\u00e4riskividest ehted. Erilised lemmikud on mul k\u00e4ev\u00f5rud. Kuna mul s\u00f5branna mees tegeleb puut\u00f6\u00f6ga, siis tema teeb ka puup\u00e4rleid. Ilmselt kasutavad neid m\u00f5nedki k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised \u00fcle eesti ja kaugemalgi, aga meie kodus on need p\u00e4rlid juba pikalt olemas olnud. Nii ma siis vahest neid oma l\u00f5buks teengi. Poolv\u00e4\u00e4rsikividest on eriliseks lemmikus mul mitmeid aastaid mustad laavakivid. T\u00fcrkiis on teine lemmik. Ideid on palju, aga m\u00f5ned n\u00e4ited on sellised:<\/p>\n Sellel kaelakeel olen kasutanud pihlapuu ja tammepuu p\u00e4rleid. V\u00e4ikesed on pihlapuust, suured tammepuust. Lisandina lapikud laavakivid ja tuti tegin siidiniidist. P\u00e4rlid ajan mina kumminiidi otsa, sest mulle meeldib, kui kee venib. Vahest kannan seda t\u00e4ies pikkuses, aga vahest kerin hoopis \u00fcmber kaela kahte ritta. <\/p>\n J\u00e4rgmine kaelakee sai endale seltsi k\u00e4ev\u00f5ru. <\/p>\n V\u00e4ikesed puup\u00e4rlid on tammepuust, lisaks m\u00f5ni metallp\u00e4rlike ja l\u00f5petuseks t\u00fcrkiisripats. See ripats seisis mul kodus juba aastaid ning ootas oma aega. Nagu n\u00e4ha, j\u00f5udis \u00e4ra oodata. <\/p>\n Ehete tegemine on minu jaoks teraapiline, puup\u00e4rlid ja poolv\u00e4\u00e4riskivid n\u00e4pu all soojad. Praeguseks olen neid juurde teinud, aga pilte veel pole. Tulevad needki m\u00f5ne aja p\u00e4rast. K\u00f5ige t\u00e4htsam on minule tegemisr\u00f5\u00f5m, loomisr\u00f5\u00f5m ja m\u00f5tte vaba voolamine. Ehete loomise ajal lihtsalt l\u00fclitadki ennast muust elust v\u00e4lja. <\/p>\n Ja otse loomulikult me s\u00f6\u00f6me. Palju smuutisid ja juurikaid ja vahest sekka head kala. <\/p>\n Lemmikp\u00e4evad on minul need, kus t\u00f6\u00f6le ei pea minema(ehk siis suvel on selleks n\u00e4dalavahetused), armas Shalini @grace-fit teeb laivtrenni, K tuleb koos minuga matile ja p\u00e4rast trenni ootab meid preemiaks m\u00f5nus smuuti- v\u00f5i toortatrakauss. Kindlasti kaunistatud, sest toit peab olema lisaks heale maitsele ka visuaalselt kaunis. <\/p>\n Vahepeal olin eriti tubli ja k\u00fcpsetasin esimest korda leiba. Ma ei suuda poest leida sellist leiba, kus poleks p\u00e4rmi, nisujahu ja suhkrut…enamuses, olgem ausad, on \u00fcks neist komponentidest olemas. Isegi lugedes sildilt, et kasutatud on naturaalset juuretist, leiad edasi lugedes nimekirjast – p\u00e4rm. Et mism\u00f5ttes siis? Nii m\u00f5tlesingi, et peaks proovima ise teha. Armas Gerli t\u00f5i mulle juuretist ja retsepti ning l\u00e4ks katsetamiseks. Tagasi smuutide juurde tulles…..see ongi minu tavaline hommikus\u00f6\u00f6k. Smuutit armastavad meie v\u00e4ikesed piigad, kes on enamuse suvest elutsemas meil ja smuutit ning toortatrasmuutit olen saanud s\u00f6\u00f6ma isegi meie suure R-i. K-st r\u00e4\u00e4kimata. Tema s\u00f6\u00f6b neid koos minuga ja vaid m\u00f5nedel kordadel teatab, et teeb endale hommikus\u00f6\u00f6gi ise. Mis t\u00e4hendab, et ta teeb endale v\u00e4rske aiakraamiga vrapi ja vahest lisab sinna praemuna. Teinekord l\u00e4heb k\u00e4iku muidugi ka v\u00f5iku, aga