Nagu igal aastal ja nagu kõigile klientidele, nii ka sel aastal, kinkis Viking Line sünnipäevalastele tema sünnipäevakuul tasuta reisi Helsingisse.
Olemegi võtnud selle võimaluse, mis sülle kukub, traditsiooniks ja käime naabrite pealinnas jalutamas. Mitmel korral oleme käinud kolmekesi. Mina, K ja noorem R. Sel aastal käisime kahekesi. R otsustas lihtsalt ühe päeva puhata, sest täiskohaga vastutusrikas amet tööl ja magistriõpingud võtavad viimast. Keskööl oli ta muidugi kenasti meil laevasadamas vastas ja sõitsime koos koju. Ega me teistmoodi Tallinnast keset ööd minema poleks saanudki, kui et keegi tuleb vastu. Kuna pojal oli plaanis niikuinii pikemateks jõulupühadeks koju tulla, siis nii me koos koju sõitsimegi.
Aga reisist.
Kui kahel viimasel aastal oleme me liikunud Helsingis kolmekesi mõnes mõttes plaanipäraselt( ühel korral kesklinna pargid, teisel korral kirikud), siis sel korral me väga plaani ei pidanud. Üks koht, kuhu tahtsime kindlasti minna, oli Disainimuuseum ja seal me ära ka käisime.
Hommikul laeva minnes, võtsime kohe suuna buffeerestorani. Kodust liiga vara väljudes tõepoolest söögiisu pole ja ega kell 4 ärgata ka ei taha, et jõuaks midagi põske pista. Leidsime endale laeva ahtris akna all laua ja sinna me pea terveks reisiks jäimegi. Hea, et nii kaugele serveeringust kolisime, sest peale meid tuli sinna päris hull rahvas ja mitmed turismigrupid ning õnneks nad istusid kõik sinna lähedale. Meil oli taga vaikne ja rahulik. Nii me siis vaikselt sõime ja nautisime meresõitu siledal veel. Kirke võttis kaasa oma värviraamatud ja pliiatsid, mina lugesin raamatut.
Kohale jõudes tervitas meid päikeseline Helsingi ja loomulikult – ei mingit lund.
Esimese asjana sammusime sadamast kesklinna poole ja käisime ringi uues vabaajakompleksis. See on nüüd seal mere ääres kenasti valmis ja on osalt avatud ka talvel. Näiteks välijõusaal ja basseinid. Soojendusega ja ilma. Saunad ja muud treeningsaalid. Suvel on avatud ka kohvikute terrassid, kus on väga mõnus aega veeta ja vaadet nautida. Talvisel ajal oli seal igatahes üsna palju ujujaid. Nägime neid veel päris hilja õhtul seal sulistamas. Kus saab turnida, seal meie pere lapsed muidugi ka turnivad ja oleks K teadnud, et saab ujuda, oleks ta kamandanud kodus oma ujumistrikoo kotti. Paraku me ei teadnud, et basseinidesse saab ka talvel ja pärast sooja sauna ning sestap sai trikoo rahumeeli kodus kapis edasi peesitada. Edaspidi oleme targemad.
Edasi viisid meid jalad turule. Helsingis on sadamas selline mõnus turg, mis on nagu väike balti jaama turg. Meie turg on praeguseks hetkeks aga ikka palju ägedam.
Igasugust head ja paremat müüdi seal turul, nagu turul ikka. Oleks kodus, siis võinuks kaasa osta nii ühte koma teist, aga tervet päeva mööda Helsingit toitu kotis vedada polnud väga mõtet. Nii jäid vähid ja brokkolid meist lettidele ja lihtsalt nuumasime silma.
Edasi otsustasime suunduda Disainimuuseumisse. Laeva infopunktis lasime panna kaardile täpikese, kus see asub ja hakkasime ennast sinnapoole suunama. Vahepeal jäi teele üks tore härg, kellega sai pingil koos jalgu puhata. Puhata tuli, sest ega siis tervet pikka päeva jõua ainult kõndida.
Disainimuuseum on sadamale tegelikult täitsa lähedal ja kohale jõudsime sinna ruttu. Tore muuseum. Meile väga meeldis.
Tuttavat leidsime sealt päris palju. Näiteks Iitala toodangut.
