![\"kevad\"](\"\/pildid\/1551\/IMG_5355-3.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nEks me inimestele vist paistsime pisut kummalistena, et tulime rongi pealt ja kukkusime kirsipuu \u00f5isi pildistama, aga ega me ei lase ennast sellistest asjadest segada. <\/p>\n
<\/a><\/center>\n\u00d5ied on lihtsalt nii ilusad, et k\u00e4id aga \u00fcmber puu ja p\u00fc\u00fcad \u00f5it kaadrisse saada. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt tugeva tuulega polegi see \u00fcleliia lihtne tegevus. Ah, lihtsalt niiiii ilus.
\n
<\/a><\/center><\/p>\nR korjas meid l\u00f5puks seal auto peale ja siis s\u00f5itsime Haven Kakum\u00e4e jahisadamasse. Panime auto parklasse ja l\u00e4ksime matkama. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nEsmalt k\u00f5ndisime muidugi m\u00f6\u00f6da merekallast, et saaks olla merele l\u00e4hemal. Olime teda ikka terve pika talve igatsenud ja n\u00fc\u00fcd, mere \u00e4\u00e4res….see oli nagu suur s\u00f5\u00f5m v\u00e4rsket \u00f5hku peale l\u00e4mbes ruumis istumist. Ja kes ei tahaks siis m\u00f6\u00f6da kive h\u00fcpata?! Meie suureks r\u00f5\u00f5muks polnud seal kalda\u00e4\u00e4rsel peale meie \u00fchtegi inimest seiklemas. K\u00f5ik puhta meie p\u00e4ralt. Vaid merel oli \u00fcks paadike kahe inimese ja koeraga.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nKusjuures, ilm oli nii m\u00f5nusalt soe ja mere \u00e4\u00e4res polnud \u00fcldse nii tuuline kui linnas. J\u00e4rjest koorisime aga omal riidekihte v\u00e4hemaks ja pistsime liigse k\u00f5ik R-i seljakotti. Ja meri…. meri oli sel p\u00e4eval ilus t\u00fcrkiissinine nagu l\u00f5unamaades. <\/p>\n
Linn aina kaugenes ja meie j\u00f5udsime l\u00e4hemale sinna, kus hakkas meie k\u00f5rval k\u00f5rguma looduslik sein. Kui ma praegu ennast ajas tagasi m\u00f5tlen, siis hakkab laine k\u00f5rvades tasakesi loksuma ja kui silmad kinni panna, tunnen nina peal p\u00e4ikese soojust. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nEsimene luik n\u00e4htud, hakkasime m\u00f5tlema, kust \u00fcles ronida. R-il tulevad ikka sellised geniaalsed ideed ja ema peab siis lihtsalt teemaga kaasa minema ja olema v\u00e4le nagu m\u00e4gikits. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nM\u00f5ne aja p\u00e4rast v\u00f5tsimegi siis ette selle suhtkoht p\u00fcstloodis \u00fcles ronimise. Noh, polnud hullu. J\u00f5udsime k\u00f5ik elusalt ja tervelt \u00fcles, kuigi see ronimine polnud just kuigi mugav tegevus. Kuid…mingi p\u00f5nevus ja ekstreemusus peab ju ometi \u00fchel matkal olema. T\u00e4iesti arusaadavalt ei saanud ma sellel ajal pilti teha ja fotomaterjal puudub. K\u00fcll aga arvas R, et jube naljakas on telefoniga pildistada, kuidas ema k\u00e4puli m\u00e4est \u00fcles ronib. Nojah, need pildid j\u00e4tan ma heaga endale vaatamiseks :P<\/p>\n
Niiet jah, olime l\u00f5puks \u00fcleval ja nautisime vaateid.