sel juhul kodus k\u00fcpsetatud leivaga(kui ei tee ise, siis ostan erategija k\u00e4est) ja viimase aja lemmik on tal avokaadom\u00e4\u00e4re, mida ta teeb ja timmib siin meil ise. <\/p>\n Kala. Kes ei tahaks s\u00fc\u00fca kala? Iga p\u00e4ev ei tahakski, aga vahest tahaks k\u00fcll. Hea ahjus k\u00fcpsetatud kala v\u00e4rske salatiga ja p\u00e4rast veel maitsev magustoit…see on meie lemmikl\u00f5una. Ja ikka n\u00e4dalavahetus on see aeg, kus saab l\u00f5unat nautida koos, kenasti kaetud laua taga istudes, toitu nautides ning vesteldes. <\/p>\n M\u00f5nikord tahaks mina juba s\u00f6\u00f6ma hakata, aga K arvab, et temal tarvis m\u00f5ned head toidupildid teha. Eks vist see toidupildistamine on eesti inimese viimaste aastate suur hobi. See-eest aga saavad j\u00e4reltulevad p\u00f5lved n\u00e4ha, mida vaaremad-isad omal ajal s\u00f5id. <\/p>\n Otseloomulikult loetakse meie kodus palju raamatuid, aga kuna raamatud saavad ennem loetud ja tagasi raamatukokku viidud, kui pildile p\u00fc\u00fctud, siis siin vaid kaks sellest suurest hulgast, mida ma j\u00f5uan tegelikult kuudega l\u00e4bi n\u00e4rida(n\u00e4riks rohkemgi, kui aega oleks). <\/p>\n \u00dcks viimaste kuude lugemiselamusi on kindlasti Kaidi Laur-i “Hingest aus. Kuidas elumuutuses ennast leida”.<\/p>\n Ei seda ei pea lugema sugugi vaid siis, kui on mingid elumuutused. Seda v\u00f5ib lugeda t\u00e4itsa niisama v\u00f5i elumuutuste vahel v\u00f5i peale elumuutusi v\u00f5i nende ajal. Kuidas soovi on. See on lihtsalt v\u00e4ga aus raamat. Ilusate tunnete ja m\u00f5tete raamat ja ka v\u00e4hem ilusate tunnete ja m\u00f5tete, sest neid k\u00f5iki v\u00f5ib meis \u00fchel v\u00f5i teisel ajal esineda. Lugesin seda ja j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et peaks selle endale p\u00e4ris koju ostma. Et saaks seda k\u00e4tte v\u00f5tta, kui tuju tekib v\u00f5i m\u00f5nda m\u00f5tet tahaks \u00fcle lugeda. Ja lihtsalt istuda ja m\u00f5elda selle m\u00f5tte \u00fcle. Ja teine raamat, mis pildile p\u00fc\u00fctud, on “V\u00e4ike nurgapood”, autoriks Nicola May. Ma ei tea, kas hiljutisest paksu, paksu raamatu lugemisest v\u00f5i pingelangusest, aga koos eile alanud teise poole puhkusega, tabas mind ka seljah\u00e4da. Ma pole siiani selgeks saanud, mis selle jama mul aeg ajalt vallandab. Kahtlustan aga seda, et niikui ma pean plaani teha h\u00e4sti palju t\u00f6\u00f6d, v\u00f5tab selg minu asemel vastu otsuse puhata ja olla rivitult. Reedel t\u00f6\u00f6lt tulles m\u00f5tlesin, et jess, K s\u00f5itis p\u00e4eval koos isaga L\u00f5una-Eestisse suguv\u00f5sa kokkutulekule ja laekub alles p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htuks. See t\u00e4hendab, et mul on aeg iseenda p\u00e4ralt. Aega teha \u00e4ra mitu pikalt ootej\u00e4rtsus seisnud t\u00f6\u00f6d ilma selleta, et pean mitu korda p\u00e4evas tegelema s\u00f6\u00f6gi tegemisega. Aga….