![\"egiptus\"](\"\/pildid\/1539\/IMG_2693.jpg\")
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\nPeagi paistis meile k\u00e4tte meri.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nVaatasime ringi siia ja sinna ja lapsed ronisid veidi m\u00e4ngualal.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nV\u00e4ikesed tipsid kastsid korraks varbad vette, aga vesi oli k\u00fclm ja liivaterad torkisid vist….<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n….ja nii otsustas pool pesakonnast, et nad l\u00e4hevad tuppa tagasi. Kui p\u00e4eval on vesi rannast kadunud, siis seal v\u00e4ga madalas nad ei viitsinud solberdada ja rannas oli vesi k\u00fclm, mis k\u00fclm. Nagu eelpoolgi olen maininud, siis vesi l\u00e4heb talvisel perioodil soojaks alles siis, kui oled korallide kohal s\u00fcgavikus. Lapsed k\u00e4isid tagasiteel s\u00f5sarhotelli m\u00e4nguv\u00e4ljakul ja sealt suundusid meie hotellipoolele tagasi.<\/p>\n
Meie K-ga j\u00e4ime seekord randa. H\u00f5ivasime kaks lebotooli, pisut pikutasime….<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\n….ja siia juba kupatati meid joogat tegema. Rannajooga toimus seal igal p\u00e4eval, aga meie sattusime sellisel kellaajal sinna esimest korda. P\u00e4ris m\u00f5nus pooltund oli. Minul j\u00e4igi parasjagu kodumail aasta esimene joogatund vahele ja siis oli hea minna ja ennast liigutada. Kusjuures ei olnudki selline p\u00e4ris tilulilu harjutustega jooga vaid tuli pingutada. K avastas j\u00e4rgmisel p\u00e4eval endal isegi m\u00f5ned uues lihased peale joogat.<\/p>\n
<\/a><\/center><\/p>\nJooga oli just alanud ja hetke p\u00e4rast laotasime ka meie sinna oma linad maha ning liitusime seltskonnaga<\/em><\/p>\n Edasi otsustasime veidi p\u00e4evitada, aga kus sa sellega. Varsti olid meie s\u00f5brad roosas\u00e4rgid j\u00e4lle platsis ja kutsusid zumbat tantsima. L\u00e4ksime korralikult kohale. Kuidas siis muidu. K\u00f5ik pakutav ja vastuv\u00f5etav tuleb l\u00e4bi teha kogu raha eest. Kodune latinotrenn kestab mul k\u00fcll 1,5 tundi, aga see pool tundi zumbat oli samuti p\u00e4ris hea.<\/p>\n Peale zumbatamist l\u00e4ksime rannajoonele k\u00f5ndima ja samas hotellis viibinud eestlastega juttu ajama. Aga vees olid sellised huvitavad karvajalad, kes ronisid igale poole kivide alla ja siis j\u00e4lle sealt v\u00e4lja. Lillekujulise kehaga ja karvaste kombitsatega. Minikrabisid koos oma kodadega leidsime samuti.<\/p>\n L\u00f5una ajaks vudisime tagasi enda hotelli, v\u00f5tsime meie \u00fclej\u00e4\u00e4nud reisiseltskonna sappa ja k\u00e4isime s\u00f6\u00f6mas. Kuna lapsed ei viitsinud enam \u00f5ues seigelda, l\u00e4ksid nemad tuppa ja meie K-ga vedasime ennast korra basseini \u00e4\u00e4rde. P\u00e4ev oli juba \u00f5htusse veerenud, ilm kiskus veidi pilviseks ja K ujus sel korral isegi soojendatavas basseinis uhkes \u00fcksinduses. Ikkagi sitke Eesti naine.<\/p>\n Kuid…isegi soojendusega polnud see nii soe, et sinna kauaks j\u00e4\u00e4da oleks soovinud. K\u00e4isime korra toas riideid vahetamas, imetlesime enda maja k\u00f5rval olevaid bugenvilleaid…<\/p>\n ….ja l\u00e4ksime varsti \u00fcle tee teise hotelli juurde ja randa jalutama ning pildistama. Ikkagi viimane \u00f5htu ja siis on k\u00f5ige t\u00e4htsam merd nautida. <\/p>\n Enne aga k\u00e4isime k\u00fclas friikamehel, kellele K tahtis j\u00e4tta eestimaiset kommi, sest see oli meie laste lemmikonu.<\/p>\n Pikka juttu pole mul siin aga edasi ajada, kuid niipalju \u00fctlen k\u00fcll, et tegelikkuses meeldis meile Parrotel Beach-i ala palju rohkem. K on ilmselgelt sellest east v\u00e4ljas, et teda meelitaksid aquapargi torud v\u00f5i oli asi ikkagi liigk\u00fclmas vees. V\u00e4hemalt ise arvas ta k\u00fcll, et n\u00fc\u00fcd kui peaks valima, l\u00e4heks pigem Beach-i hotell, mitte Aquasse. Ega meie Aquapargi hotelli ala oli samuti kena ja tore, aga \u00fcle tee naabrite oma tundus ikka meile kuidagi ilusam ja m\u00f5nusam. V\u00f5i on siis asi selles, et naabrite juures on alati parem. Selle postituse pildid ongi suures enamuses tehtud Parrotel Beach-ist.