Korfu, Vol.9 – kokkuvõte

Joonia mere saared on Kreeka saartest kõige rohelisemad ja viljakamad. Saari iseloomustavad oliivisalud ja küpressid. Neid mandri – Kreeka läänerannikul asuvaid saari on suuresti mõjutanud Lääne – Euroopa kultuur, osaliselt seetõttu, et türklased ei suutnud siin kunagi oma võimu kehtestada.(v.a. Lefkada saarel)
Homerose Odüsseuse kodumaana tuntud saari asundasid 8. sajandil eKr korintlased ja need õilmitsesid jõukate kauplemispunktidena. 5. sajandil eKr lõi Korfu Korintost ja ühines ateenlastega. See sai Peloponnesose sõja ajendiks. Rooma valitsemise ajal muutusid Joonia saared esmakordselt puhkuste veetmise paigaks.
Bütsantsi valitsemisajani ei olnud saared omavahel poliitiliselt rühmitatud. Hiljem vallutasid saared veneetslased, kelle valitsemine algas 1363 ja kestis 1797. aastani. Peale lühikest prantslaste valitsemisaega võtsid britid 1814. aastal võimu enda kätte.
Erinevate valitsemisperioodide jälgi võib näha kõigil saartel, eriti Korfu linnas, mis ongi segu itaalia, prantsuse ja briti arhitektuurist.
Igal saarel on oma eriline iseloom, alates tillukesest oliivisaludega kaetud Paxosest kuni kaljuse Ithaka, karmi iluga Kefallonia ja mägise Korfuni.
Ebakorrapäraselt piki Kreeka läänerannikut kulgeval joonel paiknevad saared on pidanud taluma rohkesti maavärinaid. Eriti Kefallonia ja Zakynthos kannatasid 1953. aasta suvel tohutute purustuste käes.
Suved on kuumad ja kuivad, kuid ülejäänud aasta jooksul valitseb saartel pehme kliima; üle keskmise vihmasajud soodustavad rikkalikku rohelust. Tohutu hulga mererandadega Joonia mere saartel võib valida elavat ööelu pakkuvatest kuurortidest vaiksemate ning turistidest sisuliselt puutumata paikadeni.

See oli siis selline ametlik kokkuvõte Joonia saartest.

Kuid…

Miks minna Korfule?

Kui tahad tunda tõelist Kreeka hõngu – sõida saartele!
Nii öeldakse.
Ma ehk ei saanud esiti aru, miks arvatakse just nii, sest päris Kreeka tundus olevat – jumalad, kangelased, mütoloogia, antiikfilosoofia, arhitektuur…
Kõik asetus aga oma kohtadele, kui käisime ära Korfu saarel.

Alustan ehk sellest, et Korfu (või Kerkyra) pole tüüpiline Kreeka saar. Teda lihtsalt ei peeta tüüpiliseks. Veel nimetatakse teda “kõige itaaliapärasemaks” saareks Kreeka saarestikus. Kuid sealjuures troonib seal just seesama atmosfäär, mida ei armastata liiga manjanaliku suhtumise pärast ja sealsamas just seda suhtumist sealjuures jumaldataksegi. Sellesama kreeka atmosfääri pärast usutavasti sõidavadki saartele igal aastal tuhended turistid.
Korful on kõige tähtsam lõdvestuda ja mitte muretseda. Isegi siis, kui kõik pole organiseeritud 100% nii, nagu eeldasite, ei maksa muretseda. Kõik on organiseeritud tegelikult väga hästi, lihtsalt kreekapäraselt :) Tõõttöelda, meid endeid küll mitte üks asi seal ei häirinud. Heal juhul pani kulmu kergitama või muigama, aga võtsime seda kui teistsugust kogemust. Tegelikult on seal ju kõik organiseeritud just nii, et saada eemale kiirustamisest ning suurlinnade ja igapäevaelu melust. Kõik on korraldatud nii, et saaks nautida merd, vaateid, kohalikku kööki ja kreekapärast elustiili.

Korfu

Korfu – see on meri

Sinine, rohekas, sillerdav, muutuv, loojanguaegne, päikesetõusuaegne, liivaste randadega, kiviklibuste randadega, kaljuste äärtega…..igale maitsele ja igale rahakotile.
Meri tundub seal olema igal pool ja tõesti, nii mitmepalgeline, et ei väsi selle imetlemisest. Mitte ainult imetlemisest vaid ei väsi ka sinna sisse hüppamisest.