\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n\u00dcleval oli v\u00e4ga, v\u00e4ga, v\u00e4ga palju lilli. Igasuguseid. Valgeid ja kollaseid \u00fclaseid, sinililli, karukelli ja mida k\u00f5ike veel. Muudkui k\u00e4i ja imetle. Mis eriti tore…ei mingeid inimesi peale meie. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nJa meie l\u00e4ksime muudkui edasi. Ikka hanereas, R ees, noored naised vahel ja mina viimasena ankruks. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nSel hetkel oli loodus Tallinna l\u00e4histel k\u00f5vasti rohelisem, kui meil kodus. \u00dcle mitme kuu kodust liikuma p\u00e4\u00e4semine tegi nii k\u00f5vasti r\u00f5\u00f5mu, et me lihtsalt l\u00e4ksime ja l\u00e4ksime ja vahet polnud kuhu, peaasi, et saaks koos olla ja liikuda. \u00dckski raba ega muu \u00fcldlevinud koht ei t\u00f5mmanud, sest seal oleksime kohanud liiga palju inimesi. Eelistasime omaette olemist ja sellel matkarajal me selle omaetteoleku ka saime. Vahest tuli vastu paar inimest, aga neid oli ikka v\u00e4ga v\u00e4he, keda p\u00e4eva jooksul kohtasime. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nLeidsime sealt ka n\u00f5ukaaegseid ehitisi. K j\u00e4i venna kaasaga \u00fcles, meie R-iga ronisime alla ja p\u00e4rast \u00fcles tagasi.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nNii me aina edasi poolsaare tipu poole liikusimegi ja varsti hakkasid vasakul k\u00e4el paistma uhked eramud. Paremal pool, merel, liuglesid aga uhkelt luigepaarid.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nTegime peale luikede vaatamist v\u00e4ikese k\u00f5nnipausi, korjasime nurmenukke ja R leiab alati v\u00f5imaluse kusagile ronida, kui naised teevad tegevusi, mis teda ei k\u00f6ida. Edasi j\u00e4lle m\u00e4est \u00fcles ja m\u00e4est alla, nagu rannikul ikka. <\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nKui rongijaamas olid roosades \u00f5ites puud, siis Kakum\u00e4el kohtasime valge\u00f5ielisi<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nL\u00f5puks hakkasime j\u00f5udma Kakum\u00e4e supelranda. Vaatasime seal veidi ringi, aga edasi minna me kuidagi ei soovinud….rannas levis mingi ebameeldiv aroom…ilmselt adru v\u00f5i mine tea, mis veel.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nKeerasime l\u00f5puks mere \u00e4\u00e4rest hoopis elamurajooni vahele, et mitte tuldud teed tagasi minna ja samas oli huvitav vaadata eramaju ning arutleda kambakesi nende arhitektuuriliste ise\u00e4rasuste \u00fcle. Ega selliseid maju, mis eriliselt silma j\u00e4\u00e4vad polegi nii palju. On suur hulk tavalisi, on ports inetuid, on hulk funktsionaalseid ja m\u00f5ned \u00fcksikud, mis tekitavad vaimustust. J\u00f5udsime k\u00f5ik selleni, et \u00fcks hea maja peaks olema funktsionaalne, l\u00e4bim\u00f5eldud ja huvitav. L\u00f5plikku hinnangut saaks loomulikult anda alles siis, kui saaks tutvuda ka maja ruumiprogrammiga, aga niisama vaadates piirdud ikkagi visuaalse v\u00e4lise vaatlusega ja maja sobitumisega antud keskkonda. Eksole, professionaalne kretinism tahab ikka v\u00e4lja l\u00fc\u00fca ja minu suureks r\u00f5\u00f5muks oskavad ka lapsed selle teemaga haakuda ning kaasa r\u00e4\u00e4kida. Maitsegi meil suhteliselt sarnane.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nVarem v\u00f5i hiljem saab iga asi otsa ja nii sai otsa ka meie matk. K\u00f5hud olid t\u00fchjaks l\u00e4inud ja s\u00f5itsime meie noorte juurde k\u00fclla. Tegime s\u00fc\u00fca, nautisime head kala, ajasime juttu ja mingi aeg hakkasime K-ga vaikselt liikuma. Kuna noored elavad meil suhteliselt kesklinnas, kuigi v\u00e4ga vaikses piirkonnas, siis l\u00e4ksime sealt jalgsi vanalinna poole. \u00dcle t\u00fcki aja oli vanalinnas jalutamine t\u00f5eliselt m\u00f5nus. Nautisime \u00f5htust jalutusk\u00e4iku ja muidugi seda, et linn oli suhteliselt inimt\u00fchi.
\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nK\u00e4isime korra Jansuki poes, ajasime seal juttu ja edasi juba rongi peale. <\/p>\n
Koju j\u00f5udes oli selline veider tunne, nagu oleks mitu p\u00e4eva \u00e4ra olnud. J\u00e4relikult puhkasime h\u00e4sti ja olime 100% kohal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Juhtub meiega nagu ikka iga p\u00e4ev – ELU ja see on p\u00f5hjus, miks blogipostitused ei j\u00f5ua kunagi \u00fcles vahetult p\u00e4rast mingeid tegemisi, vaid m\u00f5nusa ajalise hilinemisega. Peaasi siiski, et nad siia saavad, sest blogi on nagu t\u00fckike iseennast. Ei kisu … J\u00e4tka lugemist