<\/p>\n Nii me seal jalutasime. Palmid, igal pool on palmid ja loomulikult avaldavad need muljet, kui oled \u00fcles kasvanud kuuse-m\u00e4nni maal. Nii s\u00e4titi ennast ikka siia ja sinna palmide l\u00e4hedusse, et tunnetada nende k\u00f5rgust ja n\u00f5tkust, millega need \u00e4gedad puud tuule k\u00e4es k\u00f5ikusid.<\/p>\n Kui olime mere \u00e4\u00e4rde j\u00f5udnud, k\u00f5ndisime pantoonsillale.<\/p>\n K-l l\u00e4ksid kohe silmad s\u00e4rama, sest vees oli k\u00f5ikjal v\u00e4rvilisi ilusaid kalu.<\/p>\n Jah, n\u00fc\u00fcd sai siia k\u00f5vasti kala- ja korallipilte, aga merel s\u00f5itis ikka laevu ka.<\/p>\n Kaladele vahelduseks tegime K-st igasuguseid vigurpilte.<\/p>\n Jah, l\u00f5puks l\u00e4ks ta veel silla l\u00f5ppu ja kasutas viimast v\u00f5imalust kalu j\u00e4lgida.<\/p>\n Oli aeg hakata tagasi randa minema.<\/p>\n L\u00f5puks n\u00e4gime \u00fcsna randa j\u00f5udes veel seda \u00e4gedat t\u00e4pilist kala, kes oskab palliks muunduda. Whittespotter puffer ehk Arothron hispidus.<\/p>\n Olime tagasi rannas….<\/p>\n Kui p\u00e4ike oli loojunud, hakkasime minema vaikselt tagasi oma hotelli poole ja siis m\u00e4rkasime \u00e4kki mingit veidrat sudu. Esimese hooga m\u00f5tlesime, et ohhoo, \u00e4ge, kuskilt eiteakust tuli madal udu. Otsustasime minna l\u00e4hemalt uurima ja siis avastasime, et see udu haises nagu heitgaasid. Panime kiirelt sallid nina ette ja p\u00f5genesime \u00fcle tee oma hotelli. V\u00e4ravas k\u00fcsisime valvurilt, et mis hirmus asi see seal on? Tuli v\u00e4lja, et tavap\u00e4rane s\u00e4\u00e4set\u00f5rje. Igatahes \u00fcpris ebameeldiv kogemus, aga ju siis teistmoodi ei saa, sest ega seegi pole tore, kui putumutukad turistid nahka panevad. Ma ei juhtunud k\u00fcll \u00f5nneks \u00fchtegi s\u00e4\u00e4ske kohtama.<\/p>\n Reisi viimane p\u00e4ev hakkaski \u00f5htusse j\u00f5udma. K\u00e4isime kampas \u00f5htust s\u00f6\u00f6mas, siis lastediscol ja l\u00f5puks mingil ajal said kohvrid pakitud ja mindud magama. <\/p>\n Selle p\u00e4eva l\u00f5ppu aga veel \u00fcks ports pilte teisest p\u00e4evast, Parrotel Beach-ist, et saaks parema pildi, mis erinevus oli sellel hotellil meie hotelliga. <\/p>\n Ja need toredad linnud peaksid olema siidhaigrud, kuuldavasti farmeri s\u00f5brad ja kes pidid aastatega muutuma aina ilusamaks. Julged ja armsad linnud. Jalutasid omasoodu ja inimesi ei t\u00fclitanud.<\/p>\n Ja oligi k\u00e4es reisi viimane p\u00e4ev. \u00d6\u00f6sel magasime k\u00f5ik h\u00e4sti ja hommik oli nagu ikka – p\u00e4ikeseline. P\u00e4evapeale k\u00fcll tekkisid esimest korda n\u00e4dala jooksul taevasse ka pilved, kuid mitte sellised, mis p\u00e4ikese \u00e4ra varjaksid ja ilma halliks teeksid. Esimene k\u00e4ik … J\u00e4tka lugemist <\/a><\/center> <\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center>
\n<\/a><\/center>
\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n
\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center>
\nMeil kasvavad havisabad toas, aga seal leiab neid iga nurga taga.<\/em><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center>
\n Ja paraku oli K-l nii kahju, et ta ei taibanud snorgeldamise maski kaasa haarata. Tuul oli vaibunud, vesi oli soe ja snorgeldamas oli ainult 1 inimene. Vesi sillerdas p\u00e4ikese k\u00e4es ja v\u00e4rvilised kalad paistsid nii h\u00e4sti k\u00e4tte, et pilt oli lihtsalt muinasjutuliselt ilus. Tagasi hotelli maski tooma polnud m\u00f5tet enam joosta, sest p\u00e4ike oli madalal ja varsti pandi sild kinni. Seega n\u00fc\u00fcd tuleb hulgaliselt kalapilte. M\u00f5ned udusemad kui teised, sest nii nad parasjagu sillalt pildistades \u00f5nnestusid. Ja muidugi koralle.<\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center>
\n<\/a><\/center>
\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n<\/a><\/center><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"