Korfu

Korfu – see on palju rohelust

Oma geograafilise asukoha tõttu on saar eriliselt roheline. Talvisel perioodil on siin piisavalt vihma ja udu, et toetada lopsaka looduse vohamist.
Ma üldse ei imesta, et minus tõstis saarel pead kaduma läinud botaaniku hing :) Lõputud oliivisalud, küpressid, palmid, apelsinipuud, sidrunipuud, viinamarjavälud, granaatõunapuud, küpress, eukalüpt, kumquaat, viigimarjapuud…no mida kõike veel. Rääkimata võrratutest bougainvilleatest ja muudest õitsevatest taimedest. Tõepoolest, õiterohkus ja rohelus tekitab tunde, et oled paradiisis. Silmailu jagub kõikjale, kuhu vaatad.

Korfu

Korfu

Korfu – see on kumquaat

Just – just, siin kasvab see väike hiina apelsin. Ainus Euroopa saar, kus see väike puuke otsustas juurduda ja mida kasvatatakse tootmiskogustes. Kumquaadist tooteid saab osta nii tootjakauplustest kui ka igast suveniiripoekesest. Väga põnev vaheldus harjumuspärastele tsitruselistele.

Korfu

Korfu – see on oliivid

Mitte ainult viljad ise vaid ka tooted, mis tehtud oliivipuust. Tooted oliivipuust on masstoodang ja kunstiteos ühes eksemplaris. Oliivipuust suveniirkaupade valik on tõenäoliselt kõige laialdasem Korfu linnas. Kui saare pealinna külastamine ette võtta, siis tasub seal jalutada mööda kitsaid tänavaid, uudistada Vana ja Uut kindlust, astuda sisse Püha Spiridoni säilmetega kirikusse, jalutada rannajoonel, istuda mõnel arvutute kohvikute terrassil ja lõpuks külastada suveniiripoekesi, mis on avatud hiliste õhtutundideni. Kuigi see ei puutu oliividesse, siis rääkides suveniiridest ei saa mainimata jätta ka ilusaid keraamikatooteid. Pisikesed amforad on imearmsad. Meist jäid küll kõik suveniirid saarele, aga mitte sellepärast, et ei meeldinud vaid ma lihtsalt ei osta neid omale koju kokku.

Korfu

Korfu – see on vaated

Kõige kaunimate vaadete järgi soovitatakse sõita Paleokastritsasse. Lisaks kaunile lahesoppidest ja saarekestest rikkale rannikule on tore istuda mõnes kohvikus, mis on mäe otsas ning nautida – kreeka kööki ja imelisi vaateid. Seal võiks istuda tunde – nautides külalislahkust, toitu ja vapustavalt ilusaid vaateid. Lisaks Paleokastritsale on muidugi Korful neid kohti hulgaliselt, kus on suurepärased vaated. Minumeelest ilusatest vaadetest see saar koosnebki.

Korfu

Korfu

Korfu – see on Achilleuse palee

Palees elas Austria keisrinna Elisabeth. Lisaks taastatud lossile on silmailu pakkumas kaunid aiad ning Achilleuse ning kreeka muusade skulptuurid ja muidugi vaated. Tantsumuusa kõrval võib tekkida endalgi soov teha paar tantsusammu…

Korfu

Korfu – see on rannad

Rahvarohked ja inimtühjad, metsikud ja kõigi mugavustega. Kõige muljetavaldavamad on muidugi metsikud rannad, mida leiab erinevates saare piirkondades. Et sellisesse randa saada, tuleb teha kaupa mõne väikese kaatri kapteniga. See merekaru viib teid tühja randa ja kokkulepitult toob sealt õhtul tagasi. Seal rannas pole midagi peale sooja ja läbipaistva mere, päikese, kivide ja roheluse. See – eest on täielik eraldatus.