\u00f5htuks oli viuhh ja seljavalu platsis. Eriti n\u00f5me on see, et selle probleemiga ei saa isegi rahulikult logeleda, sest mitte ainumaski asend pole mugav ja valutu- ei istumine, seismine ega lamamine. Kui esimesed ilmingud \u00f5htul tekkisid, hakkasin kohe v\u00f5imlema, sest konkreetsed harjutused mis v\u00f5tavad lahti kintsulihastes need seljavalu tekitavad punktid, on mul ammu teada ja need toimivad. Tegin, hoolega tegin…ja siis l\u00e4ks olemine hoopis veel kehvemaks. J\u00e4relikult oli vale aeg tegemiseks. \u00d6\u00f6 m\u00f6\u00f6dus suhteliselt magamata, sest keerata ja p\u00f6\u00f6rata ei saanud ja kuidagi polnud hea olla. Hommikul esimese asjana otsisin v\u00e4lja oma teibirulli…aga see oli sisuliselt otsas. Kiire mess s\u00f5brakesele, kes saaks aidata ja komberdasin juba varahommikul tema poole, et selg \u00e4ra teipida. \u00d5nneks elab ta l\u00e4hedal, seega kohale j\u00f5udsin v\u00e4hese vaevaga. No ja siis koju tagasi juba m\u00e4rksa sirgema seljaga ning taas v\u00f5imlema. Nii minu esimene puhkusep\u00e4ev m\u00f6\u00f6duski t\u00f6\u00f6 tegemise asemel v\u00f5imeldes ja erinevaid taimseid preparaate manustades ja peale m\u00e4\u00e4rides. Mingis sundasendis \u00f5mblemisest v\u00f5i lugemisest ei saanud juttugi teha. Ja et kogu seda monoloogi mitte l\u00f5petada pessimistlikult(optimist teab, et selg saab peagi terveks), siis siia l\u00f5ppu tuleb v\u00e4ike pildiseeria \u00fchest jaanip\u00e4evaaegsest jalutusk\u00e4igust koos K-ga Vesiroosi terviserajal. Igap\u00e4evaselt on elu \u00f5nneks m\u00e4rksa toredam, kui m\u00f5nel h\u00e4disel seljavalup\u00e4eval aastas. Homsest naudime puhkust koos oma armsatega ja igasuguste tegemistega.<\/p>\n Jah, juba on k\u00e4es august ja see on parasjagu selline aeg, kus tuleb teha \u00fcks v\u00e4ike vahepealne suve kokkuv\u00f5te. Ma ei taha endale veel tunnistada, et alanud on suve viimane kuu ja pihlakad tegelikult juba punetavad(ma lihtsalt ei vaata neid, … J\u00e4tka lugemist
\n\u00dchel p\u00e4eval kirjutas mulle Helena, et ta osales ajakirja ” K\u00e4sit\u00f6\u00f6” pitsiliste kleitide konkursil ja n\u00fc\u00fcd tahetakse tema kleidi\u00f5petust suvisesse ajakirjanumbrisse. Pilt sellest kleidist, mille ta saatis ajakirja ning leidis tunnustuse, oli minu tehtud \u00fche armsa \u00f5htuse fotosessi k\u00e4igus Loosalu rabas. Siis v\u00f5ttis minuga \u00fchendust ajakirja toimetaja ja k\u00fcsis, kas nad v\u00f5iksid minu fotosid ajakirjas kasutada ning kui vastus on jah, siis kas ma saadaksin neile veel pilte. Muidugi oli mul hea meel, et minu pildid p\u00e4lvisid t\u00e4helepanu, sest tavaliselt teevad ajakirjad endale fotod toodetest ise. Eriti veel esikaane fotod. Olen sellistes fotosessides osalenud, kus kellegi tooteid pildistati ajakirja fotograafi poolt. \u00d5igemini osales kunagi modellina selles K, kui ta oli 6 kuune ja Annika Metsla pildistas teda ajakirja K\u00e4sit\u00f6\u00f6 jaoks. Minu asi oli seal laps r\u00f5\u00f5mus ja roosa hoida. Fotograafiaga ma sel ajal suurt veel ei tegelenudki.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nAjakiri on siiani kauplustes m\u00fc\u00fcgil ja tegelikult on t\u00e4itsa kummaline, sattudes teinekord m\u00f5nda Tallinna kauplusse v\u00f5i R-kioskisse, vaadata otsa enda tehtud fotole :D Tekib selline tunne, et…..ohhoo, tuttav pilt kuidagi. Ja siis tuleb meelde. Jajah, ongi t\u00e4itsa minu tehtud. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nVeel tuleks \u00fcle v\u00e4rvida K voodi ja panna maha p\u00f5randaliistud, mis esialgu tuleks v\u00e4hemalt poest \u00e4ra osta. Seej\u00e4rel saaks ta elutoast oma tuppa tagasi kolida ja j\u00e4\u00e4vad vaid detailid. Kardinasiinile lisaks kardinatoru, \u00f5iget v\u00e4rvi ja \u00f5igest materjalist uued kardinad, vajalikud vaasid kummutile, \u00f5iget tooni vaip jne. \u00dches\u00f5naga kahes\u00f5naga hakkab looma, aga sellest tuleb kunagi eraldi lugu. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nSelles retseptis oli k\u00fcll ka veidi nisujahu, aga asendasin selle v\u00e4hemalt t\u00e4isterajahuga ja t\u00f6rtsu tavalise suhkru asemel kasutasin nagu retseptis kirjas – palmisuhkrut. Leib sai v\u00e4ga maitsev, aga kindlasti vajas minu jaoks pisut veel timmimist ja oma ahju iseloomuga kohandamist. Selle taignakoguse, mis tegin, jaotasin 3 vormi. Nii tulid leivad v\u00e4iksemad. Praegu olen v\u00f5tnud leiva tegemisse v\u00e4ikese pausi, aga peagi j\u00e4lle. Juba see leivak\u00fcpsetamise l\u00f5hn kodus on isetegemist v\u00e4\u00e4rt, kuigi m\u00e4ssamist taignaga on p\u00e4ris palju. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nMa ei ole eriline eneseabiraamatute f\u00e4nn, aga see konktreetne t\u00f5esti k\u00f5netas ning lisaks meeldis mulle v\u00e4ga kujundus.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nLihtne lugemine, aga mis ometi haaras ja oli m\u00f5nus lugeda. Kui loed palju aimeraamatuid, on v\u00e4ga m\u00f5nus v\u00f5tta vahelduseks midagi lihtsamat, aga sellegipoolest sisukat. Eelpoolmainitud raamat seda kindlasti on.
\nRosa, kes elas suurlinnas \u00fcpris kehvakest ja pidetut elu ning oli kasvanud ilma oma vanemateta, sai \u00fcht\u00e4kki p\u00e4randuseks v\u00e4ikelinnas \u00fche seisva ja kehvas olukorras poekese. Poodi m\u00fc\u00fca ei tohtinud, mingeid kogemusi poepidamiseks tal polnud ja veel v\u00e4hem oli aimu, kes talle sellise p\u00e4randuse tegi. Nii avastas Rosa ennast \u00fcle\u00f6\u00f6 Cockleberry Bay k\u00fclas ja otsustas, et p\u00fc\u00fcab poekesele hinge sisse puhuda. Kuidas tal see \u00f5nnestub, kes teda aitab, mis rolli m\u00e4ngivad kogu loos uudishimulikud k\u00fclaelanikud ja kas Rosa saab l\u00f5puks teada, kes talle selle poe p\u00e4randas…seda tuleb ise lugeda. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\nT\u00e4nane hommik algas juba m\u00e4rksa parema enesetundega ja isegi \u00f6\u00f6 m\u00f6\u00f6dus nii, et ma ei m\u00e4rganudki. T\u00e4na annan veel endale asu, v\u00f5imlen ja tohterdan, sest selg vaja korda saada. Puhkuseks on ju ometi plaanid :) Eks need seljavalud, mis pole otseselt seotud selgrooga vaid just lihaskonnaga tulevdki tegelikult pikematest sundasenditest. K\u00fcllap oli puhkuse ajaks j\u00e4lle saavutatud piir istuva t\u00f6\u00f6ga + lugemine ja viimase aja pingeline t\u00f6\u00f6graafik, mis t\u00e4hendas \u00f5mblemist, pildistamist jne. K\u00f5igil neil on mingid poolkummargil sundasendid olemas. <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"