Ma olen kevadest saadik tegelikult täitsa palju õmmelnud, aga asjaolude kokkulangemisel pole ükski asi blogisse jõudnud.
Peaasjalikult õmblesin meile suviseid riideid, sest enne reisile minemist avastasin, et ega meil ikka selliseid päris sooja ilma mugavaid riidetükke väga võtta polegi.
Esimene asi, millest ma tagasivaatena alustan, on üks jakk, mille õmblesin iseendale. Valmis sain selle tegelikult juba hiliskevadel, aga siis polnud aega seda pildistada ja nii see postitus jäigi oma aega ootama. Praeguseks ta enam polegi niivõrd uus, kuivõrd kajastamata. Ühe korra on juba pestud ning tänu sellele tean, kuidas ta pesus käitus ja seegi on hea teadmine, kui kirjutad lugu.
Selle kanga ostsin päris tükk aega tagasi, ilmselt kevadel, kui nägin seda Studio Liv Fabrics omatoodangu pakkumises.
Mind köitis rahulik pastelne tonaalsus ja huvitav muster, mis polnud pretensioonikas. Selle kanga puhul teadsin kohe, et teen endale sportliku tegumoega jaki, aga leebe muster annab võimaluse kanda seda ka mittesportliku riietuse peal.
Materjaliks French Terry puuvillane trikotaaž.
Digiprint
• 95% puuvill 5% spandex (lycra)
• Kaal 250g /m2
• Laius 160 cm
• OEKO-TEX 100 sertifikaat
• Toodetud Euroopas
Jaki lõikasin välja ühe põhilõike järgi; esitükk, tagatükk, varrukas. Lõige on kunagi mingist ajakirjast võetud, aga ma pole peale märkinud, millisest. Sellist tavalist lõiget leiab tegelikult igast veidigi asjalikust ajakirjast. Hoian sellist alati endal varuks, et vastavalt vajadusele seda siis kohandada ja kasutada.
Kangast ostsin 1,5 meetrit, aga nagu pildilt näha, siis kõik ära ei kulunudki. Ülejääk seisab ja ootab oma järge, et teha see mõne ühevärvilise kangaga kokku. Mõtteid juba on.
Lisaks põhikangale kasutasin puuvillast helehalli soonikut, mis on samuti pärit StudioLiv Fabrics-ist. Soonik sai varruka otstesse, alläärde, püstkraeks ja kantisin sellega ka kängurutasku kaarjad lõikeservad. Studio Liv kangastel tasub silma peal hoida. Oskavad meedlivalt üllatada. Mul praegugi jälle kaks sealt ostetud kangast oma õmblemisjärge ootamas.
Varrukaõmblused teppisin maha ja esikinniseks kasutasin peenikest ilutilaga metall-lukku. Kõik siseõmblused on õmmeldud õmblusmasina kolmekordse õmblusega, sest sellel on hea venivus ja vastupidavus. Venivate materjalide puhul ideaalne, kuigi õmblemine läheb veidi aeglasemalt, kui tavalise pistega. Sama õmblusega teppisin ka taskute kandid, sest see on koht, mis saab pideval kasutamisel alailma venitatud.
Seda materjali on äärmiselt hea õmmelda. Frenchterry ei ole liiga paks ega liiga õhuke materjal. Just täpselt parasjagu, et oleks mugav kanda. Pole liiga paks, aga hoiab kandja turvaliselt soojas.
Kantud on seda jakki praeguseks omajagu, aga pildid said tehtud alles päris hiljuti, kui käisime lapsega Kadrioru kunstimuuseumis kontserdil. Enne kontserti jalutasime pargis ja tegime pilti. Niiet piltide autoriks ongi minu 11-ne tütar.
Esimesed pildid tegime komplektis pika seelikuga. Seeliku õmblesin endale kaks aastat tagasi poja pulmadeks ja lemmik on ta mul siiani. Jakk sai igati soliidne, et kanda seda kauni seeliku peal ja sobis oivaliselt rooside keskel jalutamiseks:)
Mõni päev hiljem tegime pildid veidi sportlikumast versioonist. Ka nii meeldib mulle väga seda jakki kanda.
Nagu eelpool mainisin, siis pesus on see jakk juba käinud ja võin rõõmuga tõdeda, et masinast välja tulles ning pärast riidepuul kuivamist nägi ta välja nagu uus. Hetkel on see jakk minu vailedamatu lemmik – ei kortsu, on soe ja nägus.
Pingback: Suvine jakk |