Korfu

Korfu – see on mitmekesisus

Arvukalt lahtesid ja kuurorte: Dassia, Moraitika, Gauvia, Sidari, Paleokastritsa, Benitses, Messhongi, arvukad väikesaared….ja kõik nad asuvad üksteisele üsna lähedal. Võta rendiauto, kasuta ekskursioonibüroode teenuseid või hoopis suurepäraselt toimivat ühistransporti ning kõik on sulle kättesaadav. Lihtsalt tuleb otsustada, kas täna suplete mõne saare lähistel, tutvute huvitavate paikadega, matkate või lesite lihtsalt oma hotelli taga basseini ääres palmi all. Agaramad turistid jõuavad käia isegi Kreeka mandril, Albaanias või Itaalias(sinna minemiseks peaks küll rahakott olema veidi priskem :P Päevased ekskursioonud lennukiga Itaaliasse täitsa toimuvad). Kõige kitsamas kohas on vahemaa Albaaniaga kõigest 1,5 km. Miks mitte, eks! Oleks seal isegi ära käinud, kui oleks olnud arukust võtta reis nädala asemel kaheks nädalaks :)

Korfu

Korfu- see on lennujaam rannikul ja lennukid pea kohal

Lennurada asub maalilise Hiiresaare kõrval. Maandumisi ja tõuse võib seal jälgida 100 või vaat et 50 m kauguselt. Jätsime heaga lugemata, mitu lennukit päevas me maandumas ja õhku tõusmas nägime.

Korfu

Korfu – see on serpentiinid

Serpentiine jagub seal igasse saare osasse ja kuigi vahest võib tekkida tunne, et olete lootusetult eksinud, viib tee teid peagi tagasi tsivilisatsiooni. Külalisena ma seal rattaga väga ei soovitaks sõita, sest see ei ole päris ohutu, kuid kohalikud bussijuhid sõidavad nii rahulikult ja kindlalt, et pabistamiseks pole põhjust. Kes on julge, võib katsetada ise neid täisnurksete kurvidega teid rendiautoga sõites. Serpentiinidel sõitmine pakub kõvasti silmailu. Samamoodi ka serpentiinidel jalgsi käimine või ka üle sepentiinide lõikamine oma matkateel, nagu meie tegime.
Ja üldse, Korfu elanikelt tuleks õppida tühja-tähja mittemärkamist ja ilu nautimist. Ilu võib märgata igal sammul. Jaaa….näiteks kits ületab kellukese helinal teed ühes taktis tsikaadide sirinaga ja lõunatuul toob kohale põllulillede aroomi…farmer naeratab, kui möödub teist oma traktoril…ja sealsamas saad sa aru, kui ilus on viibida seal saarel, millegi üle mitte muretseda, kuskile mitte kiirustada – see ongi päriselu :D No või vähemasti selline võiks päriselu olla.

Korfu

Korfu- see on kindlasti Euroopa üks suurimaid, kui mitte suurim veeatraktsioonide park

See on koht, mida nägime eemalt, aga kuhu meil puudus soov minna. Isegi 11 aastane leidis, et nii palju muud on vaadata ja kogeda, kui et torudest alla lasta. Kel aga väiksemad lapsed ja soov soojal maal niisama olla – suurepärane koht, kus jagub tegevust hommikust õhtuni ja kuni kannatust jagub. Veepargi territooriumil on muidugi ka hotellid. Korfu linnale on ta üsna lähedal.

Korfu – see on Jerald Durrell ja “Minu pere ja muud loomad”

Ühed räägivad, et maja, milles elas Durrell on säilinud, teised – et seda pole enam ammu olemas ja ei maksa otsida. Tuleb endal otsustada, suunduda seda otsima või mitte. Asi pole ju tegelikult majas vaid saare atmosfääis ja hinguses, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Meie saarel viibimise aeg jäi pisut lühikeseks, et jõuda kirjaniku jälgi taga ajada.

Korfu

Veidi praktilist info:

Hooaeg on Korful maist septembrini

Meri on rahulikum idakaldal, läänekaldal on lained.

Kui soovite saart külastada reisibüroo vahenduseta, siis lennujaama transfeeri tellida pole mõtet. Lihtsam on kasutada taksot, mis viib teid igasse saare kuurortpaika ja maksab olenevalt sõidukaugusest 30 – 50€
Liikuda saarel on lihtne nii bussidega kui rendiautoga. Autoga oled kella vaatamisest vaba, aga pead arvestama pideva närvidemänguga mägistel teedel. Bussiühendused on mugavad ja odavad, kuid arvestama peab sõidugraafikutega. Kui valid ekskursioonibüroo teenused, siis vali kohalikud.

Hooajal on vist enam vähem igas majas renditubasid ja hotelle on samuti külluslikult. Saarele lihtsalt kohale potsatades leiab kindlasti omale peatumispaiga.