Ja Fiskarsi kääre. Neid on mul endal aastate jooksul ikka päris mitmeid olnud ja on praegugi.
Soomlaste mööblidisain on mulle alati meeldinud. Karge ja põhjamaine, lakooniline ja lihtne, aga pilkupüüdev ja mugav.
Puutetundlikult ekraanilt sai valida Soome tekstiilidisainerite kangamustreid ja vaadata neid suurel ekraanil.
K pani prillid pähe ja läks rändama virtuaalruumidesse. Seal ta parasjagu kõnnibki edasi tagasi ja “näitab” mulle, mis kus asub :D
Ja mida kõike veel….ilusat klaasidisaini, saamide vaipu jne.
Edasi suundusime teisele korrusele.
Oh üllatust, seal oli emoticonide sein :)
Ja külili olemise koht oli seal samuti olemas, kus sai filme vaadata.
Ja siis oli seal rulasid. Palju erinevaid rulasid.
Kui mina sündisin, olid sellised naljakad rulad. Mina muidugi nõukaaja lapsena ei teadnud neist sel ajal midagi :)
Kui K issi sündis, olid sellised rulad:
Kui mu vanem poeg sündis, olid rulad jälle terake kobedamad :)
Ja mõned pildid sealt teiselt korruselt veel. Näiteks üks äge surfilaud ja motikas.
K vaimustus toredatest kirjadest
Tagasi esimesel korrusel. Kuusk ja K puhkamas.
Ja siis läksime päris keldrikorrusele, kus oli moedisaineri stuudio. Väga äge!
Sellise masinaga olen mina ka õmmelnud.
K kirjutab külalisteraamatusse
Saigi muuseumile tiir peale tehtud. Pildile jäi loomulikult kordi vähem, kui me kohapeal nägime, aga veidikene aimu saab sellestki, mis sealses muuseumis võiks ees oodata. Päris kindlasti soovitame, kui naabrite pealinna asja on.
Edasi viis meie tee tänavatele. Lund küll ei olnud, aga meeleolu oli sellegipoolest jõulune.
Väike vahepõige Starbucsi sööma ja edasi raamatupoodi. Akadeemilises raamatukaupluses käime me abslouutselt iga kord, kui Helsingisse satume. Vaadates seda rahvamassi seal poes, ei saa kuidagi öelda, et inimesed ei ostaks jõulukinkideks raamatuid. Ostavad ja veel kuidas. Head raamatut on alati tore kingiks saada, eriti sellist, mida oled soovinud ja pole ise raatsinud osta. Mina olen igal aastal oma pere kingikottidesse raamatuid poetanud ja ikka selliseid, mida soovitakse. Helsingis sattus meie kotti seekord aga raamatute asemel hoopis kunstitarbeid, sest sealses poes on kvaliteetseid pliiatseid võimalik osta ükshaaval ja värvivalik on suur ja lai. Meid köitsid just sellised värvid, mida tavaliselt komplektides ei leidu, kui just ei osta 100 värviga pakki :)
Tiiru tegime ka Stockmannis, sest sealt oli mul tarvis osta ühtesid konkreetseid küünlaid, mida ma mujalt pole väga leidnud ja K-le meeldib endiselt seal Legosid vaadata.
Edasi jälle õue. Siia ja sinna, käisime ühel jõululaadal ja vaatasime muidu ringi.
Õhtupimeduses jõudsime suurele jõululaadale. Nautisime melu ja jõime glögi.
Lõpuks olime täitsa väsinud ja maandusime ühte õdusasse kohvikusse. Sõime ja jõime kakaod. Nautisime vaadet ja puhkasime. Kulma kohvik oli.
Lõpuks oli aeg hakata sadama poole liikuma.
Pargis õitsesid detsembri lõpus viimased roosid…
Pargis müüdi veel hilisõhtulgi pannkooke :)
Olimegi peaaegu sadamas. Ees paistis vaateratas ja tuledes piirete taga sulpsasid ikka veel basseinides rõõmsad ujujad. Meie päev Helsingis hakkas läbi saama.
Kojusõit oli rahulik. Lastel käis külas üks vahva ja lõbus jõuluvana. Parim, keda ma siiani olen Vikingi laevadel näinud. Jõuluvanaga on tore sõbraks saada :)
Reis sai läbi ja sadamas ootas meid keskööl auto, et sõita tagasi koju.