Kindlasti on midagi veel, aga praegu ei tule kohe pähe.

Korfu

Korfusse armud kord ja igaveseks.

Siin hakkad mõistma, et “igaveste tagasitulemiste saar” pole lihtsalt kaunis epiteet. Sellele saarele tahad tõesti tulla tagasi ikka ja jälle, et nautida sedasama kreeka atmosfääri ning võtta väikese tüki saarest oma hinges koju kaasa. Ma olen enam kui kindel, et kauneid ja muljetavaldavaid paiku on maailmas oh kui palju, aga mõned neist saavad erilisteks. Unustamata sealjuures seda, kui kaunis on meie enda väike Eestimaa, koos oma heitlike ilmadega, soode ja rabadega, liivarandadega, männimetsadega, kaunite loojangutega, sillerdava lumega, värviliste sügislehtedega.

Tulevaks aastaks meil veel kindlaid plaane ei ole, aga Korfule läheksime tagasi iga kell. Hoiame kätt pulsil, kogume raha ja jälgime pakkumisi. Eks paistab, kuhu me satume.

Korfu

Lõpetuseks tahaks aga tänada kõiki neid armsaid inimesi, kes meie reisi teadlikult ja teadmata panustasid, tuues meie sünnipäevadel kaasa kingituse asemel väikese ümbriku. Ega see reis meile kahepeale kergelt kätte ei tulnud, aga me tegime selle ära. Aitäh ka teile, armsad lugejad, kes jaksasite minuga koos selle rännaku virtuaalselt läbi teha!

Toredaid elamusi ja rõõmsat meelt kõigile!

Korfu

This entry was posted in ehk reisikirjad, Meie kirjumirju maailm, MINA ise, minu PERE ja muud LOOMAD.. Bookmark the permalink.

2 Responses to Korfu, Vol.9 – kokkuvõte

  1. Alice says:

    Suur tänu huvitava reisikirjelduse ja imelite piltide eest. Ma ise ei ole Kreeka saartel käinud (oleme küll mitmel korral mõelnud minna, aga millegipärast ei kutsu need saared meid), aga nüüd, tänu sinu põhjalikule ülevaatele, on tunne nagu oleks isegi seal olnud ja kõike neid asju teinud ja näinud. Ei olegi enam vaja ise sinna uuesti minna :)

    See on tegelikult uskumatu kui palju te ühe nädalaga jaksasite teha ja näha. Meie puhul on tavaliselt ‘city breaks’ reisid nii tihedaid käimisid täis ja soojamaareisid pigem puhkamiseks ning päikese nautimiseks mõeldud, kuigi ka puhkusereisid sisaldavad tavaliselt alati ikka ka natuke kohalikku kultuuri.

    Loodan, et pääsete pea taas reisile, et ma saaks siis läbi selle blogi ka jälle kaasa reisida :)
    Mõnusat suve jätku!

  2. Ingrid says:

    Aitäh Alice! Lugemast ja kaasa mõtlemast :)
    Võib olla kui me reisiksime sagedasti, võtaks isegi mõne sõidu laisemalt :D Praegu aga tundub, et sõita kodust 3000 km kaugusele lihtsalt lesimiseks…oleks raiskamine. Siis jääks tunne, et magasime maha nii palju huvitavat. Päikest saab õnneks nautida ka ringi liikudes. Ma pole niikuinii päevitamisfänn kunagi olnud ja nali naljaks, aga 10 minuti pärast hakkaks ma rannas lesides juba sügelema ja nihelema, et igav on :D Vees, seal jah, ma võin 1,5 tundi jutti mõnuleda :) ja seda me ka tegime.
    Võtke ikka üks Kreeka tripp ette! Oma silm on kuningas. Ma pole küll teisi saari külastanud, aga mingi sisetunne ütleb, et kui ka ntx Kreeta, Rhodose ja Peloponnesose poolsaare läbi käiks, ikka oleks Korfu mu lemmik. Pigem võidaksid mu südame ehk hoopis need Kreeka väiksemad saared – Santorini, teised Küklaadide saared, Lefkada, Zakhyntos, Ithaka…
    Uuesti reisile minna aga soovime kindlasti ja hakkame siis selle nimel pingutama :)

    Ilusat suve jätku Sulle ja perele!!!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga